MUINASAEG (0)

MUINASAEG
1. Millal lõppes jääaeg ja milline oli jääaja mõju maastikule?
Vastus. 11 000 eKr. Loode-Eestis on maapind tõusnud ja juba üle 100 meetri ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi mõne mm haaval aastas. Voored Kesk-Eestis, suured rändrahnud, Põhja- ja Lääne-Eesti paepinna paljastamine, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku, järved ja sügavate orgudega jõed.
X aastatuhande keskpaiku eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi. Ühendus ookeaniga langetas Läänemere pinda umbakudu 25 m võrra. Eesti pindala suurenes.
2.Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks?
Vastus. Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades umbes 9000 eKr kuni 13. sajandini.
3. Millisteks perioodideks jagatakse muinasaeg( nii kivi- kui ka metalliaeg ) ?
Vastus. Kiviaeg – vanem kiviaeg ehk paleoliitikum

• keskmine e mesoliitikum ( 9000- u 5000 a eKr) EESTI
  
• noorem kiviaeg e. neoliitikum ( u 5000- u 1800 eKr)
  

Pronksiaeg - vanem pronksiaeg(u 1800 a eKr- u 1100 eKr)

• noorem pronksiaeg( u 1100- 500 eKr)
  

Rauaaeg – vanem rauaaeg
Eel- rooma rauaaeg ( u 500 a Ekr – u 50 pKr)
Rooma rauaaeg ( u 50-450 pKr)
- Keskmine rauaaeg( u 450-800 pKr)
- Noorem rauaaeg
Viikingi aeg( u 800-1050 pKr)
Hilis rauaaeg( u 1050-1200 pKr)
4.Millise ühiskondliku korraga seostatakse Eesti muinasaega? Selle etapid.
Vastus.
5.Kust ja millisest ajajärgust on pärit vanimad andmed asustuse kohta? Mida nimetatakse Kunda kultuuriks?
Vastus. Keskmisest kiviajast e. Mesoliitikumist, IX aastatuhande algus eKr, Pulli Küla.
Kunda kultuur-oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes.
6.Millised olid vanimate asukate tööriistad, tegevusalad ja päritolu?
Vastus. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust.
Tööriistad: kivikirved, ahingud, harpuunid, nooleotsad, pistodad .
Tegevusalad: kalastamine , jaht, korilus , hülgeküttimine.
Päritolu: soome-ugrilased, indoeurooplased
7.Millist kultuuri nimetatakse kammkeraamika kultuuriks?
Vastus. U 4000. eKr. Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi. Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja-Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad. Savinõude välispinnal lohukesed ja väiksemad täkete read. Tehti kammi meenutava hambulise templiga.
8.Mis iseloomustab venekirveste kultuuri ja asukaid?
Vastus.Venekirveste kultuur- Umbes 2500 aasta paiku e.Kr .(neoliitikumis) jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel nöörjäljenditega savinõud ja matmiskombed ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili, tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid). Tegeldi algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Elanikud olid europiidset rassi (indoeurooplased). Olid arvatavasti balti hõimude eelkäijad.
9.Mis iseloomustab Asva kultuuri? Millisele ajajärgule on see iseloomulik?
Vastus. Asva kultuur on läänepoolseimate soomeugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus , hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Perioodi nimi tuleneb Saaremaa tolleaegse keskuse Asva nimest.
Seljak, millel asula paikneb, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Tänaseks on meri siit taganenud mitme kilomeetri kaugusele, kunagist rannaasulat meenutab paik vaid kevadeti suurvee ajal.
10.Kust ja millisest ajajärgust on pärit vanimad raudriistad? Rauasulatamine eestis.
Vastus. U 500 eKr, naaberaladelt. Eelrooma rauaaeg.
Raua sulatamine - soorauamaak
11. Iseloomusta kivikirstkalmeid ja laevkalmeid, matmiskombed.
Vastus. Kivikristkalme konstruktsiooniks oli suuremates kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskelel laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, aga sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps.
Laevkalme-äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Nnde keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused.
Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid. Neid peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaikadeks. Iga sugupõlv rajas seejuures oma kivikirstkalme .
12. Millised olid inimeste tegevusalad varasel rauaajal?
Vastus. kalastus , põlluhairmine,korilus, rauasulatamine.
13. Miks nimetatakse vanemat rauaaega ka rooma rauaajaks ja tõususajanditeks?
Vastus. Rooma rauaajaks, sest siis avaldas mõju hiigelsuur Rooma impeerium kogu Põhja- Euroopale ja ühtlasi Eestile.
Tõususajanditeks, sest siis arenes eriti hoogsalt põlluharimine koos karjavaksvatusega, käsitöö, kaubandus. Seda soodustas see, et rooma rauaaeg oli arvatavasti rahulik sõdadeta ajajärk.
14.Kust on pärit eestlaste vanim esmainimene?
Vastus. Aestid . Balti kui ka läänemeresoome hõim.Läänemere rannik .
15.Millal algas linnuste ehitamine?Miks?
Vastus.8.sajandi paikku. Kaitseehitisena, elukohana. Siis oli viikingiaeg ja taheti end kaitsta vaenlaste eest.
16. Millised olid linnuste rühmad välisilme põhjal? Iseloomusta lühidalt.
Vastus. Mägilinnus- Otepää- rajatud looduslikult kaitstud künkale
Neemiklinnus -Rõuge- 3 külge looduslikult kaitstud
Ringvall-linnus-Saaremaa- Linnuse ümber on kuhjatud vall ja sellele ehitatud tara
Kalevipojasäng-Alatskivi- Ehitatud vortele, küljed looduslikult kaitstud, otsad lauged
17.Milliste ohtudega puututi kokku mere tagant?Millal?
Vastus.Viikingitega. Sõja ja rõõvretkede oht. 8-11 saj.
18. Millised olid suhted Vana-Vene riigiga?
Vastus.9-10 sajand rahumeelsed. Eestlased ja teised ida pool elanud läänemeresoomlased e. tšuudid, aitasid vana-vene riigil kiiveit vallutada, osalesid sõjakäikudel bütsantsi ja treenisid riigi lõunapiiril rändrahvaste vastu rajatud kindlustes.
10. sajandi lõpul suhted vana vene riigiga teravnesid. 10.30 vallutati tartu, rajasid sinna tugipunkti Jurjevi.1054. said venelased eestlastelt lüüa.
1030-1061- nurjati venelaste tõsine vallutuskatse.
19. Kuidas arenes põlluharimine? Kuidas mõjutas selle arengut raud?
Vastus. Põhiliseks põllukultuuriks oli talirukis. Suurust arvestati adramaades(põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga), kolmeväljasüsteem.
20.Millised olid esivanemate elatusalad teise aastatuhande algul?
Vastus.Põlluharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesindus.
21.Millised olid esimesed väljakujunenud käsitööalad?
Vastus. metallitöötlus, relvasseppad, pronksehete valmistamine, hõbeehted.
22. Iseloomusta vahetus- ja vahenduskaubandust.
Vastus. Vahetuskaubandus-kaup vahetati kauba vastu
Vahenduskaubandus-kaup osteti edasimüügiks.
23. Milline oli peamine eluase ja peamised külatüübid?
Vastus. Elamuks oli suitsutuba - väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Rehielamu eelkäija.

• Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos
  
• Ridaküla-ridastikku rajatud talud
  
• Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal
  

24.Kui palju tekkis kihelkondi ja maakondi?Loetle maakonnad.
Vastus.45 kihelkonda
8 maakonda – Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. ( Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopoolitse, Jogentagana)
MUINASUSUND
1. Millised tegurid mõjutasid eestlaste usundit?
Vastus.
2.Vägi?
Vastus. Vägi oli üheks muinasusundi põhimõisteks ja- elemendiks. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu.Väge oli teatud objektides, paikades ja taevas.Võis olla ka sõnades, nende abil sai loisida, nõiduda, haigusi ravida.
3. Targad?
Vastus. Targad olid inimesed, kes oskasi sõnade abil loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Neil pidi olema eriline vägi. Nad tundsid tavaliselt paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude nö suunata. Tundsid hästi ravimtaimi, panid tähele elunähtusi ja võisid seetõttu üsna täpselt ennustada.
4. Kuidas tekkisid pühapaigad?
Vastus.Väge polnud kõikal ülepalju. Kindlasti üks väe olemasolu põhjuseks, miks mõningaid kive, allikaid ja puid hakati pühaks pidama, teisi väliselt isegi efektsemaid aga mitte.
5. Hing?
Vastus. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, ringi liikuda ja asuda vahel isegi teise olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Arvati et hing jätkab elu uues kodus, hiies või kalmistul.
6. Mida tähendab usk hauatagusesse ellu ja kuidas see mõjutas matmiskombeid?
Vastus.Arvati, et inimese hing elab pärast suremist veel edasi. Sellepärast pandi hauda kaasa peale ehete veel töö-ja tarberiistu, relvi ning toiyu. Sööki-jooki viidi kalmule hiljemgi, kui seal peeti mälestusööminguid.
7.Hingede aeg?
Vastus.Mihkli- ja mardipäevavahel olev aeg, mil surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Nende kostitamiseks kateti laud, millel pakuti paremaid toite.
8. Animism?
Vastus. Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse.
9. Miks austasid eestlased haldjaid ja vaime?
Vastus. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad .
10. Eestlaste tuntumad jumalad

• Taara
  
• Uku
  

11.Miks olid ohvripaigad eestlaste elus olulised? Kus ja millal ohverdati?
Vastus.Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vasti ei hea. Ega pahatahtlikud. Nendega oli siiski vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultuspaigad- hiied, üksikud puud, allikad, kivid, mäed, järved, jõed.
12. Milleks oli vajalik ennustamine, nõudmine, maagia ?
Vastus.Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust ja seda ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise läbi.
Maagia põhines arusaamisel , et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed, mida on võimalik mõjutada. Ravimaagia.
13. Kust ja millal levisid eestisse esimesed ristiusu mõjud?Milles need avaldusid?
Vastus. Rootsi, Taani, Venemaa.
AVALDUSID: laibamatmise komme, hakati matma peaga lääne poole, see sarnanes kristliku matmiskombega. Ehetena kanti pronksristikesi.