Ühiskonna õpetus (1)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Riigikogu ja valitsus

Mõisted Riigikogu- Eesti Vabariigi parlament , rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja , koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks lihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vatu koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust, saadakse vähemalt 51 häält 101-st kvoorum- istungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab et koosolek või istund oleks otsustus võimeline eelnõu- seaduse projekt ,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud Riigikogu liige- Riigikogu valimistel valitud ametlik ja volitatud rahvaesindaja, üks parlamendi 101 liimest saadikupuutumatus- õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastutusele võtta president- riigipea , kelle võim on riigiti väga erinevad veto- riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja kuulutamata jätta v�

Ühiskonnaõpetus

1

odt

Ühiskonnaõpetuse mõisteid

Maakond ­ riiklik haldusüksus, millel oma otsustus õigus puudub, maavanem ­ kõrgeim riigiametnik maakonnas, omavalitsus ­ valdades ja linnades moodustatud organ, kohtuvõim ­ teistest võimudest sõltumatu, mille ülesandeks on õigusemõistmine, avalik õigus ­ õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, eraõigus ­ õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid, kaasus ­ kohtuasi, advokaat ­ kohualuse ametlik esindaja ja kaitsja, apellatsioonikaebus ­ I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, kus asi uuesti läbi arutatakse, kassatsioonikaebus ­ II astme kohtu edasi kaebamine riigikohtusse, kus arutatakse asi uuesti läbi, põhiseadus e konstitutsioon ­ riigi tähtsaim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused, Põhiseaduse Assamblee ­ 1991 a Eesti uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud ajutine organ, kuhu valiti 30 esindajat EV Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressilt (rahvahääletus

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Riigikogu, president, valla-ja omavalitsus

Mõisted: RIIGIKOGU EV parlament,rahva esinduskogu,seadusandliku võimu kandja,koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks. LIHTHÄÄLTE ENAMUS kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. KOOSSEISU HÄÄLTEENAMUSkui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust,saadakse väh.501 häält KVOORUMistungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab,et koosolek või istung oleks otsutusvõimeline. EELNÕU seaduse projekt,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. PRESIDENT üldmõistena,mis tahes esimees või eesistuja,riigiga seoses riigipea,kelle volitused ja võim on riigiti väga erinevad. VETO riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse väljakuulutamata jätta või selle jõustumin edasi lükata. VALIMISKOGU Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimisek smood.kogu.

Ühiskonnaõpetus

12

odt

Eesti Vabariik

Õigusriigi põhimõtted hakkasid välja kujunema juba keskaegses Euroopas, kui riiki hakati käsitama institutsioonina, mille ülesandeks oli lahendada feodaalisandate omavahelisi konflikte õigluse vaimus. Mõiste ,,õigusriik" tähendab sellist riiklikku elukorraldust, mille eesmärgiks on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest. ÕIGUSRIIGI TUNNUSED ON: · põhiseadus, mis seab riigivõimu tegevusele seaduslikud raamid; · tagatud kodanikuõigused; · ühiskonna sotsiaalseid probleeme ei lahendata mitte üksikjuhtumite kaudu, vaid vastava seadusandlusega ühiskondliku sotsiaalkindlustussüsteemi abil; · seadused on kohustuslikud seadusandlikule ja täitevvõimule; · õigus informatsioonile ja selle levitamisele; · kodanike vabaduste ja omandiõiguse kaitse riikliku omavoli eest. Valitsemisvormilt ja poliitiliselt reziimilt on õigusriik demokraatia. Tänapäevases tähenduses sõnastati õigusriigi mõiste 1997

Ühiskonnaõpetus

7

docx

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on iseloomulik võimude lah

Ühiskonnaõpetus

3

docx

Valitsemine

Vabariigi Valitsuse seadus- VV ja ministri nimetab ametisse ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui Vabariigi President kolme päeva jooksul päevast, mil seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on põhiseaduse § 89 2. lõike alusel Riigikogult valitsuse teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi moodustamiseks volituse saanud peaministrikandidaat on seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Juhib peadirektor, kelle esitanud talle tähendatud valitsuskoosseisu.VV on nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri ettepanekul. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab vähemalt pool valitsuse koosseisust. Istungi aja ja päevakorra seadusest tulenevaid

Ühiskond

26

docx

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESA

Avalik haldus

2

doc

Valitsus, minister, omavalitsus, eelarve, kohtuvõim,

Valitsus ­ ministritest koosnev kõrgeima täidesaatva riigivõimu organ. Peaminister ­ valitsuse juht Minister ­ valitsuse liige, ministeeriumi juht Ministeerium ­ valitsuse allüksused jagatud eluvaldkondade järgi, juhivad minister ja kantsler Kantsler ­ korraldab ministeeriumi allasutuste tööd, valitsusametnik Peaminister ­ andrus ansip, haridus ja teadus ­ tõnis lukas, justiits ­ rein lang, kaitse ­ jaak aaviksoo, keskkonna, kultuuri ­ laine jänes, maj ja kommunikatsiooni-juhan parts, põllumaj, rahandus ­ ivari padar, sise ­jüri pihl, sotsiaal ­ maret maripuu, välis ­ urmas paet Portfellita minister ­ minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär ­ korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei ­ loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusüksus, m

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (1)