Ta on maalinud palju maale väiksest külast Salisburyst - ,,Salisbury vaade" Barbizoni koolkond. Romantikute üheks lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistamine. 1830ndatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke linnas unistamise asemel pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis. Nende hulgas levis piltide valmismaalimine vahetult looduses. Nende stiil oli küll alguses publikule võõras, kuid nad kogusid aegamööda tunnustust. T. ROUSSEAU asus Barbizoni püsivalt elama. ,,Õhtu" J.-F. MILLET oli samuti Barbizonis, kuid kujutas pigem talupoegi. Ta oli inimfiguuri kujutamisel ametliku kunsti ideaalskeemidega teravas vastuolus. Veel arvati, et Millet õhutab läbi kunsti lihtrahvas mässumeelsust, kuid see ei olnud nii. Tal oli aga suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga. ,,Viljapeade korjajad" Tema loomingust hakati eeskuju võtma alles pärast tema surma. H. DAUMIER' põhitegevus jäi graafika valda, kuigi
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
mõistlikult üksikute vabadust. Mõistusseaduse positiveerimiseks kehtestatakse riigis seadused Inimesel on põhiõigused: elule, vabadusele ja omandile Põhiõiguste osas on riigivõim piiratud. ● Eetika mõõdupuuna on heakskiidetavus või laidetavus antud konkreetses inimühenduses Moraalsed põhimõtted ei ole midagi muud kui kogemuse ja mõistliku valiku tulemus. Jean Jacques Rousseau (1712 – 1778) ● Inimesed on sünnilt vabad, kuid satuvad koheselt ikkesse Inimeste ebavõrdsus tekkis koos põlluharimisega, kui inimesed hakkasid kuulutama omandit maale. Riik sanktsioneerib olemasoleva ebavõrdsuse, mistõttu positiivne õigus on selges vastasseisus loomuõigusega. Ühiskondlik lepe ● Väljapääsuks on ühiskondlik leping – igaüks loobub oma loomulikest õigustest üldise tahte kasuks, et saada need tagasi kodanikuõigustena.
Tema teostest on säilinud ,,Taevanähtused" (Phainomena), mis oli keskajal kasutusel kooliõpikuna ( see räägib tähtkujudest). Plutarchos Plutarchos on tähtsaim Rooma impeeriumi aegne kreeka ajaloolane ja suurim biograaf. Kõik tema säilinud teosed on proosas. Tema teosed jaotatakse kaheks : Moralia ( kirjutised moraali alalt) ja Paralleelsed elulood. Plutarchose mõju sajandite jooksul on olnud suur: teda lugesid, tsiteerisid ja imetlesid paljud inimesed, näiteks Rabelais, Montaigne, Rousseau, Bacon. Paralleelsed elulood on andnud ainestikku mitmele draamakirjanikule, näiteks Corneille, Racine, Shakespeare ( tragöödia ,,Antonius ja Kleopatra", Theseuse tegelane komöödias ,,Suveöö unenägu" ). Aisopos Aisopost peetakse tõeliseks valmi loojaks. Kreeka valm ei ole väga kindlate piiridega zanr, sellele on lähedased ka teised vormid nagu pärimus ja jutt. Valmi eristab enamasti selles
laste tervise edendamisel. Õues õppimine peaks suurendama meie motivatsiooni ja ümbritseva maailma mõistmist, eriti laste ja noorte kaasamist keskkonnaga seotud problemaatikasse. Füüsiliselt aktiivses keskkonnas tekib turvaline kooliõhkkond ja kujunevad head suhted, mida lapsed ja noored saavad ise arendada, vastutades oma argipäeva ja õppimise eest. Üheks mõtteajalooliseks võtmeisikuks on , kes lähtus oma filosoofias meelte aistingutest ja empiirilistest kogemustest. Rousseau väitis, et meie esimesed filosoofiaõpetajad on meie jalad, käed ja silmad. R. Kaplani ja S. Kaplani uurimus näitab, et loodus maandab pingeid, inimese keskendumisvõime paraneb, spontaanne tähelepanuvõime kasvab. Muutume erksamaks, rahulikumaks, vähem konfliktseks ning loomulikult tervemaks. Tulemused on näidanud, et õuesõpe alandab stressi ja langetab kortisoolitaset õpilaste, eriti poiste seas. Raamatuharidusest ja meelelisest kogemusest
Sõltumatu kohtuvõim · Nii tekib tasakaal kui üks võim piirab teist ja tulemuseks on kodanikuõiguste puutumatus. Montesquieu mõju · Poliitilise teooria mõju on pöördeline alates Prantsuse revolutsioonist kuni tänase päevani · M lõi selle 18.saj. Prantusmaa jaoks ... ,,ideaalkord" ja Prantsuse revolutsiooni esialgne siht · Võimude lahusus on tänapäevani läänemaailmas üldiselt aktsepteeritud põhimõte. Rousseau · Moodsa demokraatia visandaja · Oli ,,Valgustuse korrarikkuja" · Pärit kalvinistlikust Genfist · Oluline kasvatusfilosoof: loomulik areng · ,,Ühiskondlikust lepingust" (1762): peateos ... Riigivõim kuulub rahvale ja valitseja on rahva teenistuses ... Ebamäärane mõiste ,,Rahva ühistahe", mille eesmärgiks on kõikide heaolu ... Ideaalik vahetu-otsene demokraatia ja vabadus eksisteerib vaid võrduses. Rousseau mõju
ebamõistuslik. 6) Inimõigused. Kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed. John Locke on liberalismi isa ja vabameelsuse rajaja. Valgustusfilosoofia tunnused Inimõigused: vabadus, võrdsus Ratsionalism: mõistuspärasus, loogilisus Valgustus:vaimu vabadus Looduslähedus: loodus on puhas, kõik halb tuleb ühiskonnast Progressiusk: areng on päärdumatult progressiivne Kristluse humaniseerimine Valgustusfilosoofia esindajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Leibnitz Montesquieu on demokraatia isa. Võim peaks kuuluma rahvale. Rousseau pooldas vabariiki ja leidis, et eraomanduse tekkimine on toonud kaasa ebaõiglase ühiskonna. Tema filosoofia sai pr revolutsiooni kandvaks ideoloogiaks. Saksa valgustus Sakslased ei vastandanud mõttemaailma usule. Ei toimunud kirikule vastuhakkamist. Leiti, et viletsus tuleneb liiga vähesest usust. Taotleti suuremat pühadust ja vagadust.Saksa valgustusideoloogia lähtus pietismist
Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppe alusel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad: · Sofistid (Anthiphon, Hippias, Glaucon) tekkis eristus loodus vs konventsioon · Epikuurlased õiglus põhineb omahuvil · Sokrates, Platon kodaniku ja riigi vaheline leping · Thomas Hobbes leping annab turvalisuse, kaitse; "kõikide sõda kõikide vastu"; · John Locke leping kaitseb omandit · J. J. Rousseau seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine; tema järgi on inimene loodudse poolt loodud vabaks ja rahumeelseks; kritiseerib igasugust riiki Eetilise kontrakutalismi põhiküsimus miks peab täitma moraalinorme? Poliitiline kontraktualism: · 17-18 saj · Hobbes, Locke, Rousseau, Kant · Eesmärgiks oli legitimerida riigivõimu ja positiivset õigust läbi lepingu idee.
8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Nõustub, et õnn on mingis mõttes subjektiivne. Hinge harmoonia peegeldub naudingutes, mida on kolme sorti: 1. meelelised neid peab olema mõõdukalt 2. naudingud ühiskondlikest tunnetest, suhestumisest teistega 3. refleksiivsed naudingud näeme ennast kõrvalt, teistele suunatud tunded, millest oleme toime pannud vooruslikke tegusid. Voorus on õnne paratamatu tingimus. Oluline on puhas südametunnistus; vooruslikud teod. 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Eristab loomulikku ja ühiskondlikku inimest. Loomulik inimene saaks eksisteerida ainult ühsikonnast väljaspool, ilma igasuguste mõjutusteta. Ühiskondlik inimene on ühiskonna poolt mõjutatud eneseimetlus, uhkus, mure oma staatuse pärast. Ühiskondlik inimene on sõltuv teistest inimestest. On valmis hävitama oma eesmärkide nimel. Selline inimene ei saa kunagi õnnelikuks, sest tema soovid pidevalt muutuvad(kui üks saab rahuldatud, tekib uus). Ta on
môiste. 33. Lermontovi teos, mis seondub "Jevgeni Onegini" probleemiga, kuid peategelane väärib teravamat hukkamôistu. 30 Näidistest 10. kl. kirjanduse eksamiks (küsimuste vormi tutvustus) ôp. Alli Lunter 1. Kirjuta autori järele periood, maa Euripides, Dante, Defoe, Simonides, Shelley, Moliere, Lermontov, Petöfi, Rousseau, Cervantes, Merimee. 2. Mis rahva eepos? "Ilias", "Vanem Edda", Beawulf", "Kalevala", Kangelane tiigrinahas", "Lacplesis" 3. Nimeta kaks vanimat kirjanduslikku allikat, nende arvatav tekkeaeg, mis rahvuse kirjandus? 4. Kuidas on Trooja sôja müüdis seotud Aphrodite, Paris, Menelaos, Helena? 5. Nimeta Vana Testamendi tegelaste paare, kellega on seotud keelatud puust vilja maitsmine, vennatapp, esimese sünniôiguse äraostmine, veeuputus. 6
Hiljem 1790.alguses juba Saksamaal. Klassitsismile tekib vastandstiil romantism. Romantism levib vaid kujutavas kunstis. Romantismi mõiste romaani mõiste kaudu. Romaan oli populaarseim kirjandusliik. Võib-olla tuli ka romansi mõistest. Tundepaisutus, igapäevaelu, keskaeg eeskujuks. Veidi vähem levinud kui klassitsism. Kunstis hinnati eriti huvitavat koloriiti. Viljelesid zanre, mida klassitsistid madalaks nimetasid: maastik, olustik, natüürmort. Üheks maailmavaate kehastajaks Rousseau: ülistab vaba isiksust, kes ei tunnista reegleid. Rousseau oli masohhist, tema seksuaalelu oli seotud enesepiinasmisega. Loomingus oluline originaalsusnõue. Ülistavad vaba geeniust- reeglite mittetunnistamist. Seni olid loominguga seotud inimesed pidanud elama normaalset ühiskondlikku elu. Romantikud olid esimesed, kes ühiskonnanormide vastu läksid jõid, laaberdasid, mässasid. Romantismi teooria arendasid välja peamiselt sakslased. W. Schelling oli tähtsaim, alles 18
Kriitika: ei ole ideaalne, sest esindajate kaudu rahva arvamus paratamatult moondub. 4. Kas demokraatia toob paratamatult kaasa vabaduse? Vabadus ei ole paratamatult seotud demokraatiaga. Demokraatia võib üksikkodanikult võtta terve hulga vabadusi, mis tal teise ühiskonna korralduse puhul olemas oleksid. Vabameelne despoot võimaldab alamatele ohtralt isiklikku vabadust. 5. Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi? Üldine tahe on võrdselt kõigi liikmete huvides. See ei ole ühegi konkreetse inimese huvides, ehkki on üldistes huvides. Üldine tahe peab olema üldine nii eesmärkide kui olemuse poolest. Üldine tahe saab oma üldisuse mitte häälte arvust, vaid üldistest huvidest, mis neid seob.Kõikide tahe on kõigi üksikisikute konkreetsed tahted kokku. Rousseau arvates peaks rahva tahe alati domineerima ja esindama kõikide teiste üksikuid rolle. Loomulikus olekus on
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...
iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning seniste traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Uus maailmapilt tekkis tänu tehnika arengule, mis tekitas teistsuguse mõtteviisi, mis ei toetunud enam vanade suurmeeste väideteke, Üha enam usuti inimmõistust, tänu millele avastati loodusest rohkelt uusi seaduspärasusi. Saadi teada, et kõiki sündmusi juhivad loodusseadused ning Jumalalt imet pole mõtet loota (deism). Prantsusmaal levitasid valgustusideid Montesqieu, Voltaire ja Rousseau. Valgustatud absolutism oli monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. See esines 18. saj II poolel mitmes Saksa riigis, aga ka Venemaal ja Rootsis. Friedrich II hoolitses oma rahva eest, keelates kohtutes piinamised, kuulutades välja usuvabaduse ja langetades vilja hinda. Riik oli tema jaoks kui hästi töötav kellavärk, kus igaühel on kindel ülesanne
Kui varem olid tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond siis 18.sajandil hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga 3 asjatundliku publikuga. Sellise publiku ees saab end maksma panna vaid orginaalne ja ere väljenduslaad. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Just siis hakati varasemat muusikastiili kutsuma baroklikuks ja see oli algselt pilkesõna. Jean-Jacques Rousseau kirjutas: "Baroklik muusika on selline, mille harmoonia on segane, üleküllastatud modulatsioonide ja dissonantsidega, pingutatud laul pole loomulik, intonatsioon raskepärane ja liikumine sunnitud." Keerukalt kaunistatud meloodiate ja pingestatud harmooniaga muusika asemel eelistati lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust. Uue muusikastiili õpetuslikuks aluseks saidi uudne hormooniakäsitlus, mille
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ nr.2 (V kursus) NIMI KLASS 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Prantsusmaa, Taani, Rootsi Paljurahvuselised: Austria-Ungari keisririik, Venemaa Rahvusriigid: Itaalia, Portugal, Sveits Poliitiliselt killustatud: Saksamaa Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Holland, Hispaania 2. Loetle absolutismi tunnused! (4) riigivõim on jagamatu valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja kogu võimu koondumine ühe isiku kätte merkantilistlik majanduspoliitika alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? " Õiguste deklaratsioon " määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi järgima ja alluma seadustele ning ta valis ministreid, määras kohtunikud, juhatas arme...
köitis romantism ka arhitekte. Nii püstitati aastatel 1840-1852 väga ilus Parlamendihoone-Charles Barry juhtimisel. Eestis on selles stiilis Jaani kirik. · Realism 19.sajandi keskel hakati kujutama oma ümbrust, loodust ja inimesi nii nagu nad on, ilma ilustamata või moonutamata. Ajapikku jõudis romantismi suurmeister Camille Corot välja realismini. Kesktähtsusega meister barbizoonlaste hulgas oli Theodore Rousseau. Maalis loodust täpselt nii nagu see oli , tavaliselt valitses maalides tõsine ja kurvameelne meeleolu. Üks huvitavamaid meistreid oli Jean Francois Millet, kes pühendus täielikult talupoegade ja maaelu kujutamisele- ,,Viljapeade korjajad", ,,Angelus" e. ,,Õhtupalve". Monumentaalselt mõjub ,,Tuulaja". Ehtne realist on Honore Daumier, kes oli iseõppija.Alustas poliitiliste karikatuuride joonistajana. Tema kuulsaim maal on ,,Crispin ja Scapin". Realistliku koolkonna
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad · Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. ,, Inimene on oma loomult ühiskondlik olend."Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. · John ...
Realism 19 saj keskel toimub muutus. Paljud sõltumatud kunstnikud hakkasid romantismist eemalduma. Pärast 1830. aastat hakati romantismi akadeemia poolt arvestama. Loobuti väljamõeldud kujundiest, fantaaisast, põnevatest motiividest ja hakati kujutama ainult seda, mida nad nägid enda ümber. Kõige tähtsamaks peeti tegelikkuse ja tõe kujutamist. Eemaldumine romantismist polnud järsk, toimub järk-järgult. Pariisist läheb grupp inimesi maalima Barbizoni metsa ja hakkavad tegelema loodusemaaliga. Kujuneb välja Barbizoni koolkond. Üks nendest kunstnikest oli Theodore Rousseau(1812-1867), kes jäi päris paikseks. Teosed valmivad otse loodusest. Tema on põhiliselet tuntud kui loodusmaalija. Loodusest võeti kõik: värvid, kompositsioon, detailid ja ise midagi juurde ei lisatud. Jean Francois Millet (1814-1975). Kui teised maalisid põhiliselt loodusmaastikke siis tema sümpaatia kuulus talupoegadele, ta kujutas maalidel lihtsate inimeste rasket igap...
juhuslike värvinirede ja pritsmetega, aga ka laikudega. Naivism Asjaarmastajad-kunstnikud, kes maalivad muu töö kõrvalt ja pole õppinud kunsti, püüavad maailma edasi anda lapseliku siirusega, kuid ei oska kasutada tsentraalperspektiivi ega anatoomiat, samuti valguse ja õhu õigeid kujutamise viise. Naivistid olid oma loomelaadilt sarnased primitivistlikule loomingule ja leidsid seeläbi tunnustust. Prantsusmaal: Henri Rousseau maalis olustikupilte ja portreesid, kuid need olid väljamõeldud eksootilises ümbruses. Ruumikujutus ja proportsioonid olid tal ebaloomulikud ja vigased, kuid kõik oli maalitud püüdlikult ja püüdes täpset koloriiti jäljendada. Gruusias: Niko Pirosmanasvili (Pirosmani) kujutas rahvariides gruusia talupoegi pidutsemas mägede taustal rikkalikult kaetud söögilaudade taga. Dadaism Dadaism tekkis 1. maailmasõja õuduste ajal Sveitsis ning püüdis kõike lihtsustada, omavahel
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. „ Inimene on oma loomult ühiskondlik olend.“Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. John L...
iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning seniste traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Uus maailmapilt tekkis tänu tehnika arengule, mis tekitas teistsuguse mõtteviisi, mis ei toetunud enam vanade suurmeeste väideteke, Üha enam usuti inimmõistust, tänu millele avastati loodusest rohkelt uusi seaduspärasusi. Saadi teada, et kõiki sündmusi juhivad loodusseadused ning Jumalalt imet pole mõtet loota (deism). Prantsusmaal levitasid valgustusideid Montesqieu, Voltaire ja Rousseau. Valgustatud absolutism oli monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. See esines 18. saj II poolel mitmes Saksa riigis, aga ka Venemaal ja Rootsis. Friedrich II hoolitses oma rahva eest, keelates kohtutes piinamised, kuulutades välja usuvabaduse ja langetades vilja hinda. Riik oli tema jaoks kui hästi töötav kellavärk, kus igaühel on kindel ülesanne
kui ta valitseb enda üle. Sellist autonoomiat piiravateks jõududeks peetakse tavaliselt inimese sees peituvaid jõude, nagu näiteks ihad ja tunded, mille suhtes inimene kunagi päris vaba pole. Ka on piiravate jõududena nähtud sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Selline vabaduse mõistmine oli üldlevinud antiigis ning selle teoreetiline käsitlus ulatub tagasi vähemalt Platonini, uusaegsete propageerijate hulka kuuluvad Immanuel Kant, Jean-Jacques Rousseau, Baruch Spinoza ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel. 2. Vabaduse aspektid Mina näen vabadusel mitut erinevat aspekti. Usu-, tahte-, teo- ning valikuvabadus. Kui võtta näiteks euroopa nooruk, muslemi noor teismeline ja austraalia aborigeeni teismeline ja siis neid omavahel võrrelda, siis nad endi arust on ju kõik vabad. Aga kas ikka on ja mil määral nad on? On selge, et noor muslimi neiut ei saa tema usu tõttu pidada nii vabaks kui euroopa
klarnet ja fagott) Carl Philipp Emanuel Bach(1714-1788)ajastu üks nimekaimaid heliloojaid.Andis väljamuusikaõpiku Ooper jagunes kolme liiki: Opera seria- silmapaistvaim esindaja Händel. Süzeed vältisid rõhutatult seoseid igapäevaeluga ja reaalse inimesega, tegelased olid pärit mütoloogiast või kaugest ajaloost. (tõsine, kangelas ooper). Laulumäng (opera comique) rahvalik, lihtsakoeline, kõnetekstid vahel. Rousseau ,,Külaennustaja" Opera buffa koomilise sisuga ooper, algselt oli tõsise ooperi vahepala. Giovanni Battista Pergolesi (1710-1736) ,,Teenija-käskijanna" esimene klassikaline opera buffa. Saksa Singspiel (laulumäng) sündis sajandi keskel inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul rajaja Hiller. Muusikateatri klassikasse kuuluvad vaid Mozarti singspiel´id ,,Haaremirööv","Teatridirektor" ja ,,Võluflööt" Eestis Kotzebue ,,Isalik ootus"
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
NAINE & seksuaalsus folklooris ja ühiskonnas FLKU.04.127 LINDA. ILU & IDEED1 ESSEE Kaire Nurk Ajakiri Linda, esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri eesti naisterahhwale2 alustas ilmumist aastal 1887 Viljandis, andes järgnevalt ligi kakskümmend aastakäiku. Avanumbri esilehel viidatakse ka ajakirja nime rahvusaatelistele seostele Kalevipoja eeposega: Linda suikus surma süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge tänu Taarale / Nüid on lõpmas sortsi wägi, / Linda ärkab ülesse. / Tema hüüab Eesti õues: / Tõuske tütred, ärgake! / Koit ju punab taeva põues, / Miks te'e weel nüid uinute. Värsivormis pöördumine lugeja poole näib kokku monteeritud laenudest Kreutzwaldilt ja Koidulalt, sj on peategelaseks tõstetud eepose MEES-kangelase Kalevipoja asemel N...
Valgustusperiood (18.saj Euroopa) muutis ühiskonnakäsitlust, hakkas rõhutama, et iga inimene saab oma saatust ise kujundada nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. On seotud tugevalt sotsiaalpedagoogilise mõtteviisiga. Võime teaduse ja mõistuse abil lahendada igapäevaelu probleeme, ühiskonnaprobleeme, et aidata kaasa heaolu ja õnne saavutamisele. Natukene läks sel perioodil hädasolijatelt kõrvale, et inimesed hakkasid edale keskenduma. J-J. Rousseau (1712-1778) - Prantsuse filosoof, asetas lapse individuaalse pedagoogilise teooria keskmesse. Oluline, et tuleb arvestada lapse arengustaadiumitega. Kasvataja peab last kohtlema austusega, sest laps teab ise, mis on talle hea (uus suundumus). Ütles, et kasvataja pole ainult lapsevanem, vaid ka kõik ümbritsevad inimesed, asjad. Laps ei ole objekt, vaid subjekt. Ütles, et inimene on oma põhiolemuselt hea. Pedagoogiline eesmärk ei tohi sõltuda
I ”Skalde-Bref til Criton, om hvad som mera bidrager til Menniskians nöje och frid, antingen Kunskap eller okunnoghet?” uttrycker hon tvivel på nationalismen. Individuell lycka står i centrum och upplysningen anses vara som en läkemedel. Av hennes verk kan särskilt ”Fruentimrets försvar, emot J. J. Rousseau medborgare i Genève” (lärodikt) framhållas, i vilken Nordenflycht efter ett långt och indignerat förord försvarar det kvinnliga könet i vilket Rousseau klandrar kvinnan för teaterns fall. I Fruentimbers Plikt at upöfwa deras Wett, angriper hon kvinnoförtrycket och hävdar kvinnans rätt till boklig bildning. Nordenflychts mest lästa dikt, Öfver en Hyacint, 10 1762 är en kärleksförklaring till en yngre man vid namn Johan Fischerström, fysiokrat och ekonom, som kom att bli hennes sista kärlek. I jämförelse med andra sena dikter är
kunsti esimene eeskuju. Loodus on kunsti mõõdupuu ja olulisim eeskuju. Looduse all mõtles ka inimeste vahelisi suhteid. Nagu ka eelkäijad pidas ka tema meelelisi dimensioone väga oluliseks harmoonilise isiku vormimisel. Lisaks oma kirjandusalastele töödele on ka kujutava kunsti teoreetikuna silma paistnud. Pidas olulisemaks joont mitte värvi. · Väga tähtis esteetika kujundamisel on olnud ka Rousseau. Kuulub samuti esteetika eelkäijate hulka. Ta eitab ja kritiseerib tugevalt omaaegset kultuuri ja ühiskonda. Ütleb, et inimesed on kadedad, edevad, halvad ja liiga konkureerivad. Sõidavad teistest üle, et saavutada oma eesmärke. Kultuur on inimesed ära rikkunud. Tuleb tagasi minna juurte juurde. Leida ehe ja algupärane kultuur loodusrahvaste juurest. Sellest sai hiljem oluline mõte ka Herderile, kes otsis algupärast kultuuri loodurahvaste juurest
Locke välistab, et on kaasa sündinud. Matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks. Matemaatika tähendus oli teine kui tänapäeval. Täielikult füüsilise karistamise vastu- tänu sellele võib tekkida vastumeelsuse või tahtmatuseni. Locke ideedest on tänapäeval tuntud lause: ,,Keha ja mõistus peavad arenema harmooniliselt koos". Õppimisprintsiipidest on saanud õppimisteooriate nurgakivid. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) isa oli kellasepp (ka tantsuõpetaja), ema suri sünnitusel. Isa süüdistas ema surmas last. Maksuametnik, preester, muusik.. kusagil polnud pikalt. Võttis varakult vastu seisukoha, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed. Nativistlik vaade. Inimesed sünnivad sünnipäraselt headena. Rõhutab seda, et looduse ja inimühiskonna mõjud on vastanduvad. Inimese areng toimib kaasasündinud protsessidest. Inimühiskond rikub last
inimene pelglikum, külmemas aga julge. Voltaire'i suhted valgustatud monarhidega- Enam kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire oli külaliseks Preisimaa kuninga Friedrich II õukonnas ning kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Rousseau kommunalism: volonté générale. Rousseau pidas oluliseks, et seadusandja lähtuks ühiskonna üldisest tahtest (volonté générale), mis ei tähistanud mitte ainult hetkel eksisteeriva, vaid ka eelnevate ja järgnevate põlvkondade tahet. Arendades edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna kui terviku huvidele ja otsustele.
Üle 30 oratooriumi · messias · israel egiptuses · juudas Makapeus · simson · jephta Klassitsism (18. saj II pool 19. Saj I veerand) 11.04.07 Klassitsism sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbarokk muusikas. Klassitsism on mõistuse kultuse ajastu. Pooldati lihtsat, selget ning arusaavat. Klassitsismile avaldasid mõju prantsuse valgustajat Rousseau, Diderot, Voltaire ideed olied veendunud et inimkonnna progress oleneb teadmistest ja sellepärast pidasid nad oluliseks haridust, arvasid et hariduse kaudu saab end täiustada ja paremaks muuta. Klassitsismi ajal astutu välja kiriku ja valitsejate ülemvõimu vastu, esiplaanile tõusis tavaline inimene maise elu vajadustega ja õigustega. Klassitsistlik kunst võttis eeskuju andiikist mida peeti kõrgeimaks saavutuseks ehk klassikaks
Vesuuvi purset 79. a ja oma onu hukkumist. 48. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? Tuntuim teos on ,,Paralleelsed elulood", mis on 46 eluloost koosnev sari( kuulsate kreeklaste ja roomlaste elulugude võrdlus paarikaupa). Plutarchose teoseid on väga palju loetud ning läbi ajaloo tsiteeritud, eriti keskajal. Mõjutusi on saanud nt kristlased, prantsuse ja inglise kirjandus, eriti draamakirjanikud (nt Shakespeare ,,Suveöö unenägu"): Rousseau, Goethe, Schiller; prantsuse kodanliku revolutsiooni tegelased, dekabristid, Belinski jt. 49. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis oli epigrammatik. Tema kirjandusliku pärandi moodustavad 15 raamatut epigramme. ,,Vaatemängude raamat" Flaviuste suure amfiteatri avamise puhul; seeria. Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus.
Kindlat vanusepiirangut ma sellele ei pane. Puberteediiga on minu jaoks veel lapseea oluline osa ning kuna käsitlusi erinevate staadiumite kestvuse kohta on palju, on ka puberteediea lõppemine vastavalt erinevatele käsitlustele erinev. Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592-1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748-1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob
43-44) või Katariina II (Venemaal; lk 48-49) näitel. Uues maailmapildis hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enamvaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis, kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680-1780. Seda iseloomustab usk mõistuse võimlaustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tuntumad prantsuse valgustajad on Voltaire, Rousseau [rus'so] ning Montesquieu [montes'kjö]. Valgustatud absolutism on monarhia ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamsieks ühiskonnas. Valgustatud absolutism esines Preisimaal, Austrias ja Venemaal 18. sajandil. Katariina II tahtis ühiskonda paremkas muuta. Ta koostas ise uue Venemaa seadustekogu projekti, lisades ka mõtteteri valgustusaja töödest. Katariina kutsus
isikuvabadusi ja sõna- ja trükivabadust. Poliitiliseks ideaaliks valgustatud absolutism. Peateos ,,Filosoofilised kirjad" Charles Montesquieu teosed ,,Seaduste vaim" ja ,,Pärsia kirjad". Ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia, demokraatia sobivat vaid väikse riigi puhul. Lõi võimude lahususe teooria. Rõhutas kodanike vabaduste kaitset, üks liberalismi isasid. Geograafilise keskkonna teooria ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. Jean-Jacques Rousseau teos ,,Ühiskondlik leping". Pidas ideaalseks vabariiki, ühiskondliku korra aluseks aga eraomandit. Ptk. 6: Saksa valgustus Saksa mõtlejad ei olnud kiriku vastu nii vaenulikud. Lähtuti pietismist luterliku kiriku voolust, mis pöörab erilist tähelepanu vagadusele ning rõhutab kõigi kristlaste võrdsust. Gottfried Wilhelm Leibniz eesmärgiks oli küllus, teadus peab tooma praktilist kasu. Christian von Wolff ateismi-vastane, ühiskonna arengu tagab ettevõtlikkus, lõi terve
Romantism Romantismi nime all tuntud liikumine, mis 19. saj. alguses lõi laineid üle terve Euroopa, kujutas endast mässu kõige kanoonilise ja kunstliku vastu, mis valitses vana aristokraatlikku maailma. Ühise lipu alla koondusid Voltaire'i filosoofia, kelle satiirid pilasid religiooni ja monarhia igivanu vorme, Goethe luule, kes uuris oma tunnete siseilma, Jean Jacques Rousseau' teooriad, kelle 1762. aastal kirjutatud "Ühiskondlik leping" ülistas demokraatiat ja innustas Prantsuse revolutsiooni juhte, seni kuni Napoleon ennast keisriks kuulutas. Romantism oli vastureaktsioon valgustajate filosoofiale. Romantism nautis looduse ettearvamatut jõudu. Romantikud kiitsid emotsionaalseid äärmusi ja tundusid olevat oopiumisõltlased. (mõned olidki) Väljendati kunstniku/helilooja tundeid. Kirjanduses paistsid silma Goethe, Schiller, Heine, Byron, Scott. Muusikasse leidis romantism tee märksa hiljem kui kirjanduses. Tavaliselt "romantikutena" käs...
PS kehtestajad langetavad otsuseid e valikuid. PS kehtestamine on põhivalik ühiskonna jaoks. 3.Rudolf Smend: PS on integratsiooni protsess. PS seob/integreerib ühiskonda. Tänu ps-le on meil ühiskond. R. Smend on empiirilise dimensiooni teoreetik. 4.Rudolf Smend: PS on väärtuskord, st, et on olemas ühiskonna põhiväärtused, mis määavad ära ühiselu alused. PS kui kõrgeimate väärtuste kogum. 5.Ühiskondliku lepingu teoreetikud: (T. Hobbes, J. Locke, Rousseau, J. Rawls) Sõlmitakse leping/kokkulepe, mis on ühiskondliku toimimise aluseks (PS kui riigiloomise akt) III PS STRUKTUUR Preambul 1.Ptk Üldsätted 2.Ptk Põhiõigused 3.Ptk Rahvas (reguleeritud kui riigiorgan) 4.Ptk Riigikogu 5.Ptk Vabariigi President 6.Ptk Vabariigi Valitsus 7.Ptk Seadusandlus (funktsioonid) 8.Ptk Rahandus +eelarve 9.Ptk Välissuhted 10.PtkRiigikaitse 11.Ptk Riigikontroll (poolorganid, poolfunktsioonid) 12.Ptk Õiguskantsler 13.Ptk Kohus 14.Ptk KOV 15.Ptk PS muutmine
2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas areng toimub ühtlases tempos või mitte? Kvantitatiivse (füüsilise) ja kvalitatiivse (taseme muutus loomuses) arengu omavaheline seos. Kas varasem ja hilisem areng on seotud? Kui jah, siis mil määral? 3) Inimloomuse kohta. Milline on inimloomuse olemus, omadused (hea, halb, neutraalne)? Locke: Inimisele puuduv teadvus (,,tabula rasa" ehk puhas leht) Rousseau: Laps sünnib olemuselt ,,heana" 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinev? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põhjuseid (idiograafiline uurimus) Uurimismeetodid
lähtekohad). Makrosotsioloogiline sotsialiseerumine analüüsib isiksuse kujunemisprotsessi eri arenguetappidel (nt lapse- või noorukiiga) ja isiksuse teatud omaduste (kõlblus, kunstimaitse jms) kujunemist. Mille poolest erineb tänapäeva lapsepõlve käsitlus mineviku arusaamast lapsepõlvest? lapsepõlve käsitlused : 1. etapp-laps kui väike täiskasvanu 2. etapp-hakati tunnustama lapsepõlve erilisust (Luther, Comenius, Rousseau, Pestalozzi) 3. etapp-Lapsekeskne lähenemine, Rousseau- õpetaja roll peaks olema selline pehme, suunav et laps saaks ise kasvada ja areneda. Tänapäeval on lapsepõlve osatähtsus inimese kujunemisel tõusnud, kuna lapsepõlv on muutunud pikemaks. Milles seisnevad Sigmund Freudi, George Meadi, Charles Cooley ja Erik Eriksoni inimese sotsialiseerimise käsitlused. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises
Allasurumine võib võtta ka haiglase vormi ning siis kujuneb neuroos. Inimese teadvus oma psüühikast moodustab väga väikese osa. Alateadvuse signaale saab jälgida unenägude seletamise teel. Freud loob sellega täiesti uue inimesekäsitluse. Freud rõhutab eelkõige inimese irratsionaalsust, inimese psüühika on palju sügavam kui me seda tajume. 15. PILET FILOSOOFIA JAOTUS JA VALDKONNAD PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA JA J. J. ROUSSEAU KOHT SELLES Probleemid, mis ajaloo vältel on jäänud filosoofia pärusmaaks, jaotatakse traditsiooniliselt kolme valdkonda: metafüüsika, epistemioloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia) probleemid. Metafüüsikaga seostuvad järgmised probleemid:' kas olemaoleva saab taandada mingile ürgalgele või algetele (nt aatomitele või mingitele elementidele)?'; keha ja vaimu probleem e 'kas elusolendite (eelkõige inimese) puhul saab eristada keha ja vaimu
Alcina, Rinaldo) ja üle 30 oratooriumi (tuntumad: Messias, Iisrael Egiptuses, Juudas Maccabus, Jephta, Simson). Tema teostes väljendub pidulikkus. Klassitsism (18.saj II pool 19.saj I veerand) Klassitsism sai alguse Itaalia ja Prantsuse hilisbarokkimuusikas 1730-ndate aastate paiku. Klassitsism on mõistusekultuse ajastu. Pooldati lihtsat selget ning arusaadavat. Klassitsismile avaldasid mõju Prantususe valgustajate Rousseau, Dideroti ja Voltaire ideed. Nad olid veendunud et inimkonna progress oleneb teadmistest ja sellepärast pidasid nad oluliseks haridust, arvasid et hariduse kaudu saab end täiustada ja paremaks muuta. Rassitsismi ajal astuti välja kiriku ja valitsejate ülemvõimu vastu. Esiplaanile tõusis tavaline inimene oma maise elu vajaduste ja õigustega. Klassitsistlik kunst võttis eeskuju antiigist, mida peeti kõrgeimaks saavutuseks ehk klassikaks(sõnast classicus ladina keelest)
· Ei uskunud demokraatiasse "Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema/tegutsema hukkub kõik." · Ideaal valgustatud absolutism piiramatu võimuga valitseja, kes peab eeskätt silmas üldsuse huve (olid valg, abs Friedrich II, Maria Theresa, Joseph II, Katariina II) · Oli Friedrich II õukonnas. · Oluliseks pidas võitlust katoliku kirikuga üleskutse "Purustage koletis." c) Jean-Jaques Rousseau (1712-1778) · Vasakpoolse suuna tuntuim esindaja. · Ühiskonna arenguga langeb kõlblus. · Arvas, et tuleb tagasi pöörduda aega, kus puudus eraomand, elatakse võrdselt ja õnnelikult. · "Tagasi loodusesse" üleskutse · Pooldas rahvavõimu (demokraatiat) ja vabariiki. · Teatud tingimustel pooldas eraomandit, kuid oli varandusliku ebavõrdsuse vastu.
Buron olid poisi maalimiskire vastu ning soovisid, et too õpiks pigem reaalaineid. Kuid Jacuqes suutis oma tahtmised peale suruda ja ta saadeti õppima kunsti. Davidi teadlik noorus langes sellesse perioodi, kus valgustusajastu vaimne kultuur ja kriitiline meel olid kõrgseisus. Voltaire ja tema kriitilised kirjutised olid üle Euroopa tuntud ja üldise tähelepanu keskpunktis. Ajavahemikus 1751-1772 ilmus Diderot´ ja d´Alembert´i koostatud 29-köiteline "Encyclopedie". Rousseau kirjutas 1750-1762 oma artklid, milles üldistab looduslikke eluviise. Vaimne käärimine oli nakatanud tervet kolmandat seisust. Kunstis oli Kuningliku Maali ja Skulptuuri Akadeemia oma diktaatoripositsiooni kindlustanud. Nii nagu feodaalsele ühiskonnale omane, valitses ka Akadeemias kindel hierarhia. Kõrgema klassi moodustasid hääleõigust omavad direktor, rektor ja kaksteist korralist professorit, kes enamikus olid oma auväärse koha saavutanud
küsimustele. Kuid ta keskendus asjaolule, et lapsed sooritavad ühesuguseid vigu, mis ei ole omased täiskasvanud inimestele. See tähelepanek viis teda teooriani , et mõtted ja kognitiivsed protsessid, mis on omased lastele erinevad oluliselt täiskasvanute omadest. Hiljem lõi ta üldteooria arenguetappidest, milles väidetakse, et inimestel, kes asuvad ühes arenguetapis, on sarnased kognitiivseid võimeid. Aastal 1921 läheb Piaget tagasi Sveitsi ja hakkab direktoriks Rousseau Instituudis Genfis. Aastal 1923 aastal Piaget abiellub Valentin Shatenauga, kes oli tema õpilane. Noorpaar omas kolme last, kellede lapsepõlvest on Piaget palju õppinud . Aastal 1929 kutsuti Piaget Hariduse Rahvusvahelise Büroo UNESCU direktori ametikohale, mille etteotsa ta jäi kuni 1968 aastani. 11 Piaget mängust Piaget (1951) oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes
1. DAVIDI NOORUS David sündis 30. augustil 1748 vanas majas Quai de la Megisseries Pont Neufi silla juures Pariisis. Tema isa oli kaupmees, kes duellis suri, kui David oli vaid üheksa aastane, jättes Davidi vaeslapseks. Kaks onu, tuntud arhitekt Jacques François Desmaisons (kes sai 1769 aastal kuninga arhitektiks)1 ja ehitusmeister Jacques Buron panid poisi maalimist õppima. 2 Davidi teadlikku noorust mõjutasid väga oluliselt valgustusaja vaimne kultuur ja kriitiline meel (Voltaire, Rousseau, Diderot), mille tõttu hiljem tekkis arvestatav huvi Revolutsiooni tegemistesse sekkuda. Kunstihuviline noor Jacques andis juba varakult oma tädile teada, et 3 teda ei huvitanud ei arhitektuur, meditsiin, õigus, ega kunst, vaid ainult maalimine. Noorpõlves vigastas David vehklemisõnnetuses oma põske. Vigastus ei paranenud korralikult 1 Lindsay 1960: 13 2 Kartna 1991: 143 3 Lindsay 1960: 14
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
Sissejuhatus avalikku haldusesse RIIGITEOORIA · Mis on avalik haldus: o 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest hoolitsemine o 'avalik' kui riiki puutuv=> AH on `riigi asjade eest hoolitsemise'. o riigiametnikud need, kes hoolitsevad riigi asjade eest · Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium, inimesed ja riigivõim. · Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda? o Jellinek: avalik haldus on `kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.' ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika, riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks · piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane: o - AH tähendab küll seaduste elluv...
Rajas erinevaid koole lastekodu, vaestekodu. Sealt sai alguse laiem lastekodude levik ja põhimõtte liikumine. Valgustus (18.saj Euroopa) Sotsiaalpedagoogilise mõtte levik on seotud valgustuse ideega: Inimese suutlikkus ise oma saatust kujundada. Võime teaduse ja mõistuse abil lahendada ühiskonnaprobleeme. Aidata kaasa heaolu ja õnne saavutamisele. Valgustus - liigselt keskenduti indiviidile (probleem jäeti kõrvale nõrgemad indiviidid). J-J. Rousseau (1712-1778) Prantsuse filosoof Sotsiaalpedagoogikat palju mõjutanud Tema asetas pedagoogikas lapse kui indiviidi keskmesse Kindlasti tuleb arvestada lapse arengustaadiumitega, laps peab olema laps, talle ei tohi peale suruda asju, milleks ta valmis pole. Näitas oma eeskujul seda. Kasvataja peab last kohtlema austusega. Laps teab ise, mis talle hea on. Pedagoogiline eesmärk ei tohi sõltuda teoloogilistest ega majanduslikest
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
