Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riik. Valitsemine. Erakonnad, valimised. Õigussüsteem (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on Mõiste päritolu?
  • Kui demokraatlikus riigis on RAHVAS kõrgeima võimu kandja siis kuidas rahvas võimust osa saab?
  • Kuidas parlament valitakse majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem milline on Eestis?
  • Kui sageli valimised Riigikogusse toimuvad ja kes saavad valida?
  • Kuidas moodustatakse?
  • Kellest koosneb Kes juhib?
  • Millega valitsus tegeleb?
  • Millega tegeleb?
  • Mitme astmeline Millised on Eesti kohtuastmed?
  • Mis on haldusasjad tsiviilasjad kriminaalasjad millises kohtuastmes arutatakse- lahendatakse?
  • Kus asub Kes ja kui pikaks ajaks selle kohtunikud ametisse nimetab?
  • Kuidas moodustub?
  • Kes valida saavad?
  • Kui sageli valitakse?
  • Millega kohalik volikogu tegeleb?
  • Kuidas moodustatakse?
  • Millega tegeleb Kes juhib?
  • Millal hakkas kehtima praegune põhiseadus?
  • Kuidas vastu võeti ja kelle poolt?
  • Mille kohta need käivad?
  • Kuidas ja kas PS-st on võimalik muuta?
  • Milline PS suhe teiste seadustega?
  • Kui PS ei vasta rahvusvahelistele ja Eestis ratifitseeritud seadustele kuidas toimitakse?
  • Mis on kodanikuühiskond?
  • Milleks inimesed moodustavad igasuguseid seltse ühinguid jne?
  • Mida tähendab et enamik kodanikualgatusega loodud ühendusi on mittetulunduslikud?
  • Miks riigi jaoks on oluline et kodanikuühiskond oleks riigis tugev?
  • Mida see tähendab?
  • Mis on usuvabadus?
  • Millised kes juhivad?
  • Mis kuulub meedia alla?
  • Mis osa on ajakirjandusel riigi jaoks?
  • Milline aga inimeste jaoks?
  • Mis sinu meelest on ajakirjaniku eetika?
  • Mis on kommertsajakirjandus nn kollane ajakirjandus?
  • Millega tegeleb?
  • Mis on mis ja mille poolest erinevad?
  • Mis on ja kes teostab?
  • Kes peavad kaitseväeteenistuse läbi tegema e mis on üldine sõjaväekohustus?

Lõik failist

9.klassi ühiskonnaõpetuse kordamiseks – Riik. Valitsemine. Erakonnad , valimised. Õigussüsteem.
Õpik §-id 1- 15, tv. 1.- 15. teema (kuni majandus)
Vabariik, president
Monarhia , kuningas, sultan , emiir ,šeik
Demokraatia – mis on? Mõiste päritolu?
Diktatuur - ?
Absoluutne monarhia - ?
Põhiseaduslik demokraatia - ?
Kui demokraatlikus riigis on RAHVAS kõrgeima võimu kandja, siis kuidas rahvas võimust osa saab?
Riigi kolm võimu – millised on kõigi kolme ülesanded – seadusandlik võim – parlament; täidesaatev
võim- valitsus; kohtuvõim
Parlament ( Eestis Riigikogu ), selle ülesanded
Kuidas parlament valitakse – majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem (milline on Eestis?)
Kui sageli valimised Riigikogusse toimuvad ja kes saavad valida?
Erakonnad - ?
Ideoloogia - ?
Poliitika - ?
Valimiskünnis - ?
Koalitsioon ja opositsioon - ?
Parlamendis – fraktsioonid ja komisjonid , opositsioon - ?
Hääletamine Riigikogus -lihthäälteenamus, koosseisu hälteenamus, vajalik häälte arv nt. presidendi val.
Täidesaatev võim - valitsus
Kuidas moodustatakse? Kellest koosneb? Kes juhib?
Millega valitsus tegeleb? (ülesanded?)
Riigi kolmas võim – kohtuvõim
Millega tegeleb?
Eesti kohtusüsteem – mitme astmeline? Millised on Eesti kohtuastmed?
Mis on : haldusasjad, tsiviilasjad, kriminaalasjad – millises kohtuastmes arutatakse- lahendatakse?
Eesti Riigikohus – kus asub? Kes ja kui pikaks ajaks selle kohtunikud ametisse nimetab?
Hageja
Kostja
Advokaat
Prokurör
Tunnistaja(d)
Apellatsioon
Kassatsioon
Kohalik võim
Volikogu – kuidas moodustub? Kes valida saavad? Kui sageli valitakse?
Millega kohalik volikogu tegeleb? Volikogu juht Pärnus?
Valla- või linnavalitsus – kuidas moodustatakse? Millega tegeleb? Kes juhib? Kes Pärnus?
Põhiseadus
Mis on PS ?
Millal hakkas kehtima praegune põhiseadus? Kuidas vastu võeti ja kelle poolt?
Mitu peatükki on PS- s ? mille kohta need käivad?
Kuidas ja kas PS-st on võimalik muuta?
Milline PS suhe teiste seadustega?
Kui PS ei vasta rahvusvahelistele ja Eestis ratifitseeritud seadustele – kuidas toimitakse?
Kodanikuühiskond
Mis on kodanikuühiskond?
Milleks inimesed moodustavad igasuguseid seltse, ühinguid jne?
Mida tähendab, et enamik kodanikualgatusega loodud ühendusi on
Riik-Valitsemine-Erakonnad-valimised-Õigussüsteem #1 Riik-Valitsemine-Erakonnad-valimised-Õigussüsteem #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor JoosepV Õppematerjali autor
kordamisküsimused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
doc

Ühiskonna eksami õppimine .

!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik ­ universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium ­ maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas ­ riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub,

Ühiskond
thumbnail
17
doc

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik

Ühiskond
thumbnail
4
docx

Demokraatlik valitsemine

Valimissüsteem ­ põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad · Majoritaarne e. enamusvalimise süsteem ­ valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli. Nt: GB · Proportsionaalne ­ iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Nt: EST Valimiste korrapärasus e. regulaarsus ­ kindlaksmääratud ajavahemiku möödudes korraldatakse alati uued valimised, demokraatia oluline tunnus Osalusdemokraatia ­ kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus PARLAMENT ­ kõrgeim seadusandlik võim EST ­ Riigikogu, RUS ­ Riigiduuma, GER ­ Liidupäev, USA - Kongress Ülesanded: · esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid · SEADUSTE VASTUVÕTMINE · valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle · võtab vastu riigieelarve

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
7
docx

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
11
doc

Ühiskond

Kordamine ühiskonna kontrolltööks. 2.2 Demokraatliku riigi tunneb ära selle järgi, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Demokraatlik valitsemine: · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
5
doc

Ühiskonna kordamine kt'ks

Kordamine Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia ­ valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia ­ inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia ­ valitakse esindajad. Monarhia ­ võimu pärandamine. Absoluutne monarhia ­ kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia ­ e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik ­ kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur ­ üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur ­ võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur ­ võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik ­ valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood ­ periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskon

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Demokraatlik valitsemine

2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia ­ rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia ­ rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia ­ selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia ­ päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia ­ riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia ­ monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik ­ valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
9
doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun