Brittany. Suurbritannia alal soovib iseseisvaks saada Sotimaa. 4. Kuidas erineb demokraatlik võimu iseloom diktaatorlikust võimu iseloomust? Demokraatlik võim tähendab seda, et kõige kõrgeim võimu kandja on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktaatorlikus võimus on võim ühe isiku või institutsiooni käes. Ebademokraatlik valitsemine. Riigivõimul võib olla täielik kontroll kodaike kõigi eluvaldkondade üle. 5. Määra järgnevate riikide riigivalitsemise vorm, riigikorralduse vorm ja võimu iseloom: Saksamaa: Parlamentaarne Vabariik, Föderatsioon, Demokraatia Jaapan: Konstitutsiooniline Monarhia, Unitaarriik, Demokraatia Saudi Araabia: Absoluutne Monarhia, Unitaarriik, Diktatuur - Totalitaarne Soome: Parlamentaarne Vabariik, Unitaarriik, Demokraatia Valgevene: Vabariik, Konföderatsioon, Diktatuur - Autoritaarne riik Hiina: Vabariik, Unitaarriik, Diktatuur - Autoritaarne riik
ümbritsevasse. 9. Ühiskonnamudelid – oskad iseloomustada erinevaid ühiskonnatüüpe. 1. Põllumajandusühiskond – tekkis u 4 aastatuhandet tagasi. Sünnipaigaks Lähis- Ida. Algeline (agraalühiskond) tunnused: kaup käest kätte, toodad vaid endale, suur osa inimesi tegelesid põllumajandusega, 2. Tööstusühiskond - 17-18 saj Inglismaal. Eeldused: masinad, tööjõud, rahakapitali olemasolu. Tunnused: masinatega töö, linnastumine, rahamajanduse roll suur, tabimine. See kõik viis selleni, et tooted olid odavamad, hinnad langesid, palgad tõusid. (Ford) 3. Infoühiskond - majanduselu põhinemine teadusuuringutele. Elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. See tõi kaasa: tööviljakuse kasvu, tootmiskulude vähenemise ja suure tööjõu vabanemise. Tunnused: globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised 10
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks
M. Hagopian "Reziimid, liikumised, ideoloogiad" T. Varrak - "Üldine poliitikateadus" T. Varrak - "Poliitika- ja riigiteadus" http://koit.pri.ee/lisad/ http://www.parnu.ee/raulpage/kodaniku/ http://www.ut.ee/SOPL/01s/kursused/riho2.doc Konspektile lisanduvad kordamisküsimused, mis aitavad kontrolltööks valmistumisel. Iga teema järel toimub kontrolltöö (kokku kolm). Kontrolltööd tehes abimaterjali kasutada ei tohi. Iseseisvad tööd antakse jooksvalt. Tähtajaks on üks nädal töö andmisest alates, kui õpetaja ei ütle teisiti. Iseseisvad tööd tuleb esitada antud tähtajaks, esitades hiljem, võib õpetaja alandada hinnet ühe palli võrra. Kuu möödumisel tähtajast on õpetajal õigus töö vastuvõtmisest keelduda. Õpilasele tuleb kasuks pidev kursisolek ajakirjanduses avaldatuga. 1 Kohustuslikud nõuded Kõik kursusel ettenähtud tööd on kohustuslikud. Tunnis osalemise eest saadavad hinded ei ole arvestuslikud
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted
Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad
Kõik kommentaarid