Maakonda juhib maavanem. Maavalitsus on täitevvõimu asutus, vald ja linn omavalitsusüksused. Vallal ja linnal on omavolikogu ja eelarve. Maavalitsuse ülesanded: korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Eesti kohtusüsteem- demokraatlikus riigis on mitmeastmeline kohtusüsteem. I aste on linna- ja maakohtud, halduskohtud, II aste on ringkonnakohtud, III aste on riigikohus. Kohtunik- erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist. Advokaat- jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Prokurör- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. Õiguskantsler- teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtukaasistuja- õiguse mõistmisel pn tal kohtunikuga võrdsed õigused. Ombudsman- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodaniku kaebusi riigiametnike suhtes.
Preambula väljendab kogu rahva valmisolekut kaitsta ning edendada oma riiki. Riigi edenedes vajavad kõik seadused ajakohastamist ning täiendamist. See kehtib ka põhiseaduse kohta. Eesti põhiseadust saab algatada president või 21 riigikogu liiget. Konstitutsiooni esimest ja viimast peatükki saab muuta ainult rahvahääletusega. Põhiseadus on kõige tähtsam seadus ja on oluline et see ka igapäevaelus toimiks. Eestis teostavad konstitutsioonilist järelevalvet riigikohus ja õiguskantsler. Selleks et seadused abistaksid riigi juhtimist, peavad need kooskõlas olema. RIIGIKAITSE EHK RIIGI JULGEOLEK Õigus-ja riigikaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku. Tavaliselt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust. Seda täiendab välisjulgeolek. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16-60 aastastele tervetele Eesti meeskodanikele
1)Riigivõim-on nii riigivalitsemise vorm,kui ka riigi haldusliku korralduse vorm.Tunnused:1)territoorium2)rahvas3)täiesti iseseisev e.suveräänne riigivõim.2)Riigi tekke teooriad:1)lepinguteooria-kõik inimesed on sünnilt võrdsed,riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena.Võim kaitseks kodaniku vabadust ja vara2.orgaaniline teooria-riigi tekkimise põhjuseks peetakse samu jõude,mis kutsuvad esile loodusnähtusi. riik tekkis võitluses võimu pärast- ellu jäävad tugevamad3.Vägivallateooria- inimühiskond on jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks, kelle kokkupõrgete ja võitluste tulemusel sünnib riiklus-võimu nimel on vaja võidelda4.teokraatlik teooria- jumal lõi maailma ja riigid5.marksistlik teooria- riigi tekke põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks3)Vabariik- kõrgeim võim on valitav.Parlametaarne- president valib parlamendi.Presidendil esindusül.Presidentaalne-presidendi valib rahvas.President tavaliselt ri...
Hääletamine Riigikogus -lihthäälteenamus, koosseisu hälteenamus, vajalik häälte arv nt. presidendi val. Täidesaatev võim - valitsus Kuidas moodustatakse? Kellest koosneb? Kes juhib? Millega valitsus tegeleb? (ülesanded?) Riigi kolmas võim kohtuvõim Millega tegeleb? Eesti kohtusüsteem mitme astmeline? Millised on Eesti kohtuastmed? Mis on : haldusasjad, tsiviilasjad, kriminaalasjad millises kohtuastmes arutatakse- lahendatakse? Eesti Riigikohus kus asub? Kes ja kui pikaks ajaks selle kohtunikud ametisse nimetab? Hageja Kostja Advokaat Prokurör Tunnistaja(d) Apellatsioon Kassatsioon Kohalik võim Volikogu kuidas moodustub? Kes valida saavad? Kui sageli valitakse? Millega kohalik volikogu tegeleb? Volikogu juht Pärnus? Valla- või linnavalitsus kuidas moodustatakse? Millega tegeleb? Kes juhib? Kes Pärnus? Põhiseadus Mis on PS ? Millal hakkas kehtima praegune põhiseadus? Kuidas vastu võeti ja kelle poolt?
Põhiseadus- riigikorralduse põhialus, valitsemiskorra alus, õigussüsteemi alus, õigussüsteemia alus, riigi ja üksikisiku suhte alus. Hetkel Eestil 5-s põhiseadus. Konstitutsioon- reguleerib riigi ülessehitust laiemalt ja üldsõnalikult. Seadus- õigust loov ja üldkohustuslik(riigikogu) Materjaalne seadus- iga õigust loov akt, sisu poolt seadus Formaalne seadus- seadusandja poolt(riigikogu) seadusena vastu võetud seadusakt. Konstitutsiooniline seadus- riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavad ja muudetavad seadused. Riigikogu põhikorraldus. Lihtseadus- kõik ülejäänud riigikogu poolt vastu võetavad seadused. Vastu võtmiseks piisab poolthäälte enamusest. Seadlus- Presidendi poolt välja antud seadus. Seadlus on seadusega võrdne. Rakendatakse reeglina vaid erandkorras(sõda). Määrus- õigustloov, abstraktne ja üldkohustuslik. Täitev võimu poolt välja antud. Saab anda vaid seaduse alusel. Volitusnorm- Ainult seadusandli...
presidendivalimiste esimeses vooruse ehk siis üldvalimistel ei saavutanud mitte üksgi kandidaat üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida riigikogul. President tuli valida kahe kõige enam hääli saanud kandidaadi seast ja nendeks olid Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Riigikogu valis esimeseks taasiseseisvunud Vabariigi presidendiks Lennart Meri. Peale riigikogu valimisi lõpetas oma töö ka Eesti Kongress ning pagulasvalitsus. 1993. aasta kevadel alustas tööd Eesti esimene Riigikohus. Suurt tähelepanu hakati pöörama kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele. Iseseisvusele üleminek tõi kaasa kõik vajalikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandus reformi üheks põhjuseks oli 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon. Rahareformi tulemusena eraldutu rublatsoonist, see võimaldas muutuda Eesti keskseks majandus poliitikal. Eesti majandus hakkas avanema läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördumatuks
Kohtusüsteem-kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu võimu kõrval 3 võim. Kohtuvõim on sõltumatu võim.KOLMEASTMELINE VÕIM-viimane aste- maakohtud(harju, viru, pärnu, tartu) ja halduskohtud(TLn, tartu, pärnu, jõhvi), teine aste-ringkonnakohtud(tln, tartu)arutavad kaebusi esimeses astmes theud otsuste peale.esimene aste-riigikohus Tartus.RIIGIKOHUS-19 kõrgemat kohtunikku. Riigikohu esimees-Märt Rask. Riigikohus arutab kassatsioonikaebusi-asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt 1 riigikohtunik. Põhiseaduslikkuse järelvalve. RINGKONNAKOHUS-toimub asjade läbivaatamine, kohust ei toimu.3 kohtunikku otsustavad. Selle asjaga tegeleb eestis 46 kohtunikku. Ringkonnakohus peab jälgima maakohtude otususeid. MAAKOHTUS-arutatakse tsiviil-kirimaal-ja väärteoasju. Süüdistaja-prokuör.hageja-kes süüdistuse esitab kostja-kelle vastu süüdistus esitatakse
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
Sõltumatust puudutavaid Eesti põhiseaduses sätestatud garantiisid tunnustavad üldiselt nii erakonnad kui ka seadusandlik ja täidesaatev võim, ka meedia ning lai üldsus.2 Vaatamata sihikindlale edule, on meie kohtumaastikul endiselt murettekitavaid valdkondi, mis sõltumatuse printsiipi ideaalses harmoonias veel piisavas mahus ei austa. Esimese ning kõige olulisema rikkumisena tuuakse välja Justiitsministeeriumi suurt seotust esimese ja teise astme kohtute haldamise näol. Kuivõrd Riigikohus haldab end iseseisvalt, puudub hetkel ühtne riiklik kohtuadministratsioon ning kohtutel ei ole sõltumatut põhiseaduslikku esindust. Lisaks sellele, on kohtute haldamises tõusetunud probleemide seas kaks uut laadi probleemi. Esiteks, kohtunikele on teatatud, et nende palgatõus saabub pärast uue kohtute seaduse vastuvõtmist, mis teadagi võib teatud määral kammitseda kohtunikke seda eelnõu kritiseerimast. Teiseks, nimetatud palgatõus hakkab sõltuma
vähem pensioni kui oleksid pidanud saama) 6. Kirjelda Eesti kohtusüsteemi. Mis on iga kohtuastme ülesanded? 6p. Põhiseadus või tööleht. Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. Arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus (Tartu) on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni (kohtuotsuse) korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. 7. Miks on regionaalne areng tähtis? 3 Lk 126-127 1)oluline roll riigi tugevdamisel. 2)vähendab ebavõrdsust. 3)muudab rahva ühtsemaks 8. Mis ülesandeid täidab maavanem? Tööleht või põhiseadus. 1)esindab maakonnas riigi huve. 2)hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. 3)Maavanem juhib maavalitsuse tööd
Maa-amet keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsemisasutus, teostab täidesaatvad riigivõimu ja riiklikku järelvalvet, ning kohandab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Maa-ameti ülesandeks on: maareformi koordineerimine maakorraldus maakatastri pidamine maa hindamine geodeesia ja kartograafia Ehitise kindlustusväärtus loetakse selle taastamisväärtust. Kohtud jagunevad: maakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline Notar- avalik-õigusliku ameti kandja (tõestab tehinguid ja tahteavaldusi, võtab hoiule ja annab edasi raha, väljastab registriseisuse tõendeid ja registriväljatrükke, koostab varaloendeid, edastab avaldusi ja teateid). Hüpoteeklaen- laen kinnisvara tagatisel. Kindlustusriskid: tulekahju, loodusõnnetus, vandalism, veeavarii, vargus. Kindlustuse hüvitamise printsiibid: kahjusumma määramine, kindlustushüvitise arvutamine, kahju hüvitamine.
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida.
*Igaühel on õigus saada eestikeelset kooliharidust. *Kodanikul on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18 aastat vanaks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. *Vähemalt 21-aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku. *Vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik võib kandideerida Vabariigi Presidendiks. 5.Eesti kohtusüsteem ja kohtuülesanne. *Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: maakohus, ringkonnakohus, riigikohus. *Kohtute ülesanne: rahu tagamine, avaliku võimu kontroll, põhiseaduslikkuse järelvalve, vaidluste lahendamine eraisikute vahel, kriminaalasjades esitatavad süüdistused, õiguse kujundamine ja loomine. 6.Seadusandliku ja täidesaatva võimu ülesanded, kohustused, õigused. *Seadusandlik võim-koostab ja annab välja seadusi Täidesaatev võim- viib seadusi ellu
kohalikud maksud, laenud, laekumised teistelt omavalitsustelt, trahvid, riigilõivud, kaupade ja teenuste müük jne. Eesti kohtusüsteem: I aste. Maa-ja halduskohus = Maakohtud arutavad küiki tsiviil-ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja inikute vastu. II aste. Ringkonnakohus = Esimese astme kohtu otsuse saab siia edasi kaevata apellatsiooni käigus. Otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus = II astme kohtuotsuse saab siia edasi kaevata kassatsiooni korras. Otsus võib saada muudetud kui ka tagasi saadetud. Riigikohtu otsus on lõplik! Korruptsioon – ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või jättes need tegemata. Eesti peaministrid: 2007-2011 Andrus Ansip 2003-2005 Juhan Parts 2002-2003 Siim Kallas 1999-2002 Mart Laar
Teema 12: erakonnad ja valimised 1. Mis vahe on majoritaarsel ja proportsionaalsel valimissüsteemil? Majoritaalses saab võitja parlamendis kõik kohad, proportsionaalses saab nii palju kohti, kui palju on saadud hääli. 2. Mis valimissüsteem on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem 3. Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond? Vasakpoolsel erakonnal on suur roll riigis ja parempoolsel väike roll riigis. 4. Mis Eesti erakonnad on vasakpoolsed, mis parempoolsed? Vasakpoolsed on SDE ja keskerakond ja parempoolsed on Irl ja reformierakond. Teema 13: kohalik omavalitsus 1. Nimeta kohaliku omavalitsuse üksuseid ja omavalitsusüksuste valitsusorganeid. Volikogu ja valitsus 2. Kuidas toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised (millal, kes saab valida/kandideerida, mida valitakse jne). Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant. Kandideerida saab v...
ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.” Nimetama peab ka EIÕKi artiklit 10, mis lubab igaühe õiguse sõnavabadusele, kuid lisab, et erandiks on muuhulgas konfidentsiaalse info avalikustamine. (Euroopa... 1950) Ka riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et Eesti õigust tuleb tõlgendada võimalikult suures ulatuses Euroopa Liidu õiguse sõnastust ja eesmärki arvestades. Eesti põhiseaduse § 26 sätestab EIÕKi eeskujul: “Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja
Eestis 2 õigusvaldkonda: 1)Avalik õigus reguleerib õiguslikku vahekorda riigiga. 2) Eraõigus reguleerib õiguslikku vahekorda teise inimesega. Kohtusüsteem: 1. maa-, linna- ja halduskohtud: halduskohus arutavad inimese kaebusi riigi, oma valitsuste ja ametiisikute vastu, inimese kaebus riigi vastu. Kaasus kohtuasi : kriminaalasi- riik süüdistab inimest, prokurör ja advokaat, tsiviilasi kahe eraisikuvaheline vaidlus. 2. Ringkonnakohus: kaebus 1-2se apellatsioon. 3. Riigikohus: kaebus 2.-3sse kassatsioon. Loakogu- vaatab läbi kassatsioonikaebused. 2 kaasistujat- kohtunikuabid 5-aastaks, linna või valla poolt. Õiguskantsler jälgib, et kõik seadused, otsused, määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ja muude seadustega 7 aastaks. Usaldusmees ehk ombudsmani funktsioon õiguskantsler, pöördub kohtu poole kõrgete riigiametnike rikkumistega tsiviilelanike vastu.
8)Maakond on oma regioonis riiklik üksus. Maakonda juhib maavalitsus, mille ees otsas on maavanem. 9) Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: linna-, maa- ja halduskohtu. Maakohtu asub igas maakonnas, linnakohtu asub 6-s linnas, nad tegelevad tsiviil- ja kriminaalasjadega. Halduskohus käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi kohtuasju. Teise astme kohtud on riigikohtud Tallinnas, Tartus ja Jõhvis Appellatsioon edasikaebus kõrgema astme kohtu poole, Eestis kõrgeim Riigikohus Kassatsioon kohtuotsuse ülevaatamine olemasolevate dokumentide ja materiaalide põhjal Advokaat kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist Prokulör süüdistaja Kaasistuja kriminaalasju lahendav kohtu liige, kohtunikuga võrdsed õigused 10)Eestis on 3 liiki kaitseväge: maavägi reservi väljaõpetamine ; õhuvägi õhuruumikontroll ja õhukaitse ; merevägi: miinitõrje ja teritoorjalvete kaitsmine.
Ettevõtlusvabadus,riik peab võimalikult vähe sekkuma inimese ellu stabiilsus ja ettevaatlikud, järkjärgulised Konservatiivid reformid, Väärtused: traditsioonid, pere Vasakpoolsed erakonnad Põhiseisukohad Riigikohus on toetada abivajajaid Ühiskond kus elanike vahel ei ole Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ebavõrdsust Töölistele valimisõiguse andmine 3. Lõpeta laused. Paljud inimesed pettusid demokraatias, sest demokraatia valitsus ei suutnud sõjajärgseid majandusraskuseid kiiresti ületada ____________________________________________________________________
Hendrik Ilves, teda on riigipeaks valitud juba 2 korda järjest. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal (juht Andres Lipstok) Riiklike organisatsioonide majandustegevust kontrollib Riigikontroll (juhib riigikontrolör Mihkel Oviir). Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitse õigusaktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse üle teostab õiguskantsler (Indrek Teder). Kõrgeim kohus Eestis on Tartus asuv Riigikohus (esimees Märt Rask), kohtuvõimu instutsiooniks on 3-astmeline kohtusüsteem. Kohtunikuks saamise eeldus on kõrgema juriidilise hariduse olemasolu. Riigikokku valitakse 101 liiget, 4 aastaks. President esitab peaminisri kandidatuuri ja Riigikogu võtab selle vastu vähemalt 51 häälega. Peaminister valib valitsuse ja president peab selle heaks kiitma. Riigikogu struktuur: juhatus, komisjonid, fraktsioonid Kokkuvõte ja oma arvamus:
Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja see läbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid: 1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6.Kinnitab Eesti osalemiste sõjalised välismissioonid. Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem, kus parlamendil on seadusandlik, peaministril ja valitsusel täidesaatev ning presidentil esindusfunktsioon, ilma et erinevad võimuharud sekkuksid üksteise pädevuse piiridesse vähendamaks nende rakendusjõudu. Presidentaalne süsteem on valijaskonna poolt presidendi institutsioonile antud lai...
Kontrollt Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Lisa teemadele sobivad selgitused ja daatumid. 1. MRP- AEG *1987.aasta augustis loodud eesti esimene poliitiline hendus,eesmrgiga avalikustada 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu teline sisu ja selle tagajrjed Baltimaadele.Selle eesmrgil korraldati MRP-AEG eestvedamisel 20.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus,kus osales le 2000 inimese. 2. Muinsuskaitseseltsi loomine, eesmrk *1987.aasta lpul loodi muinsuskaitseklubisid hendav Eesti muinsuskaitse selts(EMS)-esimene demokraatlikele phimtetele tulginev le-eestiline massiorganisatsioon.(Samal ajal tusis pevakorrale Vabadussja mlestusmrkide taastamine ning Eesti ajaloo valgete laikude teprane ksitlemine). 3. Loominguliste liitude hispleenum (aeg, millest rgiti?) *1988 aasta aprillis kujunes Eesti hiskonna jaoks paljuski murranguliseks.Aprilli algul toimus Toompeal loominguliste liitude hispleenum,millega loovintelligents ll...
põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Maakohtud Harju, Pärnu,Tartu ja Viru maakohus. Halduskohtud Tallinna ja Tartu halduskohtud, millel 4 kohtumaja(Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi) Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astesse ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus. III astmesse Riigikohus Tartus. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu lahendi peale? Ringkonnakohtusse Tallinnas ja Tartus. Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebus? Riigikohtusse. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maakohuste juures. Nimeta kohtuasjade liigid, mida üldse kohtus lahendatakse? Tsiviil-, kriminaal-, väärteo-, haldus- ja põhiseaduslikkuse järelvalve. Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid. Töövaidluskomisjon, kohus.
" Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu
Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste – riigikohus – kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
et menetlus veniks. Shchiglitsov v Eesti: Kohtuasja tehiolud. Hageja esitas kostja vastu ühisvara jagamise hagi, mida kohtud menetlesid 26.51997-16.04.2003, ühisvaraks oli elamuühistu osak. Kohtuistung lükati mitu korda edasi esindaja puudumise tõttu kusjuures osade istungite vahe oli ligi 1 aasta (september 1998, oktoober 1999, august 2000), ringkonnakohus saatis asja uueks arutamiseks maakohtule ja tühistas ka teise maakohtu otsuse, riigikohus ei andnud menetlusluba. Saarekallas OÜ v Eesti 11.12.1998 esitati hagi, 14.12.1998 tegi kohus hagi tagamise määruse ning 14.02.2006 lõpetas menetluse kompromissiga. Vaidluse esemeks oli äriühingu osaluse omandiõigus. Aktisaselts kujundati ümber osaühinguks, kuid kaebajat ei märgitud osanikuna. Kohus määras 10 istungit ning siis Saare maakohus kogu koosseisus (ükshaaval) taandas end 2000a, kuna kaebaja esitas kohtunike suhtes kriminaalmenetluse alustamise avaldused.
Parlamendi ülesanded: · Algatada seadusi. · Menetleda seadusi. · Vastu võtta seadusi. · Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. · Edastada valijate huve. · Järelvalve valitsuse üle. Riigipea peab parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutama. Alles seejärel saavutab õigusakt seaduse jõu ning selle täitmine muutub kohustuslikuks. Riigipea võib seaduse ka parlamenti tagasi saata. Erimeelsuste püsimisel lahendab olukorra riigikohus. Lobism ehk kuluaaripoliitika katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Parlamendi otsese kontrolli vormid valitsuse üle: · Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele, määrata valitsuse ametisoleku aega. · Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. · Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud, isegi kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest.
otsustada) Seadusandlus(millal rakendub_piirangud) KOHUS KOHTU FUNKTSIOONID 1)ÕIGUSEMEÕISTMINE · Süüasjades · Kriminaalasjad,ja Väärteoasjad · Olemuseks süütegude tuvastamine ja karistuse mõistmine · Tsiviialsjades · Eraisikute vahelised vaidlused · Haldusasjades,ehk avaliku võimu kontroll · Põhiseaduslikkuse järelevalve · Seejuures vaid Riigikohus on pädev tunnistama õigusakti põhiseadusega vastuolus olevaks KOHTU FUNTKSIOONID 1)Õigusemõstmise välised funktioonid · Täitevvõimu ülesanded · Registrite üidamine(nt kinnistusraamat,äriregister) · Hoolduse,eesktoste seadmine · Seadusandliku võimu teostamine · Seaduste kehtetuks tunnistamine põhiseaduslikkuse järelvalve raames · Tõlgendamine · Lünkade ületamine
Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest. § 64. Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest. Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel; 3) tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras; 4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; 5) tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. § 74. Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema
kuningavõimu alla. Mustal surmal, mis märatses 13481350, ja hilisematel epideemiatel olid katastroofilised tagajärjed: suri umbes pool rahvast. 19. sajandil juhtis Norrat mitteaadlikest ametnike eliit, kuid opositsiooni organiseerumine tõi kaasa parteide kujunemise. Aastal 1884 otsustas Riigikohus (Riksrett), et valitsus hakkab põhiseadust järgides olema Stortingi poolt nimetatud komitee, mitte kuninga poliitika elluviija. Sellest sai aluse Norra tänapäevane riigikord. Isamaalisus, Meeleldi räägitakse oma maast, maa välispoliitikast. Neile meeldib vestlusteemad. rääkida oma maa müütidest. Esindustegevus, Kõned lühikesed
advokaatide juhedaja - instructing solicitors for prosecution and defence alaealiste kohus - Juvenile court armuandmine - Mercy edasikaebamine - Appeal haldusõigus - Administrative law/ public law juriidilisele kaitsele - Judicial protection kaitse - Defence kaitsja - Councel for the defence kannatav pool - Injured party karistama - Punish karistust andma/täide viima - Meting out punishment karm karistus a harsh sentence kautsjon - Bail kirjalik laim - Libel kirjutatud seadus/parlamendi aktidel põhinev seadus - Statute law/statutory law kohtu asja võitma win a case kohtuametnik - Court officer kohtuistung - Trila kohtulikule arutamisele minema go on treial kohtunik - Judge kohtuotsus - Verdict kohtuotsust määrama - Passes sentences kohtus tunnistust andma appear in court as a witness kohtusse ilmuma appear in court kooskõlas - In conformity with kriminaal - Criminal kriminaalhooldusametnik - probation Office kriminaaljuurdlus ...
Liikmete arv 101 Peaminister ja ministrid; Halduskohtud:27kohtunik 13 ku Maakohtud:153 Ringkonnakohtud:46 Riigikohus:19 Ülesanded 1.võtab vastu seadusi ja 1.viib ellu riigi sise- ja 1.kohus mõistab õigust otsusi välispoliitikat kooskõlas põhiseaduse ja 2.valib Vabriigi 2. annab seaduse alusel seadustega. Presidendi ja täitmiseks määrusi ja 3.riigieelarve korraldusi vastuvõtmine 3
Seadusi on kerge internetist üles leida ja need on ka arusaadavas keeles, et kellegil ei tekiks arusaamatusi. Lisaks on suureks heaks asjaks, et Eestis on 3- astmeline kohtusüsteem: Esimese astme kohus Harju, Viru, Pärnu maakohus ja halduskohus. Arutatakse kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Teise astme kohus Tallinna ja Tartu ringkonnakohus. Vaadatakse üle esimese astme kohtu otsus, mis seejärel kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Kolmanda astme kohus Riigikohus. Vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus, misjärel otsused kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Riigikohtu otsus on lõplik. Ennekõike seisavad kohtud selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Kolmandaks heaks argumendiks võib pidada seda, et Eesti on ainult üks kindel põhiseadus, mis muudab asja korduvalt lihtsamateks. Kui näiteks: Ameerika
koostamise MTA täitemenetluse rakendamine, arestides kaebaja pangakontod, jättes kaebajat sellest teavitamata Tallinna Ringkonnakohus ei ole pädev hindama kellegi tervislikku seisundit Tallinna Ringkonnakohus ei kogunud tõendeid ega teinud kaebajale ettepanekut tõendite esitamiseks 2.4 Riigikohtu praktika viited Riigikohus toetub antud lahendis ainult korra varasemale praktikas avaldatud seisukohale. (19. jaanuari 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-01, p 1). Kus on öeldud, haigus ei pruugi alati olla mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks ning et mõjuva põhjusega on tegemist ka juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine oli küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see oleks seadnud ohtu inimese tervise. 2.5 Eriarvamused
· Milline on Eesti kohtusüsteem? Eesti kohtusüsteem on 3astmeline. Põhineb Rooma õigustel. o I aste maa- ja halduskohtud maakohtud (harju, viru, tartu, pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (tallinn, tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikuste vastu, samuti haldusõigusrikkumisi. o II aste ringkonnakohus arutavad kaebusi I astmes tehtud otsuste peale. ( tallinn, tartu ) o III aste riigikohus II astme kohtu otsuse peale saab edasi kaevata Riigikohtusse (tartu). Riigikohtu otsus on lõplik. Teostab põhiseaduslikku järlevalvet. ERAÕIGUS e TSIVIILÕIGUS AVALIK ÕIGUS Reguleerib erahuvidest lähtuvaid suhteid üksikisikute vastu. Reguleerib avalikest huvidest tulenevaid õigussuhteid, kus üheks pooleks on riik
Lisaraha saab ka erinevatelt kohalikelt maksudelt nagu nt parkimistasu. Kohaliku eelarve kuludest moodustavadki suurima osa mitmesugused elanikele osutatavad teenused. Neist mahukaim on haridusteenus. Märkimsiväärne osa eelarve rahast läheb ka spordi ja kultuuri edendamiseks ning teede korrashoiuks. 4. Kuidas on korraldatud Eesti kohtusüsteem? (vt vihikust või õp. lk 89) Miks on vajalik mitmeastmeline kohtusüsteem? (lk 89) Kolmanda astme kohus on riigikohus, mis asub Tartus. Teise astme kohus on Ringkonna kohtud, kus arutatakse läbi apellatsioone (Tallinn, Tartu). Esimese astme kohtud on Halduskohtud, mis tegelevad haldusasjadega ning Maakohtud, mis tegelevad tsiviil- ja kriminaalasjadega. See on vajalik, sest siis on kohtualusel õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud otsus teda ei rahulda. Niimoodi väheneb kohtu eksimise võimalus. 5
Demokraatlik valitsemine Võimude lahusus - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt peavad olema eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see looks eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. Seadusandlik võim Riigikogu Ülesanne: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine; kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus Ülesanne: seaduste elluviimine; riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine; õigusaktidest võib valitsus anda välja määrusi ja korraldusi. Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (tegevpoliitikud). Valitsus jaguneb ministeeriumideks. Kohtuvõim õigust mõistev võim. Ülesanne: seaduskuulekuse tagamine; võimu seadusliku kasutamise järelvalve; sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. Õigusriik valitset...
peaks kaitsma Eesti põhiseaduses sisalduvaid õigusi ja põhimõtteid. On oht, et teineteisele hakkavad ilma sisuliste põhjendusteta vastanduma kaks juriidiliselt ainuõigena näivat ja samas ühildimatut seisukohta. Ühe seisukoha järgi seab Eesti Vabariigi põhiseadus aluspõhimõtetele viitamisega otseselt piirangu Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusele ning kuna põhiseaduse järelevalvet teostab viimases astmes Riigikohus, siis peab Euroopa Liidu esmase ja teisese õiguse (koos nendega seotud Eesti õiguse sätetega) allutama senisest julgemale kontrollile. Teise seisukoha järgi peavad liikmesriikide kohtud lähtuma lojaalse koostöö põhimõttest ning on seetõttu kohustatud hoiduma liidu õiguse (nii otsesest kui ka kaudsest) põhiseaduslikkuse järelevalvest. Põhiõiguste ja riikluse aluspõhimõtete kaitse jäägu Euroopa Kohtu hooleks
langenud viivitusse (va HKMS § 45 lg-s 1 ja RVastS §-s 5 sätestatud juhud). Samuti eeldab vaidlus vähemalt kahte õigusvõimelist subjekti. Halduskohtus ei saa kehtiva seadustiku kohaselt lahendada ühe ja sama avaliku võimu kandja organite vahelisi tülisid, nt linnavolikogu ei saa kaevata linnavalitsuse peale, ministeerium ei saa kaevata maavanema peale ega ka vallavalitsuse peale, kui viimane täidab riigi ülesannet. 1 Teistsuguse põhjenduse esitas Riigikohus aga asjas ,,Maksu- ja Tolliamet vs Andmekaitseinspektsioon" 2, kus tehti küll kindlaks avalik-õigusliku vaidluse olemasolu, kuid leiti samas, et seadus näeb selle lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Tegemist ei olnud tavalise kahe riigiasutuse vahelise pädevusvaidlusega sama ülesande täitmisel, vaid situatsiooniga, kas üks asutus teostas teise suhtes riiklikku järelevalvet. Järelevalve teostaja ja adressaat osutusid ühe haldusekandja asutusteks üksnes juhuslikult
Eestis on kaks halduskohut, milles on kokku 27 kohtunikukohta. Ringkonnakohtud Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Riigikohus Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kohtunikud
kodanikuühenduste kaasamist valitsemisse - asjatundlikud oma tegevusvaldkonnas. Kodanikuühendusi kaasatakse seaduseloomesse. Riik toetab kodanikuühendusi rahaliselt, aitab luua neile infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. Aktiivsetest kodanikest saab riik omale poliitikasse järelkasvu. Kodanikuühendused pakuvad inimestele tööd. 2.1 Riik Täidesaatevvõim - valitusus Seadusandlik võim - parlament(Eestis Riigikogu) Kohtuvõim - riigikohus 2.2 Ärisektor Primaarne - Hankiv sektor(tooraine, kaubavahetus) Sekundaarne - Tootmine Tertsiaalne - Teenindamine 2.3 Ettevõtluse roll riigis 1. Sotsiaalne vastutus <- ettevõtjal on (sotsiaalne heaolu) 2. Raha toodab ettevõtlus 3. Ettevõtlus peaks mõjutama ka hariduspoliitikat -Ühiskonna sidusus - Sidusus tähendab koostööd ühiskonnas. Sidusus on demokraatliku ühiskonna tunnus. -Muulasenklaav - piirkond riigis, kus enamik elanikkonnast pole kohalikku päritolu ja ei toimu
Vastavat asjaolu kontrollitakse järgnevalt. Vastus: Hankija ei saa nõuda kahju hüvitamist Täitjalt 4900 eurot ulatuses VÕS § 115 lg 1 alusel. Kas Hankelepingu § 3.14, § 7.2 ning § 7.7 võiksid olla tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõttes ning lisaks ka tühised VÕS § 42 lg 1 mõttes? Kaasuse asjaoludest tulenevalt ei pidanud pooled mitte mingisuguseid läbirääkimisi hankelepingu tingimuste üle. Riigikohus on selgitanud 2, et VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks nii lepingutingimus, mis on välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes, kui ka muu ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja töötatud 2 RKTKo 08.05.2007, nr 3-2-1-45-07. lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. Pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes
· Kontekstist olenevalt võib mõnikord tekkida vajadus markeerida nime jutumärkidega, seda eriti sekundaarnimede puhul: ,,Lembitu" talvejope (isikunimi ettevõtte nimena), otsime teda ,,Virust" ja ,, Kunglast" (maakonnanimi ja pseudomütoloogiline maanimi hotellinimedena). · Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei ole otseselt nimed (isiku-, koha-, ettevõttenimed). Nt riigikohus, riigikontroll, statistikaamet, siseministeerium, Tartu linnavalitsus. Põlva maavalitsus. · Asutuse, ettevõtte, organisatsiooni või ühenduse registreeritud täisnimetuses võib selle ametlikkuse näitamiseks kasutada läbivat suurtähte. · Nt Riigikohus, Riigikontroll, Statistikaamet, Riigi Tööinspektsioon, Siseministeerium, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kristlik Kirik, Eesti Üliõpilaste Selts, Ingerisoomlaste Liit, Tartu Linnavalitsus.
mitteliikmesriigi kohtud, üldiselt ka rahvusvahelised kohtud teised EL institutsioonid Nt pole vastu võetud eelotsuse küsimusi: Hollandi Riiginõukogult, Luksemburgi maksuametilt, Itaalia riikliku süüdistaja ametkonnalt, Itaalia kontrollikojalt, Austria Ringkonnakohtult (ei tegutsenud konkreetses asjas õigusemõistjana), Pariisi linnakohtu advokatuurilt. Euroopa Kohtult saavad eelotsust küsida kõik Eesti maa- ja linnakohtud, halduskohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. 2.3. Materiaalsed tingimused: küsida saab ja/või küsima peab EL õiguse tõlgendamist ja/või kehtivust eelotsuse küsimise objektid (EL õigus, mille tõlgendamist ja/või kehtivust võib küsida) küsimuse asjassepuutuvus liikmesriigi kohtumenetluses oleva asja lahendamiseks liikmesriigi kohtunikul on EL õiguse tõlgendamise ja/või kehtivuse osas tekkinud kahtlus (ei pea olema veendumus). 2.4. Mida küsida? 5 EL õiguse tõlgendamise kohta
tegelikust majanduslikust sisust. Vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Selline olukord oleks vastuolus maksu kui avalikõigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega.[2] Seadusandja jõudis 3aastase hilinemisega järele ning kinnistas vastava põhimõtte 2002. a jõustunud maksukorralduse seaduses (§d 8384). Hilisemas praktikas viitab Riigikohus, et lähtub siinjuures Maksukorralduse seaduse §st 84, mis sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Kuigi erisoodustuse andmise ajal see säte ei kehtinud, on selles sättes kirjeldatud põhimõte maksuõiguse üldise põhimõttena ikkagi rakendatav.[3]
täitevorgan linna/valla valitsus. Volikogu valivad iga 3 aasta järel omavalitsusüksuste alalised elanikud. Linna/valla valitsust juhib linnapea/vallavanem, kelle valib volikogu, ning tavaliselt saab selleks valimised võitnud nimekirja kandidaat. Volikogu ja kohaliku valitsuse ülesanded sarnanevad vastavalt Riigikogu ja keskvalitsuse ülesannetega. 17. Eesti kolmeastmelise kohtusüsteemi tasandid on linna- ja maakohtud, ringkonnakohtud ning Riigikohus. Süsteemi peamine eelis seisneb kohtuasja mõlema osapoole õiguses eelmise kohtuastme antud lahendit kõrgema astme kohtus vaidlustada. 18. Kodanikul on õigus saada omavalitsus- ja riigiasutustest vajalikku informatsiooni, sealhulgas enda kohta säilitatavate andmete osas. Demokraatlik riik tagab ajakirjandusvabaduse, mis võimaldab massiteabevahenditel edastada mitmekülgset teavet. Kodanikul on kohustus järgida inimeste õigust eraelu
1. Valitsemissüsteem parlamentaarne: · Rahvas valib parlamendi populaarsemad erakonnad moodustavad VALITSUSE aruande kohustuslik parlamendi ees. · Kui moodustub uus parlament, siis moodustub ka uus valitsus. · Näited Eesti, Läti, Norra, Rootsi, Saksamaa, Suurb, Holland. 2. Presidentaalne: · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Kõige tähtsam on president valitsuse moodustamine (ei pea arvestama parlamendis olevate erakondadega). · Uus president uus valitsus. · Presidendi tähtsus: on peaminister(juhib valitsust), rahvusvaheline Esindamine, sõjavägede ülemjuhataja. · Näited USA, Prantsusmaa, Venemaa, Soome. 3. Võimude lahusus seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu tasa- kaalustatus, mis on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. 1)Seadusandlik on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontr...
Ühiskonna õpetus . Ptk 6-9 6. EESTI VABARIIGI PRESIDENT 7. VALITSUS 8. KOHALIK OMAVALITSUS 9.ÕIGUSSÜSTEEM MÕISTED. president -üldmõistena mis tahes esimees või eesistuja , riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja võim on riigiti erinevad veto riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse jätta välja kuulutamata või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajates Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ peaminister valitsuse juht minister valitsuse liige , ministeeriumi juht kantsler valitsusametnik , kes kodeerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis ; tänapäeval riiklik haldusüksus , millel oma otsustusõigus puudub maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas , kelle määrab ...
ndate alguses? See toimus pärast omariikluse taastamist. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpuks, järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. aastal kiidei rahvahääletusel uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris. 5.oktoobril 1992. aastal valiti Riigikogus taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri. Mart Laarist sai Isamaa liider. 1993. aastal alustas tööd Riigikohus. 1992. aastal vastu võetud põhiseaduse järgi on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas. Põhiseadus sätestab, et riik peab ''tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilitamise läbi aegade''. Suurt tähelepanu pöörati kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele. 2) Millised muutused majanduses olid vajalikud üleminekul turumajandusele? Iseseisvuse taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks tudumajandusele.
Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Ringkonnakohtud: Tallinnas ja Tartus Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonikaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Riigikohus: Riigikohtusse võib kassatsioonikaebuse esitada iga menetluseosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. 2. Mis on hagi? Hagile esitatavad nõuded? Miks need nii kindlalt on nõutavad? Hagi on kirjalikdokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. Nõudmised: hagija isikuandmed, kostja isikuandmed,hageja nõue ja hagi hind, masinkiri, eesti keeles, A4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
