Eksami küsimused ja vastused (3)

Kirjalik:
1. Loodusturism- on loodusressurssile baseerv turism , mille phul looduskeskkond võib olla nii: a) objekt( Piusa liivakoopad), b) eesmärk(nt. Linnuvaatlus kui ka), c) motivaator( nt. Looduses toimuv paintboll).
Maaturism - see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism.
Ökoturism- on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse.
2. Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada resursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta kohaliku elanikkonnaga, 7)pea nõu kõikide huvigruppidega, 8) koolita personali, 9)turusta turismi vastutustundlikult, 10)vii läbi turismiuuringuid ja järgida neid.
Ökoturismi põhimõtted(10 käsku)- 1) juhinduda tuleb ökoloogilisest ja sotsiaalsest taluvusest. 2) kõigil reisiettevõtetel tuleb määrata keskkonna küsimustes vastutaja ja koostada keskkonnaplaan. 3) kohustus keskkonna ees kehtib ka hallhankijale. 4) vali keskkonnasõbralikud majutuskohad. 5) asjatundlikud giidid on otsustava tähtsusega. 6) edenda kohalikku majandust- osta kohalikke tooteid ja teenuseid. 7) mõjuta reisijaid lugupidavale suhtumisele. 8) ära osta nende elu! 9) ökoturism nõuab kergetasemelist informatsiooni reisijale. 10) ökoturism toetab looduskaitset ja kohalikku elu.
3. Säästlik- kokkuhoidlik, säästev- alalhoidlik, jätkusuutlik- püsiv??
4. Turism- on reisimise alamliik , mille all mõistetakse reisimist väljapoole isiku igapäevast elukeskkonda mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks ja mille peamiseks eesmärgiks ei ole sihtkoha poolt tasustatav tegevus. Turist - ööbimisega külastaja, on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt ühte ööbimist sihtkohas.
Ühepäevakülastaja- on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika, seal ööbimata. Majutatute arv- näitab majutusettevõtetes ööbinud isikute arvu. Ööbimiste arv- näitab majutatute poolt majututettevõtetes veedetud ööde arvu.(Jagades ööbimiste arvu majutatute arvuga, saame majutusettevõtetes ööbinud isikute keskmise reisi kestuse öödes.)
5. Sissetulev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi mitteresidentide(välisriigikodanikud) reisimist selle riigi territooriumil. Väljaminev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi residentide (kodanike) reisimist väljapoole oma elukohariigi territooriumi. Siseturism -tutvumine kodumaaga ja välisriigi turistid reisivad sisse. Turismi liik, mis hõlmab riigi residentide(kodanike) reisimist oma riigi territooriumil, kuid väljaspool nende igapäevast elukeskkonda. Välisturism ehk rahvusvaheline- välismaa elukeskkonnaga tutvumine. Hõlmab sissetulevat ja väljaminevat turismi. Turismitoodete import - hõlmab reisiteenuste importi (sissetulev) ja reisitransporditeenuste (reisijateveo) importi ja kujutab endast sisuliselt riigi elanike poolt välisreisidele kulutatud raha kogusummat. Suveniirid, toitlustamine , meelelahutus, giidid, ekskursioonid tulevad sisse. Turismitoodete eksport- hõlmab reisiteenuste eksporti(väljaminev) ja reisitransporditeenuste (reisijateveo) eksporti ja kujutab endast sisuliselt riigi turismitulusid – sissetulev turism. Eestlased, giidid lähevad välismaale.
6. Loodusturismi põhielement on- loodus+ inimene, ja lisaelemendid on: rajatised, tegevused, teenused, majutus ja toit..
7. Teatud turismiettevõtjad peavad oleme registreeritud majandustegevuse registris- registreeritakse erinõuetega tegevusaladel tegutsevaid ettevõtjaid vastavalt tegevusaladele.
Reisiettevõtja- Reisiettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja, kes pakub müügiks või müüb enda või teise reisiettevõtja koostatud pakettreise ja üksikuid reisiteenuseid.
Reisibüroo- on reisiettevõtja, kes pakub müügiks või müüb reisikorraldaja koostatud pakettreise.
Reisikorraldaja- on reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid müügiks või müüb ise või teise reisiettevõtja kaudu. Loetle majutusettevõtete liigid Eestis - hotell , motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja , külaliskorter, kodumajutus .
8. EHE – ( Ehtne ja Huvitav Eesti) on sisule ja tulemusele keskendunud kvaliteedimärgis, millega märgistatakse loodus- ja kultuurielamusega turismitooteid. Turismiettevõtjale annab EHE-märgis võimaluse süsteemselt arendada pakutavate turismitoodete- ja teenuste kvaliteeti ning võimaluse oma tooteid efektiivsemalt turundada, läbi tuntud ja tunnustatud kvaliteedimärgise. Sihtrühm: Turismitooted . Tegutseb: Eesti Ökoturismi Ühendus.
Tärnisüsteem hotellidele ja motellidele – Sisu : Eesti hotellide tärnisüsteem on 1-st kuni 5 tärnini ja motellidel 1-st kuni 3 tärnini. Sihtrühm: Tärnide taotlemine on vabatahtlik. Tärnid antakse kolmeks aastaks. Tärnide taotlemiseks peab hotell või motell vastama vastava liigi majutusettevõttele kehtestatud miinimumnõuetele ning olema kantud majandustegevuse registrisse . Tegeleb ainult Eesti Hotellide ja Restoranide Liit.
Kvaliteedijärk - Sisu: Kvaliteedijärgu taotlemine kodumajutuse , puhkemaja ning puhkeküla ja –laagri majutusliigi ettevõtetele. Sihtrühm: Kodumajutuse, puhkemaja ning puhkeküla ja –laagri majutusliigi ettevõtetel, kes on ennast registreerinud riiklikus majanudtegevuse registris on võimalik taotleda kvaliteedijärku. Tegeleb: MTÜ Eesti Maaturism
Roheline võti – Sisu: Rohelise Võtmega tunnustatakse majutusettevõtete keskkonnasõbralikku tegevust ja säästva majandamise põhimõtteid. Märgise abil saab majutusettevõte näidata, et ühendades kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemisviisi, saavutatakse parem lõpptulemus nii külaliste kui ka ümbritseva keskkonna seisukohast . Sihtrühm: Turismiettevõtted. Tegeleb: EAS Turismiarendamiskeskus.
Sinilipp – Sisu: Sinilipp on Rahvusvahelise Keskkonnakoolituse Fondi FEE poolt koordineeritav rahvusvaheliselt tuntud ökomärgis, mis näitab, et supelrand või väikesadam on keskkonnasõbralikult majandatud ning ümbrus on puhas ja turvaline. Sihtrühm: Antakse väikesadamale või supelrannale Sinilipu rahvusvahelise komisjoni poolt üheks hooajaks. Tegutseb: MTÜ Hoia Eesti Merd.
9. Loodusturismi ressursid - inimkapital , sotsiaalne kaptal( organisatsioonid , kliendid, suhted, hoiakud), looduskeskkond, maaomand ( matkad läbivad erinevaid maid, kus on ka erinevad omanikud), finantsid ( kuidas paigutada, tahtmine on olemas-puudub finants ), honed ja rajatised( segavad, ei teata mis sobiks teatud kohtadesse ), vaatamisväärsused( peame õppima seda müüma), kultuuripärand( annab unikaalsuse, ainulaadne loodus? Inimtegevuse poolt puuumata), kogukond ( territoriaalne, suhtlemine omavahel, oluline on koostöö), teenused( kõlblikud=pakutavad teenused, vajalikud). Sotsiaalne kapital - on ainus kaptali liik, mille väärtus kasutamisel kasvab. Mida rohkem suhtled, seda enam ühtlustavad väärtushinnangud. Mida rohkem teedd koostööd, seda enam tekib usaldust ja soovi koostööks.( 1) organisatsioonid, koostöö, võrgstikud. 2) suhted, hoiakud, väärtushinnangud. 3) usaldus.) Sotsiaalse kapitali mõiste defineeris esmakordselt Pierre Bourdier 1972.a. Hiljem täiendas seda James Coleman.
Goger Evansi loengu materjal:
10. Kliendi teekonna sammud- Teadmatus – teadasaamine, aga mitte tegutsemine – planeerimine – registreerimine- ootusärevus – saabumine & kohaolek – tegevuste külastamine – tagasipöördumine, tagasiside.
11. Partnerluse ja koostöö põhiprintsiibid- ??
12. Tarbija ootused- ??
13. Taluvusvõime 3 tasandit - 1.Ökoloogiline(füüsikaline). 2.Sotsiaalne(kohaliku elanikkonna kannatused..) 3.Turistlik(kvalitatiivne-on seotud turistide arvukusega.)
14. Loodusturismi arendamise põhiülesanded-??
15. Loodusturismi tooted jagunevad-??
16. Loodusturismi vahendajate tegevused- ??
17. Põhilised trendid loodusturismi vahendamisel- 1. Väliskeskkonnast tulenevad- üldised trendid( pensioni ealised, beebibuumi lapsed), keskkonna faktorid (kliimamuutused, hooajalisus, lumelaviinid), makromajanduslikud( regioonide areng), poliitlised faktorid( maksukoormuse kasv, turvalisus, piiriülene müük, riigipiiride kadumine). 2. Tarbijate trendid- üldised(kõrge kvaliteediteadlikkus, vabatahtlikud turistid), elustiil-(otsitakse paremaid kohti, reisimine on muutunud tavaliseks eluosaks). 3. Reisitooted ja turundus - üldised toodete ja turunduse trendid( infot otsitakse reisisihtkohtadest), transport( parklad, lennureiside vähenemine, rongiliikluse paranemine, kruiisireisid), maakodud( iseteenindava turismi kasv), info, tehnoloogia ( sidevahendid, ja GPS’i areng).
18. Turistid valivad reisi sihtkoha- sõltub hinnast , raha eest saadav väärtus, mugavus ja kättesaadavus, kliima, kvaliteet ja turvalisus, ettevõtte maine.
19. Turismi mõju tegurid keskkonnale, inimestele ja majandusele-
Suuline :
1. Loodusturimi trendid-??
2. Loodusturimi võimalused-??
3. Võimalused turismialaste partnerluste loomiseks-??
4. Võimalused tarbijate ootuste rahuldamiseks- ??
5. Avaliku sektori roll loodusturismi toetamisel ja arendamisel-??
6. Turismi toode erineb vabriku tootest- turismi toode ei valmi tehastes ja seda ei olegi vaja valmistada, nt looduses on miljonied vaatamisväärsusi, lilled, puud, vesi... Kuid vabriku toode- seda on vaja valmistada erinevatest materjalidest , tehis ja keemia, see ei ole looduslik.
7. Turismi taluvusvõime tasandid - Ökoloogiline ehk looduslik taluvusvõime hõlmab kõiki loodus- ja tehiskeskkonna ning infrastruktuuri muutumatuid ja paindlikke seisukohti. Turistide üleliigne arv võib kahjustada ka floorat ja faunat. Märkimisväärsem kahju tekitatakse murule, samblale, noortele puudele ja põõsastele tallamise tulemusena, eriti suuremate aktiivse puhkuse ürituste ajal (nt suvepäevad). Eriti tallamisohtlikud on samblikud . Muru liigne tallamine suurendab erosiooni. Sotsiaalse taluvusvõime määrab kohaliku elanikkonna kannatus: kui turiste on liiga palju, ei taheta külastajaid enam heal meelel vastu võtta. Turistlik ehk kvalitatiivne taluvusvõime on seotud turistide arvukusega. Kvalitatiivse taluvuse piir on ületatud, kui turistide liigne rohkus ei võimalda pakutavast täit elamust saada ja turismiobjekti väärtus külastajate silmis seetõttu väheneb, st üks turist häirib teist.
8. Loodusturismi positiivne roll- Riiklikul tasandil- loob uusi haridustasemele ja huvidele vastavaid töökohti, oluline naiste ja noorte tööhõive seisukohalt. Loob linna ja maa kontakti, väärtustab maapiirkondi ja maaelu, suurendab sisemajanduse kogutoodangut, tasakaalustab maksebilanssi. Suurendab riigi tulusid, tagab maapiirkonada elujõulisuse ja kinnistab inimesed kodukohta. Tutvustab Eesti maakultuuri, ja loob Eesti mainet turismi maana.
Piirkondlikul tasandil- mitmekesistab ja elavdab kohalikku majandust, suurendab kohalikku eelarvet maksude laekumise näol, suurendab ettevõtlusaktiivsust, võimaldab talude toodangut, annab noortele perspektiivi maale jääda või tagasi pöörduda. Ettevõtja tasandil- tööhõive ja sissetulekute suurendamine, huvi pakkuv tegevus kõigile pereliikmetele, toetab põllumajandustootmist luues toodangule turu, arenemisvõimalus, tunnustusvajaduse rahuldamine.
9. Põllumajanduse, kogukonna, looduskeskkonna ja turismi koostoimeefekt.
10. Kuidas suurendada turismi tulusid- töölisteks on kohalikud elanikud, korraldavad looduses matkasid ja kas. kohapeal olevaid resursse, ja ka oma transport. Turismi otsene, kaudne ja indutseeritud tulu- reklaam , reisi kestuse suurendamine, suurendada turistide arvu, kohaliku toodangu müük( käsitöö, sepatöö, toit, puutöö), turistidele mõeldud kauplused( neile suunatud), koostöö.
11.=12.
12. Turismipakettide liigid- Loodusturism( Matkarada Soomaal, linnud +fotograafia); Sporditurism ( Kanuumatk Soomaal, Mulgiheinamaal; Suusatamine ); Haridusturism( Koolitus laager TORE); Kultuuriturism(Piusa koopad, Suur-Munamägi, Taevaskoda , Rõuge Suurjärv); Seiklusturism( Paintball , ratsutamine, jahindus ); Terviseturism( vabaõhk+ sport); Rekreatsiooniturism e vabaaeg( Festivalid, bändid, teemaõhtud).
13. Erinevate transpordiliikide poolt tekitatav kahju keskkonnale- Lennuk- kõige saastvam, kütust on vaja lisaks edasiliikumisele ka õhkutõusmiseks, õhuspüsimiseks ja ka maandumiseks, lennujaamad, stardi-ja maandumisrajad. Sõiduauto,Reisibuss- väga vähe reisijaid, suur kütusekulu ja ka tee-ehituse kulud. Rong - suhteliselt palju reisijaid, pikaajalised investeeringud raudteedesse. Laev- palju reisijaid, trasse ei ole vaja ehitada, kuid sadama ehitised ja töötajad on kulukad. Jaht- loodetavasti sõidab purjede all ning kasutab tuuleenergiat. Tootmiskulud ja kasutamise efektiivsus on küsitav. Liinibuss- sõidab nagunii oma marsruudil ja üks turist mõjutab saastvust vähe.
14. Kuidas vähendada turismi neg.mõju- vältida massiturimi, õpetada turiste positiivselt suhtuma, vähemsaastva transpordi propageerimine, Infotahvlid-reeglid looduses käitumiseks, prügimajandus-operaatorfirma, keskkonnateadlikud giidid, hinnad vastavalt hooajale, erinevad laenutused( kõik ei pea endal olemas olema).
15. Hooajalise turmi sõltuvuse vähendamine- viisarežiimi vähendamine; trantspordivõimaluste suurendamine; rohkem reklaame; soodsad paketid; halvailma programmid.
16. Turismi arengukava koostamise põhimõtted- kooskõlas seaduste ja määrustega, looduse säilimine, kaitsta väikeettevõtjate huve, elanike huvide arvestamine , tagada kohalikele inimestele turvalisus, parandada paikkonna heakorda.Sammud- geograafiline asend, turismi arendamise lähtekohad. Turistide hulk ja päritolu, majutus ja toitlustus võimalused, üritused, harrastusvõimalused, vaatamisväärsused, Transport, teed, ehitised, side, arstiabi, turvalisus. Kohvikud, kauplused, pangad, museumid, infolevi, spordirajatised. Maine ja turismi tõmbetegurid. Teha kindlaks turistide kulutuste tase, ülevaade finantseerimisallikatest.
17. Säästev turism- on eesmärgiks kõigile turismiliikidele ja turismipiirkondadele. Energia kokkuhoid - tuulegeneraator , päikesepatareid, puuküte, omatoodete kasutamine(juurvilad, puuviljad ), õli korduv kasutamine, elektri kokkuhoid tuled on kustus, kui ennast ei ole, ühistransport, vesiveski, kaardinaid hoia ees- külm ei saa sisse, nõusid ei pese jooksva vee all, prügisorteerimine.