Tööleht Demokraatia 1920.-1930.aastail. USA 1920.-1930.aastail (0)

Demokraatia 1920-1930

etteotsa. Ka Suurbritannias juhtis Tööerakond sõdadevahelisel ajal mõnda aega valitsust. 5. Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. 6. Mittedemokraatlikud liikumised lubasid, et kui nad saavad võimule, siis seavad nad riigis korra majja. 7. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Riigid kus asendus demokraatia diktatuuriga Ungari, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal.

Demokraatia 1920-1930

valitsema asumise aeg: 1917 (20.sajand) riik: Venemaa juht: Vladimir Lenin idee: ajaloo liikumapanevaks jõuks oli nende meelest klassivõitlus *fašism valitsema asumise aeg: 1922 (30.sajand) riik: Itaalia juht: Benito Mussolini idee: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne *natsionaalsotsialism valitsema asumise aeg: 1933 (40.sajand) riik: Saksamaa juht: Adolf Hitler idee: uue korra loomine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste tegurite kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist 7. Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut kohe ei saavutatud, pettusid paljud demokraatias. Mittedemokraatlike liikumiste juhid aga lubasid võimule saades korra

Ajaloo eksami kordamisküsimused

Suurbritanniast sõltuvad, kuhu britid võisid oma kaupu müüa ka kriisi ajal d) Diktatuuririikides oli majanduse elavnemine seotud sõjaks valmistumisega. 3.Demokraatia 1920.-1930. aastail. Võidukäik või kriis? Õpik 1. Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus pärast Esimest maailmasõda? Kuna tänu võitmisele kasvas suurriikide maine ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid. 2. Mil viisil aitas surfažettide liikumine kaasa demokraatia laiendamisele? Nad kaotasid valimisõiguse vanusepiirangu ja kasvatasid tänu sellele valijate arvu 4 3. Kuidas õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem hääletasid liberaalide poolt? Konservatiivid ei hakanud kohe kõike muutma, vaid põhinesid nendel muutustel, mis on juba ajaloos edukalt läbitud. 4. Mil viisil mõjutas tööliste valimisõiguse andmine valitsuse koosseisu?

Ajaloo kontspekt: peatükid 3 - 5

miinimumini. Maffia-kuritegelik organisatsioon Propaganda-uudised, teave ja kihutustöö,mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Teemad 1.Demokraatlik ühiskond Demokraatlikku ühinkonda iseloomustavad: · Rahvamäärav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises · Kodanikuvabaduste olemasolu · Kodanikuõiguste olemasolu Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlik suurriikide maine. Nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid, sealhulgas ka Eesti. Kuid demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. Eelkõige puudutas see valimisõigusi. 1918.aastal Suurbritannias vastu võetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu 3 korda. Valima lubati kõik mehed alates 21. Eluaastast, sõltumata sellest, kui palju neil vara on

Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus

ümberkorraldustega. Kuid siis tundis ta juba tugevat vastuseisu, aga kui1938.aastal tabas USA-d uus majanduslangus ning see sundis nii Kongressi kui ka Ülemkohut oma suhtumist presidenti muutma. Põllumajandustootjatele olid olulised maa viljakuse taastamise kavad ja tuli ka pensionikindlustusseadus. Roosevelti reformidega sarnaseid ümberkorraldusi tehti ka teistes riikides, kus oli tugev demokraatlik kord. Demokraatiad 1920.-1930. aastatel. Sõna demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ( rahvas ) ja kratos ( võim ), seega on tegemist rahvavõimuga. Riigi tegevus oli avalik, sõnavabadus, trükivabadus. Tänapäeval iseloomustavad demokraatiat : kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. Enne I maailmasõda oli demokraatlikke riike tunduvalt vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. Kollektiviseerimine Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

seda ei tunnustanud; vormiliselt oli iseseisev, tegelikult Jaapani kontrolli all). 1937 tekkinud piirikonflikti ära kasutades alustasid jaapanlased otsest sõda Hiina vastu (1937-1945). Jaapani agressiivne tegevus tõmbas enesele ka USA tähelepanu, sundides viimast pöörama vähem tähelepanu sündmustele Euroopas. 2. Demokraatlikud suurriigid kahe maailmasõja vahel: 2.1. Demokraatia levik: Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919 oli 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919 diktatuuri. Diktatuur kehtestati mitmetes riikides alles peale 1923-1924 majanduskriisi. USA-s, Suurbritannias ja Prantsusmaal kehtisid demokraatlikud põhiseadused (e konstitutsioonid), mis