Kohtulahendi analüüs - Haldusprotsess (4)

1. Analüüsi objekt
I. V. (V.) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 8. jaanuari 2010. a korralduse nr 12.2-3/8398-13 tühistamiseks (nr 3-3-1-30-11)
2. Analüüsi skeem
2.1 Valiku põhjendus
On teada, et väga paljud isikud on käinud kohtuteed, et vabaneda Maksu- ja Tolliamet `i (MTA) nõudmistest. Samuti on teada ka seda, et MTA on kaotanud enamus kohtuistungeid. Otsustasingi käsitleda antud kohtuotsust, et näha, mis põhjustel tekkivad MTA-l nõudmised, mis jõuavad kohtupinki. Uurida asja sisu, lähenemist ja tulemust.
2.2 Hinnang faktiliste asjaolude kajastamise selgusele Riigikohtu otsuses
Faktilised asjaolud olid minu jaoks kajastatud Riigikohtu otsuses arusaadavalt ning piisavalt selgelt välja toodud, otsus oli ilusti põhjendatud, mille tulemusena ei tekkinud küsimusi ega agasid.
2.3 Õiguslikud probleemid kohtuotsuses ( materiaal - ja menetlusõiguslikud)
Kaebaja ei ole rahul MTA antud korraldusega, kus nõutakse temalt sunniraha 5000 kr ja ta soovib, et see tühistataks. Kaebaja ei saanud seoses haigestumisega õigeaegselt (kaebetähtajaks) kaebust ära esitada, millega seoses jätis Tallinna Halduskohus ennistamise taotluse rahuldamata. Kui haige peab isik olema (k.a sümptomid), et tal ei ole mitte mingit võimalust või viisi edastada kaebus posti teel või elektrooniliselt Kaebaja ei suuda piisavalt hästi tõestada seda, et oli tellinud kaebuse koostamise MTA täitemenetluse rakendamine, arestides kaebaja pangakontod, jättes kaebajat sellest teavitamata Tallinna Ringkonnakohus ei ole pädev hindama kellegi tervislikku seisundit Tallinna Ringkonnakohus ei kogunud tõendeid ega teinud kaebajale ettepanekut tõendite esitamiseks
2.4 Riigikohtu praktika viited
Riigikohus toetub antud lahendis ainult korra varasemale praktikas avaldatud seisukohale. (19. jaanuari 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-01, p 1). Kus on öeldud, haigus ei pruugi alati olla mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks ning et mõjuva põhjusega on tegemist ka juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine oli küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see oleks seadnud ohtu inimese tervise.
2.5 Eriarvamused
Eriarvamused kohtuotsuses puuduvad
3. Kohtuotsuse stiil
Kohtuotsus on kirjutatud eesti keeles ja korrektselt. Kohtukeel oli arusaadav. Natuke häiris sõnade ja lausete kordus. Kohtuotsuse liigendus on selge ja korrektne , oli tagatud sidusus, mõttearendus on jälgitav (sai eristada iga seisukohta ja otsust ning asjade käik oli järjestatud vastavalt toimunule). 4. Mitte juristi arvamus
Minule kui mitte juristile jäi mulje, et kaebaja muutis pidevalt oma juttu . Tema vastuväited oleksid olnud palju usutavamad minu jaoks, kui ta oleks väljendanud oma seisukohti algusest peale piisavalt selgelt ja terviklikult.
Vaatamata sellele, et kolleegiumi seisukohalt rikkus Tallinna Ringkonnakohus oluliselt kohtumenetluse norme, tehes põhjendamatuid järeldusi mitte kogudes tõendeid ja jättes tegemata ettepanekut kaebajale lisatõendite esitamiseks, olen tavakodanikuna siiski nõus nii Tallinna Halduskohtuga kui Tallinna Ringkonnakohtuga, et mingilgi viisil oleks olnud võimalik edastada kaebust.
Ka arvuti olemasolu puudumine on minu jaoks veider , kuid samas ei ole mul ka teada isiku vanust , materiaalset seisu ja tõekspidamisi.
Samas olen nõus ka sellega, et Maksu- ja Tolliamet toimis valesti, kui oli kaebaja suhtes rakendanud täitemenetlust, arestides pangakontod, kuid jättes seejuures kaebajat sellest teavitamata. Arvan, et MTA võiks ikka teatada säärastest otsustest asjasse puutuvaid isikuid.