1) Kuidas
toimus põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine 90.ndate alguses?
See toimus pärast omariikluse taastamist. Uue põhiseaduse eelnõu
valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpuks, järgnes
üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. aastal kiidei rahvahääletusel
uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Presidendi- ja
parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris. 5.oktoobril
1992. aastal valiti Riigikogus taasiseseisvunud Eesti Vabariigi
esimeseks presidendiks Lennart Meri. Mart Laarist sai Isamaa liider.
1993. aastal alustas tööd Riigikohus. 1992. aastal vastu võetud
põhiseaduse järgi on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik,
kus kõrgeimat võimu teostab rahvas. Põhiseadus sätestab, et riik
peab ’’tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilitamise läbi
Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega algas põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine ja üleminek turumajandusele. Välispoliitikas võeti suund Läänele, et siduda end võimalikult tihedalt Euroopaga. Tänu sisepoliitilisele stabiilsusele ja edukale majanduspoliitikale kulges integreerumine Läänega Eestile soodsalt: 2004. aastast on Eesti Vabariik Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) täieõiguslik liige. PÕHISEADUSLIKU RIIGIKORRA ÜLESEHITAMINE Omariikluse taastamise järel algas Eestis põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpul, sellele järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. aastal toimunud rahvahääletusel kiideti uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Põhiseadus sätestab, et riik peab "tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris. Kuna
Mis muutus endise idabloki maade majanduses ja poliitikas 1990. aastate algul? Endise idabloki riikide baasil on tekkinud ka uued riigid. 1992. a lõpul toimus nn sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Olulised protsessid ja sündmused eestis 1990-1991 Omariikluse taastamise järel algas Eestis põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseadlikus Assamblees 1991. a lõpul, sellele järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. a toimunud rahvahääletusel kiideti uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. a septembris. Kuna presidendivalimiste esimeses voorus ei saavutanud ükski kandidaat üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida
Eesti Vabariik aastatel 1991 – 2001 20. augustil 1991. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest“. Peale selle otsuse vastu võtmist hakkasid ka teised riigid Eesti iseseisvust tunnistama. Peale omariikluse taastamist hakkas Eestis põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine ja koostamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpul. Sellele assambleele järgnes kohe üldrahvalik arutelu. 1992. aasta 28. juunil toimunud rahvahääletusel kiideti heaks uus põhiseadus. Põhiseadus sätestab, et riik peab tagama eesti rahvuse ning kultuuri säilimise läbi aegade. Parlamendi- ning presidendivalimised võtsid aset 1992. aasta septembris. Kuna
Tööleht nr 6 lähiajalugu 2 osa peatükk18 Ameerika Ühendriigid 1.Kirjuta kokkuvõte järgmiste teemade kohta USA 1950-1970 aastatel- tõusis võimsaimaks riigiks. Muutus välispoliitika- USA asus looma liite teiste riikidega. 1960 a riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb rajada õiglast ühiskonda, kaotada vaesust. Mustanahaliste olukord- 1960 aastal toimus mustanahaliste seas murrang, mil USAS hakkasid jõustuma rassilist võrdsust tagavad seadused. Sellele vaatamata ei suudetud rassiprobleeme USAS täielikult ületada. Kommunismi leviku pidurdamine- USA abistas nende riikide valitsusi, keda ähvardas kommunistliku riigipöörde oht. Toetati kommunistivastast liikumist NSV liidus ja teistes kommunismimaades. USA väed osalesid 1950.aastate algul Korea sõjas. 1960-1970.aastatel oli üheks valusaimaks probleemiks Vietami sõda. Sõda oli pettumus, mis riivas USA kodanike eneseuhkust. Re
Gruusia. Päev enne uuendatud Nõukogude liidu lepingule allakirjutamist 19 augustil 1991 korraldasid kõige tagurlikumad jõud Nõukogude liidus riigipüöörde katse ehk augustiputsi. Otsustavad sündmused toimusid Moskvas Boris Jeltsini juhtimisel. Peale vandenõu mahasurumist Moskvas lahkusid ka teletorni vallutanud väeosad. 20 augustil 1991 kuulutas Eesti Vabariik end iseseisvaks. Eesti Vabariik aastatel 1991 2005 *Põhiseadusliku riikorra ülesehitamine Omariikluse taastamise järel algas põhiseadusliku riigivõimu ülesehitamine. Uue põhiseaduse valmis 1991 aasta lõpuks, millele järgnes üldrahvalik arutelu. 28 juunil 1992 aastal kiideti heaks uus põhiseadus rahvahääletusel. Presidendi valimisel jäi kaks kandidaati ( Arnold Rüütel ja Lennart Meri), kellest valiti Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri. Parlamendivalimisel sai Riigikokku 9 valimisliidu esindajad nendest suurim Isamaa moodustas
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad
1934.aastal valmis Kunstihoone, Eesti Kunstimuuseum. Teatri – ja filmikunst: Teatrielus keskuseks kujunes Tallinn rahvusteater Estonia, Teatri alal tegelevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit. Esimene täispikk film esilinastus 1924.aastal ,,Mineviku varju'', esimene helifilm valmis kuus aastat hiljem ,,Kuldämblik'' Sport: Kõige populaarsemad spordialad olid maadlus ja tõstmine, tegeldi ka pallimängudega, kergejõustiku ja laskmisega. Eesti teise maailmasõja ajal – omariikluse kaotamine 1939. aastal 12.detsembril kirjutas Eesti alla baasidelepingule, mis lubas Venemaal tuua Eesti pinnale oma väed. Punaarmee okupeeris Eesti 17.juunil aastal 1940. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV liidu koosseisu. 1941. aastal 14.juunil toimus massiküüditamine, mille käigus viidi Eestist välja vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta välja üle 10 000 inimese. Ühiskondlik – ja kultuurielu allutati rangele kontrollil
26.-27. ENSV kui näidisliidu vabariik I Eesti NSV poliitilised olud 1) J. Stalini surm 1953. aastal ning selle mõju a. järgnes nn. sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonna liberiseerumise 2) Ungari ülestõusu mahasurumise mõju a. otsese relvavõitluse hääbumine b. kolhoosikorra algav toibumine c. inimeste materiaalne olukord paranes 3) Eesti NSV muutus “näidisliiduvabariigiks” II J. Käbin ja tema meeskond 1)Johannes Käbini elu a. oli sündinud 1905.aastal Virumaal Kalvi vallas b. 1910.aastal lahkus pere eestist Peterburi ja seejärel Sussanino asulasse c. 1930.aastal suunati ta parteitööle Siberisse ning seejärel Moskvasse õppima d. töötas õppejõuna ühes Moskva instituudis e. 1941.aastal tuli ta Eestisse tööle parteiaparaati 2) J.Käbini valitsemisaeg a. kasutas kogu oma valitsemisaja jooksul laveerimispoliitikat b. head
Kõik kommentaarid