Norra referaat (0)

Norra
Rahvaarv: 4 799 252
Pealinn
Oslo
Riigikeeled
norra ja uusnorra
Ajavöönd
Kesk-Euroopa aeg
Rahvuspühad
Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa.
Valitsusvorm
Norra on parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik:võimu allikas on rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi,maavolikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V.
Usk
Luterlus
Ajad, punktuaalsus
Ajakavast peetakse kinni. Kohtumised planeeritakse pikemalt ette. Kui keegi hilineb, siis vaadatakse talli otsa nagu ta oleks imelik.
Ajalooline lühiülevaade
Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik , seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Aastal 1905 lahkus Norra unioonist Rootsiga ning sai iseseisvaks kuningriigiks, mille esimene kuningas oli Haakon VII. Viikingite ajal 8. sajandist 11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Mustal surmal, mis märatses 1348–1350, ja hilisematel epideemiatel olid katastroofilised tagajärjed: suri umbes pool rahvast. 19. sajandil juhtis Norrat mitteaadlikest ametnike eliit , kuid opositsiooni organiseerumine tõi kaasa parteide kujunemise. Aastal 1884 otsustas Riigikohus (Riksrett), et valitsus hakkab põhiseadust järgides olema Stortingi poolt nimetatud komitee, mitte kuninga poliitika elluviija. Sellest sai aluse Norra tänapäevane riigikord .
Isamaalisus , vestlusteemad.
Meeleldi räägitakse oma maast, maa välispoliitikast. Neile meeldib rääkida oma maa müütidest.
Esindustegevus, esitlemine, tutvustamine
Kõned lühikesed. Koju kutsutakse lõunale,kuid kindlasti planeerivad seda mitu nädalat ette. Laud on lihtsalt kaetud. Pakutakse kõike traditsioonilist. Juurde saab toitu siis, kui ise küsid. Kingitusi ei ole traditsiooniks kaasa võtta. Lihtne käitumine rahva vahel. Sind tutvustatakse heameelege teistele. Sinusse suhtutakse hästi, mitte vaenulikult .
Harrastused
Paadiga sõitmine, jalutsamine, suusatamine , saaniga sõitmine, kodused peod, suhtlemine inimestega.
Vaba aeg
Nendele meeldib, kui nad on välja maganud. Siis on neil hea tuju. Meeldib külas käija. On külalislahked.

UNESCO maailmapärandi nimistu

Norra kultuurimälestistest kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse Bryggeni hansalinnaosa Bergenis (1979), Urnesi püstpalkkirik (1979), Rørosi kaevandusasula (1980), Alta kaljujoonised (1985) ja Struve meridiaankaar (10 riigi ühispärand; 2005).

Kunst

Algupärane norra maalikunst kujunes välja maastikumaalist 19. sajandi alguskümnenditel. Varem olid Norras domineerinud Saksamaalt ja Hollandist sisseveetud teosed ning Taani võimu mõjul valminu.
Algul loodi peamiselt maastikumaale, hiljem valdavalt impressionistlikke ja realistlikke teoseid.
Tänapäeval on Norras palju rahvusvaheliselt tuntud kunstnikke.

Muusika

Kõige kuulsam Norra helilooja läbi aegade on olnud Edvard Grieg .
Norra popmuusika lipulaevadeks on sellised bändid ja esinejad nagu Röyksopp, Turbonegro, Serena Maneesh, Sissel , Annie, Madrugada ja Jaga Jazzist.
Norra on olnud regulaarne osavõtja Eurovisiooni lauluvõistlustel ja korduvalt ka esikohti saavutanud – Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel. Tänavu võitis Eurovisiooni Norras. Seda esindas Aleksander Rybak.

Kultuur

Norrast on pärit maailmakuulsaid kirjanikke, sealhulgas Ludvig Holberg, Henrik Ibsen, Bjørnstjerne Bjørnson ning Nobeli auhinna laureaadid Knut Hamsun ja Sigrid Undset. Norrast on pärit ka ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland ning helilooja Edvard Grieg. Tuntud on ka polaaruurijad Roald Amundsen ja Fridtjof Nansen ning maailmarändurist etnoloog Thor Heyerdahl.