Üheskkonnaõpetus (0)

Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja see läbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid:
1.Seadusloome
2. Riigieelarve
3.Valib presidendi
4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud
5.Kinnitab välislepingud
6.Kinnitab Eesti osalemiste sõjalised välismissioonid.
Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem, kus parlamendil on seadusandlik, peaministril ja valitsusel täidesaatev ning presidentil esindusfunktsioon, ilma et erinevad võimuharud sekkuksid üksteise pädevuse piiridesse vähendamaks nende rakendusjõudu. Presidentaalne süsteem on valijaskonna poolt presidendi institutsioonile antud lai pädevus ning valituks osutunutena on nad kohustatud lubatud poliitikaid ka ellu viima. President saab kujundada seadusi ja neid ise algatada ning lisaks mõjutada poliitilist päevakorda vastavate seaduste ettevalmistamiseks. Seega presidentaalse riigi president mitte ainult ei vii ellu valitsuse kinnitatud poliitikaid, vaid pigem omab ta võimu neid poliitikaid valida ja arendada või tühistada.
Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõim kõrval üks kolmest võimust . Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat.Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus.Eestis on riigi täidesaatev võimuorgan Vabariigi Valitsus.Kohalikul tasemel on Eesti omavalitsusüksustes täidesaatvateks organiteks vallas vallavalitsus ja linnas linnavalitsus.
Ministrid on poliitilised figurid. Ametnike töö juhib kantsler
Täidesaatvat võimu ülesandeid:

juhtimine: erinevate poliitikate,seaduste ja direktiivide formuleerimine, esitamine ja rakendamine

sümboolne ja tseremoniaalne roll

administraatsiooni suunamine ja järelevalve

sõjaliste jõudude ja välissuhete juhtimine ja järelevalve
Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim.
Õiguskantsler teostab järel valved õigusaktide üle. Valitakse 7 aastaks.
Õiguskantsler ja mitmesugused kohtud seisavad selle eest,et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste khaselt tagatud. Kohtumine on sõltumatu ja kogu elu ajaks.
Kohtuvõim intitutsiooniks on 3-asmeline kohtusüsteem :
•Esimese astme kohus(Harju,Viru,Pärnu maakohus ja halduskohus ). Arutatakse kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju.Apellatsoiinikaebuse korras võib kaevata otsuse edasi teise astme kohtusse.
•Teise astme kohus(Tallinna ja Tartu ringkonnakohus). Vaadatakse üle esimene astme kohtu otsus, mis seejärel kas tühistatakse,muudetakse või jäetakse samaks. Kassatsioonikaebuse korras võib kaevata otsuse edasi klmanda astme kohtusse.
•kolmanda astme kohus(Riigikohus). Vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus ,mis järel otsused kas tühistatakse muudetakse või jäetakse samaks. Riidikohtu otsus on lõplik.
Kohtuistundid on avalikud,aga on ka kinnised. Näitek kui on alaealised ,riigisaladused või vägistamine.
Omavalitsus . Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- ja mitmetasandiline.
Ühetasandilise süsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest.Ühtlasi tähendab see,et keskvalitsuse roll on kohaliku tasandi valitsemises suurem.
Mitmetasandilise süsteem puhul jaguneb suurem ehk piirkondlik omavalitsus väikemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks.Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunsmisel on väike.
Ülesandeid:
Valla või linna tegevust korraldab ja juhib elanike poolt valitav esinduskogu- volikogu , kes nimetab ametisse täitevorgani ehk valla- või linnavalitsuse ja valib neljaks aastaks vallavanema või linnapea .