Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti õigussüsteemi head ja vead (0)

1 Hindamata
Punktid
 "Eesti õigussüsteemi head ja vead"
Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend, mis seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid, kontrollib inimeste absoluutset vabadust- lubab mingil juhul käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Õigus ei loo mitte ainult kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi inimestele teatud viisil õiguspäraseks käitumiseks. Õigus ei ole midagi sellist, mis saaks seista ühiskonnast väljaspool. Õigus toimib sotisaalses keskkonnas, arendes ja muutudes , kohanedes ühiskonnaoludega.
1.1 Õigussüsteemi vead
Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofilinekäsitlus riigist ja õigusest. Nii nagu on igal süsteemil, on ka Eesti õigussüsteemil oma head ja vead. Tooksin välja mõned aspektid, mis mind praeguse õiguse juures häirivad. Kindlasti tuleks muudatusi teha karistusseadustikus, karistused tuleks muuta rangemaks. Näiteks: joobes seisundiga autorooli istumine . Siin kohal võiksid seadused olla palju rangemad. Joobe seisundis juhtidelt tuleks juhtimisõigus mitte ainult tähtajaliselt peatada vaid ära võtta ja neid enam mitte tagasi anda. Uuesti ARK-i liiklusteooriaeksami ja sõidueksami edukas sooritamine ei ole minu arvates piisav põhjus juhtimisõiguse tagastamiseks. Joobes juhtimine näitab vastutustundetust ja hoolimatust, mitte ainult iseenda vaid eelkõige teiste suhtes ning uuesti sooritatud eksam ei õpeta inimesele vastutustunnet, mis tal ilmselt puudub.
Rangemad karistused peaksid olema ka kuritegude toime panemise puhul. Kui kurjategija on toime pannud mitu väga rasket kuritegu, siis niisugune käitumine näitab juba kindlat käitumismustrit. Ma arvan, et niisugused inimesed on haiged, keda haiglaravi kahjuks ei paranda ning keda on ohtlik hoida vabaduses.
1.2 Õigussüsteemi head
Peamisteks headeks asjadeks on, et Eesti õigussüsteem on korrektne ja on inimestele arusaadavaks tehtud. Seadusi on kerge internetist üles leida ja need on ka arusaadavas keeles, et kellegil ei tekiks arusaamatusi. Lisaks on suureks heaks asjaks, et Eestis on 3-astmeline kohtusüsteem:
Esimese astme kohus – Harju, Viru, Pärnu  maakohus  ja halduskohus. Arutatakse kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju.
Teise astme kohus– Tallinna ja Tartu ringkonnakohus. Vaadatakse üle esimese astme kohtu otsus, mis seejärel kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks.
Kolmanda astme kohus – Riigikohus. Vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus, misjärel otsused kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Riigikohtu otsus on lõplik.
Ennekõike seisavad kohtud selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Kolmandaks heaks argumendiks võib pidada seda, et Eesti on ainult üks kindel põhiseadus, mis muudab asja korduvalt lihtsamateks. Kui näiteks: Ameerika Ühendriikides on oma osariikidel erinevad seadused siis see muudab asja väga keerukaks. Minu arvamust mööda on see vale, et igal osariigil on erivad seadused kuna see teeb asja väga-väga keerukaks ja ma ei näe sellel mingit mõtet, kuid see oli ole minu otsutada ning teha.
Kokkuvõte
Eesti õigussüsteemi on küllaltki hea tasemel. Muidugi leidub nendest nii häid kuid ka halbu pooli. Peamisteks vigadeks on liiga leebed karistused kuna ma arvan, et meie ühiskonnas pannakse toime väga palju ja raskeid kuritegusid , siis võibolla karmimate karistustega suudaksime seda kuidagi ohjeldada . Ehk on hirm karmi karistuse ees see, mis hoiab inimesi julmi tegusid tegemast tagasi. Peamisteks headeks asjadeks on, et Eesti õigussüsteem on korrektne, inimestele arusaadavaks tehtud, 3-astmeline kohtusüsteem ja üks põhiseadus. Üldjoontes on mulle Eesti õigussüsteem siiski hea mulje jätnud.
Eesti õigussüsteemi head ja vead #1 Eesti õigussüsteemi head ja vead #2 Eesti õigussüsteemi head ja vead #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor G3rd0 Õppematerjali autor
Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend, mis seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid, kontrollib inimeste absoluutset vabadust- lubab mingil juhul käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Õigus ei loo mitte ainult kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi inimestele teatud viisil õiguspäraseks käitumiseks. Õigus ei ole midagi sellist, mis saaks seista ühiskonnast väljaspool...

Sarnased õppematerjalid

Mida ma muudaksin Eesti õiguses
1
docx

Mida ma muudaksin Eesti õiguses?

Mida ma muudaksin Eesti õiguses? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Nii nagu on igal süsteemil, on ka Eesti õigussüsteemil oma head ja vead. Tooksin välja mõned aspektid, mis mind praeguse õiguse juures häirviad ning mida mina muuta sooviksin. Kõigepealt viikisin sisse mitmed muudatused karistusseadustikus. Eelkõige muudaksin karistusi rangemaks. Mis puudutab joobes juhtimist, siis siin kohal võiksid seadused olla nii rangemad kui ka jääda leebemateks. Joobe seisundis juhtidelt tuleks juhtimisõigus mitte ainult tähtajaliselt peatada vaid ära võtta ja neid enam mitte tagasi anda. Uuesti ARK-i

Õigus
Õiguse konspekt
45
docx

Õiguse konspekt

Maavarad ­ kuuluvad riigile. Väikeses koguses omatarbeks võib omaniku kasutada. Suurema koguse müük nõuab riigi luba. Põhjavesi/päike/tuul ­ üldine hüve. o Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset (ise otsustav) võimu. Riik on rahvusvahelise õiguse subjekt. Rahvas valib esindajad, riigikogu, kes kehtestab reeglid. AUS on sõltuv UK-st. Eesti suveräänsem, kuid sõltume EU otsustest. Avalik huvi ­ kogu rahva huvides (ei saa keelata magistrali ehitamist maja juurde, lennukite lendamist üle mu maja jne). Avaliku huvi pole võimalik keelata. Leid, peitvara, aare ­ kuulub riigile. 50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav. Üldine hüve ­ ei kuulu kellelegi, kuid selle rikkumine toob kaasa karistuse.

Õiguse alused
Õiguse alused konspekt
30
docx

Õiguse alused konspekt

President pöördub Riigikohtu poole, sõltub Riigikohtu otsusest menetluse edasine käik. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president seaduse välja. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks, lõpeb sellega menetlus ning vaidlustatud seadus ei jõustu kunagi. Poliitiline veto - seaduse väljakuulutamata jätmine ei tugine põhiseaduslikele argumentidele, vaid poliitilistel argumentidel. Seaduse väljakuulutamine - Seadus avaldatakse Eesti Vabariigi ametlikus väljaandes ­ Riigi Teatajas. PS § 108 kohaselt jõustub seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega Vacatio legis põhimõte- Õigustloova akti andja peab akti jõustama arvestusega, et normiadressaatidele jääks piisavalt aega aktiga sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumiseks ning oma elu ümberkorraldamiseks. Vabariigi Presidendi seadlus - Vabariigi Presidendil on õigus anda seadusjõulisi

Õiguse alused
Konspekt 2
125
pdf

Konspekt 2

P.4. Ajaloolise koolkonna teooriad 28 P.5. Sotsioloogilised teooriad 29 P.6. Normativistide teooriad 29 Skeem nr 2 30 § 6. Põhilised suured õigussüsteemid 30 P.1.Suured õigussüsteemid 30 P.2.Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem 31 P.3. Anglo-ameerika ehk üldine ehk common law suur õigussüsteem 32 § 7. Õigusnorm üldises õigussüsteemis 33 P.1.Pretsedendid ehk prejudikaadid 33 P.2. Prejudikaatide liike 34 P.3.Prejudikaatide siduvus: ratio decidendi<>ratio legis 34 Teema 1. Põhimõisted: 36 TEEMA II

Õiguse entsüklopeedia
Õiguskaitseasutuste süsteem
40
doc

Õiguskaitseasutuste süsteem

oma funktsiooni kui edasikaebamise võimalus on piiramatu, kuna sel juhul menetlusosalised ei saa kunagi kindlat lahendust oma probleemile (alati on võimalus, et saadud lahendus muudetakse järgmise instantsi poolt). Õigus kohtuotsuste peale edasi kaevata on fikseeritud ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsioonis küll ainult kriminaalasjas süüdi mõistetud isiku suhtes (Konventsiooni artikkel 14 paragrahv 5) kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 24 laiendab selle õiguse kõigile kohtuasjadele - põhiseaduse kohaselt on igaühel "õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule". 12) Õigus kaitsele mitmekordse süüdistuse vastu – Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest on ette nähtud põhiseaduse §-s 23, mille kohaselt "kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo

Õigus
Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat
27
docx

Õigusõpetus 1. KT - Riigiaparaat

presidenti) · Määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad- neid määratakse, nimetatakse või kinnitatakse kas riigi organite poolt või omakorda määratud/nimetatud/kinnitatud riigiorgani poolt. Riigiorganeid liigitatakse ka võimuvolituste, pärituvuse või mittepärituvuse alusel. Sõltuvalt riigivõimu tekke alustest · Konsditutsioonilised · Mitte konstitusioonilised ehk teiste õigusaktide alusel Riigiorganite süsteem Eesti vabariigis Riik on juriidiline isik, kellel on oma vara. Ta tegutseb oma organite kaudu. Parlament on riigiseadusandlik esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, st üldkohustuslikku eeskirju. Parlament koosneb tavaliselt ühest või kahest kojast. Föderatsioonides on enamasti kahekojaline parlament. Althing, kõige vanem on Islandil.. sellest sai ülemaailmne kogunemine. MAAILMA VANIM PARLAMENT

Asjaõigus
Loengute konspekt
32
doc

Loengute konspekt

võimust võtma. Mängureeglid ise pakuvad juba lõpplahenduse. Protsessireeglid on muutunud liiga keeruliseks. On toimunud mitmed reformid, kus on protsessireegleid lihtsustatud. See õigus on tunginud ka mandrile, kui Inglismaa sai Euroopa Ühenduse liikmeks. Kohtusid kaks õiguskultuuri - Mandri-Euroopa ja Common Law. Common law asjatundjad kirjeldavad seda kui common law kriisi. Kui kaks kultuuri kohtuvad, siis see tähendab nii head (täiendamine), kui ka konflikti. Juristi eesmärk on tõendada piisav analoogia varemate juhtumitega, kus on langetatud positiivne otsus. Seadus on sekundaarne abivahend, erinevalt Mandri-Euroopa süsteemist, kus see on primaarne. Luxembourgis paiknev Euroopa kohus - pretsendendi kohus, valdavalt ratio precedendi - on jõudnud ka meile. Aafrika konstitutsioon On seotud peamiselt Musta Mandriga. Tegu sellise õigusmaastikuga, mida iseloomustab

Õiguse entsüklopeedia
Õigusõpetuse konspekt
62
pdf

Õigusõpetuse konspekt

Valitsus annab seaduste täitmiseks välja määrusi ja korraldusi. Valitsus vajab ka parlamendi usaldust. Umbusaldusavalduse korral astub valitsus tagasi. President e riigipea on täidesaatva riigivõimu kõrgeim ametnik, kes esindab riiki ja võtab põhiseaduses ettenähtud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Võtab vastu valitsuse liikmete ja diplomaatide ametisse nimetamise otsused. Võtab vastu diplomaatide volikirjad, sõlmib või ratifitseerib välislepingud, millega Eesti riik on ühinenud. Riigipeal on õigus kokku kutsuda parlamendi istung või teatavatel juhtudel parlamendi erakorralised valimised. Tal on õigus algatada ja kuulutada välja seadusi ja anda välja seadlusi e dekreete. Samuti on riigipea pädevuses erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamine. Riigipea annab kõrgemaid riiklikke autasusid, rahuldab või ei rahulda armuandmispalveid. Presidentaalses vabariigis kuulub presidendile kogu täitevvõim, parlamentaarses

Õigusõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun