Demokraatlik valitsemine (0)

REFERAAT
Demokraatlik valitsemine
SISSEJUHATUS:
Demokraatia on tulnud sõnast demos (Kreeka keel) ja sõnasõnalt tähendab rahvavõimu, kuigi reeglina on see tegelikult rahva osalemine poliitikas. Demokraatlikud riigid on näiteks Eesti, Rootsi, Suurbritannia, USA, Prantsusmaa jt riigid.
Kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimistega ja rahvahääletustega.
Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, et üks inimene ei saa samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus.
Demokraatlikus riigis, näiteks Eestis võim ei ole koondunud ühe isiku kätte, näiteks me just õppisime, et ühe isiku kätte koondunut riigivõimu nimetatakse diktatuuriks, see võib olla näiteks autoritaarne või totalitaarne riigivõim (Stalin, Hitler , Mussolini).
Demokraatia võim on avalik ja kontrollitav. Demokraatia võim seisab rahvale võimalikult lähedal.
Demokraatiaid on mitu liiki, näiteks 1).otsene demokraatia – demokraatia võim, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel.
2). Esindusdemokraatia – dem. vorm, kus rahvas toestab võimu valitud esindajate e saadikute kaudu ja esinduskogude e parlamendi või volikogude vahendusel.
3). Monarhia – riigivorm, mille puhul on päritav võim. Monarhija jaguneb ka omakorda. a).absoluutne monarhia nt Saudi Araabia ja Kuveit b).konstitutsioonline monarhia nt Jaapan ja Roortsi
c). parlamentaarne monarhia, Suurbritaania on erandiks , sest seal pole põhiseadust.
4).Siirderiik – üleminekuriik nt Poola, Ungari üleminek totalitaarsest riigikorrast demokraatiasse.
5). Vabariik jaguneb a).parlamentaarne vabariik nt Iisrael, Saksamaa. Rahvas valib parlamenti, parlament valib presidenti. b).presidentaalne vabariik nt Leedu, Venemaa jt.
Riigivõimu kolmikjaotus tähendab võimu jaotumist seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Eestis seadusandlik võim kuulub Riigikogule e parlamendile (esimees ene Ergma ) ja peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine. Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele (seda juhib peaminister Andrus Ansip ), ülesandeks on seaduste koostamine ja Riigikogus vastuvõetud seaduste elluviimine . Eesti president e riigipea on Toomas Hendrik Ilves, teda on riigipeaks valitud juba 2 korda järjest.
Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal (juht Andres Lipstok) Riiklike organisatsioonide majandustegevust kontrollib Riigikontroll (juhib riigikontrolör Mihkel Oviir). Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitse õigusaktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse üle teostab õiguskantsler (Indrek Teder ). Kõrgeim kohus Eestis on Tartus asuv Riigikohus (esimees Märt Rask ), kohtuvõimu instutsiooniks on 3-astmeline kohtusüsteem. Kohtunikuks saamise eeldus on kõrgema juriidilise hariduse olemasolu.
Riigikokku valitakse 101 liiget, 4 aastaks. President esitab peaminisri kandidatuuri ja Riigikogu võtab selle vastu vähemalt 51 häälega. Peaminister valib valitsuse ja president peab selle heaks kiitma.
Riigikogu struktuur: juhatus, komisjonid, fraktsioonid
Kokkuvõte ja oma arvamus:
Demokraatia on 1 raske riigivõimu süsteem, seda on päris mitu liiki ning sellega on seoses kogu rahva elu. See on parem kui autoritaarne või totalitaarne riigivõim, siin pole kontrolli inimeste mõtete ja mõtteavalduste üle, inimestel on palju rohkem õigusi, kõik ei pea ülistama ainujuhti. Igaühel on õigus avaldada oma arvamust ja olla indiviid. See on väga tore, kõik areneb rohkem, paremini ja kiiremini, alustades väikestest lastest lõpetades riigi majandusega. Minu arust on see sellepärast kõige parem riigivalitsemissüsteem teiste seast üldse.
Kasutatud allikad: Õpetaja antud lehed, vikipeedia ja muidugi ka natuke oma pead.