MAJANDUS II, ÜHISKOND (0)

MAJANDUS II
Teaduspõhine majandus
1. Millele põhineb teadmuspõhine ühiskond? Põhineb teadusuuringute tulemustel, töö paindlikuse hindamisel ja innovatiivsusel.
2. Majanduskasvu olulised tegurid on …. kapital , tehniline progress, loodusvarade kasutamine ja areng, rahvastik ja tööjõukvaliteet.
3. Mis on deindustrialiseerumine? Deindustrialiseerumine on sotsiaal-majanduslik muudatuste protsess, mis on põhjustatud tööstusliku tootmise, eriti rasketööstuse või tehaste kõrvaldamisest või tootmismahu vähendamisest ühes piirkonnas.
4. Nimeta teadmusühiskonna tunnused? Paindlikum ja vabam töökorraldus, oluline on loovus , oskus töötada meeskonnas, oskus rakendada oma teadmisi, ülemuse ja alluva roll pole kindlalt määratletud
5. Väljaränne Eestist. Miks lahkutakse? Parem elukeskkond, sobivam kliima, parem töö, isiklikud põhjused
6. Inimressurssi väärtustamine. Kuidas saavutame inimressursi kvaliteedi? Viimastel aastatel on inimressurssi hakatud rohkem väärtustama. Kuid kvaliteeti saab saavutada parandades näiteks töötingimusi ja ka reguleerides tööpäeva pikkust mõistlikes piirides.
7. Mis on elukestev õpe? Too näide. Elukestev õpe hõlmab formaalharidussüsteemi ( lasteaed , põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, kõrgkool) kõrval ka sellest väljaspool pakutavat täiendus - ja ümberõpet, mitteformaalset ja informaalset õpet kogu selle mitmekesisuses. Näiteks: Firmajuht saadab oma alluvad mingi arvutiprogrammi ( täiend )koolitusele.
8. Teadmistepõhises majanduses muutub määravaks panustamine inimkapitalile. Miks?
9. Mis on mitteformaalharidus ? Eestis välja kujunenud käsitluse kohaselt tähendab mitteformaalharidus õppimist väljaspool kõiki formaalhariduslikke asutusi (lasteaiast ülikoolini).
10. Sotsiaalkapitali tähendus. Sotsiaalkapital, rahvamajanduse üldhuvides, s.o otseselt mitte kasumi saamise eesmärgil kasutatavad tootmisvahendid , sh maksevahenditena kasutatavad rahatähed.
11. Innovatsioon – võluvits tänasele majandusele. Kirjuta pikemalt innovatsioonist - innovatsiooni sammastest, eesmärkidest ja mõjust jne. Too ka näiteid Eestist. Organisatsiooni kontekstis võib innovatsioon läbi efektiivsuse, tootlikkuse, kvaliteedi, konkurentsivõimelisuse, turuosa jne. parendamise olla seotud tulemuste ning kasvuga. Kõik organisatsioonid saavad uuendusi kasutusele võtta, sealhulgas näiteks haiglad , ülikoolid ja kohalikud omavalitsused . Kuigi innovatsioon tavaliselt lisab väärtust, võib innovatsioonil olla ka negatiivne või destruktiivne mõju — kui uuenduste läbi viimisel lõhutakse või muudetakse vanu organisatsioonilisi vorme ja tavasid. Organisatsioonid, mis ei ole võimelised uuendusi efektiivselt läbi viima, võidakse hävitada nende poolt, kes seda suudavad. Seega innovatsiooniga kaasneb tavaliselt risk. Innovatsiooni peamiseks väljakutseks on hoida tasakaalu protsessi- ja tooteinnovatsiooni vahel. Kui protsessiinnovatsioonidega kaasneb tavaliselt paremat efektiivsust lubav ärimudel, mis on omakorda otseselt kasulik aktsionäridele, siis tooteinnovatsioonidega kaasneb klientide rahulolu kasv, seda aga teadus-ja arendustegevuse kulude kasvu riskiga , mis võib omakorda lühiajaliselt vähendada aktsionäride tulu.
12. Mis on intellektuaalne omand ja selle liigid? Intellektuaalne omand tähendab õigusi inimese loometöö tulemustele tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. Liigid: autoriõigus, autoriõigusega kaasnevad üigused, tööstusomand.
13. Kuidas saame kaitsta intellektuaalset omandid? Patendid, kaubamärgid, autoriõigusega kaitsemine.
14. Milles seisneb patendiomandi ainuõigus? Takistavab kolmandatel isikutel valmistada, kasutada või müüa teie leiutist teatava aja jooksul sõltuvalt leiutise liigist
15. Mis on loomemajandus ja mida see ühendab ning millele see baseerub? Loomemajandus on majanduses valdkond , mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellekutaalse omandi loomise ja kasutamise. Ühendab arhitektuuri, audiovisuaalseid kunste, disaini, etenduskunste, meelelahutust, infotehnoloogiat, kirjastamist, ajakirjandust, kunsti, muuseume, muusikat, reklaami, käsitööd, kultuuriturismi. Põhineb teadmistepõhisel majandusel ja rakendab maksimaalselt innovatsiooni.
Tööturg
16. Tööealise elanikkonna jagunemine: töötavad ja mittetöötavad ( töötud , koduperenaised jne)
17. Analüüsi Eesti tööealise elanikkonna hõivatuse tabelit lk 30. Millised on järeldused?
18. Mis on aktiivne vananemine ? Vananemine, arvestades vananemise kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja vaimseid aspekte .
19. Kuidas mõjutab tööturgu rahvastiku vananemine? Tööturg on pidevas uuenemises, kuna igapäevaselt jääb pensionile vanemaid inimesi, samas aga tuleb rohkelt peale uut tööjõudu noorte näol.
20. Mis tööjõupuudus ja tööpuudus ? Tööjõupuudus on kui tööd on, aga töötajaid pole. Tööpuudus on kui töötajad on, aga tööd pole.
21. Mis on struktuurne tööpuudus ja tööjõupuudus? Struktuurse tööpuuduse all peetakse silmas tööjõu kvalifikatsiooni ja töötajate ning tööandjate geograafilise asukoha mitte kattumist nõudlusega tööturul. Tööjõupuuduse puhul aga peetakse silmas tööjõu asukoha mittekattumist töökohaga.
22. Miks on tööranne välismaale kahjulik riigile? Riigist toimub nn ajude ja kvalifitseeritud tööjõu väljavool, mistõttu tekib väljarändavas riigis tööjõupuudus.
23. Siserändest Eestis. Viimastel aastatel on Eestisse sissränne kasvanud. Peamiselt tuleb siiski meile inimesi juurde rohkem väljastpoolt ELi, kui EList.
24. Mis on passiivne tööhõivepoliitika, mille poolest erineb see aktiivsest tööhõivepoliitikast? PASSIIVNE TÖÖHÕIVEPOLIITIKA- riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega. AKTIIVNE TÖÖHÕIVEPOLIITIKA- riik tegeleb tööpuuduste põhjustega.
25. Kuidas toimib töötuskindlustussüsteem? Kellel on õigus saada töötuskindlustust? Töötuskindlustuse ülesanne on kindlustada inimesele töötuse ajal majanduslikuks toimetulekuks piisav sissetulek, ent samal ajal peab see toetama ka töötu võimalikult kiiret tööellu naasmist. Õgus toetust saada on töödotsival töötul.
26. Tööaja fikseerimine töölepinguseaduses. Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ( täistööaeg ), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg ).
27. Kuidas reguleeritakse tööealise elanikkonna õiguseid ja kohustusi?
28. Mis on ametiühing? Ametiühing on organisatsioon , mis tekib ainult töötajate soovil ja algatusel selleks, et töötajate ühisel jõul ja koostöös tööandjaga parandada töö- ja elutingimusi ning kaitsta töötajate õigusi ja huve. Ametiühingud on sõltumatud tööandjatest, riigiasutustest ning teistest organisatsioonidest.
Tarbimine
29. Eratarbimine ja avalik tarbimine. Töö mõlemal juhul ka näiteid. Eratarbimine, mis on majapidamiste kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks, nt: ostetakse elektrit. Avalik tarbimine, mis on avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks, nt: tänavavalgustus.
30. Tarbimiskäitumisest Eestis 2011. aastal. Nimeta suuremad kuluartiklid. Saastekvoodi müük ja eurotoetused, investeeringud .
31. Mis on vastutustundlik tarbimine? Nimeta näpunäiteid. Vastutustundlik tarbimine on pigem omatoodete tarbimine, kui mõistusetu laristamine ja hulgaline tarbimine võõra tootja tooteid. Näpunäiteid: tee ise võimalikult palju asju.
32. Mis on säästva tarbimise põhiidee ? Kasutada nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist
33. Kuidas kaitsta tarbijate õigusi? Millal ja kus sündis tarbija õiguste kaitse idee? Tarbijakaitseamet aitab kaitsta tarbijate õigusi.
34. Nimeta tarbija kaheksa õigust, mis on aluseks ka tarbijakaitseseaduse kujunemisele? Nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu Sinu elule, tervisele ja varale ning mida ei ole keelatud omada ja kasutada; saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; saada nõu ja abi, kui Sinu õigusi on rikutud; nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel.
35. Millal kujunes tarbimisühiskond ja mis aitas kaasa selle levikule? 20. saj lõpupoole. Kaasa aitas selle levikule rohkete kaupade väga hea kättesaadavus (?)
36. Jean Baudrillard seostab tarbimist ihade tootmisega – miks? Sest inimene leiab, et midagi pole vaja osta, kuna kõik on vaatamise läbi juba tarbitud.
Sotsiaalne turvalisus
37. Mis on sotsiaalne turvalisus? Sotsiaalne turvalisus – ühiskonna terviklik heaolu e. elukvaliteet . Sotsiaalne turvalisus tähendab inimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga.
38. Mis on inimarengu indeks? Mida see indeks hindab ja mis on selle komponendid? Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides.
39. Eesti ja IAI 2011 a. Kuidas hindad Eesti positsiooni tabelis? Üsna heaks, arvestades, et riike on üle 180 ja Eesti on esimese 50 seas.
40. Mille poolest erineb sotsiaaldemokraatlik poliitikamudel liberaalsest poliitikamudelist? („õhuke ja paks riik“) Sotsiaaldemokraatlik (paks riik): Juhtmõtteks solidaarsus ; Peamine heaolu pakkuja on riik; Sotsiaalhüvesid saavad kõik, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest ; Tasuta haridus, arstiabi , vajaduse korral sotsiaaltoetusi; Kõrged maksud , enamasti astmeline maksusüsteem, mis vähendab majanduslikke lõhesid. Nt: Skandinaavia . Liberaalne (õhuke riik): 2 põhiväärtust: 1)Inimesed on vabad ja võrdsed; 2) Riigivõim sekkub kodanike ellu vähesem määral; Riigi ülesandeks on ei ole mitte heaoluteenuste pakkumine, vaid kõrge tööhõive ja ausa konkurentsi tagamine; Madalad ja võrdsed maksud ; Riigilt saavad toetust vaid väga vaesed ja pensionieas inimesed. Nt: Ameerika Ühendriigid
41. Mis on sotsiaalne sidusus? Kuidas saavutada ühiskonna sotsiaalset sidusust? Sotsiaalne sidusus on ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Sidusus tugineb sotsiaalsele usaldusele, kindlustundele, vastastikusele abistamisele, jagatud väärtustele ja võrdsetele võimalustele.
42. Mis on sotsiaalhoolekanne ? Mis on selle ülesanne? Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärgiks on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine.
43. Kellel on veel õigus osa saada Eesti sotsiaalhoolekandest? Sotsiaaltoetust ja sotsiaalabi vajavatel isikutel.
44. Mis on vältimatu sotsiaalabi ja kellele on see suunatud? Vältimatu sotsiaalabi on Sotsiaalhoolekande seaduse järgi piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.
45. Mille poolest erineb sotsiaalteenus sotsiaaltoetusest? Sotsiaalteenused on tegevused, teenused, mis aitavad abivajajat inimest, nt puudega inimesele hooldaja jne. Sotsiaaltoetus on rahaline toetus.
46. Mis on suhteline vaesus ja mille poolest erineb absoluutsest vaesusest? Suhteline vaesus on olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustased või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Absoluutne vaesus viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toit ja peavari.
47. Toimetulekutoetus Eestis. Kuidas riik aitab tagada toimetulekut? Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik omavalitsus .
Globaalne majandus
48. Missuguseid negatiivseid tagajärgi toob majanduse globaliseerumine? Suureneb immigratsioon ja töökohad emigreeruvad .
49. Mis on kultuuriline globaliseerumine? Kultuuriline globaliseerumine on globaliseerumine, kus on kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus ; kultuuride segunemine , samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu amreikaniseerumine ja läänestumine; kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism ; maailmamuusika levik; rahvustoitude ülemaailmne levik; võistlusspordi alade üleilmne levik; globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng
50. Missugune riik on suletud majandusega riik? Riik, kus on majandussüsteem, millel puuduvad välismajanduslikud suhted.
51. Nimeta välismajanduspoliitilised vahendid? Mis on nende vahendite peamine eesmärk? Tollimaks , kvoodid, standardid . Eesmärk on suurendada kodumaiste kaupade ja teenuste konkurentsivõimet.
52. Protektsionistlik välismajanduspoliitika on ….
53. Mis on õiglane kaubandus? Õiglane kaubandus on kaubandus, mis taotleb suurema võrdsuse saavutamist rahvusvahelises kaubanduses, et pakkuda paremaid kaubandustingimusi eelkõige arengumaade väiketootjatele ja kaitsta nende õigusi.
54. Hinda lk 44 allikate põhjal Eesti konkurentsivõimet.
55. Majandusliku koostöö vormid on … Mida võimaldavad riikidele erinevad koostöö vormid? Kuidas osaleb Eesti. Vormid on Vabakaubanduspiirkond - liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, aga säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega. Tolliliit - kasutatakse ühtseid väliskaubanduspiiranguid ning ühendusesiseselt kaubanduspiirangud kaotatud. Ühisturg - liikmesriikidevaheline tööjõu ja kapitali vaba liikumine. Majandusühendus - liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikat. Poliitiline ühendus - osalevatest riikidest moodustub sisuliselt üks riik.
56. Mis on IMF? Millega tegeleb see organisatsioon ? Eesti osalus. Rahvusvaheline Valuutafond on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon. IMF kõrgemas otsustusorganis aktsionäride nõukogus esindavad Eestit Eesti Panga president ja tema asendusliikmena rahandusministeeriumi kantsler . IMF liikmesriigina on Eesti Fondiga kuuel korral taasiseseisvumisjärgsete majandusreformide läbiviimise toetamiseks sõlminud tugilaenulepingu, alates 1995. aastast ei ole laenu tegelikult kasutatud. Laenulepingu sõlmimise eelselt koostati sel puhul iga kord Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga konkreetne majandusprogramm , kus formuleeriti programmiperioodi põhieesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud vahendid. IMF-iga sõlmitud laenulepingutega kaasnenud valitsuse ja Eesti Panga majandusprogrammides on kõige konkreetsemalt olnud formuleeritud taasiseseisvunud Eesti majanduspoliitilised suunad ja vahendid seatavate eesmärkide saavutamiseks.
57. Mis on WTO? Millega tegeleb see organisatsioon? Eesti osalus. Maailma Kaubandusorganisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999.
58.Analüüsi välisrännet, lk 46. Vaata küsimused.
Mõisted
assotsiatsioon -  koondis, liit, ühing.
protektsionism - kaitsetollidele rajatud majanduspoliitika
vaesuspiir - piir, mille järgi sildistatakse inimesi vaesteks (õigus toetusele (?)) ja mitte nii vaeseteks
tendents - kallak, suunitlus
diskrimineerima - õigusi kärpima, kellessegi halvemini suhtuma, kedagi kõrvale tõrjuma
ametiühingu usaldusisik - töötaja, kelle töökollektiiv on valinud oma esindajaks suhtlemisel tööandjaga
intensiivne - pingeline , tugev, tõhus
fond - pingeline, tugev, tõhus
strateegia - kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava
solidaarsus - ühismeelsus, huvide ühtsus
polariseeruma - täiesti vastandlikuks muutuma