Riigivõimu tasandid (0)

Sarnased õppematerjalid

12

odt

Ühiskonna eksam

· seaduste ülimuslikkus(õigusriik) · seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest · kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · vähemuse õigustega arvestav enamuse võim Võimude lahusus - demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle järgi peavad kolm klassikalist riigivõimu institutsiooni - seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim - olema üksteisest eraldatud. Sellega välditakse riigivõimu koondumist ühe isiku kätte ja selle kuritarvitamist. Horisontaalne lahusus - seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev valitsusele(ka riigipea kuulub täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. Võimude lahusus ei ole reglina täielik. Näiteks teostab valitsus määruste andmisega ja seaduseelnõude algatamisega ka osaliselt seadusandlikku funktsiooni.

Ühiskond

20

pptx

Täidesaatev võim

Täidesaatev võim Kristin Laas 11.B 1.Kes seda teostab? • Demokraatlikus riigist teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. 2.Tuleta meelde parlamentaarne/presidentaalne vabariik lk.20 • Parlamentaarne vabariik: Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsuse on ametisse nimetatud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti. • Presidentaalne vabariik: Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud.

Ühiskonnaõpetus

6

docx

Ühiskonnaõpetus - Valitsemine

2)Peaministri kandidaat esitab Riigikogu ees oma plaane ja Riigikogu liikmed hääletavad vastavalt poolt või vastu. 3)Peaministri kandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse. 4)Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. 7. Mis on bürokraatia? Mis on bürokraatia funktsioonid? Lk 116-118 Bürokraatia ehk ametnikkond. Bürokraatia ametnikkpnnad tegelevad riigivõimu otsuste igapäevase täideviimisega. Funktsoon on poliitika elluviimine, olla süsteemi stabiliseerija ning vahekohtunik ning ta kolmas funktsioon on olla iseenda (st ametnikkonna) taastootmine ja inimressursi juhtimine. 8. Leia 3 erinevust anglo-ameerika ja mandri-euroopa kohtusüsteemide vahel. Mandri-Euroopa: 1)Kohtunikud nimetab ametisse valitsus, tema amet on eluaegne. 2)Kohtunikul vajalik õigusalane kõrgharidus. 3)Keerukad ja aeganõudvad protsessid, advokaat peab leidma seaduses augu +

Ühiskond

18

docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised ­ linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA).

Ühiskond

44

docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA).

Ühiskond

7

doc

Ühiskonna konspekt

koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Millega tegelevad alatised komisjonid? Riigikogu alatine (alaline) komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Millal luuakse erakorralisi/ajutisi komisjone? Erakorralisi/ajutisi komisjone luuakse erakorraliste ja oluliste probleemide uurimiseks. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile. Kes moodustavad parlamendi opositsiooni? Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Mis on fraktsioon?

Ühiskonnaõpetus

16

docx

Võimude lahusus ja tasakaalustatus

VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded?  Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine  Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib

Ühiskond

23

pdf

Ühiskonna valitsemine

regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia esineb kahel kujul: o otsene e. vahetu demokraatia (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal). Klassikaline demokraatia. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum e. rahvahääletus. o esindus- ehk vahendatud demokraatia (inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid tegema). Ka liberaalne demokraatia. Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Esindusdemokraatia variandid:

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)