Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valitsus; Kohtuvõim; Põhiseadus; Usk ja usuvabadus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas toimub valitsuse moodustamine?
  • Kes võivad valida kohalikku omavalitsust kes võib KOV-i kandideerida?
  • Milline roll on kohtuvõimul võimude lahususe süsteemis?
  • Milline on Eesti kohtusüsteem?
  • Kuidas mõista et Eesti kuulub kristliku Lääne-Euroopa kultuuripiirkonda?
  • Millised on enim levinud usutunnistused Eestis?
  • Mis on avalik teave?
  • Mis roll on ajakirjandusel demokraatlikus ühiskonnas?
Valitsus
  • Mis roll on valitsusel võimude lahususe tingimustes. Teostab kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu välispoliitikat ja sisepoliitikat.
  • Kuidas toimub valitsuse moodustamine? Valitsuse seab ametisse rahva poolt valitud Riigikogu.
  • Valitsuse struktuur. Koosneb 15 ministrist. Valitsust juhib peaminister . Kantseler on valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd.
  • Valitsuse ülesanded. Viib ellu sise- ja välispoliitikat. Annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Algatab seadusi.
  • Valitsuse koosseis praegu.

enamusvalitsusvalitsuse moodustavatel erakondadel on parlamendi enamuse toetus ja usaldus.
Vähemusvalitsus – valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis.
Kohalik omavalitsus
  • Kes võivad valida kohalikku omavalitsust, kes võib KOV-i kandideerida? KOVi valivad kohalik rahvas – inimesed, kes on elanud kohapeal väh 5 aastat ning on kantud omavalitsusüksuse registrisse. Ka mittekodanikud võival valida. Kandideerida võivad ainult Eesti Vabariigi kodanikud.
  • Mis on kohaliku omavalitsuse üksused. Vald ja linn .
  • Kuidas toimub KOV-i juhtimine (valitsus, volikogu ) Eesti omavalitsussüsteem on 1 tasandiline st ükski linn ega vald ei allu mingile teisele üksusele. Valda juhib valla- ja linna volikogu, mis valitaks iga 4 aasta järel. 196 valda.

Kohtuvõim
  • Milline roll on kohtuvõimul võimude lahususe süsteemis? Kohtuvõim. Õiguse mõistmine, on sõltumatu, iseseisev, kooskõlas põhiseadusega.

MANDRI-EUROOPA
  • Kohtunik on eluks ajaks ametisse valitud riigiametnik .
  • Kaasusi lahendatakse seadustest lähtuvalt(Inglismaa, USA)
ANGLO-AMEERIKA
  • Kohtunikud on kodanike poolt valitavad õigusmõistjad (vandekohus )
  • Kaasuste lahendamine tugineb pretsedendil (varem juhtunud juhtumid )

  • Milline on Eesti kohtusüsteem? Eesti kohtusüsteem on 3astmeline. Põhineb Rooma õigustel.
    • I aste maa- ja halduskohtud maakohtud (harju, viru, tartu, pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (tallinn, tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikuste vastu, samuti haldusõigusrikkumisi.
    • II aste ringkonnakohus arutavad kaebusi I astmes tehtud otsuste peale. ( tallinn, tartu )
    • III aste riigikohus II astme kohtu otsuse peale saab edasi kaevata Riigikohtusse (tartu). Riigikohtu otsus on lõplik. Teostab põhiseaduslikku järlevalvet.

ERAÕIGUS e TSIVIILÕIGUS
Reguleerib erahuvidest lähtuvaid suhteid üksikisikute vastu.
AVALIK ÕIGUS
Reguleerib avalikest huvidest tulenevaid õigussuhteid, kus üheks pooleks on riik
HALDUSÕIGUS
Kaevandamised, alkoholi müük,tarbijakaitse, finants
KRIMINAALÕIGUS
Kuriteod, kriminaaltegude haldamine.
Põhiseadus
AASTA
ISELOOM
KES KEHTESTAS?
1920
Demokraatlik,kaasaegne,liiga parlamendikeskne, puudus president , riigivanem , naiste valimisõigus
Asutav Kogu
1933
Suurendas riigivanema õigusi, president
Vabadussõjalased esitasid, rahvahääletus võttis vastu
1938
Riigi eesotsas on suure võimuga president, riigikogu on 2kojaline: riigivolikogu ja riiginõukogu.
Rahvuskogu töötab välja, rahvahääletusel võetakse vastu
1992 28.juuni
15 peatükki, tagab eesti rahvuse, kultuuri ja keele säilimise läbi aegade.
Põhiseaduse Assamblee
Põhiõigused, vabadused ja kohustused
  • Põhiseaduse II peatükk

Printsiip – põhimõte, põhialus
Diskrimineerimine – kellegi õigusi kitsendama v kärpima.
Vanus ja kodakondsus
Usk ja usuvabadus
  • Kuidas mõista, et Eesti kuulub kristliku Lääne-Euroopa kultuuripiirkonda?
  • Millised on enim levinud usutunnistused Eestis? Luterlus, õigeusk, ateist , katoliiklus .
  • Usu ja usuvabaduse roll demokraatlikus Eestis. Eesti on demokraatlik ja suhteliselt usuleige maa. Eestis on igaühel õigus kuuluda mis tahes usku või olla ateist.

Kristlaneristiusku tunnustav inimene
Ateist – Jumala olemasolu eitaja, usuvastane.
Avalik teave ja ajakirjandus
  • Mis on avalik teave?Avalik teave on üldiseks kasutamiseks mõeldud teave, millele peab olema tagatud avalikkuse juurdepääs lähtudes demokraatliku ja avatud ühiskonna põhimõtetest. Reguleerib Avaliku Teabe seadus. Teabenõue –isiku pöördumine, millega küsitakse ministeeriumilt avalikku teavet.
  • Mis roll on ajakirjandusel demokraatlikus ühiskonnas? Ajakirjandusel on teabe hulgast olulise välja valimine ja avalikkusele edastamine .Ausus ja usaldusväärsus.Avalik-õiguslik ringhääling: Eesti Rahvusringhääling(1.juuni 07)

Valitsus; Kohtuvõim; Põhiseadus; Usk ja usuvabadus #1 Valitsus; Kohtuvõim; Põhiseadus; Usk ja usuvabadus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor valling Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Võimude lahusus ja tasakaalustatus
16
docx

Võimude lahusus ja tasakaalustatus

1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded?  Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine  Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule

Ühiskond
Valitsemine-õigus
4
docx

Valitsemine, õigus

Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) ­ president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda ­ valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat ­ osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võtmiseks peavad mõlemad kojad olema poolt. Sõda saab kuulutada ainult Kongress. President saab seadustele veto panna

Ühiskonnaõpetus
Riigivõimu institutsioonid
3
docx

Riigivõimu institutsioonid

Opositsioon-poliitiline vastasrinne (Keskerakord, EKRE, Vabaerakond) Koalitsioon-võimuliit(Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, IRL) 5.Valitsuse moodustamine ja valitsuse mudelid Valitsuse moodustamine- Parlamentaarne riik- president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse senati poolt; valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees; president võib valitsuse liikmeid tagandada Presidentaalne riik- valitsus moodustatakse erakondade läbirääkimisel; president teeb ettepaneku võitnud erakonna liidrile valitsuse moodustamiseks; president nimetab valitsuse ametisse Valitsuse mudelid- Enamusvalitsus-kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti Vähemusvalitsus-valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendist Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust?-Parlamentaarses

Ühiskond
Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine
44
docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 2 otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan).

Ühiskond
Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine
18
docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning

Ühiskond
Ühiskonna valitsemine ja haldamine
10
doc

Ühiskonna valitsemine ja haldamine

3) autoritaarsed Kuuba, Põhja-Korea 4) totalitaarsed riigid NSVL 5) vabariik – maailmas levinum valitsemiskorraldus. Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal  parlamentaarne rahvas valib parlamendi parlament valib presidendi ja nimetab valitsuse, valitsus annab aru presidendile  presidentaalne rahvas valib presidendi ja parlamendi president nimetab valitsuse Valimised Demokraatliku ühiskonna põhitunnuseks on vabad valimised Vabade valimisete põhireeglid: 1. valimised on üldised a) ei rikuta põhilisi inimõigusi (rassiline, sooline, usuline diskrimineerimine) b) puudub varanduslik piirang c) kodakondsuspiirang (kehtib paralamendivalimistel)

Ühiskond
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE
7
docx

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on iseloomulik võimude lahususe (seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on lahutatud) ja tasakaalustatuse põhimõte (võimude jagamine ja vastastikune kontroll). Otseseks demokraatiaks nimetatakse riigikorraldust, kus rahvas osaleb otsustamises otseselt (näiteks Vana-Kreeka linnriigid) Esindusdemokraatiaks nimetatakse riigikorraldust, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindad (näiteks kõik tänapäeva demokraatlikud riigid). Parlamentaarse demokraatia korral valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel.

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna arvestuse kordamisteemad ja vastused
20
docx

Ühiskonna arvestuse kordamisteemad ja vastused

Võib kaasa tuua majanduskriise ja elatustaseme langust. Siirdeühiskonna ilmingud avaldusid Eestis 1919-1923. aastatel ning pärast taasiseseisvumist, see avaldus suurenenenud enesetappude ning tapmiste arvus 14. Kes mõtles välja võimude lahususe kaasaegsel kujul, milles see seisneb, miks oli see tema hinnangul vajalik ja kuidas avaldub see tänapäeval Eestis? Võimude lahususe mõtles välja Charles-Louis de Montesquieu, see seisneb selles, et kohtuvõim, seadusandlik ning täidesaatev võim on eraldi ning need kontrollivad üksteist. See oli vajalik et vabadus ohtu ei satuks. Eestis avaldub see nii, et on eraldi parlament, valitsus(lisaks president) ja kohus ning kõigil on oma ülesanded. Parlament töötab seadusi välja ja võtab neid vastu ning esindab kodanike huve. Valitsus viib seadusi ellu ning korraldab riiki igapäevaselt. Kohus tagab seadusekuulekuse, teostab järelvalvet võimu üle ning on sõltumatu ja aus

Inimene ja ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun