Eesti rahvalaul (1)

Eksamitöö rahvalaulust.
Millisesse laulutüüpi Te asetaksite teksti tervikuna ? Eristada kontaminatsioonid (osutada antoloogia järgi tüübinimele ja ka numbrile) . Põhjendada oma valikuid ! Lühidalt võiks ka interpreteerida ning kommenteerida teksti.
A: Tekst on segu vaeslapse ja looduse lauludest. Täpsemalt võiks laulu isegi liigitada tüübi alla 158 – Vihm , üle vaeslapsest.
Vihmakene, vellekene,
saokene, sõsarakene,
uukene, omatsekene!
Mine üle, vihmakene,
mine üle, meeli ära,
käi tasa, taldu ära!
Tegemist on vihmaloitsuga. Antud tüüp „Eesti Rahvalaulu antoloogias“ puudub, kuid Interneti allikas http://www.clubrapid.com/song/68623 väidab, et 1908. aastal laulsid Ann Tsingel ja Reet Tahvel „Vihmaloitsu“ Helme kihelkonnas, Riidaja vallas.
Kui aga lähtuda ainult „Eesti Rahvalaulu antoloogiast“ siis tegemist peaks olema tüübiga, mis kuulub loitsude hulka, täpsemalt tüüpi – sõnad loodusnähtuste mõjutamiseks.
Põhjus, miks pidasin neid ridu vihmaloitsuks, seisneb alljärgnevates ridades:
„Mine üle, vihmakene,
vihmakene, vellekene,
ookene, omatsekene,
saokene, sõsarakene!“
„Eesti Rahvalaulu antoloogias“ on neile ridadele kõige lähemal tüüp 3201 – Üle, vihmake! [Loitsud – sõnad loodusnähtuste mõjutamiseks]. Tsiteerin:
„Üle, üle, vihmakene –
mina tapan musta kuke ,
annan sulle harjakese,
isi söön südamekse,
pere rüibib leemekese!“
Viljandi. H II 26, 180 (1). 1889.
Likes tiit, mina ligene,
märjäs tiit, mina mädäne –
Ka siin on tegemist vihmaloitsuga, mida „Eesti Rahvalaulu antoloogiast“ ei leia.
Tsiteerin read „Vihmaloitsust“, mille põhjal langetasin oma otsuse:
„Teed mo likes – ma ligene,
teed mo märjas – ma mädane.“
Kui aga nõuda täpsust, siis „Eesti Rahvalaulu antoloogias“ on neile ridadele kõige sarnasemad tüübi 158 A3 – Vihm, üle vaeselapsest [Laulud loodusest ja loomadest – Vihm, vesi, udu] read:
„Liges teid – ära liguni,
märjäs teid – ära mädani.“
Paistu . H II 68, 370/2 (24). 1902 .
ole ei kotu, kun ma kuiva,
tare aset, kun tahene.
See motiiv oli selgelt leitav antoloogiast. Kuuludes siis teema laulud loodusest ja loomadest alakategooriasse – vihm, vesi, udu. Tüübi number on 158 A1 – Vihm üle vaeselapsest. Tsiteerin read, millele tugineb minu otsus:
„Mul pole kodo, kun ma kuiva,
mul pole tare, kun tahene.“
Tarvastu. H II 55, 306/7 (39). 1896.
Ole ei esä tennu tarre,
ole ei veli pannu paari –
külä esä tennu tare,
võõras veli pannu paari,
võõras saena saesaten,
võõras nurga nukerden.
Ka siin on tegemist „Vihmaloitsuga“, tsiteerin miks:
„Ei ale esä tare tennü
egä veli paari pannu –
võõras nurga nukertenu,
võõras kivi kergitenu,
võõras saina saisma pannu.“
Sellele on kõige lähemal „Eesti Rahvalaulu antoloogia tüüp 1628 – Vaeslaps tahab süüa [Vaeslaps – Vaeslaps itkeb ema-isa]:
„Külä olõ, kelt ma küsü,
võõras olõ, kelt ma võta;
võtma võõrastõ käen,
taba tarka puusa pääl;
võtmarihma rindo pääl.“
Sangaste . H II 5, 402/3 (54). 1877 .
Like liivule laoti,
märjä pästi mäele:
like liivule ligesi,
märi mäele mädäsi.
Siin on selgelt näha tüüp 158 A3 – Vihm üle vaeslapsest [Laulud loodusest ja loomadest – Vihm, vesi, udu]:
„Liiväle lige laoti,
mäe pääle päästi märjä.
Liiväle lige laguni,
mäele märga mädani.“
Paistu. H II 68, 370/2 (24). 1902.
Tule, tule, tuulekene,
Püüdes olla ülimalt täpne toon välja ka selle värsirea tüübi – 166 (1) – Tuul, vii vesi vilja pealt! [Laulud loodusest ja loomadest – Tuul]:
”Tule, tule tuulekene,
paista piale päävakene,
vii vetta vilja pialta.”
Kadrina. H I 1, 69 (35). 1888.
vii vihma Virumaale,
aa uugu Arjumaale!
Virul vihma palleldi,
Arjul uugu oodati :
Virul vil´lä palase,
Arjul kaara kõrbese.
Selge tüüp 157 (4) – Vihm mujale maale [Laulud loodusest ja loomadest – Vihm, vesi, udu]:
”Vii vihma Vennemaale,
aja hoogu Harjumaale!
Vennemaal vili põlenessa,
Harju aida kõrbunessa.”
Rõngu. H II 30, 758 (12). 1888.
Virumaal olli mihe musta,
mihe musta, naese laesa,
poesi kannukarvalitse,
tüdruku igitigitse.
Taas tüüp 157 (1) – Vihm mujale maale [Laulud looduset ja loomadest – Vihm, vesi, udu]:
„ Vigalas on mehed mustad,
mehed mustad, naised laisad ,
tüterid igitigedad,
poisid poolemustelaised.“
Viru-Jaagupi. H II 10, 421 (177). 1889
Mihe ot´sva merevett,
naese ots´va Narva vett,
poesi ot´sva Poola vett,
tüdruku tühja kajo vett.
Kuulub laiemasse teemasse välised tööd talus , kitsamalt pesemine, pühkimine. Tüübi numbriks on 949 – Mehed toovad vett:
„Mehed toovad merest vett,
naised Narva allikast,
poisid Ponga allikast,
tüdrukud Emajõesta.“
Laiuse . EKS 82, 682 (27). 1879 .
Es saa mihe merevett,
es saa naese Narva vett,
es saa poesi Poola vett,
tüdruku tühjä kajo vett –
mihe kuuli mere pääle,
naese kuuli Narvamaale,
poesi Poola piiri pääle,
tüdruku tühja kajo pääle.
Selle osa tüübistamine osutus kõige keerulisemaks. Täpset tüüpi ei suutnudki ma leida. Pakun vaid, et see võiks kuuluda eelmise tüübiga kokku ehk siis tüüp 949 – Mehed toovad vett:
„Ei viitsi vesile minna,
kaevukoogile karata.“
Laiuse. EKS 82, 682 (27). 1879
Või 278 (3) – Põdratapja:
Lätsi mina mõtsa kõndima:
näie põtra põllu pääl,
kahru kaararõugu pääl.
Panni põdra põllu pääle,
kahru kaararõugu pääle.
Panni Anne nilguma,
pini kinni pidama.
Es saa Annel nilutus,
es saa pinil kinni peetus .
Panni Annel sõrmi pitten,
pinil pikkä nõnna pitten.
Ann läts nulka – nuutsati,
pini perrä piitsati.
Triu , Triu, Triu!
Rõuge. H I 2, 607 (1). 1889.
B: Tekst on tervikuna pulmalaul.
Ära võttem’, ära võisim’,
ära võttime võitegije,
noore koore koputeje,
kätte saime saiassepa.
Me saime, mis me saime:
Tüüp 2672 – Teie nutt , meie naer [ Pulmalaulud - Mõrsja lahkumine vanematekodunt]:
”Ära võtti, ära võtti,
Refr : kaske !
ära võtti võiasepa,
noore koore koputaja!
Meie saime nurme nuku,
nurme nuku, niidu nirig –
meie nurme naaro naari,
teie nurme ikko iki!”
Helme. EKS 82, 228 (7). 1873.
me saime saanitävve,
oma velle hõlma tävve,
kogusime korvitävve!
Jumalaga , äia, jumalaga, ämma!
Me jätame isa ikkema,
me jätame ema ikkema,
velle noore nuttemaie,
sõsare nõrentemaie.
Tüüp 2670 – Tühjalt tuli – tüki sai [Pulmalaulud – Mõrska lahkumine vanematekodunt] :
”Meie saime saanitävve,
kogusime korvitävve,
velle särgihõlma-tävve.
Sinna jääs esä ikemaie,
velle noore nutamaie,
sõsare nõrentamaie.”
Karksi . H II 5, 324/5. 1883
Küll olli usin okki` ella ,
lahe olli langa laskemaie,
vile pooli veerimaie;
küll olli tellilta terave,
soalaatilda ladusa,
nippi-nappi niitsmeèlla!
Kui ma saa mehe meelelise,
abielu armulise,
sis ma koo sisse siidikirja,
otse` ella kuukirja,
ala kao aokirja,
Tüüp 2831 D3 – Veimede tunnistamine [Pulmalaulud – Veimevaka jagamine]:
„See`p oli neiu , mis oli meile:
see oli usin hommukulta,
agar oli enne aguda –
küll tahive kinda kudada,
küll tahive suka sugeda.
See o tidruk tennü tööda,
see o neiu nännü vaeva,
see o tennü teeda mööda,
kudanu koa radadele –
see ei ole suikun suitsu-aiga
pääle kao päävkirja.
Sis sai mehe meelelise,
abielu armulise.
ega kõndin kolla aiga,
maganu ei marana aiga.
See o tennu, tillukene,
see o laanem , latsekene,
ema tennu eluea,
esi tennu ea-aea.
Sel o kirstun kirivesse,
alla kaane kalevese,
kirsutäüsi kindasida,
alla kaane hammsida.“
Halliste. H III 5, 779/80 (5). 1889.
Las me kaia , me valateme,
kas ta tund tuleta käia,
ilma löhterita ludida,
ilma laterida laduda ?
Tüüp 2821 D1 – Veimede tunnistelemine:
„Lah meid kaia, la valate:
kas o nüid kirstun kirivesi,
alla kaane kalevisi;
kas o vakan valge` eida ;
kas o nüd tennu tillukene,
rägunu rauda ähnikene [..]“
Karksi. H II 42, 507/8. 1891 .
Sobiks ilmselt ka tüüp 2674 – Kas külanaised nutavad?
„Saajanaised, linnukeise,
kaasigunaise, kanase,
lah meid kaia, lah valate:
ka ikve külätse naise,
kahitsev kasusõsare,
ka siin nutav nurganais,
veereteve veere naise,
sarve aave sannanaise?“
Karksi. H II 42, 501/2. 1891.
Las tule hommen uusi pääva,
vana taevas, valge ilma –
Tüüp 2837 B – Millest vaene veimed tegi? [Pulmalaulud - Veimevaka jagamine]:
„Las tulla homme uusi päeva,
vana taevas, valge ilma- “
Karksi. EÜS IX 307/8 (60). 1912.
lääme sis mõtsa kõndimaie,
varikmaida valatemaie,
kunnes teil külla küttusid,
kunnes teil salga saatesid?
Ek om teil nurme nuuma pääl,
varikmaa vanan võlan,
kesapõllu kihla pääl?
Liigitaksin selle teemasse peiu ja mõrsja vastastikune laitmine ja ülistamine. Täpset tüüpi ei suutnud ma leida, arvan, et kõige paremini sobiks 2551 – „Mis tühja kiitled“, sest on selge, et sarjatakse peigu tema kiitlemise peale.
Kunas kusik sukka kudus,
kunas viisik veimi tegi?
Tüüp 2848 – Kunas kusik kudus [Pulmalaulud – Veimevaka jagamine]:
”Kuidas see kusik kuidas kangast ,
kuda see vesik tegi veime?”
Kodavere. ERM 154, 63 (32). 1920.
Meie noore langukese,
kust ma, vilets, võti veimi,
armetu, alapalaja?
Tüüp 2837 A1 – Millest vaene veimed tegi? [Pulmalaulud – Veimevaka jagamine]:
„Ära te küü küside,
ära te nao nurade:
kostès vilets veime võtti,
armetu alapalaje!“
Tarvastu. H II 66, 592/3 (111). 1894-1901.
Lina es liigu nurme pääl,
tall es tantsi õvve pääl;
Tüüp 2837 A3 – Millest vaene veimed tegi? [Pulmalaulud – Veimevaka jagamine]:
„Lina ei lipperda mäela ega tall ei tantsi vainula.“
Jõhvi. H II 7, 634 (4). 1889
peremees ant´s poolik -punna,
perenaene napi nagla
Tüüp 2837 B – Millest vaene veimed tegi? [Pulmalaulud – Veimevaka jagamine]:
„Peremees and poole punna,
perenaene napi villanagla.“
Karksi. EÜS IX 307/8 (60). 1912.
Noormees ei ole toonu häida teida,
paremida panimida,
ei ole toonu sõrmussida
ega kätte käänussida
Arvan, et läheb teemasse peiu kingid mõrsjale, ja täpsemaks tüübiks oleks 2609 – Ei toonud ehteid – sest mõrsja kaebab ehete mittetoomise pärast.
Tooge himpi me edeje ,
tooge kägu me kädeje!
Me sis toppim torga sisse,
me kogum koti sisse,
viime kottina koduje.
Küll me emal hilpesid,
me nännil närtsesid –
valmis sis ehiteme emandi,
munde naiste moodulise,
kaasikiste karvalise,
sajanaiste sarnalise.
Ilmselt on siingi tegemist peiu ja mõrsja vastastikuse sarjamisega. Seekord käib jutt, aga mõrsja kohta. Täpsemat tüüpi ei suutnud, aga leida.
Sööge, langu, jooge, langu,
sööge, langu, söamest,
jooge, langu, julgi’ esta !
Lats olli kuri ikemaie,
mees vilets vihanemaie –
lätsi lasta lepitamaie,
lätsi meesta meelitamaie,
seeni nẹẹ korbi kujusi,
seeni nẹẹ vadsa vajusi!
Kana lennas seina pääle –
sestep meile musta rõõsa,
musta rõõsa, kuiva korbi!
Tüüp 2569 - Miks korbid kuivad [Pulmalaulud – Söök ja jook pulmas ]:
“Sööge, langu, jooge, langu!
Refr.: kaske!
Ärge te pange pahasse,
ärge võttage vihasse,
et meil om korbi kujunu,
rõõsaveere rõhenenu!
Lats olü kuri ikkemaie,
mees oli vilets vihasteme ‑
lätsi meesta meeliteme,
lätsi lasta lepiteme ‑
seenis ne korbi kujusi,
rõõsaveere rohkunevi.
Langukese, linnukese,
sest meil korbi küll ooh musta,
rõõsaveere üsna ruhni ‑
kana lennäs seinä pääle,
ajas tolmu jahude pääle,
sellepärast korbi musta,
korbi musta, rõõsa ruhni.”
Helme. H II 25, 85/6 (52). 1888.