EESTI VABARIIK AASTATEL 1991-2004 Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega algas põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine ja üleminek turumajandusele. Välispoliitikas võeti suund Läänele, et siduda end võimalikult tihedalt Euroopaga. Tänu sisepoliitilisele stabiilsusele ja edukale majanduspoliitikale kulges integreerumine Läänega Eestile soodsalt: 2004. aastast on Eesti Vabariik Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) täieõiguslik liige. PÕHISEADUSLIKU RIIGIKORRA ÜLESEHITAMINE Omariikluse taastamise järel algas Eestis põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpul, sellele järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. aastal toimunud rahvahääletusel kiideti uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Põhiseadus sätestab, et riik peab "tagama
Eesti Vabariik aastatel 1991-2004 Uus põhiseadus valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991 aasta lõpul. Põhiseadus ütleb, et riik peab ,, tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade''. Riigikogu valis iseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks Lennart Meri. 1993 aastal alustas tööd Riigikohus. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning suurpõllumajanduse üleminek talumajapidamisele. 1992 aasta juunis toimus rahareform võeti kasutusele kroon. 1993 aastal vastuvõetud kultuuriautonoomia seadusega lubatakse vähemusrahvustel ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganeid, keele kultuuri identiteedi säilitamiseks. Alates 1. maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liige Märtsist 2004 sai Eesti NATO liikmeks
Eesti Vabariik 1920-1939 1. Eesti majanduslik arengut 1919 1940. a) maareform (millal, sisu, hinnang)- 1919, suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine (asundustalud), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas
Eesti Vabariik Aastatel 1991-1994 Ajaloo Uurimustöö Tallinn 2012 Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumine (1991) ...................................... 2. Valitsus (1992) ............................................................... 3. Eesti majandus (1993) .................................................... 4. Estonia katastroof (1994) .............................................. 5. Kasutatud kirjandus ........................................................ 6. Eesti Taasiseseisvumine 1991 Eesti taasiseseisvumist (juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi
Väikepõllupidajate Koondis J.Zimmermann, O.Tief Eesti Sotsdemokraatiline A.Rei, M.Martna, K.Ast, Vasakpoolne Tööliste Partei A.Oinas, A.Hellat, L.Johanson Iseseisev Sotsialistlik H.Kruus, E.Joonas, Vasakpoolne Tööliste Partei K.Freiberg, J.Piiskar Eesti Kommunistlik J.Anvelt, H.Pöögelmann, Vasakpoolne Partei(illegaalne) V.Kingisepp, J.Kreuks Illegaalse Eesti Kommunistliku Partei eesmärk oli Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra likvideerimine, Eesti sovetiseerimine ja ühendamine Nõukogude Liiduga. Riigikokku pääses EKP variorganisatsioonide abil. Riigikogu tribüüni kasutasid kommunistid populistliku propaganda tegemiseks. EKP mõju all olid mõned vasakpoolsed parteid ning rida ametiühinguid ja töölisorganisatsioone. V Riigikogu valimiste eel ühinesid Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond ja
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik aastatel 1918-1940 Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Nõo, 2011 Sisukord Sisepoliitika .................................
Abiks arvestustööks ettevalmistamisel teemal: Eesti Vabariik 1920 – 1940. Millal toimusid järgmised sündmused: Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938
1920. aastad 2. Probleemid EV sisepoliitilises elus 1920. aastatel 1)Riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlik võim(Riigikogu) hakkab täidesaatva võimu(valitsuse) üle domineerima. 2)Põhiseadus lubas rahvale suurt võimalust poliitikas osaleda, kuid tegelikkuses ei hakanud see täies ulatuses tööle, kuna rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati haruharva. 3)Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel kasvas suuremaks, kui põhiseaduse loojad kavandanud olid. 4)Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse 5)Moodustati koalitsioonovalitsused, mis tegid valitsuse moodustamisel järeleandmisi, kuid need kompromissid põhjustasid koalitsiooni sisepingeid. Sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. 6)Pidev võimuvõitlus, mille käigus unustati riigi üldhuvid. 3. EV majandus 1920. aastatel MAAREFORM Maaseadus võeti vastu 1919
Kõik kommentaarid