Riigivõimu tasandid (0)

Riigivõimu tasandid
Opositsioon – koosneb ühest või enamast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad ennast valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu.
Koalitsioon – erakondade ajutime liit. Koalitsioonivalitsus on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis.
Fraktsioon – Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liit, kus sünnivad olulised kollektiivsed seisukohad.
Kohaliku omavalitsuse tuluallikad : osa üksikisiku tulumaksust, maamaks , riigi toetus, kohalikud maksud , laenud, laekumised teistelt omavalitsustelt, trahvid, riigilõivud, kaupade ja teenuste müük jne.
Eesti kohtusüsteem :

• I aste. Maa-ja halduskohus = Maakohtud arutavad küiki tsiviil-ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja inikute vastu.
  
• II aste. Ringkonnakohus = Esimese astme kohtu otsuse saab siia edasi kaevata apellatsiooni käigus. Otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks.
  
• III aste. Riigikohus = II astme kohtuotsuse saab siia edasi kaevata kassatsiooni korras. Otsus võib saada muudetud kui ka tagasi saadetud . Riigikohtu otsus on lõplik!
  

Korruptsioon – ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või jättes need tegemata.
Eesti peaministrid:

• 2007-2011 Andrus Ansip
  
• 2003-2005 Juhan Parts
  
• 2002-2003 Siim Kallas
  
• 1999-2002 Mart Laar
  
• 1997-1999 Mart Siimann
  
• 1995-1997 Tiit Vähi
  

Välisminister – Marina Kaljurand; erakondliku kuuluvuseta; ametisse nimetab ja vabastab P peaministri ettepanekul; kavandab ja viib ellu Eesti välispoliitikat, juhib Eesti välisesindusi jne.
Siseminister – Hanno Pevkur ; Eesti reformierakond ; ametisse nimetab ja vabastab P peaministri ettepanekul; tagab koos asutustega Eesti sisejulgeolekut ja kaitseb avalikku korda; valvab ja kaitseb Eesti riigipiiri jne.
Kaitseminister – Hannes Hanso
Võimude lahususe idee – selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim – olema üksteisest eraldatud.

• 250 aasta vanune idee
  
• Formuleeris prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles-Louis de Montesquieu oma teoses „Seaduste vaimust “ (1748)
  

Parlamentaarne vabariik – parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik.
Presidentaalne vabariik – riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt.
Riigikogu - seadusandlikku võimu kandja. 101 saadikut valitakse suletud nimekirja alusel 4 aastaks.
Riigikogu valimise seadus: Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks.
Hääleõigust pole: teovõimetu isik, kuriteos süüdimõistetu ja vangis viibiv kodanik.
Kandideerimisõigus – on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks.
Kandideerimisõigust pole: teovõimetul isikul, kaadrikaitseväelane ja süüdi mõistetud kuriteos ja vanglakaristust kandev isik.
Valitsuse ülesanded:

• viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat
  
• suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust
  
• korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist
  

Kohalik omavalitsus – elanike korraldab ja juhib volikogu , kes nimetab ametisse valla-või linnavalitsuse ja valib 4 aastaks vallavanema või linnapeal.
- Volikogu valimisel saavad hääle anda vähemalt 18-aastane omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud.