Tallinna Majanduskool OT12 Annika Kallas 1992. aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused Referaat Tallinn 2013 1. 1920.aasta PÕHISEADUS JA SELLE VÄLJATÖÖTAMINE Eesti Vabariigi konstitueerimiseks kutsuti 23. aprillil 1919. a. kokku Asutav Kogu, kelle peaülesandeks oli Eestile põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Asutav Kogu jõudis sihile 15. juunil 1920. a., võttes vastu Eesti omariikluse ajaloo esimese põhiseaduse, mis jõustus 21. detsembril 1920. a. 1920. aasta 15. juunil kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus detsembris. Varem ei saadud seda iseseisva riigi alustala ellu rakendada lihtsalt sellisel põhjusel, et poliitiline olukord oli äärmiselt ebastabiilne. Esimene põhiseadus oli oma aja kohta üks demokraatlikemaid Euroopas. Rahvas valis hääletamise teel Riigikogu ...
kehtivate õigussuhete konserveerimist, Rootsi-aegne halduskord jäi Vene-aegse aluseks. Vene võim ei tegelnud 18. sajandi I poolel talurahva olukorraga ega kontrollinud Rootsi-aegsete seaduste täpset rakendamist. Balti provintside omavalitsuskorraldus ei taganud talupoegadele õiguskaitset. Esialgu üritasid talupojad kasutada varasemaid, seaduslikke teid, pöördudes kaebustega mõisnike peale tsaarivõimude poole. Riigivõim tugines aga rüütelkondade seisukohavõttudele. Ajalookirjanduses on omistatud suurt tähtsust nn Roseni deklaratsioonile (1739). See oli Liivimaa rüütelkonna vastus (deklaratsioonil oli maanõunike kolleegiumi resideeriva liikme Otto von Roseni allkiri) riigiasutuse järelepärimisele talurahva õigusliku olukorra kohta seoses Vohnja möldri Jaani kaebusega mõisniku omavoli pärast. Deklaratsioon rõhutab, et maavaldajal on pärisorjade varandusele ja elule piiranguteta õigused. Roseni
MAJANDUS II Teaduspõhine majandus 1. Millele põhineb teadmuspõhine ühiskond? Põhineb teadusuuringute tulemustel, töö paindlikuse hindamisel ja innovatiivsusel. 2. Majanduskasvu olulised tegurid on .... kapital, tehniline progress, loodusvarade kasutamine ja areng, rahvastik ja tööjõukvaliteet. 3. Mis on deindustrialiseerumine? Deindustrialiseerumine on sotsiaal- majanduslik muudatuste protsess, mis on põhjustatud tööstusliku tootmise, eriti rasketööstuse või tehaste kõrvaldamisest või tootmismahu vähendamisest ühes piirkonnas. 4. Nimeta teadmusühiskonna tunnused? Paindlikum ja vabam töökorraldus, oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas, oskus rakendada oma teadmisi, ülemuse ja alluva roll pole kindlalt määratletud 5. Väljaränne Eestist. Miks lahkutakse? Parem elukeskkond, sobivam kliima, parem töö, isiklikud põhjused 6. Inimressurssi väärtustamine. Kuidas saavutame inimressursi kvaliteedi? Viimastel aastatel on inimressurssi ...
aastal Eestimaa riigimõisates kroonutalupoegade pärisorjus eraõigusliku omandi mõistes, kuid säilis sunnismaisus ja seotus mõisaga. 1671. aastal anti välja maapolitseikorralduse seadus, mis suurendas veelgi mõisnike õigusi ning toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit. Seoses Rootsi valitsemise ajal toimunud mõisate reduktsiooniga, aastal 1672, läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes kuna Rootsi riigivõim määras kindlaks riigimõisate talupoegade koormised. Koormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega. Koormiste täpne fikseerimine vakuraamatutes piiras mõisnike kuritarvitusi. Kehtestatud seaduste rikkumise puhul sai talupoeg õiguse esitada kaebusi rentniku, kohalike võimukandjate kui ka kuninga vastu. Riigimõisate talupoegade õigused Rootsi aladel tõid leevendust ka ülejäänud mõisate talupoegadele, stabiliseerisid olukorda ning
Selline teguviis ei ole mitte “ebademokraatlik”, vaid “illiberaalne”. Ei ole olemas demokraatlikke, vaid ainult liberaalseid vabadusi. Ideaalne riigivorm demokraatia jaoks on vabariik. Monarhia võib olla demokraatlik, kui rahva enamus tunnistab juhuslikult end monarhi pooldajaks ja usaldab talle kõik õigused. Monarhia võib olla ka segavorm demokraatiaga, milles monarh valitakse rahva poolt või milles riigivõim põhineb kahel faktoril – monarhil ja rahvaesindusel, kes siis võimu sõna otseses mõttes omavahel jagavad. On olemas aga ka näivmonarhiad või täpsemalt “psühholoogilised monarhiad”, milles monarh 9 etendab ainult veel vahendavat või isegi ainult esinduslikku rolli. Nii on muutunud ”mõeldamatuks” Briti monarhide keeldumine parlamendi otsuse ratifitseerimisest.
sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Kirikla saalis toimus lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine. Pühitsusakti lõpus lõi Kalevipoja- õhtute algataja Heinrich Rosenthal hõbenaela ajaloolise sinimustvalge lipu vardasse. Esialgu kasutati sinimustvalget värvikombinatsiooni tagasihoidlikult: laulupidudel, Eesti Põllumeeste Seltsi näitustel ja kooride laulupäevadel. Venestamise hoogustumisel asus aga riigivõim takistusi tegema kõigele rahvuslikule, nii ka kõnealuse värvikolmiku kasutamisele. See aga toitis eestlaste rahvustunde kasvu veelgi ning kinnistas sinimustvalge värvikombinatsiooni rahvusvärvidena. Eesti eraldumine Venemaast viis omariikluse tekkimiseni, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja sinimustvalgete lippude all Eesti vabariik. 21. novembril 1918 kinnitas Ajutine Valitsus riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu. Eesti võimu tähisena heisati sinimustvalge lipp 12
Konspekt Liivi sõda · 16.sajandi keskpaiku oli Vana-Liivimaa killustunud 5 omavahel nõrgalt seotud ning sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu, Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. · Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ning Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. · Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Üha selgemaks sai, et sõda ülemvõimu pärast on vältimatu. · Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. · Sama aasta kevadel asusid uued Vene väed Narva ordulinnuse piiramisele. Mais 1558 vallutati linn tormijooksuga. · Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte · Augustis 1559 andis Liivimaa tugevaim riik-orduriik- en...
Põhja-ja Kesk-Euroopas kinnistus reformitud usk; Põhjamaades ja Põhja-Saksamaal luteri usk; Madalmaades ja Sveitsis kalvinism; Inglismaal anglikaani kirik; Algas rahvusliku kirjakeelte areng; Protestanlikes riikides allutati kiriku ilmalikule võimule. 14. Miks puhkes Prantsusmaal Suur Prantsuse revolutsioon? Puhkes, sest et Louis XVI absolutistlik valitsemine. Õukonna pillav eluviis Versailles'i lossis. Marie-Antoinette. Riigivõim aadlike + vaimulike käes - moodustasid 2% ühiskonnast, olid maksudest vabastatud. III seisus moodustas 98%, aga sel puudus poliitiline võim, maksis kõrgeid makse.Valgustusideoloogia ja USA Iseseisvussõja mõju.Revolutsiooni ajend: Hindade tõus. Maksude tõstmise vajadus, sest riik pankroti äärel. 15. Mida see muutis Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kultuuris? ValitseminePrantsusmaa kuulutati vabariigiks. Vabariikliku riigikorralduse väljakujunemine
Teadmusühiskond Siirdeühiskond Sotsiaalne staatus Sotsiaalne mobiilsus Kas heaoluühiskond muudab inimesed laisaks? Kas Eesti on toime tulnud siideühiskonna ohtudega? Mis võib ohustada Eesti jätkusuutlikust? Kas inimeste jaotamine gruppidesse/klassidesse on vajalik? Kas Eestis on mõni sotsiaalne lõhe, mis võib ühiskonna sidusust ohustada? Kas teie olete valmis osalema ühiskonnaprobleemide lahendamises? Riigivõim Tunnused/ õigused 1. Õigus seadusi välja anda 2. Õigus koguda makse 3. Õigus kasutada vägivalda 4. Üks keskpunkt 5. Riigiaparaat (bürokraatia) Allumise põhjus Traditsioon Sunniviisile allumine Karismaatiline liider Unitaarruuk- Ühesugused seadused Üks keskpunkt Föderaalriik Riigi osadel on mõned iseseisva riigi tunnused Konföderatsioon- riikide liit Demokraatia liigid:
1. KOV mõiste. Riikliku omavalitsuse teooria vs kogukonna teooria. KOV on riikliku territoorimi haldusjaotusel põhinev üksus, millel on õigus ilma spetsiaalse volituseta otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi. Riikliku omavalitsuse teooria: KOV on üheks riikliku kohahalduse organiseerimise vormiks, teiste sõnadega e. riigivalitsemise eriliik. Selle teooria järgi on kõik võimuvolitused KOV-le andnud riik ning võimuvolituste allikaks on riigivõim. Kogukonna teooria ehk kogukonna loomulike õiguste teooria - mille kohaselt on kogukonnal õigus juhtida oma asju samamoodi, nagu on loomulik ja võõrandamatu iseloom inimeste õigustel ja vabadustel. KOVi läbiv tunnus on rahvavõim ehk demokraatia. Eristatakse riiklikke ja kogukondlikke küsimusi. Tänapäeva õigussüsteemis eelkäsitletud omavalitsusteooriaid puhtal kujul enam ei rakendata. Ka kehtiva PS puhul on tuvastatav mitmete omavalitsusteooriate süntees. 2
riikliku korralduse vorm, poliitiline reziim) Riigivalitsemise vorm iseloomustab riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomist, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhted teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse riigipea institutsiooni järgi vabariike ja monarhiaid. Monarhia on riigivalitsemise vorm, kus riigivõim on koondunud pärimise teel eluaegse monarhi kätte, monarh on juriidiliselt vastutamatu ning kuna võim on pärilik, siis on monarh teistest riigiorganitest sõltumatu ega vastuta kellegi ees. Monarh on ainuisikuline riigipea. Piiramatu- monarhile kuulub kogu võim, riigipea on kõirgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja (despootia, türannia ja absoluutne monarhia).
Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. 1.1 Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim 1.2 PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1.3 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget
Liikumine põhiseaduse teksi järgi RIIGIKORRALDUSÕIGUS: VABARIIGI VALITSUS PS stuktuur Ekskurss: Võimude lahusus 1) Legislaktsioon (õigusloome; üldiselt abstraktsed normid) – seadusandlik võim > Riigikogu PS §59 2) Eksekutsioon (normi kindel suunamine isikutele, jaguneb kaheks: administratsioon ja jurisdiktsioon) 2.1) Administratsioon – täidesaatev riigivõim > Vabariigi Valitsus § 86 2.2) Jurisdiktsioon – kohtuvõim > kohus Vabariigi Valitsus §86: täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele - tähendus: eestis ei ole kahepealist täitevvõimu (presidendi võimu vähendamine) - tuumaks on õiguse rakendamine, seaduse täideviimine, üksikute juhtumite üle otsustamine Et riigivõim ei muutuks türanniaks, tuleb riigivõim anda erinevatesse kätesse, kes üksteist
· Poliitika kui võimalikkuse kunst on võimalus teha inimestega ja ka mitte teha, lubada või mitte lubada, võimalikkus võimaldada ja mitte võimaldada. NL õlletööstuses, lihakombinaatides varastati asju, või kui asju enam ei saanud, siis aega loeti lehti, jutustati teistega. · Eestlaste töökultuur on neg. hinnanguga Euroopa ühiskonnale. Tase on olulisemalt madalam, austus töö vastu hoopis erinev. Eestis passiivsete inimeste osakaal ühiskonnas üha suureneb. · ... on näide, mida saab teha, kui ei või. · Inimene, kes juhib ühiskonda, temal on tohutu suur võimalus kanda. (2009-03-09) POLIITILISE ELIIDI TEOORIAD Eliidi teooria rajajad/käsitlejad: · VILFREDO PARETO · GAETANO MOSCA (1858-1941) · MAX WEBER GAETANO MOSCA (1858-1941) Eliit = poliitiline klass Olemas on 2 poliitilist klassi: 1) juhid e. eliit: a) on monopoliseerinud võimu; ...
Riigi põhitunnused : 1)Territoorium- riigile kuuluv maa-ala 2)Elanikkond- riigi territooriumil elavad inimesed 3)Avalik võim- seadusandlik võim(parlament), täidesaatev võim(valitsus) ja kohtuvõim 6. Eesti Vabariigi 7 põhiseaduslikku institutsiooni millised need on? Riigikogu 'le kuulub seadusandlik võim. Vabariigi President on Eesti riigipea. Vabariigi Valitsus 'le kuulub täidesaatev riigivõim. Eesti Pank korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. (omab ka ainuõigust Eesti raha emiteerimisele.) Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu riigi majanduskontrolli asutus. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
aastal). 3 6. Saksa valgustus saksa valgustajad polnud sedavõrd kirikuvaenulikud nagu Pr omad; ideoloogia lähtus pietismist-luterliku kirikus kujunenud vool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust; P taotles ühiskonnakorralduse täiustamist usu abil, mitte selle muutmist; Gottfried Wilhelm Leibniz-saksa filosoof ja matemaatik. vaated lähtusid monaadidest-looduse vaimsed alged. riigivõim oluline, pidas vajalikuks saksa ühendamist, lõpptulemuseks kogu maailma rahvaste harmoonia. arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. 1700 asutas Preisi Teaduste Akadeemia; Christian von Wolff- ratsionalist, töö oluline, valgustatud absolutism, ettevõtlikkus; Johann Gottfried von Herder-saksa filosoof, luuletaja, folklorist. pooldas progressi ideed->kõrgem seisund humaansus. sõdade vastane. 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil
Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia)
olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires. Esteetikas käsitas Aristoteles kunsti jäljendamisega. Ta püüdis kunste liigitada ja määrata kunstiliikide ühiskondlikku tähendust. 4 Riigiõpetuses pooldas ta niisugust riigivormi, mis ei luba võimu kasutada omakasupüüdlikul eesmärgil, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Selliseks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju: 1. Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise allikas. Sellised on näiteks taimed. Taimed kasvavad ise. Näiteks kasvab tammetõrust iseeneslikult tamm. 2
○ Totalitaarsed riigid (jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud (Hitleri-aegne Venemaa)): Venemaa 1917, Itaalia 1922, Saksamaa 1933. ○ Diktatuuri põhimõtted üldiselt: võimude lahususe põhimõte puudub; rahvas ei ole iseseisev ; ühe partei süsteem ; riigivõim on koondunud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte ; üks ideoloogia ; range kontroll ajakirjanduse üle (sh. trüki- ja sõnavabadus puudub) ; juhikultus ; võim ei ole avalik ega kontrollitav ; valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu ○ Diktatuuri positiivsed küljed: raskes majanduslikus olukorras on diktatuuri puhul tihti kergem negatiivsest situatsioonist välja tulla, karmikäeline võim suudab tavaliselt ära hoida suuremad
Kõik põhiseadused on lähtunud rahvasuveräänsuse põhimõttest, kuid selle põhiseaduslik sisu on aegade jooksul muutunud. 1992. aasta põhiseadus annab rahvale kõrgeima riigivõimu teostamiseks kaks otsese demokraatia vormi- Riigikogu valimised ja rahvahääletus. Rahvasuveräänsusel on kaks aspekti- rahvas kui riigivõimu kandja ja kui riigivõimu teostaja. Tuleb vahet teha, kas kogu võim lähtub rahvast või riigivõim on rahva käes. Parlamentaarse riigikorra väljendus on esindusdemokraatia, mis tähendab seda, et rahval on oma esindaja. Selleks on Riigikogu, mille rahvas valib otse. Riigikogu ülesanne on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on ainus riigiorgan, kel on otsene rahva mandaat. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus, mis tähendab, et kõik ülejäänud riigi seadused peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseadus täidab olulist ülesannet aitab hoida demokraatiat
· juhtimise ja valitsemise piiramine · üksikisiku piiramatu vabadus ja individualism Ühishüve riigi pakutud hüved, mis tagavad üldise heaolu ühiskonnas ning mille allikateks on maksud 1. Mittemajanduslikud haridus, arstiabi, politsei jne. 2. Majanduslikud kaubad ja teenused, mis jõuavad inimesteni ilma turu vahenduseta, nt riiklik või kohalik meedia 2 Riigivõim Riigivõimule iseloomulikud tunnused: 1. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist 2. Ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle 3. Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks 4. Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk avalikku haldust ja esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 5. Otsused on kohustuslikud kõigile riigi territooriumil viibivatele isikutele
20 valitsus koostab eelarveprojekti 21 Riigikogu arutab eelarveprojekti, teeb parandusi ja täiendusi (ägedaimad arutelud parlamendis üldse!) 22 Riigikogu kinnitab parandatud ja täiendatud eelarve. Sellest hetkest saab eelarve seaduseks (avaldatakse Riigi Teatajas) Riigieelarve tulud tulevad: tulumaks, käibemaks, aktsiisimaks. Riigieelarve kulud lähevad: sotsiaalkulud (1/3 kogumahust), tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud, sisekorra- ja õiguskulud Kordamiseks: riigivõim jaguneb kolmeks: 23 seadusandlik teostab Riigikogu 24 täidesaatev teostab valitsus 25 kohtuvõim teostab kohus Kohtuvõim tegeleb õigusemõistmisega. Õigust mõistab ainult kohus. Õigus on normide kogum, mis korrastab inimeste endi ning inimese ja riigi vahelisi suhteid. Avalik õigus reguleerib inimese suhteid riigiga Eraõigus reguleerib inimese suhteid teise inimesega Kohtumõistmise üldised põhimõtted: 26 inimesed on seaduse ees võrdsed
terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud ja kehtestatud riigi poolt, selles väljendub riigi tahe. See on üldkohustuslike normide kogum ja nende normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riigivalitsemise üldised põhimõtted, riigivõimu ulatus ja viis, kuidas toimub võimu vahetus. Vormid on: monarhia, absoluutne monarhia, konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia, vabariik, demokraatia, õigusriik, totalitaarne riik ehk totalitarism, diktatuur, siirderiik. 8. Riigi funktsioonid ja ülesanded. Riigi tähtsamateks funktsioonideks peetakse
Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku õlule. Aadlik hakkas saavtama üha suuremat võimu, kuna kuningavõim oli nõrk. Tänu selllele hakkas Rootsi riigivõim hakkas korraldama reduktsiooni- mõisate ära võtmist aadlike käest. Nad arvustasid Rootsi võimu. 8.Milline oli Rootsi-aegne kohtukorraldus Eesti- ja Liivimaal? (lk 99) Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati juba kubermangu tasemel Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus, nendest võis kaevata kuni monarhini. 9.Mis on reduktsioon? Millal, kuidas ja miks seda teostati
Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Sotsiaalpoliitika eesmärk on vähendada sotsiaalseid probleeme, parandada individuaalset heaolu, majandusliku arengu toetamine. MUDELID: Sotisaaldemokraatlik- solidaarsus põhimõttega, peamine heaolupakkuja riik, tasuta arsti abi ja haridus, kõrged maksud, levinud Skandinaavias Liberaalne- inimesed vabad ja väärsed, riigivõim sekkub inimeste ellu vähesel määral, toetust saavad vaid väga vaesed, madalad maksud, levinud USAs 11. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel Riigi kohustused: otsesed hoolekandekohustused soodustada vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet (PS §28) riikliku sotsiaalkaitse poliitika väljatöötamine tagada KOVle piisavad rahalised vahendid neile pandud ülesannete täitmiseks KOV kohustused:
Rahvas – täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: 1. ühelt poolt vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega võimutegevuse objektiks 2. teiselt poolt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Riigi tekkeperioodil domineeris rahva, kui riigivõimu objekti roll, mis oli eriti selgesti nähtav absoluutse monarhia tingimustes. Tänapäeval on demokraatlikes riikides riigivõim rahva tahte väljendamise vahend ja riikide põhiseadused rõhutavad riigivõimu kuulumist rahvale. Rahvaks võivad olla nii kodakondsusega kui ka kodakondsuseta isikud. Kodakondsusega isik saab kasutada riigis kõiki kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Kodakondsus omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras.Sünniga omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse, sõltuvalt riigi kehtivast korrast.
valitsemises nii elemente aristokraatiast kui demokraatiast. N. Machiavellilt pärineb monarhia ja vabariigi eristus. Kaasaegne riiklus on orienteeriutd demokraatilae ja selles mõttes on ta seotud Aristotelese riigivõimu käsitlusega. Riigivormid aga sarnanevad rohkem segasüsteemile, kus rahvas valib paralmendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib õiguslikult või faktiliselt valitsusjuht (monarhia). Näitavad, kuidas on organiseeritud riigivõim (riigi valitsemise vormid), millistel põhimõtetel rajaneb riigi territooriumi jaotus (riikliku korralduse vorm) ja milliste vahendite ning meetodite abil riigivõimu realiseeritakse. Riigi valitsemise vormid näitavad riigivõimu kõrgemate organite moodustamise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning suhet teiste riigi süsteemi primaarsete elementide ning sekundaarsete elementide teiste institutsioonide või organisatsioonidega ja kodanikega.
Erandid: - kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist - säilitada taastumatuid loodusressursse, arvestusega, et sellised meetmed on vastavuses siseriiklike tootmis- ja tarbimispiirangutega - keskkonnalased piirangud liikemsriikide vahelistes kaubanduskokkulepetes. Ettevaatusprintsiipi vähem, kuna liikmesriikidel selles osas erinevad seisukohad. KESKKONNAMEETMETE PROPORTSIONAALSUS Riigivõim saab rakendada isikule või grupile piirangut kui - riigivõim taotleb eesmärki, mis on kogu ühiskonna või selle osa huvidest lähtudes oluline - koormis või piirang ei tohi olla suurem, kui on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik. Proportsionaalsusprintsiip annab juhtnööre selleks, kuidas ühendada-sobitada indiviidide või gruppide huve avalikkuse huviga, juhul kui need põrkuvad. Otsusetegijatel tuleb kaaluda meetmete võtmata jätmisega kaasnevat keskkonnakahju ja meetmete võtmisega kaasnevat sotsiaal-majanduslikku kahju
kandidaat. Parlamendirühmad Parlamendirühmi luuakse, et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Parlamendirühmade tegevus on suunatud Eesti Vabariigi välispoliitiliste eesmärkide elluviimisele ja Eesti tutvustamisele välismaal. Parlamendirühm luuakse Riigikogu liikme algatusel kokku kutsutud asutamiskoosolekul, liikmete arv ei ole piiratud. Parlamendirühmad registreerib Parlamentidevahelise Liidu Eesti rühma juhatus. 4. VABARIIGI VALITSUS 86. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele. § 87. Vabariigi Valitsus: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
nt esinduslik monarhia, konstitutsiooniline monarhia), 3) demokraatia - kõrgeima riigivõimu allikas ning kandja on rahvas (on kõrgeim riigivõimu organ - vt § 6 p.2 lk 33), seadusandlikud organid otsevalimisega (vabariik; võib aga olla ka konstitutsiooniline monarhia - monarh koos parlamendiga); § 2. RIIGI VORMID Riigi vormid näitavad, kuidas on organiseeritud riigivõim (riigi valitsemise vorm), millistel põhimõtetel rajaneb riigi territooriumi jaotus (riikliku korralduse vorm) ja milliste vahendite ning meetodite abil riigivõimu teostatakse ehk realiseeritakse (poliitiline re?iim) - see on ühelt poolt riigi vormi sisuline aspekt. Riigi vormide kohta vt: 1) skeemid nr 1, 2 ja 3 lk 82-83; 2) eelnev § 1 - riigi ajaloolised tüübid riigi vormide alusel. Lisaks: riigi vormid kõrgemate ja teiste riigiorganite suhete alusel :
aga omanud ükski valitseja ning tõenäoliselt on see reaalsuses ka võimatu. Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused Sõna "absolutism" tuleneb ladinakeelsest sõnast absolutus', mis tähendab 'piiramatut, täielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei tähenda ainult hirmuvalitsust), mistõttu näiteks valgustatud absolutismi on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Absolutism on selline valitsuskorraldus, kus kogu riigivõim (suveräänsus) kuulub kas ühele isikule või riigiorganile (näiteks võiks Inglise Parlamenti pidada pärast Charles I hukkamist pidada peaaegu absoluutse võimu omajaks). Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustavaim sõna on öelda monarhil ja tema poolt valitud kitsal kaaskonnal. Ehkki selline süsteem on ilmselt umbes sama vana kui riikluski, seostatakse mõistet enamasti 16.17. sajandil Lääne-Euroopas tekkinud tsentraliseeritud võimuga
Filosoofia KT 1. Immanuel KANT (1724-1804) Ema kaudu oli Kant saksa päritolu. Kanti soontes voolas ka sotlase verd. Kanti isa oli sadulsepp. Immanuel oli peres neljas laps. Tal oli kolm venda ja seitse õde, kuid ellu jäid vaid üks vend ja kolm õde, teised surid varases nooruses. Perekonnas valitsesid pietistlikud veendumused ning elu oli väga kombekohane: siin ei nähtud midagi sündsusetut ega kuuldud midagi kõlvatut. Varases nooruses oli Kant häbelik ning hajameelne, mis takistas tema õppetööd Friedrichi kolleegiumis. Alles vanas eas sai Kant lahti häbelikkusest, kui see muutus tagasihoidlikkuseks. Ema suri, kui Immanuel oli 13aastane (isa surma ajal oli ta 21aastane). Täites ema soovi, astus ta ülikooli usuteaduskonda. Hiljem Kant veendus, et kutsumust tal vaimuliku elukutseks ei ole ning häälgi oli selleks liiga nõrk. Kant kuulas lisaks matemaatika-, filosoofia- ja füüsikaloenguid ning tema kaaslased ei saanudki aru, mis elukutseks ta...
: kohustuslikud plaaniülesanded) kui · tarbijate vabadused (N.: riiklikult fikseeritud palgad, osade toodete jaotamine tsentraliseeritult). Tänapäevastest majandussüsteemidest ei esine ilmselt ükski taolises vormis puhtal kujul, pigem saame rääkida segamajandusest, mis sisaldab nii turu- kui ka käsumajanduse elemente ja millele lisanduvad nn. tavamajanduse mõningad jooned. Ükskõik missuguses turumajanduslikus riigis saame rääkida ikkagi vabast turumajandusest, mida riigivõim kaudselt reguleerib. NÕUDMINE JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Nõudmine on teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate hindadega kindlal ajahetkel. Vaatleme nõutud kaubakoguse ja hinna vahelist seost. Paneme tabelisse kauba koguse ja hinna, mida tarbija on nõus selle koguse eest maksma. Hind Kogus 10 1 8 2
2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist.
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) avalik võim, kogu riigi juhtimisaparaat ja selle aparaadi relvastatud struktuuriüksused nagu armee, politsei, luure, vanglad jne, riigivõim on suveräänne võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Riiguvõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet
13. Kes on Eesti Vabariigi riigipea? 14. Kes esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises? 15. Kes kuulutab välja Eesti Riigikogu valimised? 16. Kes kuulutab välja Eesti Vabariigi seadused? 17. Kes nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse? 18. Kes on Eesti riigikaitse kõrgeim juht? 19. Keda võib üles seada Vabariigi Presidendi kandidaadiks? 20. Mitmeks aastaks valitakse ametisse Vabariigi President? 21. Kellele kuulub täidesaatev riigivõim Eesti Vabariigis? 22. Kes viib ellu Eesti Vabariigi sise- ja välispoliitikat? 23. Kes kuuluvad Vabariigi Valitsusse? 24. Kes esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust? 25. Kas Vabariigi Valitsuse liikmed tohivad olla muus riigiametis või kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse? 26. Kes mõistab Eesti Vabariigis õigust? 27. Millest lähtub kohus õigusemõistmisel? 28. Kui kauaks nimetatakse ametisse kohtunikud? 29. Millistest kohtutest koosneb Eesti kohtusüsteem? 30
...........15 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Tutvustada demokraatia erinevaid vorme, tunnuseid, põhimõtteid ja tingimusi. Demokraatia tähendab rahvavalitsust. Tema mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast. Käesolevas töös saamegi aimu demokraatia kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Samuti käsitlen Eesti Vabariigi poliitikat. Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva pool kontrollitav. Seda iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas. Ajalooliselt on olnud väga erinevaid valitsemisvorme, absoluutsest monarhiast gerontokraatiani, kuid tänaseks on vähemalt meie kultuuriruumis levinuim demokraatia. 1. DEMOKRAATIA
Hitleri võim jäi murdumatuks esmajoones selletõttu, et natsireziimis puudus otsene valitsemissüsteem. Hävitusnimekirjas puudub Hitleri võimu aastate positiivne pärand. Kunstis, arhitektuuris, muusikas ja kirjanduses lämmatas Hitleri reziim novaatorluse ja algupärasuse. 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis viis taas poliitilise ebastabiilsuseni, mille tingimustes Hitler lõi sidemed Saksa suurettevõtjatega, kelle huvides oleks olnud parempoolne, antisotsialistlik riigivõim. Tänu töösturite rahale õnnestus Hitleril luua kontakt rahulolematute alamklasside ja väikekodanlusega kogu Saksamaal ning NSDAP kasvas kiiresti kogu Saksamaa suuruselt teiseks parteiks. Võib öelda, et suur osa Hitleri varasest edust põhineski tema oskusel manipuleerida enda huvides inimesi, kes kavatsesid teda ennast ära kasutada. 1932. aasta presidendivalimistel kaotas Hitler Hindenburgile, kuid keeruliste mahhinatsioonide tulemusena võttis 1933
EESTI NSV (ENSV) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. ÕIGUSLIK OLEMUS_________________________________________________________ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de jure vaatamata EV de facto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arv...
Ühiskonnakäsituses aga idealist. Arvas, et inimesed olid algselt vabad ja sõltumatud. Tarve teiste inimeste järele ja isikliku huvi pinnal tekkivad konfliktid sunnivad ühinema riigiks. Riigikorraldus järgib kirjutatud seadusi. 5 Riik sünnib kokkeleppe alusel see kokkulepe ei kaota inimeste loomulikku vabadust ja võrdsust, vaid neist loobutaks eosaliselt ning seega on riigivõim rajatud rahva tahtele, mis on suveräänne. Riigi eesmärgiks on tagada kodanike võõrandamatud õigused ja õnn. Kui valitseja tegevus on nende eesmärkidega vastuolus, siis muutub ühiskondlik leping kehtetuks ja se annab rahvale õiguse sõlmida uus leping. Jean-Jacque Rousseau (1712 1778) Sveitsi prantslane, tegi kaastööd Diderot Entsüklopeediale, oli Prantsuse saadiku sekretär. Kirjanik ja filosoof. Tuntuim teos Le Contrat social (ühiskondlik leping) (1762). Erinevalt
Kodakondsus väljendabki sidet inimese ja riigi vahel. Teatud küsimustes võidakse rahvana vaadelda aga kogu riigi elanikkonda. · Territoorium- maa-ala, mille üle riik teostab võimu. Riikidevaheliste lepingutega (piirilepingud, rahulepingud) kokku lepitud riigipiir määrab kindlaks riigi territooriumi ulatuse. Lisaks maismaale kuuluvad riigi territooriumi hulka ka siseveed, territoriaalveed ning õhuruum. · Riigivõim - suveräänne võim on ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda, nt kehtestada norme ja panna peale . 33. 2. Riigi ülesanded · Riigi territooriumi kaitse väljastpoolt pärinevate ähvarduste ja rünnakute eest · Seesmise õiguskorra ja rahu tagamine · Sotsiaalselt õiglase korra kujundamine ja säilitamine · Kultuuriliste püüdluste edendamine
Sõja algus : 1914 puhkenud sõtta ja Saksa-vastasesse propagandasse suhtusid eestlased hästi. Vene riigivõim alustas baltisakslaste vastu suunatud repressioone. Balti erikorda ründas Vene Riigiduuma ja ajakirjandus. Positsioone kaotavad rüütelkonnad pakkusid nüüd omavalitsuste ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust (tsaarivalitsus lükkas reformid edasi). Baltisaksa aadel jäi tsaaritruuks, säilitas majandusliku võimu ja teatava mõju õukonnas. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli baltisakslastel lootust kaitsta oma privileege
ja bürokraatiat*tema ajal dominaadid(dominus et deus=isand ja jumal)* Constantinus Suur 306-336 legaliseeris 313a ristiusu, rajas uue pealinna Konstantinoopoli*erinevad valitsejad idas ja läänes*viimane keiser Theodosius Suur379-395 ühendas viimasena riigi kaks poolt, pärast tema surma 395a lagunes riik Lääne- ja Ida-Roomaks. 28. HILINE ROOMA KEISRIRIIK JA RISTIUSK. Keiser, riigivõim ja sõjavägi. Diocletianuse ja Constantiniuse riigikorraldus pani aluse nn hilisele keisririigile, mis püsis kuni 476 aastani lääneosas, idaosas oli keskaegne Bütsants. Keisritest said piiramatu võimuga valitsejad, kuldne kroon, purpurne siidrüü, kalliskivid, kuld, silmini maha heitmine. Senatil polnud enam suurt mõjuvõimu-nõukoguks.Asevalitsejaid määrati rohkem, et provintse kontrollile allutada, keiser tugines ametnikkonnale
Preestrite abilisteks olid vikaarid. Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, rajaneb piiblil. Piibel ei sisalda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi ega tõekspidamisi.Katoliikluses oli oluline koht sakramentidel. Sakrament on Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud. 7.Riigivõimu areng keskajal, esinduskogud Riigivõim sõltus osaliselt feodaalsuhete arengust. Tekkis selline riigisüsteem, kus keskvalitsus oli nõrk ja riigvõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad, selle nimeks sai feodaalne killustatus. Esinduskogud tekksid kuna vasallid mõistsid et sellega saab mõjutada kuninga poliitikat. Kuningal polnud piisavalt raha ja vasaliid aitasid teda. Esinduskogudest sai Euroopa kuningate kõrval oluline riigivalitsemise element. 8.Paavst Gregorius VII elu ja tegevus- Ta oli munk
ning vastavuses märgitavatele asjadele. Kuna meie teadmised on piiratud ja enamuses valdkondades meie tunnetus piiratud, siis omandab praktilises elus väga tähtsa rolli tõenäolisus, selleks, et puuduvaid teadmisi täiendada. See puudutab eelkõige lauseid, mida me usume lähtudes teiste kogemustest või tunnistustest. Vaimu suhet sellistesse lausetesse nimetatakse usuks, arvamuseks või oletuseks. Riigi ülesandeks on inimese vabaduse ja omandi kaitse. Seega ei saa riigivõim olla piiramatu. Riigivõimu jaotas ta seadusandlikuks, täidesaatvaks ja liidu ehk föderatiivseks võimuks. Ta esitas mõtte, et inimesed peavad ise muutma riiklikku korraldust, kui riik ei loo tingimusi isiksuse arenguks. Locke poliitiline filosoofia leidis rakendust eriti Põhja Ameerikas - Ühendriikides. Olulisel kohal oli talle ühiskondliku kokkuleppe mõiste. George Berkeley 1685-1753
Eestkoste ja hooldus Kui teovõimetuks on persona sui iuris luuakse perekondliku kaitse surrogaat ja selleks on kasikinstituut: tutela-eestkoste ja cura-hooldus. Algul oli loomulik eestkostja hoolealuse lähim pärija. 15. Tutela legitima-seadusliik eestkostja 16. Tutela testamentaria- isa saab testamendis määrata oma alaealistele ja nõrgamõistuslikele lastele eestkostja. Sel ajal pole eestkoste kohustus, vaid eestkostja õigus. 17. Tutela dativa- määratud eestkoste. Riigivõim määrab eestkostja Nüüd valvab riik ka eestkostjate tegevuse üle. 18. Tutor- eestkostja Eeskoste ja hoolduse liigid: 1. Tutela impuberum- eestkoste alaelaiste üle. Cura minorum-hooldus alaealiste üle. Rooma riik jagas kõik impuberes so isikud kuni 14.a vanuseni kahte rühma: Infantes-lapsed kuni 7.a ja infantiae maiores-lapsed 7-14.a. infantes ei olnud teovõimet ja neid asendas eestkostja. Lapsed 7-14.a omasid piiratud teovõimet: võisid sõlmida tehinguid puhtakujuliseks
Ta positsioon NSDAP-s oli vankumatu ja ta sõna oli rahvalikus liikumises veelgi kaalukam. Seni oli ta ennast näinud kui liikumise propagandisti, kes pidi tee vabaks tegema tulevasele juhile, kuid nüüd hakkas ta iseendas liikumise juhti nägema. 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis viis taas poliitilise ebastabiilsuseni, mille tingimustes Hitler lõi sidemed Saksa suurettevõtjatega, kelle huvides oleks olnud parempoolne, antisotsialistlik riigivõim. Tänu töösturite rahale õnnestus Hitleril luua kontakt rahulolematute alamklasside ja väikekodanlusega kogu Saksamaal ning NSDAP kasvas kiiresti kogu Saksamaa suuruselt teiseks parteiks. Võib öelda, et suur osa Hitleri varasest edust põhineski tema oskusel manipuleerida enda huvides inimesi, kes kavatsesid teda ennast ära kasutada. 1932. aasta presidendivalimistel kaotas Hitler Hindenburgile, kuid keeruliste mahhinatsioonide tulemusena võttis 1933
................................11 3.6. Pluralistlik demokraatia......................................................................................................11 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................12 VIIDATUD KIRJANDUS.............................................................................................................13 SISSEJUHATUS Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Demokraatiat iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine. (Kiris, Kukrus, Nuuma, Oidermaa, 2009, lk 23) Kõige paremini on demokraatiat defineerinud Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincoln (1809-1865), kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva
Sotsiaalmajad halvendavad vaeste elutingimusi ning põhjustavad seal elavate noorte sotsiaalset allakäiku. Riigi sekkumine ei suuda tavaliselt midagi eesmärgipärast korda saata, samas kui vabaturumajandus on andnud ühiskonnale hüved igal elualal. Keskne viga riigi poolsetes abivahendites on see, et riik paneb inimesi tegutsema vastuolus indiviidide enda tahtega. Vastuvaieldamatu on see, et riigi abi tapab enda-abi. Kontsentreeritud riigivõim ei ole ohutu isegi siis kui eesmärgid on õilsad. Vaba ettevõtlus tagab paremad ja kindlamad tulemused kui riiklik sund seda eales suudaks.
• Rootsi ei olnud rahvaarvult suur riik ning oli varem tuntud kui suhteliselt metsik ja vähearenenud Põhjamaine riik. • Rootsi ja üldse Skandinaavia olemasolu jõuab ülejäänud Euroopa teadvusesse esmalt viikingiajal (u 600-1000 pKr), kui Taanist, Norrast ja Rootsist pärit viikingid alustasid Lääne- Euroopa rüüstamist. Rootsit kui riiki siis veel ei olnud – nagu Eestigi, oli Rootsi killustunud väiksemateks maakondadeks. • Ühtne riigivõim tekkis Rootsis 11.-12. sajandil, seoses ristiusustamisega. • 13. sajandiks oli Rootsi muutunud enam-vähem ühtseks riigiks, mille koosseisu kuulus ka Soome. Rootsi oli kristlik riik, mida valitses kuningas, ent riikluse tekkimise alused ei olnud mitte pärit Lääne-Euroopast ja frankidele ja gootidele omasest feodaalsüsteemist, vaid Skandinaavia traditsioonidest, mille üheks aluspõhimõtteks oli, et talupoeg on alati vaba mees. Rootsi riikluse areng
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
