9. Reageerimine keskkonna õrritajatele BIOLOOGIA 2010 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Molekul (kõige madalama molekulaarmassiga ja lihtsam) organellid TÄRKLISEL MITOKONDER 2. Rakk Kude (TUGIKOE RAKK) Organ ehk elund (kops, maks, süda jne) Elundkond ehk organsüsteem 3. Organism või isend 4. Populatsioon (Ahvenad Suures Emajões, Laanetaguse metsas karud) 5. Liik nt valge jänes, hunt, rebane, võilill 6. Kooslus 7. Ökosüsteem Biosfäär TAIMED 1) tärklistugikoerakkrugikudevarsristikaasristikud 2) niidulniidul olevad organismid niit LOOMAD 1) Lipiidid (rakutuum) 2) Närvirakk (sidekude, maks, seedeelundkond) 3) Jänes 4) Valgemetsa jänesed 5) Valge jänes (valgemetsa organismid)
in 1905 in nineteen hundred and five Kuupäevi loetakse järgmiselt: May 9, 1945 - the ninth of May, nineteen hundred and forty-five või May (the) ninth, nineteen forty-five. Nimisõna mitmus Tavaliselt on nimisõna mitmuse lõpp -s book raamat boat paat books raamatud boats paadid Nimisõnad, mis lõpevad tähtedega -s, -ss, -sh, -ch, -tch, -x neile lisatakse -es ja loetakse -iz bus buss buses [bsz] fox rebane foxes [fa:ksiz] glass klaas glasses [glæsiz] church kirik churches [t:rt iz] y- lõpulistel sõnadel on mitmuse lõpp -ies, kui y on pärast kaashäälikut country countries maa story stories lugu baby babies beebi Kui y on pärast täishäälikut siis y ei muutu.
· Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu (puu ja seen) o eksosümbioos organismide vaba kooseluvorm (sipelgad ja lehetäid) o endosümbioos üks organism elab teise kehas (sisemuses) (bakterid) · Kommensalims eri liiki organismide kooselu, mis ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. (inimese soolestikus bakterid, samblikud puu küljes) · Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (puud, rebane ja hunt) · Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik (sääsk, kirp, lutikas) · Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ristämblik ja toakärbes) · Herbivooria taimetoidulise looma ja taimeliigi vaheline toitumissuhe (lehetäi, metskits) Herbivoor osa taimtoidulisi loomi toitub üksikutest taimeliikidest, teised aga pole toidu suhtes nii valivad Mükorüsa taime ja seene kooselu
tikutajaid, pruunselg- põõsalinde ja kadakatäkse. Siirdesood on üldiselt linnuvaesed. Enamasti leidub seal tetresid, metskiure, metsvinte ja kägusid. Roomajaid leidub vähe, harva võib kohata arusisalikku, rästikut ja mõnikord ka vaskussi. Kahepaikseist elab kõikjal soodes rohukonn, üsna sageli rabakonn. Madal- ja siirdesood on väga liigirikkad putukate poolest. Rabade loomastik ja linnustik Imetajatest elavad rabas üsna sageli põder, valgejänes, hunt, mäger, rebane, metssiga, metskits, uruhiir. Eesti rabades võib kohata üle 80 linnuliigi, kellest umbes pool on alalised 6 asukad. Roomajatest leidub sageli arusisalikke, harvem rästikuid ja vaskusse. Kahepaiksetest on levinumad rohukonn ja rabakonn, harvem veekonn. Kalu on rabajärvedes vähe, peamine on ahven, harvem leidub haugi. Eesti rabade etomofaunas eristatakse umbes 1200 putukaliiki,
Linnakultuur ja linnakirjandus. Silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mil valmistuti 40-päevaseks paastuks - söödi ohtralt. Tehti näitemänge nii turuplatsidel kui kirikutes. Kirikute näitemängud olid pühakirjaga seoses, kuid ilmalikud. Neid nimetati müsteeriumiteks, nt "Aadama mäng". Kirjanduses domineerisid värvivormilised lühilood - fabliood. Kuulsaimaks fabliooks on prantsuse eepos "Rebaseromaan", kus lõvi on maaisand, karu ja hunt feodaalid ning rebane linnakodanik. Paastuaeg. Paast - kiriku seatud toitumist reguleeriv norm. Lubati vaid 1 söögikorda päevas, seksist ja lihast hoiduti. 40-päevane paast enne lihavõtteid. Olid erandid, kuid põhimõtteliselt oli paast kohustuslik kõigile kristlastele. Tavalisteks toitudeks kala ja taimeroad, muna ja piimatooted. Alkohol oli lubatud. Lääne-Euroopa: naturaalrent e loonusrent ja raharent, suured mõisapõllud enamasti puudusid, pärisorjus ja sunnismaisus kaob 14.saj. ELBE JÕGI
Eestlased Nõukogude Liidu ja Saksamaa relvajõududes: NSVL Saksamaa Põhja-Eestis jõuti läbi viia sundmobilisatsioon, Põhiüksus Eesti Leegion (olid vabatahtlikud). Punaarmeesse võeti 33 000 meest (neist 1944 see reorganiseeriti 20. Eesti SS-diviisiks. tööpataljonides suri u. 1/3) Selle allüksus oli kuulus Narva pataljon (ees Algul kuulusid eestlased 22. Territoriaalsesse Alfons Rebane, võitles Ukrainas). Laskurkorpusesse. 1941. aasta lõpul formeeriti Osa eestlasi olid nn. soomepoisid (JR 200), 8. Eesti Laskurkorpus (komandör võitlesid Soome armee koosseisus NSV Liidu kindralleitnant Lembit Pärn). vastu. Põhisündmused eestlased osalesid 1942/43. Vabatahtlikest moodustati ka ida- ja aasta vahetusel lahingutes Velikije Luki all. politseipataljonid.
1) 2) Õpetajale 5 punkti 13. ÜLESANNE Täida tühjad lülid toiduahelas allpool toodud loomade ja taimede nimetustega. Liik 1) Rebane 1) 2) Pohl 3) Teder 2) 4) Hunt 3) Valgejänes Ilves
perekondade, külade või hõimude asutajajumalad Tänapäeval on enamik jaapanlasi nii shintoistid kui ka budistid. Shitoismi kuulsaim pühapaik on Ises, seal asub päikesejumalanna pühamu Kuni 1945 usuti, et Jaapani keiser on selle jumalanna otsene järeltulija - jumal Shintoistlikud pühamud võivad olla väga erineva suurusega, kõige rohkem austatakse neis Inari nimelist kamit tema saadikuks on rebane Shintoistlikku pühamusse sisenemiseks peab tegema läbi rituaalse pesemise loputama suu ja pesema käed, sees olles on võimalik osta amulett või palvetahvel Kamide kohalekutsumine on kellahelina või käte plaksutamise läbi Pühamutes pole kamide pilte kuid on nende kujud Igal Shinto pühamul on vähemalt üks torii e värav Shintoismi olulisemad pühad on uusaasta ja kirsiõitepüha Taoism
Küsilause lõpus küsimärk. Käsk- ja hüüdlause lõpus hüüumärk. KOMAGA: sidesõnad et, aga, sest, kui, kuid, vaid, ent, nagu, kuna, siis + kõik siduvad sõnad (tavaliselt tuntud kui küsisõnad) (nt kes, kelle, mida, kus, missugune jne) KOMATA: sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka NB! Koma käib sidesõna ees! (Nt Tore, et sa tulla said) Erandid: Kui ja nagu ees ei käi koma, kui tegemist on võrdlusega! Nt Olen ilusam kui sina. Olen kaval nagu rebane. Aga ja siis ees ei käi koma, kui need on lauses millegi rõhutamiseks ja neile ei järgne lauses tegusõna (kui aga lause keskelt ära jätta, ei muutu tähendus)! Nt Mina aga olen õnnelik = mina olen õnnelik. Mis siis teha? Kui lause algab sõnaga kui, siis on lause keskel kuskil koma! Nt Kui sa tuled, (siis) helista ette. RINDLAUSE: lause lause kõrval. Kaks võrdset lausepoolt, võid punkti vahele panna. Rinnastusseos.
FUNKTSIOONID http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/ms-excel-20 AVERAGE, SUM, PRODUCT, MAX, MIN Aritmeetiline Suurim Väiksem Lihtsamad funktsioonid keskmine Summa Korrutis number number 5 5 5 5 2 5 5 4 2 3 4.1 41 750000 5 2 5 3 4 5 4 2 3 4 4 4 3.8 38 460800 5 2 5 5 5 5 3 5 5 2 5 5 4.5 45 2343750 5 2 5 5 5 4 4 5 5 4 4 4 4.5 45 3200000 5 4 5 4 3 5 4 5 4 3 4 4 4.1 41 1152000 5 3 5 4 5 1 1 5 5 5 4 4 ...
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
lihtlauseiks, ilma et terviku tähendus oluliselt muutuks. Mets mühiseb ja kägu kukub. Vahel on öeldis korduse vältimiseks ühest osalausest välja jäetud, kuid on siiski juurdemõeldav: Maie mängis Marega malet, Ants Augustiga ,,Aliast". Nagu koondlauses ei panda ka rindlauses sidesõnade ja, ning, ega ja või ette koma: Peeter jäi vist magama või on kohtumise unustanud. Vastandavate sidesõnade aga, kuid, ent, vaid ette pannakse koma: Rebane oli kaval küll, kuid Jänku-onu ta kätte ei saanud. Emil ei läinud isa juurde, vaid põgenes värkstuppa. Kui sidesõna osalausete vahel pole, kasutatakse nende ühendamiseks tavaliselt koma: Hiir hüppas, kass kargas, vana karu lõi trummi. Kui järgnev osalause seletab eelmist, pannakse nende vahele koolon (kooloni asemel saab mõelda sest): Rong ei tulnudki: Piilupart oli jälle magama jäänud.
Jaanuaris 1944.a. Murdis Punaarmee läbi Saksa põhjarinde lõppes nn. Leningradi blokaad. Vene väed peatati alles Narva jõe väeosadele ja Lääne-Euroopa vabatahtlikud (SS vabatahtlikud) Veebruaris toodi Eestlastega mehitatud väeosad kõikjalt Narva rindele. Eesti vabatuse kaitsel! Tõrjelahingutes 1944 kevadel paistsid silma mitmed eestlased keda autasustati Saksa armee kõrgeima autasuga - Rüütliristiga (5) (Adolf Rebane, Harald Rebane) Karistuseks maa kaitsmise eest, tegi N.Liidu sõjalennuvägi eesti linnadele pommirünnakuid. Hävitati Narva linn ja purustati Tallinn, Tartu, Pärnu. Sinimäed Eesti omavalitsus tostas ka mobilatsiooni kuna oht oli uuesti langeda punaterrori alla. Suurima lahing mis eales Eestis peetud, toimus Sinimägedes (kul-aug 44) (3 kõrgendikku sillamäe lähedal), mille tulemusena võib pidada meie võiduks
Karu peeti peaaegu, et üleloomulikuks olendiks. Ta oskas mõtteid lugeda, tundis inimkeelt, mistõttu pandi talle mitmed meelitavaid nimesid. Karul olikaheteistkümne mehe jõud, mille ta oli saanud tohutul hulgal sipelgaid süües. Mõned mehed võisid aeg-ajalt ,,karusse minna", st karu kuju võtta. Hunt oli vihatud oma hoolimatuse tõttu. Räägiti, et ta ei murdnud ainult koduloomi, vaid ka inimesi. Eriti ohustatud olid rasedad naised. Ka tema mõistis inimkeelt ja oskas mõtteid lugeda. Rebane oli väga nutikas. Ta lipsas alati välja püünistest ja lõksudest, mis talle pandud oli. Kui rebane kellegi ees läks risti üle tee, tähendas see ebaõnne. Üksnes oma kohalolekuga põhjustas ta paljude arvates palju pahandust. Nirgi kohta liikusid erinevad arvamused. Mõned pidasid teda heaks, teised aga kartsid teda. Nirgi vigastamine oli sama, mis õnne majast välja viskamine. Teised väitsid, et tema hammustus on sama mürgine, mis rästiku oma. Jänest peeti
nädalapäev K määrata Data Validation boksis esitähtede abil nädalapäev kolmapäev loendist nimega päevad Päevad kuu november loend Kuud lehel abi Kuud töötaja Jänes loend T_nimi lehel abi M_nimi puu liik kask loend P_liigid lehel abi P_liigid Valideerimine tabelite tulpades Kuupäev Müüja Puu liik Sort Kogus 1.09.2008 Rebane 3 1.09.2008 Jänes 5 Päevad esmaspäev dation boksis teisipäev itähtede abil kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev Hind Maksumus Puidu hinnakiri Kuud P_liigid Hinnad jaanuar haab 760
,,Narruse kiitus" tema teos. Oli antiikautorite tööde väljaandja, tegi kindlaks vanakreeka õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Pani oma tööga aluse piiblikriitikale. Niccolo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof.Teoreetikuna oli ta reaalpoliitika ja poliitilise utilitarismi põhjendaja.Jagab oma teoses" Valitseja" õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki. Valitseja peab olema lõvi, kui tarvis, ja rebane, kui tarvis. <- tema lause Tommaso Campanella - Utopistlikku sotsialistlikku ühiskonda kirjeldas oma teoses "Päikeseriik ehk ideaalne vabariik".Riik kus puudub eraomnad, kõik teevad tööd ja kõigile antakse vastavalt nende vajadusele, rahvas valib valitsejad, mehed-naised võrdsed. naistel-riigikaitseõpe Botticelli - oli 15.sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast."Venuse sünd".(-
puuõõnes või mõne teise looma poolt mahajäetud urus. Nägijaks muutuvad pojad ühekuuselt ja vanaloomadega hakkavad ringi liikuma kahekuuselt. Pojad peituvad nii, et neid on väga raske tabada. Hädaohu korral piserdab tuhkur vaenlase üle haisunäärmete eritisega. Hais on nii tugev, et koer lõhnab 10 ka pärast mitmekordset pesemist. Pojad jäävad kevadeni ema juurde. Tuhkru vaenlased on rebane, röövlinnud ja koer. Inimene kütib teda karusnaha pärast. Ta on harilik jahiloom. (Eesti selgroogsed) Metsnugis (Martes martes) ja kivinugis (Martes foina) Need kärplased on tuhkrust märksa suuremad. Kivinugise tüvepikkus on 38 59 cm, sabapikkus on 25 32 cm, mass on kuni 2500 g. Metsnugisel on tüvepikkus 38-58 cm, sabapikkus 17 26 cm, mass 750 1500 g. Nugiste kere on sihvakas ja tugev. Metsnugise karvastik
Professor: Margus Pensa Tallinn 2009 1 Üldiseloomustus Hunt kuulub riiki Loomad (Animalia), hõimkonda Keelikloomad (Chordata), klassi Imetajad (Mammalia), seltsi Kiskjalised (Carnivora), sugukonda Koerlased (Canidae), perekonda Koer (Canis). Kokku kuulub perekonda Canis 7-10 liiki, näiteks: hüäänkoer (Lycaon pictus ), kodukoer (Canis familiaris), rebane (Vulpes vulpes), ja hunt (Canis lupus). Hall hunt (Canis lupus L.) rahvasuus tuntud ka kui susi, võsavillem, kriimsilm, hallivatimees jne, on läbi aegade olnud üks kardetavamaid metsloomi. Kuigi sageli peetakse teda hirmuäratavaks kiskjaks, siis oma vitamiinivajaduse rahuldamiseks sööb vahel ka taimset toitu. Inimest hundid üldiselt kardavad, ohtlikud on ainult marutaudis loomad. Kui varem elasid hundid kõikjal Euroopas, siis tänu
72. Kes hobuse ostab, see nina tõstab. 1.73. 1.73. Koer haugub, kuni hammustab. 1.74. 1.74. Iga koer haugub kodu poole. Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 6 1.75. 1.75. Koer haugub selle ukse ees, kelle käest süüa saab. 1.76. 1.76. Mis koer ei näe, seda koer ei haugu. 1.77. 1.77. Hea peremees armastab koera. 1.78. 1.78. Kass ja koer ei lepi iial kokku. 1.79. 1.79. Karu kõige kangem, rebane kõige kavalam. 1.80. 1.80. Siil ajab karu pesast välja. 1.81. 1.81. Hundi sööki ja saksa lööki ei maksa naerda. Linnud 1.82. 1.82. Lind ei lenda pesa juurest kaugele. 1.83. 1.83. Kanadega magama, kukkedega üles. 1.84. 1.84. Öökull ja koi pelgavad päevavalgust. 1.85. 1.85. Üks pääsuke ei tee veel kevadet. 1.86. 1.86. Haned lähevad, hallad käivad; luiged lähevad, lund tuleb.
tihedad troopikametsad. Loomastik on Hiinas samuti väga mitmekesine, seda eriti riigi lõunaosas. Seal elab suurtest primaatidest giboneid ja makaake ning suurtest kiskjatest tiigreid, karusid ja leoparde, Hiina on ka ainus koht maailmas, kus elab ainulaadne hiidpanda ehk bambuskaru, kes on Maailma Metsiku Looduse Fondi sümbol. Tiibetis on võimalik näha ka lumeleopardi ehk irbist, lõunas aga gepardit. Hiinas elavad aga ka sellised imetajad, nagu pesukaru mägikits, hunt, rebane, ulukhobune ja antiloop. Mitmekesine ja muljetavaldav on aga linnuriik.. Kõige tavalisemad koduloomad on seal vesipühvel, kaamel ning jakk. Hiina - http://www.miksike.ee/docs/referaadid/hiina_liina.htm Taimestik & Loomastik - http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3- 34-2.htm 2. Rahvastik Hiina on suurima rahvaarvuga riik. Hiinas elab üle 1,3 miljardi inimese. Ühel km² elab u. 140 inimest. 94% Hiina rahvastikust moodustavad pärishiinlased. Kuigi hiinlastel on
Konnad on seal väikesed, alla viie sentimeetri suurused loomad, kelle ribid pole ühenduses selgrooga. Nad ei krooksu, nagu konnale kohane, vaid heal juhul piiksuvad. Uus-Meremaa sisalikud seevastu ei mune, vaid sünnitavad elusaid poegi. Üks tuntuim elusolend on kuni veerand meetri pikkune tuataara, kelle lähisugulased surid välja juba 65 miljonit aastat tagasi. Leidub väga palju sissetoodud loomaliike, neid on üle 600 (siil, hiir, küülik, rebane, tuhkur, rott, horv, metssiga, põder, varblane, kuldnokk, rästad jne) on soodsa elukeskkonna tõttu hästi kohanenud, kuid paljud neist on mõjunud kohalikule loodusele hukatuslikult. Enne inimese tulekut oli Uus-Meremaal arvatavasti 60 linnuliiki, kellest 40% on nüüdseks välja surnud. Praeguseks on Uus-Meremaale alles jäänud veel mõned lennuvõimetud või väga saamatult lendavad linnud. Neist kuulsaim on kiivi. Kiivisid on õigupoolest kolm liiki, kõik öise
Okasmetsade loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest. · Põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. · Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Inimesed okasmetsas · Inimesi elab okasmetsade vööndis võrdlemisi vähe ja sellepärast on ka loodus paremini säilinud kui lõunapoolsemal lehtmetsade alal. · Suuremad asulad ja linnad on tekkinud peamiselt jõgede äärde ja rannikualadele. · Metsavööndi põhiliseks loodusvaraks on puit. Puitu kasutatakse
_Eestis: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kullilised, kakulised, apteegikaan, orhideed, angerjas (13.03.2009) _Sisse- ja väljaveol vajalik eksportivalt riigilt väljaveo luba. CITES'I II LISA _liigid, kellega kauplemist reguleerib konkreetne riik. _III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliiki. _Eestis pole selles lisas ühtegi liiki. _Tuleb arvestada teiste riikide piirangutega, kuigi meil on tavalised liigid (pardid, kärp, rebane jne). _Isendite sisse- ja väljavedu toimub eksportiva riigi väljaveo alusel. _Sekretariaat ja komiteed _Korraldusasutus: Eestis KeM looduskaitse osakond _Teadusnõunikud: Eestis Tln Botaanikaaed ja Tln Loomaaed, TÜ Zooloogiamuuseum ning Eesti loodusmuuseum _KeM'st on vaja luba jahitrofeede (sarved, metssea kihvad, karu, hundi, ilvese ja ahmi nahad; karu, hundi, ilvese, rebase, mägra, kähriku ja ahmi koljud) väljaviimisel. CITES'I KONVENTSIOON
arukask, tamm, paju, haab, magesõstar, metsmaasikas, põldmurakas, rabamurakas, vaarikas, kanarbik, sookail, mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl, võsaülane, sinilill, aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill, nurmenukk, hapuoblikas, kõrvenõges, maikelluke, vesiroos ja pilliroog. Loomad on: Põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, metsnugis, nirk, valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt, karihiired, vesimutt ning mitmed nahkhiireliigid. Kalad on: Ahven, luukarits, ogalik, koger, angerjas, haug, särg, kiisk, latikas, koha Linnustik: Harku linnustik on väga mitmekesine. Lisaks igapäevasele 40-50 laululinnuliigile või 20 rannikuliigile on tavalised haudelinnud läheduses ka sookurg, händkakk, musträhn, väike-kärbsenäpp, tuuletallaja, hiireviu jpt. Loodushariduskeskuseks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Diana Roots RIIKIDE OODATAVA ELUEA JA EAKATE INIMESTE VAESUSE SEOSED Uurimistöö Juhendaja: Marit Rebane, PhD Tallinn 2018 SISUKORD ABSTRACT ....................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................4 1 TEOREETILINE RAAMISTIK ..............................................................................................5 1.1 Oodatav eluiga ......
konkurents. Mida sarnasemad on erinevate populatsioonide keskkonna kasutamise tavad, seda kergemini tekib nende populatsioonide vahel konkurents. 11. Jahinduse eesmärgid (vanim rekreatiivne harrastus; tänapäeval ekslusiivne harrastus; reguleerida populatsiooni arvukust, tagada bioloogiline mitmekesisus) ja prioriteedid Eestis – nt. et paremini ära elada, toidulaua rikastamine; harrastus. Põhihuvi on sõralistel (liha, trofee). Väikekiskjate (kährik, rebane, mink) küttimine looduskaitselise iseloomuga. Suurkiskjad eelkõige väga hinnalised trofeeloomad. *eestis jahindusega seotud ulukite arvu reguleerimine; sõralistel põhihuvi 12. Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale g. Poollooduslikud kooslused (ranna-luha-puisniidud kolm kooslust – millised on ja nende hooldamine – kõrge liigirikkus, haruldased taimeliigid, pärandkultuurmaastik, puisniidud, luhaniidud, rannaniidud), nende rekreatiivne kasutus h
Julgestusgrupid reorganiseeriti pärast nende sisulist hääbumist idapataljonideks. Eesti julgestusgruppidesse jäänud meestest formeeriti kolm idapataljoni, mis kandsid numbreid 658, 659 ja 660 ning 657. üksik idakompanii. Administratiivselt allusid idapataljonid iga armee peakorteri juures asuvale idaüksuse ülemale. Neis pataljonides võitles 1942. aasta lõpul kuni 15 000 meest. Idapataljonide viimased ülemad olid: Alfons Rebane Georg Sooden Erich (Heinrich) Ellram 1942. aasta augustis kuulutasid Saksa võimud välja Eesti Leegioni asutamise ning mõne aastakäigu meeste sundmobilisatsioon egiidi ,, Kaitse oma kodumaad!" all. Meestele oli valik. Kas lüüa kaasa Saksa rindeväeosades ja tagala tööteenistustes või minna Saksamaale tööle sõjatehastesse või kindlustustöödele. Meelitati, et Eesti Leegionis on Saksa sõjaväe parim
„Narruse kiitus“ tema teos. Oli antiikautorite tööde väljaandja, tegi kindlaks vanakreeka õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Pani oma tööga aluse piiblikriitikale. Niccolo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof.Teoreetikuna oli ta reaalpoliitika ja poliitilise utilitarismi põhjendaja.Jagab oma teoses“ Valitseja“ õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki. Valitseja peab olema lõvi, kui tarvis, ja rebane, kui tarvis. <- tema lause Tommaso Campanella - Utopistlikku sotsialistlikku ühiskonda kirjeldas oma teoses "Päikeseriik ehk ideaalne vabariik".Riik kus puudub eraomnad, kõik teevad tööd ja kõigile antakse vastavalt nende vajadusele, rahvas valib valitsejad, mehed-naised võrdsed. naistel-riigikaitseõpe Botticelli - oli 15.sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast.“Venuse sünd“.(-
34203130136 Ilves Tom Surju 3 36110070151 Meister Anton Surju 3 36605150941 Mäger Karl Surju 9 38005180669 Oks Aarne Surju 11 38008200347 Oks Kristiina Surju 8 38104220473 Okspuu Reijo Surju 4 34408020335 Kadak Priit Tali 12 34810190405 Karu Salme Tali 7 34811280456 Kesa Katy Tali 9 38206070961 Pajusaar Hanno Tali 9 45711080030 Raja Tiina Tali 9 45903030319 Rebane Rein Tali 7 47508150058 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Tubin Ahti Tali 12 34506190557 Kana Kalju Tori 9 35312110930 Kuusk Maria Tori 10 35408240148 Marmor Aare Tori 13 37006180544 Mänd Olav Tori 7 37111200348 Müller Tarmo Tori 9 44002110722 Paulus Madis Tori 11 47111150090 Sarapik Evi Tori 13 34204170615 Jänes Ahto Uulu 7 34708140585 Karu Karl Uulu 4
38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7
Varustatud samuti tugevate küünistega. Toituvad sipelgatest ja termiitidest. N. puis-soomusloom. S. KISKJALISED Hambad on arenenud saagi haaramiseks, kinnihoidmiseks ja rebimiseks. Iseloomulikud on tugevad odakujulised silmahambad ehk kihvad. Kiskjaliste saagipüüdmisviisid on erinevad. Sgk Koerlased -sale kehaehitus, pikad jalad ja pikk kohev saba. Suure vastupidavusega. Küünised on lühikesed ja nürid ning pole sissetõmmatavad. Saaki jälitavad lõhna järgi. N. koer, hunt, šaakal, rebane, koiott, kährik. Sgk Karulased - massiivne kehaehitus, paksud käpad ja lühike saba. Haistmine parem kui nägemine ja kuulmine. On rohkem taim- kui lihatoidulised. Pikad, mitte-sissetõmmatavd küünised. N. jääkaru, baribal, hiidpanda ehk bambuskaru, panda, pruuunkaru. Sgk. Pesukarulased – ühiseks jooneks vöödilise mustriga saba ja näol asuv tume maskitaoline muster. Kesklmise suurusega, lühikeste jäsemetega. Lühikesed küünised. Esikäpad liikuvad,
aastal, esietendus toimus sama aasta 6. novembril Brnos ja pool aastat hiljem Prahas. “Rebane kavalpeake” on muinasjutt täiskasvanutele, kus põimuvad Moraavia metasaküla inimeste ja metsaelanike saatused, nii et seda on nimetatud ka tšehhi “Suveöö unenäoks”. Tegevus areneb paralleelselt inimühiskonnas ja loomade maailmas. Vastavalt sellele oleks nagu iga tegelane dubleeritud. Neiu Terynka – Kaval Rebaseke Pastor – mäger Jahimees Harašta – Rebane Metsavahinaine – öökull See ooper annab tunnistust, kui hästi Janáček tundis ja armastas loodust. Teos näitab panteismi (kõiksus on samane Jumalaga). 8. Vene avangard teatris ja ooperis 1920. aastatel. Meyerhold ja Šostakovitš. “Nina”. Venemaa 20. saj. alguses Rääkides vene kultuurielust, ei saa peatumata üle minna Vassili Kandinskyst. Ta oli abstraktse maalikunsti rajaja ja kunstiteoreetik (hiljem Saksamaal elades, käis ta tihedalt läbi A. Schönbergiga).
• Vesikonna suure põllususe tõttu on luhta kantavate mullaosakeste hulk suur ja muld väga viljakas nagu metsastepis Ukrainas ja Venemaa Euroopaosas. 3.3. Luhtadele iseloomulik taimestik ja loomastik. Taimestik – isel ntks lamba-aruhein, lubikas, jusshein, värvmadar, seaohakas, angervaks, mätastarn, lünktarn, hirsstarn. Loomastik. Selgrootud: sääsk, ämblik, ehmsetiivaline, kiil. Kalad ja kahepaiksed: haug, säinas, harilik kärnkonn, rabakonn. Imetajad: põder, metskits, rebane, kährik. Linnud: kiivitaja, mudatilder, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp. Liigirikkad kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, lubikas, jusshein. Liigivaesed kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, värvmadar, keskmine värihein. Kuivad aasad: luht-kastevars, punane aruhein, aas-rebasesaba, harilik aruhein. Märjad aasad: seohakas, angervaks, soo-kurereha, mätastarn. Suurkõrreliste lammirohumaad: luht-kastevars, lünktarn, päideroog.
Teistes selgelt erineva alaliigi vanemas naljandikihis moodustavad valetamis- ja absurdijutud. Kavalusnaljandid. Kompositsioonimall, kus on vastandatud kaval ja rumal tegelane ning kaval petab rumalat, on vanemas folkloorses jutus üks läbivamaid stereotüüpe, mille "rakendusala" ei piirdu kaugeltki naljanditega. Selline tegelaspaar võib olla ka zoomorfne, nagu loomajuttudes ja valmides (AT 1299), kus kavala tegelase tuntuimaks võrdkujuks Euroopas ja laiemaltki on rebane. Rumal tegelane võib olla samuti demonomorfne, nagu nn. juttudes rumalast kuradist (AT 1000 1199), kus vastamisi on Kaval-Ants ja Vanapagan. Ka naljandite ja novellilaadiliste juttude vahele on raske selget piiri tõmmata, sest viimasteski on tegelasi vastandavaks tunnusjooneks mõistus ja vaimukus, targemad on harilikult ka sotsiaalselt madalamad ja vastupidi ning targemad annavad rumalamaile mitmesuguseid eetilisi õppetunde. Kuid puhtmoraalse väljundiga võivad lõppeda ka nt.
(uba); Mis on lai ja lapergune? (lääts); teraviljade tsükkel: Kes on siidisärgiline? (rukis); Kes on pikapüksiline? (oder); Kellel moorimütsikene? (kaeral); puude tsükkel: Kellel pikad põllepaelad? (pajul); Kellel kardane kasukas? (kasel); Kellel seljas kuldakuube? (kuusel); Kellel seljas leinasärki? (lepal); loomade tsükkel: Kes on haaviku emanda? (jänes ~ rebane); Kes on kuusiku kuningas? (orav ~ hunt ~ karu); Kes on nõmme neitsikene? (uss ~ jänes ~ rebane ~ orav); Kes on kõrve karjapoissi? (karu); mesilase-küsimus: Kesse kõnnib kõrta mööda, / astub aia äärta mööda, / piirab pilliroogu mööda? Kus ja millal mõistatati? Mõistatuste seosest uskumuste ja kommetega Arhiiviteated lasevad arvata, et 19. saj. lõpul ja 20. sajandil oli mõistatamisel Eestis valdavalt ajaviiteline, meelelahutuslik funktsioon. Mõistatatud, nagu ka jutte räägitud, on kõige sagedamini
Tervislik seisund on küllaltki hea. Eestis pole avastatud kobrastel haigusi. Samuti ei ole koprad peremeesorganismiks nakkavatele haigustele. Koprad surevadki tavaliselt kas loomulikku surma, jahi käigus või satuvad kellelegi toiduks. Koht toiduahelas, suhted teistega. Toiduahelas on nad herbivoorid ja toiduks suurkiskjatele. Tänu vee-eluviisile ja urgudele on kobras vaenlaste eest küllaltki hästi kaitstud. Maismaal võivad vaenlasteks olla kõik suurkiskjad. Poegadele on ohuks saarmas, rebane, tuhkur, suured röövlinnud. 11 Kasutatud kirjandus. Bioloogia gümnaasiumile, 4.kursus. Maailmaatlas www.bio.edu.ee/loomad www.bio.edu.ee/taimed www.et.wikipedia.org http://www.soomaa.com/?id=72&lang=est http://bio.edu.ee/taimed/general/lamminiit.htm http://www.koolielu.ee/files/Niidutaimed.doc http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=76568&term=lamminiit http://miksike.ee/ http://koolielu.ee/ http://www.zbi.ee/satikad/putukad/ www
jaanuar 1921 Eestile tänaseks arvukalt medaleid toonud professionaalne suusasport sai alguse 20. jaanuaril 1921. aastal, mil Tartu „Kalevi" eestvõttel korraldati Emajõel iseseisva Eesti esimesed ametlikud murdmaasuusatamisvõistlused. Võistlejaid oli kokku kümme, kes kõik olid pärit Tartu linnast. Distantse oli kaks 1500 m ja 5000 m, eraldi arvestuses osalesid ka naised. 1500 m sõidus sai esikoha Bruno Leppik, 5000 m sõidus Johannes Lest ja naiste 1500 m võistluses Olli Rebane. 27. veebruaril korraldati Tartus Emajõel 25 km pikkusel distantsil ka Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaasuustamises. Fotol: 30 aastat hiljem - Esimese Tartu maratoni start 16. jaanuaril 1960 Emajõel Esimeseks Eesti meistriks tuli sel alal Arnold Veimre-Veiss. Aasta lõpul toimusid järgmised suured suusavõistlused Narvas, kus võisteldi aga vaid 100 m ja 500 m distantsidel. „Eesti Spordileht" kommenteeris selle kohta: „Peab tähendama, et
Eesti Ettevõtlus Kõrgkool Mainor Venemaa Turismigeograafia Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Turism Venemaal on kiirelt kasvanud alates nõukogu korda, alguses sisemine turism ja seejärel rahvusvahelise turismi samuti. Rikka kultuuripärandi ja suure loodusliku iluga erinevates kohtades. Suurim turismimarsruut Venemaal on reisimine Golden Ring iidsesse linna, laevareisid suuremate jõgede nagu Volga juurde ja pikamaasõitud kuulsal Siberi raudteel. Erinevate piirkondade ja kultuuride tõttu Venemaa pakub palju erinevaid toite ja suveniire ning näitavad väga erinevaid traditsioone, nagu vene Banya , tatari Sabantuy või Siberi shamanist rituaalid.LÜHITUTVUSTUS Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnag...
• tuli (tuli, süsi, katk ‘suits’) • elatis (nool, peksma ‘nahka parkima’, vask (mingi metall)) • religioon (vägi) • koht (ala, üla, vasak, parem, esi (<*eti), pära • pronoomenid (see, too, ke-, mi-, ku-, me, te) • verbid (ela-, ole-, sõuda-) Omatüved: soome-ugri tüved (3000–4000 eKr; ~300 tüve) • somaatilised (käsi, jalg, kops, pea, küünar, ihu, sapp, sõrm, sülg, vats, veri) • loodus (jää, kask, lind, maa, nurm, pilv, paju, mari, tüvi, rebane, siil, utt, hiir, vares, püü, pääsuke, säga, särg, täi, talv, sügis, tõug ‘kevad’, öö) • tuli, toit (palama ‘põlema’, küdema, pada, leem, või ‘kalarasv’, väits, sau ‘suits’ • elu-olu (sõba ‘üleriie’, koda, küla) • sugulus (isa, poeg) • religioon (nõid, ise ‘varihing’, ilm ‘taevas’) • omadused (valge ‘mitte pime’, hahk ‘valge (värv)’, uus, sepp ‘osav, meister’ Omatüved: soome-permi tüved (~3000 eKr; ~100 tüve)
Loo Keskkool 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE Referaat Autor: Klass: 11 Loo 2011 1.Sissejuhatus 19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjas...
kus ta oma naisele kepihoope virutas!" · Iial ei võinud teada, millal Renoir naljatas, millal rääkis tõsiselt. · Renoiri ei suutnud ei vaimustavad sõprustunded ega ümbritsevate sõprade tungivad palved suurilma ellu kiskuda. · Madame Renoiri kalasupp · Nende majal, mis oli pika ristküliku viimane, oli läände avanev pööninguaken, kust nägi Valérieni mäge ja palju muud kaunist. · Mõlemaid Renoiri ateljeesid köeti söeahjudega. · Rebane on prantsuse keeles renard ning sarnaneb kõlalt nimega Renoir. · Madame Mathieu Renoiride pesunaine ja köögitüdruk. · Eugéne rääkis vene, prantsuse, mitmeid hiina ja indohiina keeli ja dialekte. · Jean oli ärahellitatud beebi. · Makja igihaljas võsastik Vahemeremaades, samasuguse hüüdnime andsid pariislased Montmartre'i nõlvadel laiuvale tihedale padrikule. · Nukuteatrisse võis Jean minna alles siis, kui ta oli kolmene. Renoirile meeldis Lyoni
Kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat. Põhiline vorm oli rahvuskirjandus(ühe rahva kirjandus). Maailmakirjandus koosneb kõikidest rahvuskirjanduste parimast osast, kuid on ka kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Ka eesti kirjandus on osa maailmakirjandusest, kandes eneses nii rahvuslikult eripäraseid kui ka üldinimlikke tunnuseid. Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus. Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud katekismused. Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega, mille algust võib lugeda juba Henriku Liivima kroonikast alates. Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet ja teisigi za...
Meenikunno raba on arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka. Kaitsealal on kindlaks tehtud 40 linnuliigi esinemine. Siin on esimese kaitsekategooria – kalakotka – ning teise kategooria metsise elupaik ja mänguala. Rändeperioodil peatub rabal rohkesti sookurgi, rabahanesid, suurlaukhanesid ja laululuiki. Kohata võib ka teise kaitsekategooriasse kuuluvaid liike nagu väikepistrikku ja sarvikpütti. Suurloomadest on paikseteks asukateks metskits, põder, halljänes, valgejänes, rebane, metssiga, suhteliselt arvukas on kobras. Kohata võib ka pruunkaru ja hunti. Raba ümbritsevad liivaseljandikel kasvavad männi enamusega palumetsad, kust leiab rohkesti metsamarju ja seeni. Rabas on hulgaliselt ilusa männiku või liigirikka salumetsaga kaetud soosaari ja saarekesi. Nendest suuremad on Pähnisaar ja Pikksaar. Väiksemad kannavad selliseid nimesid nagu: Väike Kaarnasaar, Saapasaar, Tõrvasaar, Kuivassaar, Liipsaar ja Lõhmussaar. (Meie koduvald, loodus, aeg, inimesed 2007:
1. Linnaökoloogia definitsioon, selle tähenduse erinevad aspektid. Linna mõiste määratlus maastikuökoloogilisest ja maakasutuslikust aspektist Linnaökoloogia käsitleb konkreetse linna elu ökoloogilist eripära, sh linnaelustikku, saastet, müra, haljastust, koduloomade pidamist ja elanike keskkonnateadlikkust. Linnaökoloogia mõistet kasutatakse paljudes erialades nagu geograafia, antropoloogia, sotsioloogia, filosoofia, epidemioloogia, zooloogia, kodumajandusõpetus, ökoloogia jne. Linnaökoloogiaga on seotud linnaehituse ökoloogia, mis käsitleb linnade arendamise ja otstarbeka kujundamise küsimusi. Linnaökoloogia alla ei arvata siseruumidesse puutuvat. Linnaökoloogiat kasutatakse väga palju näiteks (säästva) linna planeerimises. Seal tuleb linnaruum võimalikult kompaktselt ära kasutada, sh tuleb tähtsale kohale seada ka haljastus. 2. Looduspõhise ja rin...
Seepärast tuleb maabumisel kõik tsiviilisikud armutult hukata ning purustada ja hävitada kõik ettejuhtuv. Mingisugust halastust ega armuandmist ei tohi olla. Hukata tuleb kõik, vaatamata vanusele ja soole.“ See pani ka veel kõhkleval seisukohal olnud Eesti mehed minema sõtta Saksa sõjaväemundris kommunistliku Venemaa vastu. kaitselahingutes 1944 kevadel väljanäidatud vapruse eest autasustati mitmeid Eesti ohvitsere Saksa armee kõrgeima autasuga – rüütliristiga nagu Alfons Rebane, Harald Nugiseks, Paul Maitla, Harald Riipalu. „Karistuseks oma maa kaitsmise eest“, tegi Nõukogude sõjalennuvägi Eesti linnadele terrorirünnakuid. (enamasti rahulikele elamurajoonidele) Hävitati täielikult Narva ja suuresti purustati Tallinn, Tartu ja Pärnu.(kesklinn, Pikk tn., Ülejõe) Eesti omavalitsus teostas mobilisatsiooni kuna oht oli uuesti langeda punaterrori alla. Suurim lahing mis eales Eestis peetud, toimus Sinimägedes (jul-aug’44) (3
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusteaduskond Oksana Tsuiko II aasta päevaõpe HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS Referaat Õppeaine: Haldusõigus ja -menetlus Juhendaja: Ardi Rebane Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1. Haldusmenetluse mõiste ja eesmärk...................................................................... 4 2. Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine.......................................... 5 2.1. Seaduslikkus ja selle rakendamine..........................
niiskust võrreldes männiga ja laseb valgust vähe maapinnale jõuda, mistõttu metsaalune on hämar. Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga. Heletaiga nimetus tuleb sellest, et männi võra tõttu on metsaalune valgem. Euroopa okasmetsas kasvavadki põhiliselt kuusk ja mänd ning Siberis lehis ja seedermänd. Põhja-Ameerikas tsuuga, ebatsuuga ja nulg.Loomastik on suhteliselt liigirikas. Taigas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav, põhja pool leidub ka kaljukassi. Lindudest on: tihased, vindid, laanepüü ja käbilind. Jõgedeäärne elustik on kohati väga erinev tavalisest okasmetsast. Seal on ondatraid, kopraid ja saarmaid. Okasmetsad on üldiselt hõredalt asustatud. Karmi kliima tõttu on taigas vähe inimesi. Inimeste peamised tegevusalad taigas on jahindus, kalandus ja puidutööstus. Kohati, kus leidub maavarasid on taimestik hävinud. 11 KOKKUVÕTE
11.2009 997 974 Pind Rasmus Tartu 03:55:45 M17 2189 2741 Puhm Egert Tallinn 05:12:18 M17 740 2793 Puntso Endrik Saaremaa 03:42:55 M17 2326 2649 Raabe Riho Viljandi 05:36:31 M17 785 1131 Raig Ragnar Harju 03:45:16 M17 1826 1600 Rajas Janari Ida-Viru 04:39:30 M17 379 2583 Raudsepp Krister Tallinn 03:23:45 M17 361 2745 Rebane Henry Tartu 03:21:57 M17 1979 2786 Ristolainen Jonatan Tartu 04:51:44 M17 1571 2535 Rubinis Janis Läti 04:24:14 M17 255 2792 Räim Mihkel Saaremaa 03:15:27 M17 42 111 Sarv Sten Viljandi 02:52:05 M17 1293 1075 Selgis Jürgen Põlva 04:09:59 M17 435 2826 Sepa Sander Tartu 03:27:31 M17 259 2726 Siskevicius Paulius Leedu 03:15:53 M17
põlendikud Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa. 3.Millistel talvedel võivad paljud metskitsed hukka saada ja miks? Karmidel talvedel ei leia nad magamisaset ega toitu. 4
(2008). Tiidusest tema 90. sünniaastapäeva allikates puhul. Raadiosaade 08.11. 2008. Eesti Rahvusringhääling: Raadio 2. Video Viide tekstis (Kromanov 2012) Kasutatud Kromanov, G. (rež). (2012). Viimne reliikvia. allikates Videosalvestis. Tallinn: Eesti Päevaleht. Helisalvestis Viide tekstis (Rebane 1998) Kasutatud Rebane, T. (režissöör). (1998). Jõulujutud Helisalvestis. allikates Tallinn: Kaljukotkas. Arhiiviviide Arhiiviviide Viide tekstis (Jaani kiriku meetrikaraamat) Kasutatud Jaani kiriku meetrikaraamat. Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, allikates s 113 A I-III. Suulised allikad Intervjuu (autori Viide tekstis (Juurikas 2013) koostatud) Kasutatud Juurikas, J. (2013). Intervjuu Johannes Pajuga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
