LINA- JA KANEPI- KIUD SAADAKSE VASTAVATE TAIMEDE VARTEST (0)

Osula Põhikool
Lina- ja kanepi- kiud saadakse vastavate taimede vartest
Referaat
Koostaja : Pille Villakov
9. klass
Osula 2012

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.LINA 4
1.1. Lina ajalugu Eestis. 5
1.2. Lina levik ja kasvukoht 5
1.3. Lina kasvatamine 6
1.3.1. Agrotehnika 6
2. MIS ON KANEP ? 8
2.1. Kanep tööstuses 9
KOKKUVÕTE Tegin referaadi lina- ja kanepikiu kohta. Kõik, mis ma lina kohta teada sain oli minu jaoks uus. Teadsin vaid seda, et linast valmistatakse riiet. Kanepi kohta sain teada, et see ei olegi ainult uimasti vaid seda saab ka palju targemini ära kasutada. Üldiselt sain vastuse kõigele mida sissejuhatuses teada saada tahtsin. Muidu oli tööd üsna kerge teha, aga kanepi kohta leidsin üpriski vähe matejali . Kanepi kui uimasti kohta leiab küllaltki palju materjali, aga milleks seda veel kasutatakse on infot üsna vähe. 10
Kasutatud materjal: 11

SISSEJUHATUS

Sain loosiga teema lina-ja kanepi kiud saadakse vastavate taimede vartest.
Oma töös selgitan:

• Mis on kanep;
  
• Kanep tööstuses;
  
• Mis on lina;
  
• Milline on lina ajalugu Eestis;
  
• Lina kasvukoht;
  
• Lina kasvatamine.
  

Lisan ka fotosid et lugejal oleks arusaadavam, millest kirjutatakse.
Töö eesmärgiks on saada teada rohkem infot kanepi- ja linakiu kohta.

1.LINA

Lehed asetsevad vastakult või topeltvastkult. Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 25–40 mm pikad ja 3 mm laiad . Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust : värsked lehed on süües mürgised.
Ühel linataimel on 3–5 hermafrodiitset õit. Viis 15–25 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte . Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised.
Vars on peenike , ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.
Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar , kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet , mis valmivad juulis-augustis.
Seemne pikkus on 3,2–4,8 mm, laius 1,5–2,8mm, paksus 0,5–1,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun , leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte.
Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga.
Foto: Astrid Lepik

1.1. Lina ajalugu Eestis.

Eestimaal on kasvatatud kiulina rohkem kui 3000 aastat, tuntuimad linakasvatusalad on Rõuge, Räpina, Vigala, Vastseliina jt. Varaseimad viited linale on Tamula I kiviaja asulakohalt, kus elas rühm kammkeraamika kultuuri esindajaid. Arheoloogilistel kaevamistel leiti vähemalt ühe savinõu pinnal riidekoe vajutusi.
Asva I pronksiaegsest asulast (esimene avastatud kindlustatud asula Eestis) on kindlaid tõendid, et elanikud tegelesid loomapidamise ja maaviljeluse, muu hulgas ka linakasvatuse ja -töötlemisega. Leitud luust linakammide ja ropsimõõkade katkendeid, mis on kulunud teraküljelt hästi siledaks, dateeritud radiosüsinikumeetodil 635 ± 50 eKr.
Võrumaal Misso vallas Tsiistres tegutseb Tsiistre Linamuuseum.

1.2. Lina levik ja kasvukoht

Lina perekonnas on umbes 200–230 taimeliiki, mida võib leida kogu maailma paras - ja lähistroopikavöötmes. Peamised keskused asuvad Põhja-Ameerika edelaosas ja Vahemere piirkonnas. Looduses kasvab kultuurlina esitaim metsik lina (Linum lewisii).

1.3. Lina kasvatamine

Kultuurtaimena kasvatatav lina on üheaastane taim (terofüüt): külvatakse kevadel seemnest (aga võib paljundada ka vegetatiivselt lõikevarrena) ja saaki korjatakse sügisel. Lina ei ole kuigi invasiivne taim. Seda kultuuri on võimalik kasvatada pea kõikjal, kuid pikk kasvuperiood eeldab siiski mõningast suveperioodi. Suurimad linakasvatuspiirkonnad on USA, India, Hiina, Etioopia , Venemaa, Euroopa Liit ja Kanada . Seemnesaagid ulatuvad keskmiselt 1 tonnist 2 tonnini hektari kohta.
Euroopa Liidus kasvatakse ca 120 sertifitseeritud linasorti (nii kiu-, kui õlilina)[1].
Mõnedes riikides (näiteks Kanada, USA, Poola, Venemaa jt) on geneetiliselt muundatud lina (püütud kontrollida saagikust, mõjutada rasvade ja proteiinide koostist, vastupidavust haigustele, umbrohtudele ja ilmastikuoludele jne) riiklikul tasandil seadustatud. Euroopa Liidus on geneetiliselt muundatud lina kasvatamine keelatud.

1.3.1. Agrotehnika

Lina kasvatuseks võiks põllumaa olla sõnnikuga väetatud juba aasta varem, sest mineraalide rohkus mullas pikendab lina õitsemisaega. Põllumaa tuleb lina külviks võimalikult vara ette valmistada: künda/kaevata põhjalikult eemaldades juurikad ja suured kivid ning äestada ühtlaseks.
Seemned valitakse lähtuvalt kliimatsoonist, sordi saagikusest, soovitava õli koostisest ja kogusest, kiudude omadustest, haiguskindlusest, kasvatamise eesmärkidest jne. Linaseemne kattekiht on vaatamata läikivale pealispinnale kergesti vigastatav (vaba ligipääs haigustekitajatel), seega tuleks külviks kasutada võimalikult hästi koristatud ning üle talve hoitud seemneid.
Seeme külvatakse meie kliimavööndis aprillis või mais, sest lina kasvamine ja küpsemine võib võtta aega 4–5 kuud. Seeme külvatakse 1 kuni 2,5 cm sügavusele. Külvitihedusega keskmiselt 7000 taime/m2 kohta. Peale külvi maa kastetakse mõõdukalt, et vältida mullas leiduvate umbrohuseemnete liiga võimsat tärkamist kuna linataim ei ole tugeva konkurentsivõimega.
Seemned idanevad juba esimeste plusskraadide juures, 7–10 päeva jooksul külvist. Tärganud linataimed on öökülmale keskmiselt vastupidavad. Idulehti võib aga −3 kraadine külm pigem kahjustada. Esimese pärislehe arenedes on taim vastupidav ka 7–8 kraadisele külmale. Lina kasvab kasvutingimustest ning sordist lähtuvalt 20 kuni 100 cm pikkuseks hõredalt lehekestega kaetud taimeks .
...
Linapõld vajab umbrohutõrjet. Pikematel põuaperioodidel tuleks lina kasta. Sademete vähesus vähendab kiudude arvu. Lina kastmine tuleks lõpetada mõned nädalad enne saagi koristamist, sest muidu võib linataim hoogsalt õitsema jäädagi.
Lina on isetolmlev. Tolmlemine leiab aset väga lühikese aja jooksul peale tolmuka avanemist hommikul , kuni kroonlehtede vabanemiseni keskhommikul (4 kuni 7 tundi) ehk hiljemalt keskpäeval. Linataim saavutab oma täispikkuse üsna varsti peale õitsemist. Ühel ajal mahapandud seemnetest kasvavad linataimed õitsevad väga erinevatel aegadel ja ka seemned küpsevad erinevalt. Seemned on valmis, kui kupart liigutades on seemneid hästi kuulda.
Säilitamiseks mõeldud seemned tuleks eelnevalt kupardest eraldada, kas siis mõõduka peksmise või muljumise teel. Ületalve säilitamiseks mõeldud seemneid oleks soovitav säilitada +40 °C juures, eemal liigsest valgusest ning tulekolletest. Pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud seemned pannakse õhukindlalt suletavatesse pakenditesse (näiteks fooliumpakendisse) ja säilitatakse −180 °C juures.

2. MIS ON KANEP?

Kanep ( Cannabis ) on taimede perekond kanepiliste  sugukonnast . Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim -, õli- kui kiutaimena. Klassikaliselt on perekonda arvatud 1.3 liiki, mõne käsitluse kohaselt ka rohkem. 2003. aasta Karl W. Hilligu põhjalike molekulaargeneetiliste uuringu põhjal selgus, et tõenäoliselt hõlmab perekond kaks liiki. Kanep on üks vanemaid taimi, mida inimene on kultiveerinud. Traditsiooniliselt on seda kasvatatud (ka Eestis) kiu ja seemne pärast. Kanepi eri liigid sisaldavad üle 400 keemilise ühendi, millest uurituim on psühhoaktiivne tetrahüdrokannabinool (THC).
(Foto: Google)

2.1. Kanep tööstuses

Võrreldes linakiuga on kanepikiud jämedam, pikem ja tugevam. Kanepikiust valmistatakse tooteid, mis peavad eriti vastupidavad olema veega kokkupuutel: köied, nöörid, kotiriie. Kanepit on raske pleegitada ja rõivastuses praktiliselt ei kasutata.
Kanepi kasutusalad:
* Kanepist tehakse riideid , mis on mitmekülgsed ja lihtsad.
* Purjede ja telkide valmistamiseks
* Vastupidavat paberit
* Uimastina
* Ravimitena on kasutatud seemneid
* Kiu – kui ka õlitaim
* Seemnetest saab ka loomasööta
* Kanepi õiest tehti õlut.
(Kanepi taim)
Kiu saamiseks kasutatakse harilikku kanepit, mis sisaldab tugevat, niiskusele vastupidavat kiudu . Kanepikiust saadakse takku, samuti kasutatakse presendi ja
Kiudu andev kanep erineb meelemürgina kasutatavast kanepist ja kiukanep ei ole narkootilise toimega.
Eestis kasvatati kiukanepit eelmise sajandi keskpaigani. Praegu ei ole meil lubatud kiukanepi kasvatamine.

KOKKUVÕTE
Tegin referaadi lina- ja kanepikiu kohta. Kõik, mis ma lina kohta teada sain oli minu jaoks uus. Teadsin vaid seda, et linast valmistatakse riiet. Kanepi kohta sain teada, et see ei olegi ainult uimasti vaid seda saab ka palju targemini ära kasutada. Üldiselt sain vastuse kõigele mida sissejuhatuses teada saada tahtsin.
Muidu oli tööd üsna kerge teha, aga kanepi kohta leidsin üpriski vähe matejali. Kanepi kui uimasti kohta leiab küllaltki palju materjali, aga milleks seda veel kasutatakse on infot üsna vähe.

Kasutatud materjal:

http://www.hot.ee/looduskiud/C2.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_lina
http://www.hot.ee/looduskiud/C4.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Kiukanep
http://www.annaabi.com/Kanep-%28referaat-m53412.html