August Jansen (2)

August Jansen
Tallinn 2009
Maailmale üsna vähetuntud, kuid kodumaale asendamatu kunstnik, August Jansen, on mõjutanud Eesti kunstiarengut. Oma loomingut on ta viljelenud ligi pool sajandit. Töötanud erinevatel võimuperioodidel, sealhulgas nii tsaariajal, eesti kodanliku võimu perioodil ja nõugogude ajal. Siiski ei piirdu August Janseni töö vaid kunstiga. Ta on olnud ka hinnatud pedagoog ning kunstiorganisaator. Olles õpetanud paljusid eesti maalijaid ei saa August Jansenist mööda vaadata.
August Janseni suguvõsa on pärit Pärnumaalt. Enge vallas sündis 1835. aastal talupidaja perekonnas kunstniku isa Jaan Jansen. Väga avatud silmaringiga mehena , paistsid talle silma sotsiaalsed vastuolnud. Ta osales aktiivselt poliitilistel võitlustes saksa mõisnike vastu. Jansenite peres oli kokku kolm tütart ning üks poeg. Sünninimega August Robert Jansen sündis 6. oktoobril 1881. aastal. Juba varasest east on August Janseni suureks mõjutajaks tema isa. 1887. aastal tabab Jansenite perekonda suur kaotus, kui perekonnapea Jaan Jansen sureb .
Oma kunstihuvi on August Jansen sammuti saanud oma isalt. Nähes kuidas isa lavataguseid maalib, tekkis ka August Jansenil huvi maalimise vastu. Seda huvi oli aga raske rahuldada, kuna värvide ning lõuendite jaoks puudus raha. August Janseni esimesed loomingud on tehtud looduslike värvidega majaseintele. Kui August Jansen sai 13 aastaseks kolis Jansenitepere, olude sunnil Narva. Kogu pere hakkas tööle vabrikus mis oli lisaks koolile August Jansenile väga kurnavaks kogemuseks.
Seitsmeteistkümne aastaselt jätab noor Jansen Narva seljataha ning siirdub Peterburi poole. Peamiseks eesmärgiks on tal arendada oma kunstioskusi õpingute kaudu. Ilma töö ja rahata satub ta eestlasest maalermeistri juurde. August Jansen pääseb Kunstide Edendamise Seltsi Kooli. August Jansen on ka väga tihedalt kontaktis teiste eesti kunstnikega nagu N.Triik ja J. Koort, kellega ta elab isegi mõnda aega koos. 1904 . aastal lõpetab Jansen kooli hõbemedaliga.
Jansenis oli revolutsiooniline meelsus teatavasti hakanud juurduma juba tema töötamisel Narva vabrikuis. Aastate jooksul muutus ta tolleaegsel Venemaal valitsevais klassivastuoludes ja sotsiaalses ülekohtus üha teadlikumaks. Ja kui siis 1905. aastal puhkeb revolutsioon , võtab Jansen sellest aktiivselt osa. Samal ajal aga jätkab Jansen oma kunstiõpinguid. 1905. aastal astub ta Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Janseni tööd joonistamises ja maalimises on hinnatud rahuldava ja heaga. Teoreetilistes ainetes esineb ka mitterahuldavaid hindeid . Väga häid ei ole üldse. Hinnete sellist keskpärasust võiks osalt seletada sellega, et Jansen töötas kiiresti ja tavaliselt oma töid ei viimistlenud.
Aastail 1906- 1907 avaldab Jansen rea satiirilisi joonistusi, peamiselt J. Lilienbachi poolt väljaantavais mitmesuguste nimetuste all ( , , jt ) ilmuvates ajakirjades. Vastavalt nende väljaannete revolutsioonilisele kursile olid ka neis ilmuvad Janseni joonistused ühiskonnakriitilise sisuga. Neis naeruvääristas kunstnik tsaarivõimu. Jansenil on oma satiirilises joonistustes üldiselt korda läinudsugestiivselt edasi anda mõeldud sotsiaalset ideed või ühiskondlikku protesti. Mõned neist nagu „ Kolgata “ on koguni väga mõjukad. Kui neid aga hinnata suurema kunstilise nõudlikkuse seisukohalt, siis, peab ütlema, puudub neis üldiselt siiski see joone ekspressiivsus ja vormi markantsus, mis Daumier ’st peale on olnud omane kõigile selle žanri parematele teostele.
1908-dal aastal läks Jansen üle professor Kardovski käe alla. Kardovski õppesüsteem lõi kõige paremad tingimused Janseni professionaalsete võimete arenguks. Samal ajal soodustas see ka tema kultuurilise taseme tõusu, mis oli seda tähtsam, et Janseni üldhariduslikud õpingud olid seni üsna puudulikuks jäänud. 1910 -da aasta teisel poolel esineb Jansen näitusel neljakümne ühe eksponaadiga – etüüdide, portreede, illustratsioonide ja ajavaimule vastavalt ka suurema arvu sümbolistlikul ainestikul loodud töödega.
Kunstnikuelu sunnib 1911. aastal Janseni tervisepuhkusele Triiki. Sinna jääb ta peatuma pikemaks ajaks. Sisustades vaba aega tutvub ta kohaliku eluoluga, joonistab karaktertüüpe, elab sisse kohaliku talvemaastiku erilaadi ja meeleoludesse. Selle kõige tulemusena sünnib maal „Kirikuteel“. Maal kajastab tolleaegse taluelu põhapäevanägu. Teose koloriit on ergas, vormikäsitlus realistlik , teatud kallakuga dekoratiivsesse. Pärast 1910. aasta kunstinäitust on Jansen väga tegev just portretistina. Ta on maalinud teiste seas nii A. Starkopfi kui ka P.Arenit. Kooli lõpetab Jansen oma tuntud diplomitööga „ Muhu saarel“.
Kunstide Akadeemia nõukogu otsusega tunnistati Jansen maali „Muhu saarel“ eest kunstnikuks . Maal „Muhu saarel“ on eriti suures formaadis ( 1,81 x 3,18 m ) teos. Tema tegevuslava moodustab mererannik . Pildi vasakust alumisest nurgast läheb veepiir pildi sügavusse. Sellel on kive ja võimas rändrahn. Edasi – paar kaldale tõmmatud paati ja valendav abajas. Mererannik kõrgendab aeglases tõusus maa suunas. Pildi keskel seisab saaretaat, pastlais ja kootud vammuses, ühes käes piip , teine aga tõestetud silmade kohale. Maali koloriit on mõõdukalt hele. Selle määravaks aksendiks on keskel istuvate naiste kirjud rõivad, mille valitsevaks värviks on punane. Õnnestunud kompositsiooni kõrval esinev aga maali juures ka märkimisväärseid puudusi. Need avalduvad esijoones valguse ja koloriidi ebaühtlases režiimis. Otseste akadeemiaõpingute tulemusena kujunes Jansenist tubli realist.
1914. aastal on värskelt abiellunud Jansen sunnitud tagasi pöörduma Peterburi. Ta leiab siin ka sobiva korteri ja nii asub ta – nüüd juba koos perekonnaga – jälle Neeva linna. Siia jääb ta kuni 1917. aasta kevadeni. Jansen, haigestunud 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni päevil, läks vastu raskele tervislikule kriisile. Kevadeks on Jansen niivõrd kosunud, et võib lahkuda Neeva linnast. 1918. aastal kolib Jansen töö asjus Tallinnasse. Tallinnas hakkab Jansen korraldama näitusi, mis esialgu polnud edukad , kuid võitsid aegamööda publikut. See elu sai aga kiire lõpu ja Jansenite perekond kolib Kloogale.
Maalijana on Jansen 1919. aastal väheviljakas. 1920. aastal eksponeeris Jansen „Kaksikportree“, mis kujutas kunstnikku ennast koos abikaasaga. Teos hävis 1941. aasta tules. Järgnevad aastad möödusid Jansenile kiirelt. Vahepeal vallandati ta alusetult Tallinna Õpetajate Seminarist. Hiljem läks ta edasi tööle Tallinna Esimesse Reaalkooli kunstiõpetajaks. Jansenile, kui maalijale on küll üldiselt omane , et ta enamikus oma teostes värvielamust rõhutab, kuid antud perioodil, nimelt kahekümnendate aastate esimesel poolel, toonitab ta koloriidifunktsioonie eriti. Näib, et siin on tegu väiste mõjutustega.
Jansen sõidab Itaaliasse, kust ta toob kaasa suurema arvu valmisteoseid ja etüüde. Osa neist koos mõne kodumaal valminud maaliga paneb ta välja samal 1924. aasta sügisel toimunud EKKKÜ kunstinäitusel. See esinemine oli Jansenile tõeliseks triumfiks. Näis, et nüüd on kunstnik teostanud need suured lootused, mis varem tema suhtes korduvalt oli avaldatud, mis aga seni ikka ainult tinglikku täitmist olid leidnud. Kunstniku teosest äratas kõige rohkem tähelepanu tema „Autoportree“. Samal 1924. aastal on ka maalitud tema „ Natüürmort vaasi ja õuntega“. Oma motiiviga äratab huvi 1924. aastal guašis teostatud kavand „ Tantsijad “. 1924. aasta tähistab teatud murrangut Janseni kunstilises laadis. Tema maalidest kaovad äärmuslike värviefektide taotlused ja teoste koloriit muutub üldiselt ühtlasemaks ning rahulikumaks. Samal ajal hakkab kunstnik ka motiivi sügavamat tõlgendust taotlema.
1925. aasta oli Jansenile isikliku elu praktiliste nõuete seisukohalt väga tähtsa ürituse areng, nimelt ehitas kunstnik endale elamu-ateljee. 1925. aastal algab Jansenile raske periood, mis talle palju võitlust ja meelehärmi tõi. Teda rünnatakse kui kunstnikku, aga ka kui kultuurkapitali kujutava kunsti sihtkapitali valitsuse juhatuse esimeest. See jätkus ka järgnevatel aastatel. Janseni töid kritiseeriti kui viimistlemata teoseid. Järgnevatel aastatel võime täheldada muutusi tema teoste koloriidis. Toonid on märgatavalt tumenenud.
Janseni tervis oli kogu 1929. aasta talve halb olnud. Ometigi reisivad Jansenid sel aastal Hispaaniasse, Berliini, Pariisi. 1931 . aastal valmib Jansenil terve rida uusi teoseid. Silmapaistvaim neist on suures formaadis maal „Oma perekonnas“. Selle puhul on tegemist kunstniku perekonnaportreega. ( teos hävib 1941. aastal ). Teiseks märkimisväärseks teoseks sellest aastast on kunstniku abikaasa portree. 1932. aastal on maalitud „ Taluvaade“. Janseni 1932. aasta loomingust tuleb veel ära mainida P. Tauki portreed.
1936. aasta suvi möödub Jansenil intensiivses töös. Oma maakodus Põllkülas süveneb ta ümbritseva looduse avaldustesse ja kajastab neid lõuendil. Janseni 1936. aasta parimaks teoseks oli aga „Portree“ või „Kalurieit“ nagu seda teisiti nimetati. Järgnevatel aastatel maalib Jansen veel hulgaliselt portreesid, millest paljud saavad tunnustust. 1940. – 41. aasta talvel proovib Jansen oma kunstnikuvõimeid loomingusektoris, millega tal akadeemiaõpingute aastaist pole enam tegemist olnud. Sõja puhkemisel viibis Jansen Rõuges. Siin sattus ta täiesti uut tüüpi maastiku piirkonda. Tollest ajast pärinevate Võrumaa motiivide kõige paremaks käsitluseks on maal „Rõuge maastik “. 1947. aastal on maalitud üks Janseni paremaid peisaaže – „ Sügisene jõemaastik“. Viiekümnendail aastail maalib Jansen ka rea natüürmorte. Domineerivad sünged värvid.
August Jansen sureb 1957. aasta 23. jaanuaril kopsuvähki. Janseni kunstilise keele kujunemisel mängisid rolli kolm möödunud sajandi keskpaigast peale Euroopa kunsti kujunduslaadi oluliselt mõjutanud suunda: realism, impressionism ja juugend. Jansenile on omaseks, et ta ei võta ühtegi stiili otseselt üle vaid kombineerib neid. Kuna Jansen kui portreemaalija juurdleb eelkõige maalitava sisemaailmas on ta üks mu lemmikuid portreemaalijaid. Tema teosed on sügavamõttelised ning sünged. Nad vajavad aega ja kannatust mõistmiseks ning tihtipeale ei pruugigi me neid mõista.
LISA:
Muhu rand . Tempera . 1922
M. Seppoisi portree. Õli. 1910
Kadriorg talvel. Õli. 1940
Õunaaias. Õli. 1946 – 1947.
Kasutatud kirjandus:
„August Jansen“ – Ajas Kruus. Kirjastus Kunst Tallinn 1975.
Pildid pildistatud raamatust.