Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jõksi järv (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

TARTU
ÜLIKOOL
Geograafia osakond
JÕKSI
JÄRV

Seminaritöö
Õppeaines Eesti veed
Üliõpilane: Kadri Saia
Rakendushüdrobioloogia II Kursus EMÜ
Juhendaja : Arvo Järvet
Tartu 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS........................................................................................................3
1. ALGANDMED .........................................................................................................4
2.
TULEMUSED..........................................................................................................5
3.
ANALÜÜS...............................................................................................................9
KOKKUVÕTE............................................................................................................
11
KASUTATUD
KIRJANDUS........................................................................................12
SISSEJUHATUS
Aastal 1638 kandis Jõksi järv
Hobbohollojerwe, hiljem Hobbola järve nime. Asub Kanepist 1,5 km
loode pool. Absoluutne kõrgus 116,1 m. Enam-vähem lääne-ida
suunas piklik väheliigestatud kaldajoonega orujärv; pindala 64,9
ha, suurim sügavus 25,4 m (keskmine sügavus 7,3 m). kaldad on
kõrged ja järsud, perv enamasti kõva, savikruusane. Paiguti leidub
ka mudast ja soostunud kaldavöödet, lääneotsas isegi õõtsikut.
Lõunakallas on suures ulatuses kaetud männimetsaga, kõrgem
põhjakallas enamasti põllustatud. Järve põhi on rahutu reljeefiga, järsult süvenev, sügavaim koht on järve keskosast
pisut edela pool. kaldavöötmes on põhjakatteks kruus, sügavamal
katab põhja võrdlemisi õhuke mudakiht. (A.Mäemets 1977)
Läbivool on suhteliselt nõrk.
Loodekalda keskosas suubub järve Imusoost soovett toov Hoboala
(Oboala), kirdest Vähkjärvest tulev kraav . Mähtavasti on järves
põhjaallikaid. Jõksi järve keskosast algab Võhandu ehk Pühajõgi.

Vasakule Paremale
Jõksi järv #1 Jõksi järv #2 Jõksi järv #3 Jõksi järv #4 Jõksi järv #5 Jõksi järv #6 Jõksi järv #7 Jõksi järv #8 Jõksi järv #9 Jõksi järv #10 Jõksi järv #11 Jõksi järv #12 Jõksi järv #13 Jõksi järv #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kadri S. Õppematerjali autor
Jõksi järve kohta väike seminaritöö

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
odt

ÄHIJÄRVE HÜDROKEEMILISED PARAMEETRID AASTATEL 2000-2011

........................................................................................11 KOKKUVÕTE..............................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................14 LISA 1...........................................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Ähijärv on järv Võru maakonnas Antsla vallas Karula rahvuspargis, Lüllemäelt 7 km kagu poole. Järve pindala on 176,2 ha, suurim sügavus on 5,5 m ja keskmine 3,8 m. Järv asub 77,3 meetri kõrgusel merepinnast. Järve suubub põhjast Alakonnu oja ja kirdest kaks väiksemat oja, esineb allikaid. Väljavool toimub lõunakaldalt Saera oja kaudu Ahelo jõkke. (info saadi vikipeedia leheküljelt http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84hij%C3%A4rv , 01.10.2012). Ähijärv kannab ka teist nime Ahijärv

Seminaritöö
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eduard Markus ­ esimene eesti geograafi doktoritöö rahvuslikus ülikoolis. Üks kompleksprofiilide metoodika rajajaid maailmas. Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil ­ kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused. Jaan Rumma ­ mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta. Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler ­ uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi ­ magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi. Anton Parts ­ magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende maastikuline tähendus. 05

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist

Eesti elustik ja elukooslused
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

öine hapnikupuudus ja kalade suremine, vetikamürgid vees, nihked fütoplanktoni liigilises koosseisus ja dünaamikas, zooplanktoni hulga drastiline vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, kaldavee reostuse suurenemine ja mudastumine.  Kalakoelmute mudastumise tõttu on kalade sigimistingimused halvenenud.  Roostike vohamise, luhtade võsastumise ja jõesuudmete kinnikasvamise tõttu on kalade pääs koelmutele takistatud. Järv on risustunud vette jäetud nakkevõrkudega, mis mitte ainult ei reosta järve surnud kaladega, vaid muudavad ka elustikukooslusi (võrgud on kinnituskohaks näiteks rändkarbile).  Kalade looduslik rändetee on inimese poolt (hüdroelektrijaama) tammidega tõkestatud. 19. Vääriselupaikade kaitse puudulikkus erametsades  Erametsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik, selleks on võimalik taotleda riigipoolset toetust.

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Kommentaarid (2)

piiak92 profiilipilt
piiak92: sai kasulikku infot
11:18 01-06-2015
helin16 profiilipilt
helin16: oli kasu
18:19 04-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun