Maailma keeled (0)

Tallinna Mustamäe Gümnaasium
Referaat
Maailma keeled
Mari-Liis Eha
9.Klass
Tallinn 2008
Sisukord:
Maailma keeltest üldiselt. Lk 3
Uurali keeled. Lk 3
Võru keelest. Lk 4
Võru keele ajalugu. Lk 4
Võru keelenäited. Lk 4
Võru tähestik. Lk 5
Tulevikunägemus võru keelest. Lk 5
Kasutatud kirjandus. Lk 6
lk 2
Maailma keeltest üldiselt.
Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 4000–7000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt.
Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad , mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome- ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm.
Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, mille "soome" allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt.) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning "ugri" haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne- Siberis (handi ja mansi keeled).
Uurali rahvad.
Uurali keeli kõnelevaid rahvaid on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Veel enne Suurt Rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk-Euroopas peamiselt uurali keeli. Soome-ugri rahvaste keelelise suguluse avastas 18. sajandi lõpus ungari õpetlane János Sajnovics (1733- 1785 ). Tänapäevaks on ungari teoloogi üksikuist tähelepanekutest välja kasvanud keeleteaduse haru, fennougristika, laienenud uralistikaks (uurali keeleteadus), mis haarab enesesse ka samojeedi keeled. Vahel mõeldakse soomeugrilastest kõneldes kõiki uurali rahvaid, samojeedid kaasa arvatud.
Uurali keelte sugulus seisneb eelkõige nende sarnases ehituses, mis on mõjustanud ka uurali rahvaste mõtlemist ja maailmanägemist. See teeb teineteisemõistmise kultuurilistest erinevustest hoolimata hõlpsaks. Näiteks pole üheski uurali keeles mõtlevale inimesele teda ümbritsev elus ja eluta loodus materjaliks, nagu indoeurooplasele, vaid partneriks. Samuti pole enamikule meie hõimurahvaste kultuuridest omane agressiivsus: ajaloo käigus on püütud arvestada aina uute ja uute naabritega , kuni nende eest tuli taanduda, säilitamaks enese iseolemist.
Kultuuritüübilt on eestlased, soomlased ja ungarlased tüüpilised Euroopa rahvad. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on agraarkultuur, sest mitmetel ajaloolistel, poliitiilistel ja kultuurilistel põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada oma linnakultuuri. Obiugrilaste ja samojeedide küttimisel-kalastamisel, korilusel ja põhjapõdrakasvatusel põhinev kultuur on sajandite jooksul kohanenud eluga Siberi äärmuslikes tingimustes, kuid on kõige kergemini haavatav euroopaliku industriaalkultuuri poolt.
Ülejäänud uurali rahvad elavad Venemaal. Suurematel neist on oma vabariigid või autonoomsed ringkonnad , milles nad on paraku vähemuses (v.a. Permikomi Autonoomne Ringkond ). Vepslastel on küll rahvusvald Karjalas, kuid nt Ingeri soomlastel , isuritel ja sölkuppidel pole mingit territoriaalautonoomiat. Venemaa soomeugrilastel ei ole ühtki emakeelset keskkooli ning emakeelset algharidustki pole igal pool võimalik saada. Viimasel ajal toimunud muutused Venemaal on andnud võimaluse rahvusliku eneseteadvuse kasvuks ja rahvuslike organisatsioonide tekkimiseks. Hoolimata sellest, et Venemaal on vastu võetud vähemusrahvuste arengukontseptsioon ning vähemusi ja põlisrahvaid puudutavaid seadusi, on siiski veel mitmeid, peamiselt majanduslikke ja põhielanikkonna hoiakutega seotud takistusi Venemaa põlisrahvaste teel täisväärtuslikule rahvuslikule elule. Uurali rahvaste võimalused emakeelset haridust saada ja oma kultuuri säilitada on siiani jäänud kasinateks ning on eri rahvastel ja eri piirkondades erinevad.
Lk 3
Peaaegu pooled maailmas räägitavatest keeltest on väljasuremisohus ja koos nendega võib kaduda rikkalik inimteadmiste pärand.
Suurte keelte, nagu inglise, prantsuse, hispaania , vene ja mandariini-hiina keele surve lämmatab vähemuskeeli aina kiirenevas tempos , öeldakse "Maailma kadumisohus keelte atlases". . .
Kõige rohkem keeli on viimase sajandiga hävinud Lõuna- ja Põhja-Ameerikas ning Austraalias. Kuni 1970. aastateni kestnud jõhkra assimileerimispoliitika tulemusel on Austraalias praeguseks surnud sadu põliselanike keeli.
Kuid näiteks Jaapanis rääkis Hikkaido saare ainu keelt 1980. aastatel veel ainult kaheksa vanainimest, kuid keeletoetuspoliitika tulemusel on kõnelejate hulk praeguseks tublisti kasvanud.
Võru keelest.
Võru keel on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on umbes 70 000 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda ( Karula , Hargla, Urvaste , Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond ). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.
Võru keel ehk võro kiil on paljudele võrokestele veel tänagi omavahelise suhtlemise keeleks , milles mõistetakse üksteist paremini kui kirjakeeles ja mille pruukimine tähendab usaldust, annab suhtlusele koduse, vahenditu ja eluterve alatooni. Keelemehedki peavad võru murret, nagu tema staatus täna on, omaette keeleks. Olgu kuidas on, võro kiil on ainulaadne, paljude arhailiste ja huvitavate joontega, piltliku sõnavaraga suhtluskeel.
Võru keele ajalugu.
Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi , tartu ja setu . Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded.
Võru keelenäited.

Võro kiil om vana lõunaeesti hõimokeele üts perrätulõjit. Lõunaeesti nügädse ao keeleq ommaq viil mulgi, tarto ja seto kiil. Viimäne om võro keelega küländ üttemuudu, a et setodõl ommaq alalõ väega esiqmuudu vana ao kombõq ja kimmäs hindätiidmine, sis kõnõlõmi eräle seto keelest. Tartlaisil ja võrokõisil oll' mitusada aastakka ütine lõunaeesti kiräkiil. 20. aastagasaal naksiq võrokõsõq kirotama jo tiidsähe võro keeli. 1990. aastagist om olnuq pruugin võro kiräkiil. Võro ja seto kiil ommaq muist lõunaeesti keelist vanaperätsembäq ja veidemb mõotõduq põh'aeesti keelest. Naid om innembi kõnõld ka kavvõmban lõuna ja hummogu puul, Lätin ja Vinnemaal. Põrõhõlla lövvüs küländ pall'o võro keele mõistjit ka Tarto ja Talina liinan ni muial Eestin. Võro keele mõistjit om kokko umbõs 70 000.
Lk 4

Võrokõsõq ommaq tõisist eestläisist esiqmuudu tuuperäst, et mõistvaq võro kiilt. Katõkeelidseq võrokõsõq piä-i hinnäst rahvusveidembüses, a naid või täämbädsel pääväl külq keeleveidembüses pitäq. Eesti ütiskeelest kõvva tõistmuudu võro kiil om võrokõisi hindätiidmise põhialos. Pääle tuu rehkendäs võro maarahvas viil tuud, midä külä ütles ja arvas, ka liinavõrokõisilõ ommaq uma hõim ja sugu küländ tähtsäq. Võrokõsõq ommaq alalõ hoitnuq pall'o vanaaoliidsi kombit ja uskmiisi, nigu ristipuiõ avvostaminõ ja sõiratego. Võromaa vana rahvakultuur om väega tähtsä rikkus kõgõ Eesti jaos.
Võru tähestik.
Võru kirjaviisi aluseks on ladina põhitähestiku ja selle eesti versiooni põhjal koostatud võru tähestik, mis on võru-eesti sõnaraamatus esitatud järgmisel kujul:
Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Qq Rr Ss (Šš) Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) Yy (Zz) (Žž) ´
Sulgudes on antud võõrtähed. Neid kasutatakse ainult võõrkeelsete sõnade ja võõrkeelsete või vanapärases kirjaviisis nimede kirjutamiseks. Tähte c pruugitakse mõnevõrra ka luules ja ilukirjanduses. Tähte f kasutatakse ainult võõrsõnades.
Üldiselt häälduvad võru tähed samuti nagu eesti keeles, v.a. järgmised erandid:
q ja y ei ole võru keeles võõrtähed. Täht q märgib kõrisulghäälikut (maq, kaeq, kalaq) ja y kõrget, i-poolset õ-häälikut (sys, nyna, myyk).
Võru kirjaviisis märgitakse ka kaashäälikute peenendust. Seda tehakse võru tähestikus leiduva peenendusmärgiga ´, mis käib tähe kohale või järele. Nii saadakse peenendusmärgiga tähed: ś, ń, l´, t´, k´, h´ jne. Võru keeles on peenendunud vasted kõigil konsonantidel peale q ja j.
Tulevikunägemus võru keelest.
Hetkel tundub, et võru keel on jätkusuutlik ning ei sure veel niipea välja. Sellele aitab kaasa Võru linnas tegutsev riiklik teadus- ja arendusasutus Võru Instituut, alates aastast 1995, mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega, ning korraldab selle õpetamist.
Lk 5
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Võru_kirjaviis
http://et.wikipedia.org/wiki/Võru_keel
http://www.estblul.ee/EST/Keeled/voru.shtml
http://www.visitvoru.ee/?id=71
http://wapedia.mobi/et/Uurali_keeled
http://www.koolielu.ee/pages.php/0303,2657?aj=1102
http://www.wi.ee/
http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled
http://et.wikipedia.org/wiki/Maailma_keelkonnad
Lk 6