Võib arvata, et kõige arvukamad liigid kuuluvad näriliste seltsi hiirlaste ja putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukondadesse. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Suurimetajatest on Eestis kõige rohkem metskitsi (üle 55 tuhande isendi). Arvukuselt teisel kohal on halljänes ja valgejänes. Mõlemad liigid on esindatud üle 20 tuhande isendiga. Eesti metsadele on iseloomulikud veel metssiga, põder ja pruunkaru. Haruldased ei ole ka rebane ning kährk. Loomakasvatajate probleemiks on aga alati olnud meie metsades elutsevad hundid. Imetajaid võime leida kõikjalt: metsast, avamaastikult, siseveekogudest, merest ja inimasulatest. Eesti arvukates siseveekogudes kohtame saarmast, ondatrat ja kobrast. Läänemeres elavad hallhüljes ning viigerhüljes. K Saarmas - Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel
Pärnu Koidula Gümnaasium Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" I osa 10 klass 2012 Johann Wolfgang Goethe elulugu Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. Aastal 1782 t...
Muistend Sisukokkuvõte: Vanaisa oli loonud maaketta, tõmmanud sellele peale sinise taeva koos tähtede ja päikesega. Maal elasid erinevad loomad, kuid ühel hetkel ei kuulanud loomad enam Vanaisa käske. Vanaisa arvas, et loomadele oleks hädasti vaja ühte kuningat, kes neid käsutaks ja konrolli all hoiaks. Kuninga auks oli, aga vaja kaevata jõgi. Nii hakkasid kõik loomad ühiselt Vanaisa käsul tööd tegema. Appi tulid kõik loomad: jänes, rebane, mutt, karu, mäger ja paljud teised. Kõik ei olnud ühisel agarad. Kui lõpuks töö valmis sai, kutsuti Vanaisa tööd üle vaatama. Vanaisa oli tööga väga rahul ja ütles, et jõele saab nimeks Emajõgi. See juures andis ta osadele töö eest tasu. Mõnedele, aga määras karistuse. Nii tekkiski Emajõgi. Kahe tegelase või koha iseloomustus: Vanaisa ei olnud ülearu karm ega ebaõiglane, vaid käitus üsna õieti, et ta loomad tööle pani
38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7
Raamat annab edasi sõnumi, et koos on alati toredam, kui üksi ning vahepeal peabki järgima just enda südametunnet. TEGELASED: Pokud, koer Eku, kass Sooru, mees Puuko. RAAMATU POPULAARSUSE PÕHJUSED: väga ilusad pildid, loodus on tehtud elavaks, Valter on metsakultuuri osavalt põiminud ühiskonna osaks, Pokud on armsad. K. Vainola „Metsaelu aabits“: raamatu ülesehitus ja eesmärgid. Metsaelu aabits on hea abimees lapsele metsaelu tutvustamiseks. Raamatu peategelaseks on rebane, kelle tegemiste kaudu õpime tundma metsaelu tervet aastaringi - kuidas elavad eri aastaaegadel putukad, linnud ja loomad. Näeme, et looduses on kõik omavahel seotud, et igal putukal, loomal ja linnul on oma ülesanded: kui üks putukas või linnuke kaob, läheb loomade metsaelu „sassi“. Ülesehitatud aastaaegade kaupa. Mida lood nendes raamatutes võiks lastele õpetada? L. Tolstoi „Aabitsajutte“ Alati võiks olukord olla halvem. Abi peab pakkuma
*Armastus on kui aeglasel tulel praadimine. *See on armastus kui teed ootamatu kingituse. *See on armastus kui upud roosidesse. *See on armastus kui tal on sulle midagi thtsat elda. *Armastus on meelierutav. *See on armastus kui muudad salaja oma pevaplaani, et saaksite kohtuda. *See on armastus kui ostad talle raamatu tema lemmikhobi kohta. *See on armastus kui vtad triikimise enese hooleks. *Armastus on see, mis pksiluku lahti teeb. *Armastus on see kui karukoopast vljub rebane. *Armastus on sisemine kdi, mida vljastpoolt sgada ei saa. *Armastus vidab kik: alistugem meiegi armastusele! (Omnia vincit amor: et nos cedamus amori!) *Armastus ohverdab kik ja ei nimeta seda ohvriks. *Mistusega ei saa armastada, isegi siis mitte kui peame armastust krgeks vrtuseks. Sdamega armastatakse! *Siis on armastus kui Sa armastad inimest koos tema vigadega! "Hirm teeb inimese rumalaks." "Piisab sellest, mida anname ja saame."
Tähtsamad süvamere kalad, kes moodustavad kalatööstuse jaoks põhiosa, on tursk ja sei. Heeringas on tähtsaim pinnaveekala. Tähtsamad koorikloomad ja karpkalad on vähid, jõekarbid, merevähid ja islandi austrid. 5.2.3 IMETAJAD Islandi vetes elab 17 erinevat vaalaliiki ja mitmeid hülgeliike. Hülgeid jahitakse spetsiaalselt ettenähtud jahihooaegadel. Väga väärtuslikuks peetakse hülge nahka. Maismaal on väga levinud loomaliigiks rebane ning ta tekitab lambakarjadele suurt kahju. 18.sajandil toodi saarele Norrast põhjapõtru, kelle järglased elavad seal tänini. 1930. aastatel tehti algust naaritsafarmindusega. Lahti pääsenud naaritsad levisid ka loodusesse. Naaritsad tekitavad looduses suurt kahju lindudele ja sisevee kaladele. 5.2.4 LINNUD Island on Euroopa tähtsaim vee-ja merelindude pesitsemisala. Nende põhilise loomastiku moodustavadki linnud. Merelinde ja nende mune on inimesed
Siis võetakse ringi ja hüpatakse päripäeva. Järgmine ring vastupäeva. Viimase rea ajal toob eestantsija ringi lahti ja viib ümber Mardiema. Mardiema laul : Küll ma ketran, küll ma püüan, Siidi ja niidi Oma lastel riidi. Hunt saab kuue, karu kasuka, Rebane saab reitevarju. Ise ma poolest paljassa, Ihu hiilgab tükatie. Pärast laulu lõppu Mardiema mõõdab oma lastele ja majalistele riideid selga. Kullapai pereisa ja pereema! Näe, kõik metsloomadki on uue karva selga saanud. Mina aga hiilgan igal õhtul paljana keset taevast, lapsukesed tähekesed vaatavad näljaste silmadega maa peale. Laul peremehele ja perenaisele :
Luukase spordikoole, toimuvad rahvusvahelised treeningud. Tippsportlane on elukutse ja iga võistlejat saadab oma meeskond ( treenerid, spordiarstid, psühholoogid, tehniline tugi jne.). Suures osas rahastatakse tippsporti, selle korraldust ja kajastamist sponsorite toel. Suurvõistluste ülekanded on maailmas ühed vaadatuimad telesaated. 10 Kasutatud kirjandus ,,Everything is possible" 2010 G.Kanter, R. Rebane www.wikipeedia.ee www.postimees.ee 11
1.Eestiaineline kirjandus; 2. Eesti vanad kroonikad - Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, Liivimaa uuem ja vanem riimkroonika, Russowi kroonika. Ilmumisaeg, tähtsus, mida sealt lugeda saab. 3. Mis on kroonika- defineeri ja too näiteid. 4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased Jannsen, Jakobson, Hurt, nende tegevus ja teened. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. 15.Rahvusliku ärkamisaja luuletajad (välja arvatud Koidula). Oska nimetada vähemalt 3 pluss nende looming. 16. L. Koidula looming. 17. Rahvusroma...
Mis on barokk? 17,18 sajand. · Inimene on kõige tähtsam, saatus oleneb temast endast · hakatakse kõigi asjadega liialdama, samal ajal tekib klassitsism · mõjutab Itaaliat, hispaaniat, inglismaad jne Inglismaal võetakse esimesena kasutusele sõna KODANLUS Madalmaad mõjutas 30.a sõda · vastandite ja kontrastide kunst . Nt mütoloogia meelelisus, toob palju realistlikke jooni. Kasutati palju metafoore, allegooriat (terve lugu on metafoor) pateetika- pila GRACIAN- hispaanlane. (1601-1658). ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst"- hindas kirjandusloomes vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, PARADOKSE ja ANTITEESE. Konseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna nähtud ühe peastiilina KONSEPTISMI. Tema meelest on teravmeelsus kaasaegse inimese eripärane omadus. Antiikautorid ei olnud veel teravmeelsust käsitlenud. Pidev oli näiliku ja tegeliku vastandamine. Barokk on skeptiline ja pessimistl...
Noarootsi gümnaasium Merylin Tihomirova Vanakreeka kirjanduse arhailine ajajärk referaat Juhendaja: Miina Leemets Pürksi 2014 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on vanakreeka kirjanduse arhailine periood. Selles käsitletakse Antiik-Kreeka kirjanduse arhailise ajajärgu kolme perioodi. Teema valik on tingitud autori huvidest. 1.Vanakreeka kirjanduse arhailine periood 1.1Vanakreeka kirjandusest Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kreeka kirjandusloos võib eristada nelja perioodi: 1.Arhailine ajajärk (kuni 5. saj. eKr) 2. Atika ajajärk e klassikaline periood (5.-4. saj. eKr) 3. Hellenismi ajajärk (3.-1. saj.eKr) 4. Rooma impeeriumi ajajärk(1.-6. saj. pKr) Arhailist ajajärku jagatakse omakorda veel ...
Neid hakati hilje kirjutama ka proosas. 3. novella Itaalias.Lõbusad rahvajutud.Sealt on tulnud ka mõiste"novell". 4. vagantide ehk.rändlaulikute ladinakeelne looming.Koolivaheaegadel liitusid ka üliõpilased(skolaarid).Esitasid jooma- ja pilkelaule. 13.saj.prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" ja "Rebaseromaan." Esimene neist on mõistukõneline ja iseloomustab linnakultuuri."Rebaseromaani"võib aga pidada loomaeeposeks.Keskseks tegelaseks on rebane Renart.Teost läbib sotsiaalne satiir, sisaldab ka kommete kirjeldusi ja rahvatarkusi.Huumor vaheldub satiiriga.Peateemaks on kavala ja leidliku rebase võitlus juhmi hundiga. 7.Keskaegne draama. Võrreldes antiigiga oli nii teater kui ka drama keskajal tunduvalt algelisem. 10.-11. saj draamat nimetatakse liturgiliseks, sest väikesed näitemängud said alguse osana kiriklikust jumalateenistusest. 12.sajandil etendused laienesid just publikupoolse huvi tõttu.Neid hakati korraldama
Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003. · Leppik A., 2000. Töötaja turundab ka pärast tööaega. [Online] http://www.ap3.ee/? PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=1820/rubr_artiklid_182005 [05.12.2000] · Meho, K., 2004. Siseturundus mõjutab ettevõtte edukust. [Online] http://www.ap3.ee/? PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=2642/new_eri_artiklid_264212 [31.05.2004] · Rebane, T., 2006. Rahulolev töötaja teeb parimat Pri. [Online] http://www.ap3.ee/? PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=3434/rubr_artiklid_343203 [12.12.2006] · Ahmed, P. K., Rafiq, M., 2002. Internal marketing: tools and concepts for customer- focused management. [Online] http://books.google.com/books?id=tqvIOn- ns4oC&printsec=frontcover&dq=internal+marketing&ei=7GUaS6OuJqDAzQSZkICRB w#v=onepage&q=&f=false · Varey, R. J., Lewis, B. R., 2000
Tallinna 21. Kool Uurimustöö Hasso Krull Koostaja: Mart Juur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ ......3 Looming...................................................................................................... ......4 Intervjuu Hasso Krulliga...................................................................................6 Luuletused......................................................................................................
Laguahel algab eluta orgaanilisest ainest, koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest, lõpeb alati destruendiga (lagundajatega) nt kõdunenud lehed vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened Nugiahel e. parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib eelneval lülil nt õunapuuleht lehetäi seened - mikroviirused 21. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel, koosta toiduvõrgustik. Jänesekapsas -> jänes > rebane > kotkas > mullabakter 22. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). NISU 1000 kg Närilised 100 kg Kullilised 10 kg 23. Kuidas jagatakse kaitstavad loodusobjektid? (4) * kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) * püsielupaigad * kaitstavad liigid ja kivimid * kaitstavad üksikobjektid 24
38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7
Sõralistest võib Murakal kohata põtra, metskitse, metssiga. Kiskjatest on esindatud karu hunt ja ilves (nad kõik eelistavad sooservade mitmekesist maastikku ja päris rabasse satuvad nad harva). Lisaks levib seal ka lendoravad, kuid nende leviku eelduseks on Alutaguse metsad. Soostikus leidub neile sobivaid elupaiku ürgmetsalistel ja valdavalt lehtpuudega kaetud rabasaartel. Rabasaartel on omale sobivad pesitsus ja elupaigad leidnud ka mäger, rebane, orav, metsnugis, kärp ja nirk. Pisiimetajatest võib soistest metsadest leida peamiselt uruhiiri. [], [] Joonis 6 Põder ( http://www.postimees.ee/foto/2/8/33782444712d8879e8_3.jpg ) Joonis 7 Lendorav ( http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PTEVOLs.jpg ) Joonis 8 Karu ( http://www.etv24.ee/failid/91532_01.jpg ) Linnustik Muraka linnustik on Eesti üks väga väärtuslik linnuala. Soostik on olnud juba ammust aega
Märjad aasad • Seaohakas • Angervaks • soo-kurereha • mätastarn Suurkõrreliste lammirohumaad • luht-kastevars • lünktarn • päideroog Luhtade loomastik Selgrootud • ehmestiivaline • ämblik • sääsk • kiil • ühepäevikuline Kalad ja kahepaiksed • säinas • rabakonn • harilik kärnkonn • haug Imetajad • põder • metskits • kährik • rebane Linnud • suurkoovitaja • kiivitaja • mustsaba-vigle • tutkas • mudatilder • rukkirääk • soo-loorkull • täpikhuik • rohunepp Kuidas luhti majandati ja kuidas see luhale mõju avaldas? Luha hooldus • Luht on oma olemuselt poollooduslik kooslus ja ei püsi ilma hoolduseta. • Ilma niitmiseta luht kulustub, võsastub, mõnda kohta kasvab pilliroog. • Paljudes luhtades tehtud maaparandustöid.
kollast laiku Elupaik veekogude ääres, niiskes metsas veekogude ääres, niiskes ja kuivas metsas Toit konnad, kullesed, kalad, hiired hiired, konnad, linnupojad, sisalikud Kes teda söövad? toonekurg, kull, kotkas, rebane, nugis, kotkas, öökull, toonekurg, kährik rebane, siil, mäger Käitumine roomab kiiresti, ronib puu otsas roomab kiiresti Eluviis peab jahti päeval, öösel puhkab peab jahti öösel, päeval tukub
Kirjanduse arvestus 1. pilet Piibli osad, loomine, põhimõisted, tõlked Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust, Vanas Testamendis on 39 raamatut ja Uues Testamendis 27 raamatut. Need on ajaloolised, õpetlikud, poeetilised ja prohvetite tekstid. Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit, see on umbes 1500 aasta jooksul kirja pandud. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Ülejäänud on apokriivad ehk peidetud tekstid. Testamet tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmideks 16. sajandil. Vana Testament oli alguses heebrea keeles, üksikud lõigud aramea keeles, Uus Testament kreeka keeles. Vana Testament tõlgiti kreeka keelde 1. sajand eKr. Selle nimeks sai LXX ( Septuaginta ). Uus Testament tõlgiti ladina keelde 4. sajand pKr. Hieronymos tõlkis seda ja nimeks pani Vulgata. Siis tõlgiti ta armeenia ja süüria keel...
Toome näite. Meie kooli abiturient Vambola sai emakeele riigieksamil tulemuseks 100 punkti ja tema klassivend Juhan üksnes 60 punkti. Tulemuste teavitamise päeval lausus Juhan sõprade ringis, et ta ei tahtnudki rohkem punkte koguda, sest ta pole tuupur nagu klassivend Vambola. Nüüd võiks Juhanilt küsida: ,,Kulla Juhan, kas viinamarjad on liiga rohelised?" Väljend läks käibele prantsuse valmimeister Jean de La Fontaine'i (1621 1695) valmi ,,Rebane ja viinamarjad" kaudu. *** Üks rebane Ats, teistel andmetel Rein, näeb kõrgel viinapuul, ise kõngemas näljast, marju, mis lausa valmiv vein, seest küpsed ja punamas väljast. Me peenutseja jaoks näisid nad liigagi head. Et ta aga sai neid vaid silmaga näha: ,,Nad rohelised veel," ütles ta, ,,ja söövad neid vaid sead." Mis muud tal üle jäigi teha. Jean de La Fontaine'i valmi on tõlkinud Lauri Leesi 4
Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. Kõige tavalisemad puud mägedes nulg ja kuusk, 180-2000 meetri kõrgusel on lapiniidud. Madalamatel nõlvadel kasvavad pöögi-, tamme- ja teiste lehtpuude metsad. Tasandikel kasvab rohi, leidub üksikuid puid. Doonau deltal on kõrkjastikku ja roostikku. Loomastik Rumeenias on 84 liiki imetajaid, 17 neist on ohustatud (nt suslikud, bukoviinia pimerott). Levinumad imetajad on mägikits, karu, ilves, hirv, hunt, rebane, mäger ja tuhkur. Linde on 384 liiki millest 257 liiki on pesitsejad. Levinumad on näiteks kotkad, raisakotkad ja kullid, pelikanid on tavalised Doonau deltas. 12 linnuliiki kuuluvad ohustatute nimekirja (nt käharpelikan, merikotkas, suurtrapp). Roomajaid on 22 liiki (nt sookilpkonn,nokis-,stepi- ja harilik rästik) ja kahepaikseid 19 liiki (nt kollakõht- ja punakõht unk). On ka palju liike mere- ja mageveekalu. Maavarad Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid
Kõrgkeskaja kontrolltöö kordamiseks(õpik lk 123 187) 1.Kõrg ja hiliskeskaja üldiseloomustus ja põhisündmused lk 123125.Kõrgkiire areng, arenes põllumajandus, tekkisid linnad, edenes kaubandus, käsitöö. Kujunes välja feodaalkord, tugevnes kuningavõim. LääneEuroopa muutus tugevamaks. Hilispidurdus kiire areng, põhjus oli katkuepideemia. Feodaalkord hakkas murenema.sündmused962Otto I laseb end keisriks kroonida. 1066William Vallutaja hõivab Inglismaa(saab alguse tugev kuningavõim).1201ristisõdijad asutasid riia linna.1291moslemid vallutavad akkoni.13471349katkuepideemia.1000leif erikssoni juhtimisel jõuavad viikingid PAmeerikasse. 1054Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kiriku vande alla(kirikulõhe).1096UrbanusII kuulutab välja ristisõja. 11981216valitses paavst Innocentius II(paavsti autoriteedi kõrgaeg). 1240Batu khaani väev vallutavad kiievi.1337Saja aastane sõda. 1377algas kirikulõhe e. Skisma.1385Leedu s...
Eesti keele kasutamisele aitasid kaasa kirikuõpetajad. Kirjakeel on suur väärtus: a) selgelt ja ühemõtteliselt suhtlemine. b) kirjakeel ühendab rahva rahvuseks. kultuurisaavutus. Kodukeel ka kirjakeel on oma kasutuse poolest mõlemad õiged. 11. Parallelism. Parallelism - regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Näiteks: Ma lään reiele rebane, odrareiele orava, kaerareiele kanane, rukkireiele räägukene, ahukselle ainekene. (Rahvalaul) 12. Koma ülesanded. Ö, nagu Ö Ö nagu ---- 1. , 2. X 3. ,X 4. X 13. Numbrite õigekiri.(õp lk 154) Kõige sagedamini läheb meil arve vaja kuupäeva, aasta ja kellaaja märkimiseks. Lähtuda
Tammsaare elu:sündis,kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu Vetepere külas Tammsaare- Põhja talus.Oma nime sai kodukohalt ja sealt ka ,,Tõe ja õiguse I" ainestiku.Õppis Sääsküla koolis,hiljem Prümli vallakoolis.Õppis ka V-Maarjas,kust sai viiulimängimisoskuse.Treffner- Teenis puuduva õpperaha osa tasa valvurina,tundide andmisega.Treffneri ainestiku põhjal kirjutas ,,Tõe ja õiguse 2".Sealt sai humanitaarhariduse,vene kirjanduse tundmise.Kiindus Dostojevskisse.Tammsaare realismi käsitlus tugines teaduslikule maailmavaatele.Alguses oli ta puhtakujuline külarealist.Tema lühiproosat ilmus ,,Postimehes","Kiirtes","Teatajas",hiljem jutustused ,,2 paari ja üksainus" ja ,,Vanad ja noored".Kirjaniku nimi A.H Tammsaare kasutusel al 1902a. 03 sai teataja toimetusse töökoha(tln).07 läks Tartu Ülikooli.Oskas saksa ja vene keelt.Hiljem inglise ja prantsuse.Luges palju maailmakirjandust.Huvitas Rooma õiguse ajalugu.Armastas maailmaasjademinimese olemuse ...
HOMOLOOGILISED ELUNDID- elundid, mis on sisestruktuuri, ehituse poolest sarnased. HOX- GEENID- kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulatoorgeene. Need määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel. SÜSTEMAATIKA- bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse. TAKSON- süstemaatika üksus, mis tahes süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm. Nt: rebane, imetajad. VÄLJASUREMINE- üksikute liikide või tervete liigirühmade kadumine elu evolutsiooni käigus. ARTIKULEERITUD KÕNE- häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine. ARUKAS INIMENE EHK NÜÜDISINIMENE- ehk päris inimene ehk tark inimene; ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250-200 tuhat aastat tagasi Aafrikas. AUSTRALOPITEEK EHK LÕUNAAHV- perekond varaseid, tõenäoliselt esimesi püstikäivaid (kahejalgseid) inimlasi.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Venemaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................3 VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS....................4 VENEMAAL HALDUSJAOTUS........................5 VENEMAA RAHVASTIK................................6 VENEMAA RAHVAD....................................7 VENEMAA RELIGIOON.................................7 VENEMAA KLIIMA.......................................7 VENEMAA MAJANDUS..................................8 VENEMAA LOODUS JA LOODUSVARAD...........8 VENEMAA MAASTIKU PILDID........................9 VENEMAA MÄED........................................10 VENEMAA JÕED JA JÄRVED.........................10 VENEMAA SAARED.....................................11 VENEMAA TAIMESTIK.................................11 VENEMAA LOOMAD..........................
tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema, samuti murrab maha kõik lunnud. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma. Kassikakk on looduskaitse all. 9Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje
Sissejuhatus Lugemine on mõtlemistegevus. See hõlmab kriitilist mõtlemist (sõnade, sõnaosade, fraaside ja lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskame...
Pikne Pikse Pill -i Pillik -u Pilv -e Pisike -se Pisut Pisku III v. Poro � �p�hjap�der� Puna Pune -me Puri Purje Puu P�der P�dra P�im -u P�ld P�llu P�ud P�ua P�vvat -u � LE �p�ud� P�ev -a P�evalemb -e P�ike P�ik(e)se P�ivi P�rg P�rja P�ri P�rl -i P�rn -a P��su Pyrg Pyrje � �euroopa piison� Pyy Rahe Rahn -u Raho Rahu Rahuleid -leiu Rahulik -u Raju Rand Ranna Raud Raua Rebu � �oranz�, vrd. rebane, Rebala jne. Roots Rootsi � �rootslane� Rukis Rukki Rusk -e Rute � LE �roos�rg� Ruuge R��m -u R��mus R��msa R�hn -i R�itsak -a R�ni R��k R��gu Saar -e Saarmas Saarma Sale -da Salm -e Salme Samm -u Sammal Sambla Selge Sepp Sepa Siig Siia Sine � ka �lina� Sirge Sirp Sirbi Sisask -i Suits -u Sulev -i Sulg Sule Sulin -a Susi Soe Sutt Sutemeel -e Sutepelg -pelju Suur -e Suvi Suve S�kal S�kla S�lg S�le
38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7
(22. 04 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 08. 05 2012. a., allikas Vikipeedia vaba entsüklopeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Gerd_Kanter Kristina Smigun-Vähi. (12. 03 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 08. 05 2012. a., allikas Vikipeedia vaba entsüklopeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migunV %C3%A4hi Olümpiasümbol. (23. 06 2011. a.). Kasutamise kuupäev: 08. 05 2011. a., allikas Vikipeedia vaba entsüklopeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpias%C3%BCmbol Raul Rebane, G. K. (2010). rmt: R. Rebne, & G. Kanter, Gerd Kanter 15 sammu võiduni. Tallinn: Menu Kirjandus.
Õpetaja saadab tegevust küsimuste ja korral- dustega: Kes leidis kollase lehe? Näita! Mis sul on? Kollane leht. Kellel on kollane leht? Kellel on punane leht? Mis värvi leht sul on? Pane lehed korvi! Palun pane oma leht korvi! Palun anna leht Katjale! Palun too korv mulle! Palun pane korv lauale! 38 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 3. LOOMAD Kuulamine Täna on spordipäev. Loomad on staadionil. Karu ja rebane hüppavad. Hunt ja jänes jooksevad. Siil seisab (kordamisel: ta on kohtunik). Siilil on vile käes. Siilil on müts peas. Tüdruk vaatab. Ta küsib: "Kes jookseb kiiresti?" Poiss seisab. Tal on õhu- pall käes. Poiss ütleb: "Mul on hea tuju." · Jutustades osutab õpetaja pildile ja juhib laste tähelepanu loomade ja laste tege- vusele. · Õpetaja rõhutab sõnu käes, peas. Kõnelemine · Lapsed kordavad pildile osutades kooris ja üksikult: See on karu. Karu hüppab.
teemal. Vaatamata sellele on uni ja unenäod lahutamatu osa meie igapäevaelust. Kasutatud kirjandus: · "Uni ja unenäod" "Loomade mõtlemine", Prof. K. Rammul, Eesti Kirjastuse Seltsi Kirjastus, Tartu, 1934 · "Understanding Psychology" fourth edition, Robert S. Feldman, 1996 · "Psychology" fourth edition, Mary. E. Marshall, Camille B. Worthman, Elizabeth F. Lofus, 1992 · "Unenägu teadusele seni kättesaamatu müsteerium" Selene Rebane http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=154231 · http://www.asdreams.org · http://et.wikipedia.org/wiki/Unen%C3%A4gu · http://www.hot.ee/allen/dreams.htm
ja teist korda sügisel. Valgepõsklagle, kühmnokk-luik, laululuik, hahk ja ristpart ning paljud teised linnuliigid kuuluvad looduskaitse alla. Tervikuna on aga Saaremaa erinevate loomaliikide poolest vaesem kui mandrimaa. Siin ei ole näiteks mutte, naaritsaid ja saarmaid ning ilves ja pruunkaru on siin harvad juhukülalised. ( 2 ) 8.2. Hiiumaa loomastik. Hiiumaa metsades võib kohata põtru, metskitsi, hirvi ja metssigu. Tavalised on rebane, kährikkoer, ilves. Hiiumaa vetesse on koondunud viiger- ja hallhülgekarjad, mis on tähelepanuväärsed kogu Läänemere seisukohalt. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed. Mitmest pesitsemis- ja peatuspaigast on kuulsaim Käina laht.( 3 ) Foto 9. Käina laht Hiiumaal. ( 10 ) 14 9.Inimtegevus looduses 9.1. Saaremaa inimtegevus looduses.
punamullad. [1][10] 4.2. Fauna Riigi fauna on segu Euroopa ja Põhja-Aafrika liikidest. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Metskits, metssiga ja metshirv leiduvad Portugalis maakohtades. Riigis elavad veel hunt ja ilves. Rebane, küülik ning Ibeeria jänes on üldlevinud kogu riigis. Linnuriik on mitmekesine. Kalu on rikkalikult Atlandi ookeani vetes, Portugali mandriosa läheduses, eriti Euroopa sardiini. Koorikloomad on tavalised Põhja-Portugalis kaljustel rannikutel. Ainus rahvuspark Portugalis on Peneda Geres, mille pindala on 7200 hektarit. Geres asub Loode-Portugalis. Peneda Gerese rahvuspargis on väga palju veeressursse jõed, kosed, joad. Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud
(Remmel 1978). Linde on Vooremaa järvedel rõngastatud rohkelt. Siin rõngastatud naerukajakaid on tabatud ka Valgevenes, Ukrainas, Ölandi saarel, Taani väinades ja Taanis, Hollandis, Inglismaal ja Itaalias (Remmel 1978). Ondatra on Vooremaa imetajatest olulisem, kes toodi 1947. aastal Laadogast Vooremaa järvedesse ja Emajõkke. Ondatra kohanes kiiresti ning levis pea üle kogu vabariigi. Vooremaale meelitanud ka oma vaenlasi, kelleks on tuhkur, nirk ning kährikkoer. Rebane käib sageli järvekallastel toitumas ning põldudel on näha jooksmas halljänest (Remmel 1978). 5. INIMTEGEVUS Vooremaal domineerivad põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Reljeefi kõrgemad osad – voorte laed ja nõlvad – on põldudena kasutust leidnud juba pikka aega. Intensiivse põllumajandusliku kasutamise tõttu on põllumaaks sobivad maad kaitsealal kultuuristatud, üles on haritud enamik voortevahelistest soodest ja muudetud need kultuurimaadeks (Koppel 1982).
full.pdf Hawton, K ja James, A. (2005). Suicide and deliberate self harm in young people. British Medical Journal, 330(7496), 891894. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC556165/ Klonsky, D. (2007). The functions of deliberate self-injury: A review of the evidence. Clinical Psychology Review, 27, 226-239. http://www2.psych.ubc.ca/~klonsky/publications/functions_2007.pdf Life Signs kodulehekülg, Kasutatud 14.05.2016 http://www.lifesigns.org.uk/ Mark, L., Mitendorf, A., Rebane K., Sisask, M., Vaikma, J., Värnik, A. ja Värnik, P. (2015). Koolinoorte vaimne tervis. Kokkuvõttev raport. Tallinn, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut. http://www.suicidology.ee/public/files/koolinoorte_tervis_15.06.2015_veebilehele.pdf Oja, M. (2015). Autoagresiivne käitumine noorukieas. PowerPoint esitlus. Tallinn, SA Tallinna Lastehaigla. http://www.lastehaigla.ee/public/vaimse_tervise_keskus/24.04.15_Autoagressioon_2015_M. Oja.pdf
(savipulgad, kuulikesed jne.). Viiakse läbi vanemates vanuserühmades, kuid lihtsamal kujul ka nooremates rühmades. Vabavoolimine. Teema valivad lapsed ise, kasutades kõikides vanuserühmades nii tegevuses kui tegevusevälisel ajal. Natuuri järgi voolimine. Aluseks on vaatlus, mille käigus selgitatakse välja eseme kõige iseloomulikumad jooned. (n. milline on õun, ploom; mille poolest erinevad koer ja rebane jne.). Tegeldakse põhiliselt vanemates vanuserühmades. Oluline on meeles pidada, et koolieelne laps pole suuteline natuuri täpselt jäljendama! Mälu järgi voolimisele peab eelnema mingi konkreetne eeltöö (muinasjutu lugemine, filmi vaatamine, jalutuskäik vm., mille käigus juhitakse lapse tähelepanu esemele või olendile, mida hiljem voolima hakatakse. Kokkuvõte Me saime teada,et sõna ,,mask" etümoloogia on sama salapärane nagu mask isegi. Esimest korda ilmus sõna kasutusse 7
Second level kuivendamine Third level Fourth level Kahjuks on tänapäeva Fifth level inimestel kombeks soid ja rabasid kuivendada, et saada kaevandada turvast. Kuid soode ja rabade kuivendamisel hakkab see välja surema ja on ohuks seal elavatele loomadele. Näiteks raba rebane, sipelgad ja kalad. Õnneks on hakatud nüüd rabasi ka looduskaitse aladeks lisama ning nüüd on osades kohtades nende kuivendamine seadusega keelatud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Rakvere Reaalgümnaasium Uurimistöö SAKSAMAA Kaupo Rebane 12.T klass 2010 Riik: Saksamaa Geograafiline asend: Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kaart 1: Kaart 2:
Juhukülalistena on registreeritud 1985. a valgevaal, 1987. ja tõenäoliselt ka 1995. a ahm. Võimalik on punahirve siia sattumine Lääne-Virumaalt. 3.5 Elupaigad ja asukad 3.5.1 Metsad METSAD hõlmavad siinsest maismaast üle poole. Imetajaid kohtab siin peamiselt maapinnal, kuid ka maasse kaevatud urgudes ja puuvõrades. Peamiselt metsaga, kuid ka teiste elupaikadega on seotud pisiimetajaist mets-karihiir, kaelushiir, orav ja kasetriibik, suurematest valgejänes, metsnugis, mäger, rebane, hunt, kährik, metssiga, metskits ja põder. Liike, kelle peamiseks elupaigaks on mets, leidub Eestis ligemale paarkümmend. Neist enamik on liikvel aastaringi. Karu, mäger ja kährik võtavad talvel ette mitmekuulise taliuinaku, mida sulailmad võiva häirida. Kasetriibik seevastu on sügavas unes septembrist kevadeni. Tüüpiline metsaelanik on valgejänes lõhkise ülamoka, laiade käppade ja talvel pea üleni valge kasukaga loomake. Toitu aitab
, vaatab Kareeni otsa ja naeratab. ANN Felixil on kaks WC potti. Kaks potti. Kõrvuti. Ann hakkab südamest naerma. Kareen niisamuti. Lõpuks murdub ka Felix. KAREEN Ma pidasin alguses seda naljaks. ANN Hea nali eks. FELIX Ma ei uskunud, et see nii positiivselt mõjub. ANN Ja kuidas veel... KAREEN Seoses WC-ga... Kas te seda nalja teate? Jänes ehitas WC metsa. Esimene külastaja oli rebane. Jänes: "Millist muusikat ma panen?" 50 Rebane: "Valssi paluks." Jänes tegi nii nagu rebane tahtis. Rebane tuli WC-st välja ja ütles: "Väga kõva WC oli." Järgmine külastaja oli karu. Jänes: "Millist muusikat ma panen?" Karu: "Punki paluks." Jänes tegi nii nagu karu tahtis
arenes. Eestlased Nõukogude Liidu ja Saksamaa relvajõududes: NSVL Saksamaa Põhja-Eestis jõuti läbi viia sundmobilisatsioon, Põhiüksus Eesti Leegion (olid vabatahtlikud). Punaarmeesse võeti 33 000 meest (neist 1944 see reorganiseeriti 20. Eesti SS-diviisiks. tööpataljonides suri u. 1/3) Selle allüksus oli kuulus Narva pataljon (ees Algul kuulusid eestlased 22. Territoriaalsesse Alfons Rebane, võitles Ukrainas). Laskurkorpusesse. 1941. aasta lõpul formeeriti Osa eestlasi olid nn. soomepoisid (JR 200), 8. Eesti Laskurkorpus (komandör võitlesid Soome armee koosseisus NSV Liidu kindralleitnant Lembit Pärn). vastu. Põhisündmused eestlased osalesid 1942/43. Vabatahtlikest moodustati ka ida- ja aasta vahetusel lahingutes Velikije Luki all. politseipataljonid.
Metallurgia- kõrgeahju tehnoloogia Margus Rebane AT- 207 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2009 Sissejuhatav loeng Konstruktsioonimaterjalid on materjalid, millest valmistatakse ehitiste ja seadmete koormust vastuvõtvaid osi. Vanimateks Inimkonna kasutuses olevateks konstruktsioonimaterjalideks olid
1) 2) Õpetajale 5 punkti 13. ÜLESANNE Täida tühjad lülid toiduahelas allpool toodud loomade ja taimede nimetustega. Liik 1) Rebane 1) 2) Pohl 3) Teder 2) 4) Hunt 3) Valgejänes Ilves
perekondade, külade või hõimude asutajajumalad Tänapäeval on enamik jaapanlasi nii shintoistid kui ka budistid. Shitoismi kuulsaim pühapaik on Ises, seal asub päikesejumalanna pühamu Kuni 1945 usuti, et Jaapani keiser on selle jumalanna otsene järeltulija - jumal Shintoistlikud pühamud võivad olla väga erineva suurusega, kõige rohkem austatakse neis Inari nimelist kamit tema saadikuks on rebane Shintoistlikku pühamusse sisenemiseks peab tegema läbi rituaalse pesemise loputama suu ja pesema käed, sees olles on võimalik osta amulett või palvetahvel Kamide kohalekutsumine on kellahelina või käte plaksutamise läbi Pühamutes pole kamide pilte kuid on nende kujud Igal Shinto pühamul on vähemalt üks torii e värav Shintoismi olulisemad pühad on uusaasta ja kirsiõitepüha Taoism
Eduard Vilde (18651933) 1880. aastat alguses alustas oma loomingulist tegevust Eduard Vilde, kellest peagi kujunes eesti kirjanduse juhtiv prosaist. Vilde varasemas loomingus domineerib seikluslik element, erakordne fabuleerimisanne ja huumoritaju, mistõttu ta looming oli rahva hulgas populaarne. Vilde ei jäänud kunagi loorberitele puhkama, ta arendas end pidevalt, oli kursis ühiskonnas valitevate meeleoludega, teadis palju valitevast sotsiaalsest ja esteetilisest mõttelaadist. 90. ndail sai Vildest eesti kirjanduse juhtiv kriitiline realist. Emigratsiooniajal süvenes Vilde teostes psühholoogiline sisu. Lisaks kirjutas Vilde paguluses draamat, pannes sellega aluse eesti draama sünnile. Tagasihoidlik, kohusetundlik, aus, pehme iselga, tõsine. Vilde isa Jüri Vilde sai 1862. aastal Pudivere mõisa moonakaks edutati moonakaks. Kahe aasta pärast abiellus noor kubjas mõisa te...
,,Narruse kiitus" 1509. Sõjavastased vaated. Johannes Reuchlin koos Roterdami Erasmusega peeti teda ,,Saksamaa kaheks silmaks." Oli vastu juudi pühade raamatute hävitamisele. Ulrich von Hutten üks esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee. Niccolo Machiavelli ,,Valitsejas" võttis sõna riigivalitsemise probleemistikus. Vaja oli tarka ja osavat diktaatorit, kes ei tunneks end aheldatuna moraalinormidega. Valitseja peab olema nagu lõvi, kui tarvis, ja nagu rebane, kui tarvis. Makjavellism. Sõnamurdlik ja põhimõttelage poliitika. Tommaso Campanella ,,Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik." Reisikirjeldus vormilt. Riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd, kõigile antakse vastavalt nende vajadustele. Riigi valitseja valib rahvas, naised ja mehed on võrdsed. Saksa reformatsiooni algus Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Riigi territooriumi 15. sajandu lõpul kuni 16. sajandi alguses laiendati, kuid keisrite tegelik võim vähenes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
