Jõksi järv (2)

TARTU ÜLIKOOL
Geograafia osakond
JÕKSI JÄRV
Seminaritöö
Õppeaines Eesti veed
Üliõpilane: Kadri Saia
Rakendushüdrobioloogia II Kursus EMÜ
Juhendaja : Arvo Järvet
Tartu 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS........................................................................................................3
1. ALGANDMED .........................................................................................................4
2. TULEMUSED..........................................................................................................5
3. ANALÜÜS...............................................................................................................9
KOKKUVÕTE............................................................................................................ 11
KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................12
SISSEJUHATUS
Aastal 1638 kandis Jõksi järv Hobbohollojerwe, hiljem Hobbola järve nime. Asub Kanepist 1,5 km loode pool. Absoluutne kõrgus 116,1 m. Enam-vähem lääne-ida suunas piklik väheliigestatud kaldajoonega orujärv; pindala 64,9 ha, suurim sügavus 25,4 m (keskmine sügavus 7,3 m). kaldad on kõrged ja järsud, perv enamasti kõva, savikruusane. Paiguti leidub ka mudast ja soostunud kaldavöödet, lääneotsas isegi õõtsikut. Lõunakallas on suures ulatuses kaetud männimetsaga, kõrgem põhjakallas enamasti põllustatud. Järve põhi on rahutu reljeefiga, järsult süvenev, sügavaim koht on järve keskosast pisut edela pool. kaldavöötmes on põhjakatteks kruus, sügavamal katab põhja võrdlemisi õhuke mudakiht. (A.Mäemets 1977)
Läbivool on suhteliselt nõrk. Loodekalda keskosas suubub järve Imusoost soovett toov Hoboala (Oboala), kirdest Vähkjärvest tulev kraav . Mähtavasti on järves põhjaallikaid. Jõksi järve keskosast algab Võhandu ehk Pühajõgi. (A.Mäemets 1977)
Suvel on vesi väga selgesti kihistunud (pinna- ja põhjakihi vee temperatuuride vahe 12,2 kraadi); hapnik puudus vees juba 6-7 m vahel. Läbipaistvus keskmine kuni suur (1,8-4,0 m). Veereaktsioon on suvel pinnakihis aluseline, põhjas happelisem , talvel pinnakihis aluseline (tabel 1). Mineraalainete sisaldus vees on kõrgenenud ( HCO3 – sisaldus 161-193 mg/l), orgaanilisi ühendeid aga leidub vees üsna vähe (dikromaatne oksüdeeritavus 16-24 mg/l O2). 1977 aasta andmete põhjal kuulub Jõksi järv kihistunud kalgiveeliste rohketoiteliste järvede hulka. (A.Mäemets 1977)
Jõksi järv koos on ümbrusega on kujunenud hinnatavaks puhkekohaks. Kohalikke seas on see eriti populaarne , siin toimuvad rahvapeod ja kokkutulekud. (A.Mäemets 1977)
1. ALGANDMED
Üldist materjali Jõksi järve kohta on piisavalt, aga kui otsida midagi spetsiifilisemat, nagu näiteks hüdroloogilisi tingimusi, siis jääb materjalist puudust. Põhilised andmed tulevad Aare Mäemetsa poolt, mis võivad olla praeguseks vananenud ja uut informatsiooni on vähese võitu. Järve kohta keskkonnaseire programmis on algandmeid vaid 2007 aasta kohta ja needki on kesised. Sellest võib järeldada, et Jõksi järv ei kuulu püsivaatluste hulka ning selle järve muutused pole nii drastilised, et peaks pidevalt uurima . Sellest järvest on tehtud vaid ülevaateseire.
2. TULEMUSED
Tabel 1 Veereaktsioon 1977 aasta andmete põhjal.
Aastaaeg
Kiht
pH
Suvi
pinnakiht
8,3-8,6
Suvi
põhi
6,4-7,4
Talvel
pinnakiht
7,5-8,0
Tabel 2 Väikejärvede tüübid
Järve nimi
Tüüp
Nohipalu Mustjärv
IV
Nohipalu Valgjärv
V
Pühajärv
III
Rõuge Suurjärv
III
Suurlaht
VIII
Uljaste järv
V
Viitna Pikkjärv
V
Ähijärv
II
Mutsina
II
Õisu
II
Tõhela
II
Jõksi
III
Kahrila
III
Uiakatsi
III
Kaarepere Pikkjärv
II
Kaiavere
II
Raigastvere
II
Soitsjärv
II
Lahepera
II
Keeri
II
Veisjärv
II
Ermistu
II
Elistvere
II
Koosa
II
Pangodi
III
Otepää Valgjärv
II
Kodijärv
II
Mäeküla
II
Kokora Mustjärv
III
Lasva
III
Väimela Alajärv
II
Väimela Mäejärv
III
Noodasjärv
II
Tabel 2.1
Kvaliteedinäitaja
Ühik
Väga hea klass
Hea klass
Kesine klass
Halb klass
Väga halb
klass
Tüüp III – vee keskmise karedusega sügav järv
pH
7-8
>8-8,3
>8,3-8,8
>8,8-9 või 6-80-100
>100
Üldlämmastik
µg/l
700-1000
>1000-1300
>1300
Klorofüll-a (0.5 m)
µg/l
5,8-13
>13-26
>26-104
>104
Tabel 2.3 Ülevaateseire järved (tüüp III)
pinnavee klassifikatsioonidele on tabelis hüdrokeemilisete parameetrite näidud värvitud järgmiselt: väga hea veeklass, hea klass, kesine klass, halb klass (oranž toon) ja väga halb klass.
Vee keskmise karedusega sügav kihistunud järv (Tüüp III)
Järv
kuupäev
pH
Üld-N
Üld-P
Klorofüll-a
Kollane aine
Jõksi
7.05.2007
8,0
1,4
0,021