Vabariik (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Demokraatlik valitsemine

DEMOKRAATIA ­ riik, kus võimul rahvas · Otsene ­ rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. ­ otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia ­ veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu ­ kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud ­ monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik ­ valitav võim, riigipeaks president EESTI ­ PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus ­ seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus ­ rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus ­ rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik ­ piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik ­ kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler ­ kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist R

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Demokraatlik valitsemine

2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia ­ rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia ­ rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia ­ selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia ­ päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia ­ riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia ­ monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik ­ valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik ­ pole rahva osaluseks niis

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Eesti võimustruktuurid

PARLAMENT Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu ­ parlament. Parlamendi ülesanded on: 1) esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid 2) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3) seaduste vastuvõtmine 4) valitsuse ametissepanek ja kontroll tema üle 5) riigieelarve vastu võtmine 6) ratifitseerida välislepingud 7) kinnitada presidendi esindatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Seadus jõustub, kui president on selle kinnitanud ja Riigi Teataja avaldanud. Parlamendil on aastas kaks hooaega ehk istungijärku (jaanuar-jaanipäev, september- jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda pakiliste küsimuste lahendamiseks erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10 komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid: 1) K

Ühiskonnaõpetus

8

docx

Riigivalitsemine

Riigivalitsemine 1. Riigikogu – kõrgeim seadusandlik võim Ülesanded:  Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid  Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid  Seaduste vastuvõtmine  Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle  Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid:  Maaelukomisjon  Riigikaitsekomisjon  Euroopa Liidu asjade komisjon  Majanduskomisjon  Sotsiaalkomisjon  Keskkonnakomisjon  Põhiseaduskomisjon  Väliskomisjon  Kultuurikomisjon  Rahanduskomisjon  Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses

Ühiskond

7

docx

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

Näiteks Läti, Soome, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi jpt. Presidentaalse demokraatia korral valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse moodustab president, kes on sisuliselt ka peaministri ülesannetes, esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ja on relvajõudude ülemjuhataja. Näiteks USA, Venemaa, Prantsusmaa. 2.2. Eesti kui parlamentaarne demokraatia EV põhiseaduse I peatükk riigikorraldusest. Paragrahv 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus." Paragrahv 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Paragrahv 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi

Ühiskonnaõpetus

11

doc

Ühiskond

Kordamine ühiskonna kontrolltööks. 2.2 Demokraatliku riigi tunneb ära selle järgi, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Demokraatlik valitsemine: · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin v�

Ühiskonnaõpetus

7

rtf

Demokraatlik valitsemine

Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimi

Ühiskonnaõpetus

10

doc

Ühiskonna valitsemine ja haldamine

Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) a) konstitutsiooniline diktatuur (ajutiselt antud võim, et luua demokraatlik riik) 3) autoritaarsed Kuuba, Põhja-Korea 4) totalitaarsed riigid NSVL 5) vabariik – maailmas levinum valitsemiskorraldus. Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal  parlamentaarne rahvas valib parlamendi parlament valib presidendi ja nimetab valitsuse, valitsus annab aru presidendile  presidentaalne rahvas valib presidendi ja parlamendi president nimetab valitsuse

Ühiskond

Kommentaarid (0)