Saksamaa ja eesti (2)

Eesti
Eesti Vabariik on riik Euroopas, mis piirneb läänest ja põhjast Läänemerega (sealhulgas põhjast Soome lahega), lõunast Lätiga ja idast Venemaaga. Üle Soome lahe põhja pool on Soome, üle Läänemere lääne pool on Rootsi.
Kliima
Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast
Järved
Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv Lõuna-Eestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m).
Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.
Saared
Eesti saared on Eesti territooriumil asetsevad saared. Eestis on kokku ligikaudu 1520 saart .
Suurimad on Saaremaa ja Hiiumaa .
Metsad
Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus.
Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud , kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase - ja haavapuistud on ajutised . Inimese vahelesegamiseta asenduvad need lõpuks okaspuumetsadega. Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe.
Sood
Sood on Eesti rikkus. Kui paljud Kesk-Euroopa riigid on oma sood peaaegu täielikult hävitanud ja näevad nüüd vaeva nende taastamisega, siis Eesti territooriumist on soodega kaetud viiendik. Terve rida neist kuulub kaasajal ka looduskaitse alla. Varasematel aastakümnetel on paljusid soid ja rabasid paljus ka kuivendatud nii põllumaa saamise kui ka rabaturba kaevandamise eesmärgil, kuid õnneks on see suure osa märgalasid jätnud siiski puutumata.
Kuresoo lõunaosas asuv 8 meetri kõrgune rabarinnak on väidetavalt maailma kõrgeim.
Sümbolid ja tähised
Eesti rahvuslill on rukkilill.
Eesti rahvuslind on suitsupääsuke.
Eesti rahvuskivi on paas (paekivi).
Eesti rahvuskala on räim.
Eesti lipp
Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit .
Eesti vapp
Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.
Vaatamisväärsused Eestis
Kihnu saar. Pärnumaa
Kodulehekülg: http://www.kihnu.ee
Armsalt kodune ja eksootiline üheskoos, meretaguses eraldatuses elav ning ometi külalislahke - selline on saar, kus rahvariideid kantakse iga päev ja kus vanaemade unikaalne käsitöökunst on au sees. Nii perekondlikel kui üldrahvalikel pidudel tuntakse rõõmu rahvalaulust ja tantsust. Traditsioone austav ja samas ajaga kaasas käiv väike Kihnu ütleb oma külalistele TERE TULEMAST !
Luitemaa Looduskaitseala , Pärnumaa
Kodulehekülg: http://www.luitemaa.eoy.ee
Rannametsa - Soometsa Looduskaitseala on eesti üks ainulaadsemaid kaitsealasid. Oma praegusel kujul ja piirides, 9860 ha suuruse looduskaitsealana, moodustati ta 2000. aastal senise maastikukaitseala ja kaitstavate üksikobjektide baasil. Looduskaitseala ülesandeks on kaitsta Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaluiteid ja nende ümber kujunenud kooslusi, aga ka rannaniite ja ohustatud ning haruldaste liikide elupaiku
Kaali kraater ja külalistemaja, Saaremaa
Telefon: +372 50 50 434
Faks : +372 45 91 184
E-post: [email protected]
Kodulehekülg: http://www.kaali.kylastuskeskus.ee
2005.a. suvel avati Kaali kraatriteväljal ajaloohõnguline Kaali Külastuskeskus, mis on ehitatud traditsioonilisi ehitusvõtteid kasutades. Nii sise-kui ka välisseinad on laotud käsitsi tahutud paekivist, laed ja katused on puidust.
Hoones asuvad meteoriitika- ja paekivimuuseum, konverentsisaal, väike hotell , saun ja kauplus.
Haapsalu raudteejaam , Läänemaa
Telefon: +372 47 34 574
E-post: [email protected]
Kodulehekülg: http://www.jaam.ee
Eesti Raudteemuuseumi siseekspositsioon asub Haapsalu raudteejaama nn. Imperaatoripaviljonis. Muuseumile kuuluv ajalooline veerem - vedurid ja vagunid asuvad raudteejaamahoone taga rööbastel ja nendega saab tutvuda tasuta
Tõstamaa vald, Pärnumaa
Telefon: +372 53 468 635
E-post: [email protected]
Kodulehekülg: http://www.tostamaa.ee
Tõstamaa on mereäärne maa. Valla pindala on 261 km2 ja elanike arv 1571. Tänu mere lähedusele on vald väga mitmekesise loodusega (Manija saar, laiud , järved, rannaniidud, luited), kõige selle säilitamiseks on loodud Tõstamaa rannikuala , Varbla rannikuala ja Kihnu saart hõlmav Kihnu Väina Merepark.
Tähtsamaks majandusharuks on vallas põllumajandus. Suurt tähtsust omab kalandus , puidutöötlemine, üha rohkem hoogustub puhkemajandus.
Vaimse elu edastajateks on valla keskuses asuv kool, rahvamajad ja raamatukogud, aktiivselt tegutseb spordiklubi. Vallas on kaks kala- ja ravimudarikast järve, pikk ja kaunis rannajoon - mõnus koht puhkuseks looduse rüppes. Välissidemed on Soomes Mustasaari ja Rootsis Skinnskattebergi vallaga.
Tõstamaal on millega tegeleda, on mida vaadata - siia tasub tulla.
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri.
Kliima
Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased . Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad.
Veestik
Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Jõgesid kasutatakse tööstuses ja vee transpordiks . Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Järvi on Saksamaal vähe. Kalavarud on veekogudes tühised.
Maastik
Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi.
Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tšehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon.
Järved
Suuremad järv on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²).
Saksamaa vaatamisväärsused
Brandenburgi väravad
Rohkem kui ükski teine koht on see Berliini sümbol Saksa ajaloo areeniks. 1989. aastal müüri langemise ajal tähistasid tuhanded ida- ja lääne-sakslased piiri avamist ja Saksamaa taasühendamist. Brandenburgi väravad on maagiliseks külgetõmbepunktiks kõikidele Berliini külalistele.
Kriidikalju
Jasmundi poolsaare valge särav kriidirannik on Rügeni saare sümbol. Võimsad kriidikihid langevad järsult mere poole ja moodustavad omapärase kontrasti roheliste pöögimetsade ja türkiisivärvi merega.
Ulmi katedraal
Gooti stiilis katedraal oma gigantse läänetorniga kõrgub linna südames ületades oma kõrgusega kõiki teisi hooneid. See on linna sümbol ja kogu maailmas tuntud kõige kõrgem kirikutorn
Niederwaldi mälestusmärk
Kõrgel Niederwaldi seljandikul Reini Kiltkivimäestikus kõrgub muljetavaldav Germania. Uhke kujuga mälestusmärk püstitati uue Saksa Riigi rajamise auks 1871. aastal.
Ajalooline Bremeni vanalinn
Bremeni vanalinn on rikas vaatamisväärsuste poolest: Maailmakuulus raekoda ja Roland turuplatsil, vendade Grimmide muinasjutust tuntud Bremeni linna moosekantide pronksskulptuur, kitsad tänavad ja väikesed majad kujundavad Schnoori linnaosa näo.