Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Iseseisev töö 2.5-3.2 ühiskonnaõpetuses (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega tegelevad fraktsioonid ja komisioonid Riigikogus?
  • Mis on Riigikogus koalitsioon ja apositsioon?
  • Kuidas hääletatakse Riigikogus?
  • Mida tähendab umbusalduse avaldamine?
  • Kuidas toimub presidendi valimine?
  • Kuidas toimub valitsuse moodustamine?
  • Mis on maakond kelle institutsioon on maavalitsus ja maavanem?
  • Milline on Eesti riigikaitse süsteem?
  • Millega tegeleb KAPO?
  • Mis on kodanikuühiskond?
Iseseisev töö
Ptk 2.5-3.2
Küsimused:
1) Millega tegelevad fraktsioonid ja komisioonid Riigikogus?
2) Mis on Riigikogus koalitsioon ja apositsioon?
3)Kuidas hääletatakse Riigikogus?
4)Mida tähendab umbusalduse avaldamine?
5)Kuidas toimub presidendi valimine?
6) Kuidas toimub valitsuse moodustamine?
7) Riigikantselei , kantsler , riigisekretär, portfelita minister .
8)Mis on maakond, kelle institutsioon on maavalitsus ja maavanem ?
9)Iseloomusta Eesti kohtusüsteemi –apellatsioon, kassatsioon , advokaat , prokulör, kaasistuja.
10)Milline on Eesti riigikaitse süsteem?
11)Millega tegeleb KAPO ?
12)Erakond, vasakpoolsed , parempoolsed, erakonnad , tsentriparteid.
13)Mis on AÜ?
14)Mis on kodanikuühiskond?
Vastused:
1)Fraktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutusele tulevates küsimustes, koostatakse nende põhjal seaduseelnõud, parandus ettepanekud ning kooskõlastatakse kuidas käituda hääletamisel.
Iga komisioon arutab oma valdkonna probleeme ja seaduseelnõusid.
2)koalitsioon- erakonnad, kes osalevad valitsuses ja valitsemises
Oppositsioon- erakonnad, kes pole valitsusega seotud
3)RK-s hääletatakse avalikult, poolthääletamise põhimõttel, hääli peab olema üle poole(vähemalt 51% poolt). Eriti tähtsad otsused otsustatakse meedias.
4)Umbusalduse avaldamine – kui peaminister või valitsus ei tule saadikute arvates tööga toime, siis korraldatakse hääletus kas poliitik jääb ametisse ja jätkab oma tööga või mitte.
5)Presidentiks võib kandideerida vähemalt 40 aastane sümmijärgselt kodakontsuse omandanud Eesti kodanik. Presidendi valib riigikogu või valimiskogu . Valimine toimub salajasel hääletusel, kus hääletavad riigikoguliikmed. Selleks et võita peab olema poolthääli 68. Kui kolme hääletusvooruga ei suudeta presidenti valida, siis valib valimiskogu presidendi.
6)Valitsuse tagasiastumisel valitakse 14 päeva jooksul uus peaministri kanditaat, kes moodustabuue valitsuse. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees ja sellest ajast saavad nad vastavad õigused, ning vana valitsuse õigused lõpevad.
7)Riigikantselei – täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks valitsuse juures tegutsev isik.
Kantsler – valitsemisala ministri tähtsuselt teine ametiisik, korraldab ministreeriumi igapäevast asjaajamist
Riigisekretär – korraldab valitsusetööd ja juhib riigikantselleid.
Portfelita minister – minister kellel pole enda ministeeriumi.
8)Maakond on oma regioonis riiklik üksus. Maakonda juhib maavalitsus, mille ees otsas on maavanem.
9) Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: linna-, maa- ja halduskohtu. Maakohtu asub igas maakonnas , linnakohtu asub 6-s linnas, nad tegelevad tsiviil- ja kriminaalasjadega. Halduskohus käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi kohtuasju. Teise astme kohtud on riigikohtud – Tallinnas, Tartus ja Jõhvis
Appellatsioon – edasikaebus kõrgema astme kohtu poole, Eestis kõrgeim Riigikohus
Kassatsioon – kohtuotsuse ülevaatamine olemasolevate dokumentide ja materiaalide põhjal
Advokaat – kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist
Prokulör – süüdistaja
Kaasistuja – kriminaalasju lahendav kohtu liige, kohtunikuga võrdsed õigused
10)Eestis on 3 liiki kaitseväge: maavägi – reservi väljaõpetamine ; õhuvägi – õhuruumikontroll ja õhukaitse ; merevägi: miinitõrje ja teritoorjalvete kaitsmine.
11) KAPO on siseministeeriumi haldusalastegutsev valitsusasutus, mille ülesandeks on riigi sisejulgeoleku tagamine, teabe kogumise ja süütegevuse uurimine
12)Erakond e partei – sarnase ilmavaatetega inimeste ühendus, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel
Vasakpoolsete parteid –peavadsuurimaks väärtuseks sotsiaalset õigust ja võrdsust
Parempoolsete parteid – esindavad jõukamaid ja ettevõtlusega tegelevaid inimesi
Tsentriparteid – kesksed parteid, kes vahest esindavad parempoolsete mõtteviisi ja vahest vasakpoolsete mõtteviisi.
13)Ametiühing – tööliste huve kaitsev organisatsioon
14)Kodanikuühiskond – Ühiskond , kus inimeste põhiõigusedja vabadused on kaitstudning kus on võimalik mõjutada poliitilisi otsuseid
Iseseisev töö 2 5-3 2 ühiskonnaõpetuses #1 Iseseisev töö 2 5-3 2 ühiskonnaõpetuses #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anna M Õppematerjali autor
ptk 2.5-3.2 õpetaja poolt antud küsimused ja põhjalikud vastused neile

Sarnased õppematerjalid

Ühiskond
11
doc

Ühiskond

Igaüks peaks oskama ja tahtma seista nii iseenda kui kaaskodanike õiguste eest. Rahva passiivsus ja minnalaskmismeeleolu võimaldab ametnikel ning poliitikutel oma seisundit kuritarvitada ja põhiseadust eirata. Peamiseks seadusloojaks on parlament, kuid õigusakte annavad välja ka riigipea, valitsus ning kohaliku omavalitsuse organid. Vältimaks vastuolusid, määratakse kindlaks igaühe juriidiline pädevus. Pädevus näitab, kui iseseisev on mingi organ õigusloomes ning millistes valdkondades ja millise mõjujõuga dokumente ta tohib vastu võtta. Õigusaktidest kõige tähtsamad on seadused, mida võtab vastu parlament. Seadusega korraldatakse kas mõnda avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sotsiaalseid suhteid. Seadus seletab kasutatavad mõisted ja sätestab üldised põhimõtted. Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid ­ määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad

Ühiskonnaõpetus
Eesti valitsemissüsteemid
20
pdf

Eesti valitsemissüsteemid

Kandidaat võib olla iga Riigikogu liige. Esimehe ja aseesimeeste valimine toimub eraldi voorudes. Ametisse saab see, kes saab enam poolthääli. Juhatus vahetub iga aasta. Taolise valimisega tasakaalustatakse opositsiooni ja koalitsiooni. Esidab Riigikogu. Kinnitab fraktsioonide/komisjonide struktuuri. Registreerib fraktsioonid ja nende koosseisud. Kordineerib õigusaktide menetlemist - ei oma sisulist mõjuseadusandluse menetlemisel. RK töö administreerimine: korraldab erakorraliste, täiendavate ja töönädala istungite ettevalmistamist. Esimees kutsub kokku RK istungeid ja juhatab neid, kordineerib ajakava, tagab korra istungil. Allkirjastab vastuvõetud seadused ja otsused. Saadab eelnõud valitsusele. Täidab presidendi ülesandeid. 7. Iseloomustage Riigikogu kantselei rolli Riigikogu töös. Kantselei on RK analüüsiasutu- tagab sõltumatu ekspertiisi. Juriidiline nõustaja- kuidas koostada seaduseelnõud. Tegeleb

Eesti valitsemissüsteem
Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem
19
doc

Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

KANDIDAAT võib olla iga Riigikogu liige. ESIMEHE ja ASEESIMEESTE valimine toimub eraldi voorudes. Ametisse saab see, kes saab enam poolthääli. JUHATUS vahetub iga aasta. Taolise valimisega tasakaalustatakse opositsiooni ja koalitsiooni. ESINDAB Riigikogu KINNITAB fraktsioonide/komisjonide struktuuri REGISTREERIB fraktsioonid ja nende koosseisud KOORDINEERIB õigusaktide menetlemist - ei oma sisulist mõjuseadusandluse menetlemisel. RK töö ADMINISTREEERIMINE KORRALDAB erakorraliste, täiendavate ja töönädala INSTUNGITE ETTEVALMISTAMIST ESIMEES - kutsub kokku RK istungeid ja JUHATB neid KOORDINEERIB istungite ajakava, tagab istungi KORRA, KIRJUTAB ALLA vastuvõetud seadustele ja otsustele SAADAB eelnõud VALITSUSELE Täidab PRESIDNEDI ÜLESANDEID 9. Iseloomustage Riigikogu kantselei rolli Riigikogu töös. RK analüüsiasutus - tagab sõltumatu ekspertiisi Juriidiline nõustaja - kuidas koostada seaduseelnõu

Eesti valitsemissüsteem
Demokraatlik valitsemine
2
doc

Demokraatlik valitsemine

Valitsuse peamised ülesanded: 1) Viia ellu riigi sise ja välispoliitikat 2) juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel 3) koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid 4) suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust. Portfellita minister ­ temal pole ministeeriumi, ainult väike büroo. See ametikoht luuakse ajutiselt, et korraldada poliitikat mingis valdkonnas, mis on hetkel eriti oluline. Kantsler ­ korraldab ministeeriumi igapäevast asjaajamist, tagab sujuva töö ka ministrite vahetumise perioodil. Riigisekretär ­ juhib riigikantselei tööd. Valitsuse ülesanded erinevates valdkondades: ÕIGUSALASE TEGEVUSE VALLAS: 1)Esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid 2) Sätestada määrustega meetmeid, mis tagavad seaduste elluviimise 3) Tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek. MAJANDUSE VALLAS: 1) Koguda makse 2) Korraldada riigiettevõtete

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna kokkuvõte eksamiks
17
doc

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Absoluutne monarhia – kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia – riigipea valitseb koos

Ühiskond
Ühiskonna eksami õppimine-
16
doc

Ühiskonna eksami õppimine .

Riik ­ universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium ­ maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas ­ riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus ­ inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia ­ võim on päritav a) Absoluutne monarhia ­ kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia ­ riigipea valitseb koos parlamendiga

Ühiskond
Ühiskonnaõpetus kontrolltöö 12 klass 3-4 peatükk
5
docx

Ühiskonnaõpetus kontrolltöö 12.klass 3-4 peatükk

SEADUSANDLIK VÕIM: (Toompea loss- RK) *parlament võib olla ühekojaline(balti riigid) või kahekojaline (SB, Sks) ning seisulik (pere kaudu), regionaalne(valitud esindaja) *RK ül: võtab vastu seadusi ja otsuseid, võtab vastu riigieelarve, valib presidendi, kontrollib valitsuse tegutsemist, kuulutab sõjaseisukorra *RK töö-iga saadik annab ametivande lubades tegutseda lähtudes E põhisds-st. *RK tegevus-täiskogu istungid, komisjonide istungid, töö valijatega (täiskogu võtab vastu sds-d, otsused) *RK juhatus: esimees E.Ergma, 1. aseesimees L.Randjärv, 2.aseesimees J.Ratas *sdseelnõu teke: 1) valitsusest eelnõu 2) juhtivkomisjon 3) RK *sdseelnõu menetlemine: I lugemine (eelnõu ettekanded) II lugemine (lõpphääletus, vaidlused) III lugemine (parandused) NB!olulised sds-d vajavad 3 lugemist! (riigi eelarve sds) TÄIDESAATEV VÕIM: (Stenbocki maja-valitsus)

Ühiskonnaõpetus
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE
7
docx

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

Näiteks Läti, Soome, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi jpt. Presidentaalse demokraatia korral valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse moodustab president, kes on sisuliselt ka peaministri ülesannetes, esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ja on relvajõudude ülemjuhataja. Näiteks USA, Venemaa, Prantsusmaa. 2.2. Eesti kui parlamentaarne demokraatia EV põhiseaduse I peatükk riigikorraldusest. Paragrahv 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus." Paragrahv 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Paragrahv 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun