Riigikohus on selgitanud, et vanglal on õigus jälgida helistamise ajal telefoni tablood, kuna see tagab vajaduse korral võimaluse tõkestada kaitsja ja haldusorganitega piiramatu suhtlemise õiguse kuritarvitamise, kuid telefoni kasutamise kontrollimise käigus ei tohi rikkuda õigust sõnumite saladusele 129. Vangistusseadus keelab kontrollida kinni peetava isiku telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja justiitsministeeriumile.
Riigikohus on leidnud, et PS § 26 kaiteb igaüht riigivõimu sekkumise eest, PS § 27 puudutab aga perekonnaelu välist kaitset ja paneb riigile kaitse- ja toetuskohustuse täisväärtusliku perekonnaelu elamiseks112. Samas järnevates lahendites pole riigikohus paragrahvide eristamisele erilist tähelepanu pööranud, mistõttu küsimus selle kohta, millise paragrahviga konkreetsed perekonnaõigused tagatud on, on teisejärguline.
Riigikohus on märkinud, et juhul kui uus kriminaalseadus muudab üheaegselt ühes osas karistuse raskemaks (näeb ette võimaluse mõista raskem vabadusekaotuslik karistus), teises osas aga seda kergendab (annab võimaluse surmanuhtluse asemel mõista eluaegne vabaduskaotus), on uuel seadusel tagasiulatuv jõud üksnes niivõrd, kuivõrd ta kergendab raskemat karistust 16. Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele
Riigikohus on märkinud samuti, et kui viivis lõpparve maksmisega viivitamise eest on ette nähtud ka kollektiivlepingus, ei ole töötajal õigust nõuda lõpparve kinnipidamise hüvitamist nii TLS kui kollektiivlepingu alusel ( tsiviilasi nr 3-2-1-103-05). Lisaks TLS § 119 lg-2 sätestatule näeb PalS § 35 ette tööandja vastutuse palga makmise või ülekandmisega viivitamise eest.
Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-96-09, et juhul kui asjas tehtava lõpliku lahendiga jäetakse hagi rahuldamata (asja lahendamine riigi õigusabi saanud kostja kasuks), tuleb kostja menetlusabikulud TsMS § 162 lg 1 ja RÕS § 27 lg 1 p 1 järgi kanda hagejal. Kui kostja on enne menetlusabikulud riigile tasunud, tekib tal nõudeõigus hageja vastu kantud kulude hüvitamiseks.
Riigikohus on leidnud, et kokkuleppel saavad kaasomanikud kõrvale kalduda ka AÕS § 75 lg-st 1 (Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi) sõlmida seadusest erineva kokkuleppe kulutuste kandmise kohta
Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-149-09 leidnud, et olukorras, kus riigilõivu määrad muutusid enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja algust, tuleb riigilõivu suuruse kindlaksmääramisel lähtuda mitte hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivu määradest, vaid apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivu määradest.
Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-42-10, et kuna sisulise vaidlusasja lahendamine hagita menetluses on esmajoones seadusandja otstarbekusest lähtuv otsustus, ei ole hagita asja lahendamine hagimenetluses vähemalt üldjuhul selline menetlusõiguse rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada.
Riigikohus on leidnud oma korduvates lahendites, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha, st menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses kohaldab kohus Vabariigi Valitsuse määrust, mis kehtis hagi esitamise ajal.
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, mis ei pea kõiki esitatud kaebusi menetlusse võtma. Riigikohtus menetlusse võetud juhtum saadetakse uuesti arutlusele madalama astme kohtusse. Riigikohus tegutseb ka konstitutsioonikohtuna, mis tähendab seda, et arutab põhiseadusele vastavuse või mittevastavuse küsimusi.
Riigikohus on hiljutises lahendis rõhutanud: kui töölepingus või eraldi kokkuleppes pole piirangu rikkumise tagajärjena kokku lepitud, et töötaja peab kohustuse täitmise eest makstud eritasu tagastama või leppetrahvi maksma, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda tsiviilõiguse üldistest reeglitest.
Riigikohus on sisuliselt sama mõtte sõnastanud järgmiselt: „Kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt samaväärne seisundiga, milles võivad olla ka eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks.
Riigikohus on oma 8. detsembri 2000. a otsusega asunud seisukohale, et PkS § 18-de ja 19 Abikaasa seadusjärgse pärimisõiguse juures on oluline samuti see, et kui pärandajast ei jää maha ei kuulu kohaldamisele abikaasade varaliste suhete kindlaksmääramisel ühe abikaasa surma korral.
Riigikohus on selgitanud, et vanem ei pea siiski nõudma tingimata ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist. Vanemate lahuselu korral võivad vanemad ühise lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliselt säilitada ning kohus võib anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse üksnes osaliselt.
Riigikohus on oma lahendis lisanud, et PS § 20 lõiget 2 ei tohi tõlgendada laiendavalt põhiõiguse kandja kahjuks9. See tähendab, et PS § 20 lõikes 2 sätestatud vabaduse võtmise aluste erinevate tõlgenduste seast tuleb valida see, mis võimaldab kõige väiksemat vabadusse
Riigikohus on märkinud, et eraelu puutumatus paneb riigile kohustuse mitte sekkuda isiku eraellu, ilma eraelu mõistet täpsemini defineerimata 110. Defineerimisest on hoidunud ka EIK, soovides tagada mõiste võimalikult paindlikku tõlgendamist muutuvates ühiskonnaoludes111.
Riigikohus on seadusandliku järelevalve kohus ning tavalisi kohtuasju seal ei arutata, kui seal arutatakse mõnda tsiviil või kriminaalasja siis peab see lugu olema erakorraline, sellest tekitatakse nn. pretsedent mille baasil riigkohtunikud koolitavad teisi kohtunikke.
Riigikohus on seisukohal, et ülemäära range õiguste ja vabaduste piiramine väljendub haldusorganile pandud kohustuses tunnistada alkoholi müügiluba kehtetuks, kui poe omanik või töötaja on rikkunud alkoholimüügieeskirja ning pannud seega toime õigusrikkumise.
Riigikohus on korra lugenud põhiseaduslikuks väärtuseks õiguskorra kaitse (RKÜKo 27.06.2005, 3-4-1-2-05, p 77). Põhiseaduslike väärtuste selline laiendamine on siiski kaheldav, kuna õiguskorra osadeks on peale PS ka seadused, määrused jt alamalseisvad aktid.
Riigikohus on vahistatutele pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamist puudutavas kohtuasjas tõdenud, et vahistatute suhtlemispiirangute eesmärgiks on üldjuhul selgitada välja oletatava õigusrikkuja toimepandu, tuua ta kohtu ette ning kindlustada õigusemõistmine.
Riigikohus on oma lahendis maininud, et pikaajaliste kokkusaamiste piiramine teenib teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse ning uute kuritegude ärahoidmise huve 172 pidades eelkõige silmas just kuritegusid, mis toovad kaasa kriminaalmenetluse kahjustamise.
Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus 7.3 KOHTUTE PÄDEVUS Kui te soovite algatada kohtumenetluse tsiviil- või kaubandusasjades, peate kindlaks määrama kohtu, kes on pädev teie asja menetlema, teisisõnu, kellel on vastav jurisdiktsioon.
Riigikohus on esimese ja teise astme kohtutest eraldatud, tal on eraldiseisev eelarve ja struktuur. Lisaks on Riigikohtu pädevuses ka mõningad kogu kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike valik ja kohtunike koolituse korraldamine.
Riigikohus ehk kassatsioonikohtuks vaatab läbi kassatsiooni kaebusi ja teostab põhiseaduse järelvalvet. Kriminaalkollegium, põhiseaduse järelvalvel kol, tsiviil kol ja haldus kol. Kõige kõrgem on üldkogu kuhu kuuluvad kõik riigi kohtunikud.
Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-58-09, et TsMS § 217 lg 4 järgi kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti.
Riigikohus on intressi ja viivise vahekorda selgitanud nt lahendites 3-2-1-137-06 ja 3-2-1-141-12 nii: „…Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul.
Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, mis tähendab õigust kontrollida ka Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste vastavust põhiseadusele ja tunnistada seadus kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega.
Riigikohus on korduvalt märkinud, et põhiseaduse §-dest 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 13 tulenev õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks on oluline isiku subjektiivne põhiõigus.
Riigikohus - vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse.
Riigikohus on selgitanud 2, et VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks nii lepingutingimus, mis on välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes, kui ka muu ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja töötatud
Riigikohus on seda sätet tõlgendades leidnud, et riigikaitse kõrgem juht ei saa olla ainult sümboolse võimuga ja seega ei tohiks täidesaatev võim riigikaitsealaseid otsuseid langetades Vabariigi Presidendist mööda minna.
Riigikohus on oma 1994. a tehtud otsuses sedastanud järgmist: «Võimude lahususe põhimõtte kohaselt on seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega.
Riigikohus on sellega seoses märkinud: “Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse, kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.
Riigikohus on siiski asunud seisukohale, et ka sellises olukorras saab leppetrahvi nõude esitamist õiguspäraseks pidada ning võlgnik ei saa pahauskselt käitudes leppetrahvi nõudest kõrvale hiilida.
Riigikohus on korduvalt rõhutanud põhimõtet, et PS § 3 1. lõike esimesest lausest ja §-st 11 tulenevalt tohib põhiõiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadusjõulise õigusaktiga.
Riigikohus on küll oma hiljutises lahendis viidanud, et teate edastamine 3 kuu möödumisel rikkumisest teadasaamisest ei pruugi mõistlik olla, kuid mingit reeglipärasust ei saa sellest tuletada.
Riigikohus on asunud seisukohale, et usalduse kaotuse tõttu võib töötaja töölepingu lõpetada, kui ta on tekitanud tööandjale kahju otsese varalise kahjna kui ka saamata jäänud tuluna.
Riigikohus on oma seisukohas juhtinud tähelepanu sellele, et otsuse tegemisel võib kohus valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamiste viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.
Riigikohus on asunud seisukohale, et pärandvara jagamise asjades abikaasade ühisvara PkS-i sätete tegemist on hoonetega, mis asuvad nagunii mingi kohaliku omavalitsuse territooriumil.
Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule.
Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et abielusuhte ajal maa ostueesõigusega erastamise Riigikogu suures saalis pärimisseaduse eelnõu esimesel lugemisel 1995. a 26. aprillil.
Riigikohus on korduvalt selgitanud, et pärimistunnistuse olemasolu või puudumine ei mõjuta iseenesest pärimisõigust – pärimistunnistus ei lõpeta ega takista omandiõigust.
Riigikohus on korduvalt analoogiat kasutanud, viitena “seaduse lünk”, mis on praeguseks juba täidetud. Vajadus analoogiat kohaldada viitab puudustele õigussüsteemis.
Riigikohus - lahendid-märksõnastik http://www.riigikohus.ee/?id=11&sort=&indeks=0,2,9847 Kui isik tuleb tagasi, saab oma vara tagasi selles ulatuses kui on võimalik.
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08 rõhutanud, et tegemist on määratlemata õigusmõistega ning seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades.
Riigikohus on rõhutanud, et legislatiiv- ja haldusfunkt-sioonide täitmine peab toimuma kooskõlas Põhiseadu-sega ja õigusteoorias tunnustatud põhimõtetega.
Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus (PS § 149 lg 3 teine lause). Riigikohtu otsused on madalamalseisvatele kohtutele kohustuslikud.
Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-89-07 leidnud, et seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.