Ühiskonnaõpetus - Valitsemine (0)

A
1.Selgita mis on presidentalism ja parlamentarism? Mis on kumbagi süsteemi plussid ja miinused?
Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid, kuid kogu võim ei kuulu talle, see on piiratud. Plussid: Valitsused on pikaajalised. Miinused: vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine
Parlamentarismi puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament . Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal pole liialt võimu, vaid ta tasakaalustab pigem valitsuse ja parlamendi suhteid. Miinused: Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest , sest viimane võib korraldada umbusaldusehääletuse valitsuse tagandamiseks (äkki lol, pole õpikus otseselt)
2.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid ? Millega nad tegelevad? Lk 103
Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjonis peab olema liikmeid mitmetest erakondadest. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valimisalale. Näiteks väliskomisjon töötab välispoliitikat käistlevate seaduseelnõude kallal ning tegema koostööd välisministeeriumiga.
3..Kuidas toimub seaduseelnõu menetlemine? Lk 108-109
1)Seaduse algatamine ( fraktsioon , komisjon , valitsus, üksiksaadik). 2)eelnõu antakse riigikogu juhatusele. 3)juhatus määrab juhtivkomisjoni (valdkonna järgi). 4)Esimesel lugemisel kuulatakse ettekanne ja otsustatakse jätkamine. 5)Teisel lugemisel peamised vaidlused, muudatusettepanekute hääletamine. 6)Kolmas lugemine, (üksiksaadikud sõna võtta ei saa) viimane läbivaatus. 7)President kuulutab välja seaduse.
4.Mis on valitsuse ülesanded? (4) Põhiseadus .
1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist, esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; 6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab vajadusel välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.
5. Kuidas teostatakse järelvalvet ametnike tegevuse üle? Too välja kolm erinevat moodust ja selgita kuidas
1. Sisekontroll – Juriidiline (et kõik ikka legit oleks) ja psühholoogiline ( eetika ja käitumismallid ). 2. Poliitiline kontroll - Varaline järelvalve ning kontroll kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. 3. Õiguslik kontroll – Peab tagama haldussuutlikuse ja vältima korruptsiooni, seda siis läbi kohtusüsteemi või spetsiialse Ombudsmani institutsiooni (kuhu kodanikul on õigus pöörduda adminstratiivse väärkohtlemise korral, nt said vähem pensioni kui oleksid pidanud saama)
6. Kirjelda Eesti kohtusüsteemi. Mis on iga kohtuastme ülesanded? 6p. Põhiseadus või tööleht.
Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. Arutavad tsiviil-, kriminaal - ja väärteoasju. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus (Tartu) on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni (kohtuotsuse) korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus.
7. Miks on regionaalne areng tähtis? 3 Lk 126-127
1)oluline roll riigi tugevdamisel. 2)vähendab ebavõrdsust. 3)muudab rahva ühtsemaks
8. Mis ülesandeid täidab maavanem ? Tööleht või põhiseadus.
1)esindab maakonnas riigi huve. 2)hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. 3)Maavanem juhib maavalitsuse tööd. 4)koordineerib maakonna omavalitsuste ja riigiasutuste koostööd
9. Mis on presidendi ülesanded? (4) Tööleht või põhiseadus
1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. 2) algatab põhiseaduse muutmist . 3)määrab peaministrikandidaadi. 4)nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud
10. Kuidas moodustatakse Euroopa Liidu erinevad institutsioonid ?
1)ministrite nõukogu -Nõukogusse kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, tavaliselt minister. Ministrite nõukogu koosseis sõltub kõne all oleva küsimuse valdkonnast. Näiteks kohtuvad põllumajandusministrid, kui käsil on põllumajandus-küsimused, keskkonnaasjade arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 2)parlament - otsesed valimised. 3)komisjon -nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja kelle hääletab ametisse europarlament. 4)kohus - nimetatakse vastava maa valitsuse poolt
11. Spiiker - Spiiker (inglise sõnast speaker 'kõneleja') on parlamendi, volikogu või muu parlamentaarse organisatsiooni eesistuja.
Opositsioon - Opositsioon (vastasseis) poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu.
B
1.Selgita, mis on põhiseaduslik valitsemine? -Demokraatlik valitsemiskord,kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil.
2.Miks kasutatakse kahekojalisi parlamente? -Rahva soovid on rohkem esindatud , demokraatlikum riigikord
3.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103
Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjonis peab olema liikmeid mitmetest erakondadest. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valimisalale. Näiteks väliskomisjon töötab välispoliitikat käistlevate seaduseelnõude kallal ning tegema koostööd välisministeeriumiga.
4.Mis on parlamendi/riigikogu ülesanded? (4) -Parlamendi ülesanded: 1)esindada eri ühiskonna gruppe ja vaateid, 2)seaduste vastu võtmine, 3)valitsuse ametisse panek , 4) kontroll valitsuse tegevuse üle, 5)välissuhtluse arendamine
5.Millised on ministri tööülesanded ja kellega koos ta neid täidab?- Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi , annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seadusega sätestatud alustel ja korras. Ministritel on nõunikud.
6. Kuidas toimub valitsuse moodustamine? Too välja erinevad etapid ja selgita, mis on presidendi, riigikogu ja peaministri roll selles. Lk 112-114
1)President teeb valimised võitnud erakonna juhile ettepaneku moodustada uus valitsus. 2)Peaministri kandidaat esitab Riigikogu ees oma plaane ja Riigikogu liikmed hääletavad vastavalt poolt või vastu. 3)Peaministri kandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse. 4)Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees.
7. Mis on bürokraatia ? Mis on bürokraatia funktsioonid? Lk 116-118
Bürokraatia ehk ametnikkond . Bürokraatia ametnikkpnnad tegelevad riigivõimu otsuste igapäevase täideviimisega. Funktsoon on poliitika elluviimine , olla süsteemi stabiliseerija ning vahekohtunik ning ta kolmas funktsioon on olla iseenda (st ametnikkonna) taastootmine ja inimressursi juhtimine.
8. Leia 3 erinevust anglo-ameerika ja mandri-euroopa kohtusüsteemide vahel.
Mandri-Euroopa: 1)Kohtunikud nimetab ametisse valitsus, tema amet on eluaegne. 2)Kohtunikul vajalik õigusalane kõrgharidus. 3) Keerukad ja aeganõudvad protsessid, advokaat peab leidma seaduses augu + tõlgendama. 4)Kohtusüsteem mitmeharuline, toetub seadustele , tipuks konstitutsioonikohus.
Anglo-Ameerika: 1)Kohtunikud kodanike poolt ametisse määratud, ei pea olema juriidilist haridus . 2)Pole notareid ega kinnisturaamatuid. 3)Vandemehed (12), advokaat rõhub nende tunnetele. 4)Ühtne kohtusüsteem, tipuks ülemkohus.
9. Mis on omavalitsuse ülesanded? (3) Kuidas jaotuvad ülesanded volikogu ja vallavalitsuse vahel?
1) sotsiaalabi ja -teenuseid 2)vanurite hoolekannet, 3)noorsootööd,
10. Kuidas toimuvad presidendivalimised Eestis? Too välja kaks erinevat võimalust.
1)Riigikogu valib Eestis presidendi, milleks on vaja Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus , s.o 68 häält. 2)Kui riigikogul ei õnnestu valida Vabariigi President, siis läheb valimine valimiskogusse. (Valimiskogu ühe osa moodustavad parlamendi liikmed. Teise osa valivad kohalike omavalitsuste volikogud, lähtudes riiklikku registrisse kantud hääleõiguslike kodanike arvust oma haldusterritooriumil presidendi valimise aasta 1. jaanuari seisuga.)
11. Millega tegelevad õiguskantsler ja riigikontroll ?
Õiguskantsler on põhiseaduse kohaselt ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon . Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule oma aasta tegevuse ülevaate.Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid. Niisugune kombineeritud pädevus on rahvusvahelises plaanis ainulaadne.
Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud.
12. Mis ülesanded on Euroopa Liidu Ministrite Nõukogul, Parlamendil, Komisjonil ja Kohtul?
Nõukogu koosseis muutub vastavalt probleemsele küsimusele. Nt tööturuga seonduv probleem, siis koosneb nõukogu sots. Ministritest. Otsuseid võtab vastu Ministrite Nõukogu hääletamise teel.
EU Parlamendi ülesandeks on otsuste vastuvõtmise nõusoleku andmine ja Ministrite Nõukoguga koostöö tegemine.
EU Komisjoni ülesandeks on olla EU valitsus. Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest, nagu välissuhted, põllumajandus, energia, transport jne. Komisjoni juhib president. Iga volinik peab lähtuma EU huvidest, mitte oma koduriigi huvidest.
EU Kohtu ülesandeks on seista kodanike ja ettevõtete huvide eest. EU Kohtu seadused on üle liikmesriikide kohtuseadustest ja õigusaktidest. Kui EU Kohus käsib Eestil Riigikohtul midagi muuta oma õigusaktis siis Eesti peab seda ka tegema.
13. Koalitsioon- Koalitsioon on erakondade ajutine liit. Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis.
Lobism- Tuleb inglisekeelsest sõnast Lobby, milleks nimetati parlamendihoones koridore ja eesruume, kus toimus istungite vaheajal olulised vestlused , mis tegelikult määrasid ära hilisema hääletuse tulemused.