Demokraatlik valitsemine (0)

Demokraatlik valitsemine
Võimude lahusus - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt peavad olema eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see looks eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele.
Seadusandlik võim – Riigikogu
Ülesanne: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine; kodanikkonna huvide esindamine .
Täidesaatev võim – Vabariigi Valitsus
Ülesanne: seaduste elluviimine ; riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine; õigusaktidest võib valitsus anda välja määrusi ja korraldusi.
Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (tegevpoliitikud).
Valitsus jaguneb ministeeriumideks.
Kohtuvõim – õigust mõistev võim.
Ülesanne: seaduskuulekuse tagamine; võimu seadusliku kasutamise järelvalve; sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine.
Õigusriik – valitsetakse vastavalt seadustele .
Eesmärk: inimeste heaolu.
Tunnused: kehtib võimude lahusus; tuginetakse seadustele; austatakse isikuvabadusi; inimesed on seaduse ees võrdsed; üksikisiku õiguste kaitsmine.
Valitsemine ja avalik haldus
Presidentalismi tunnused:
- president on keskne poliitiline figuur , kes täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid.
- valitsus vahetub seoses presidendi valimistega.
- täidesaatev ja seadusandlik võim on omavahel nõrgalt seotud.
- president valitakse rahva poolt.
- president seotud rohkem täidesaatva võimuga.
- USA
Plussid: valitsuse stabiilsus. Miinused: probleemiks parlamendi ja valitsuse halb koostöö.
Poolpresidentalismi tunnused:
- lisaks presidendile on riigis ka peaminister.
- rahvas valib presidendi.
- president tugevamalt seotud täidesaatva võimuga.
- Venemaa, Prantsusmaa
Parlamentarismi tunnused:
- peaminister on keskne poliitiline figuur.
- parlamendi ülemuslikkus.
- valitsus vahetub koos parlamendi valimistega.
- omavahel seotud täidesaatev ja seadusandlik võim (rahvas valib parlamendi ja parlament presidendi)
- president on esindusfiguur.
- Saksamaa, Suurbritannia , Soome
Plussid: hea koostöö parlamendi ja valitsuse vahel. Miinused: tihedad valitsuskriisid , sest parlamendil on õigus valitsus laiali saata.
Õiguskantsler – teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. (Indrek Teder )
Riigikontroll – teostab majanduskontrolli riigi vara kasutamise üle. Riigikontrolli juhib riigikontrolör. (Mihker Oviir )
Maakond – riikliku halduse üksus.
- Eestis on 15 maakonda
- maakonda juhib maavanem (vilj. Lembit Kruuse )
Maavalitsuse ülesanded:
- korraldada ja koordineerida riiklikku haldust
- käsutada riigi vara
- korraldada ühistransporti, kultuuri, haridust ja tervishoidu
- planeerida regiooni arengut
Kohalik omavalitsus:
- kohaliku halduse üksused on vald ja linn
- esindusorganiks volikogu
- kohalikku täitevõimu teostab linna- või vallavalitsus
- oma eelarve
kohaliku omavalitsuse tuluallikad:
- osa üksikisiku tulumaksust
- maamaks
- riigi toetus
- kohalikud maksud
- laenud
- laekumised teistelt omavalitsustelt
- trahvid ja riigilõivud
- kaupade ja teenuste müük
kohaliku omavalitsuse ülesanded:
- korraldab sotsiaalabi ja teenuseid
- korraldab elamu- ja kommunaalmajandust
- korraldab heaolukorda ja keskkonna planeerimist
- organiseerib ühistransporti
- korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist
Avalik haldus - riigivõimu otsuste igapäevane täideviimine
Bürokraatia – ametnikkond; tegeleb avaliku haldusega; kujunenud koos tööstusühiskonna ja heaoluriigiga
Tõhusa bürokraatia tunnused:
- ametlik asjaajamine on seotud kindlate reeglitega
- igal ametikohal kehtivad ametinõuded
- kogu tegevus dokumenteeritakse
- ametnik on vastavalt koolitatud
Bürokraatia funktsioonid:
- poliitika elluviimine
- süsteemi stabiliseerija
- vahekohtunikuks olemine
- ametnikkonna arendamine
Probleemid:
- korruptsioon (ametiseisundi kuritarvitamine)
- altkäemaks (mittelubatud tegu raha/ teene eest ametiisiku poolt)
- pistis (ebaseaduslik tasu ametiisikule seadusliku teo toimepanemise eest)
Eesti kohtusüsteem:
Maakohtud – arutavad nii tsiviil kui ka kriminaalasju (Harju, Viru, Tartu, Pärnu)
Halduskohtud – arutatakse asju, kus ühel pool on riik ja teisel pool inimene. Arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, haldusõigusrikkumisi (Tallinn, Tartu)
Ringkonnakohtud – pöördutakse siis, kui ei olda rahul eelneva kahe kohtuotsusega ja (apellatsioon) kaevatakse edasi madalama astme kohtust kõrgema astme kohtusse (Tallinn, Tartu)
Riigikohus – toimub kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus e. kassatsioon (Tartu)