Rousseau on põhimõtteliselt vastu sellistele kasvatusmeetoditele, mis noore iniese keha ja vaimu jäikadesse ja vägivaldsetesse raamidesse suruvad; ta on kepidistsipliini ja karistuste vastu, kuigi möönab, et sageli harivad hinge ja arendavad keha just raskused ja kannatused, mis tuleb ületada.
Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest • “Me peaksime kõigi metafüüsika peatükkide lõppu teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, kirjutama kaks tähte …: N.L. non liquet, ei ole teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti selge.
Rousseau on aga öelnud, et ei kõlba kasvatajaks. Ta mõtles ka nootide ülestähendamist lihtsustada ja sellele ehitas ta lõpuks oma lootused. Pariisis üritas läbi lüüa nootide kirjutajana ja kirjanikuna, kirjutas võistluskirjutisi, mis krooniti auhinnaga.
Rousseau – toetas demokraatiat, arendas ühiskondliku lepingu teooriat, kahtles parlamentaarse demokraatia täiuslikkuses, ideaalne riik pidi olema väike, kus otsuseid langetas rahvakoosolek, kirjutas palju inimese kasvatamisest.
Rousseau ideed on olulised, tormi ja tungi võib näha radikaalse liikumisena, sealne radikaalsus oli abstraktne (idealistlik filosoofia). Idealism on tingitud sellest, et lõhestatus ideaalse ja tegelikkuse vahel on märgatavalt suurem.
Rousseau arvates on selline inimene kõige tugevam ning iseseisvam, ta on jõuline ja tugeva loomusega ning et tal muid vahendeid ära elamiseks ei ole, kui vaid oma käed ja jalad (ehk keha), siis on need tal arenenud väga tugevateks.
Rousseau – Inimene on võõrandunud puhtast, loomulikust olemisest ning võõrandumine kõigest, ka religioonist, on orienteeritud kasule (raamatu müük selle hästikirjutatusest, mitte tõsidusest, ehtsusest)
Rousseau - tema põhiteosed on „Arutlus teadustest ja kunstidest“, „Ühiskondlik leping“, milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist.
Rousseau - sai kuulsaks teosaga“Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemis?“Tema hüüdlauseks oli ka „Tagasi loodusesse!“Ta pidas Ideaalseks rahvavõimu.
Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu.
Rousseau - Poliitilises filosoofias on tähtis Rousseau teos "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid". Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim.
Rousseau on palju mõelnud ja kirjutanud kasvatuse üle (näitena romaan „Émile“ 1762). Ta arvab, et kasvatuse ülesanne on teostada talle loodusest antud algeid.
Rousseau – seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine; tema järgi on inimene loodudse poolt loodud vabaks ja rahumeelseks; kritiseerib igasugust riiki
Rousseau on teadlik, et ilmutab sellega uue tunnetuse. Sageli kõneldakse valmis mehest; vaadelgem ometi kord ka valmis last – see on meile uus näidend.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.