põldudel elavaid jänesepesakondi. Jänesel võib olla kahesarvelised emakad, kus võivad olla erineva vanusega embrüod/looted – superfetatsioon. Koprofaagia – toit käib seedetraktist läbi kaks korda ehk nad söövad enda 1. väljaheidet. Jänesel toimub tselluloosi lahustamine tagapool, kui on valkude imendumine. Valgejänesel on kõrvaotsad mustad. Väikesed koerad Rebane Pesukaru koer (kährikkoer) Kaal 4-10 kg 4-10 (talvel 13) kg Levik Põhja- Ameerika, Sissetoodud Eestisse Põhja- Aafrika, (1950ndatel), ja Euraasia (va. Indo- Venemaale, päris 13
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte ming...
karvastiku ning tugevate käppade ja lühikese saba tõttu mõtted väikesele karul. Tänasel päeval elutseb kukkurkurat vaid tasmaanias, kus on tal looduslikud vaenlased puuduvad. Kukkurkuradi ainus vaenlane on inimene. Kukkurkuradi pikkus on 50-60 cm ja kaalub 6-8 kg. Tema uriseb, sisiseb ja klähvib valjusti. (Parish 2005:17) 1.3. Kiskjaliste selts Austraalias ei ole põliseid kiskjalisi loomi. Tänapäeval on Austraaliasse sisse toodud Koerlate sugukonda kuuluvad dingo ja rebane. 1.3.1. Sugukond: Koerlased Dingo on koerlane, kes on Austraalia kuivades piirkondades elanud juba kiviajal. Dingo toodi siia põliselanike (aborigeenide) poolt ning ta on tänasel päeval üks Austraalia suurimaid imetajaid. Vanimad tänaseks leitud dingoskeletid on 3000 aastat vanad, kuid siiski arvatakse, et esimesed dingod tulid koos inimesega Austraaliasse juba 8000 aastat tagasi. Dingol on lihaseline ja võimas kehaehitus. Tema karvastik võib olla erinevat värvi - alates
Seejuures on tal palju abi mudelitest kui lihtsustustest. Mudeli saab luua mistahes makrokehast, vee molekulist, lihtaine aatomist, elektromagnetlainest või koguni Päikesesüsteemist ja tervest meie Galaktikast. Modelleerida saab aga ka füüsikalisi nähtusi nagu elektrivool, auto liikumine maanteel või valguse murdumine vihmapiisas. GLOOBUS, MOLEKULI MUDEL. 20. Kuidas me tunnetame igapäevaelus ruumi ja aega. Kuidas me neid mõõdame? Me ütleme selle kohta, et rebane ja viinamarjad paiknevad ruumis erinevates kohtades. Seda ruumi, kus kehad asuvad, saab kirjeldada just erinevate pikkusmõõtude abil. Ruum pole vajalik mitte ainult kehade asukoha kirjeldamiseks. Ka kehad ise võtavad enda alla mingi ruumi. Kehad on ruumilised. Ruume on ühemõõtmelisi, (pikkusmõõdud) kahemõõtmelisi (pindalamõõdud) ja kolmemõõtmelisi. (ruumalamõõdud). Kolmemõõtmeline ruum võib sisaldada vähemamõõtmelisi ruume
Linnakirjeldus Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused olid enamasti suunatud feodaalide ja vaimulike vastu, neid kujutati rumalate ja ahnete ning naeruvääristati kõikvõimalikel viisil. Prantsusmaal oli eriti tuntu ,, rebaseromaan ,,. See koosnes paljude autorite loomingust, mis õige pea aga tervikuks liideti. Tegelasteks olid seal loomad, kes aga tegelikult kujutasid inimesi. Lõvi oli kuningas, karu suurfeodaal, hunt rüütel ja eesel preester. Peategelane rebane aga meenutas kõige enam jõukat linnakodanikku. Tänu oma kavalusele sai rebane alati jagu rumalast karust ja kurjast hundist. Samas võis ta hätta jääda, kui asus kimbutama väiksemaid loomi. Kuulsaim poeet oli Dante Alighieri (1265. 1321. ) teose ,, Jumalik komöödia ,, autor. Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklikud etendused arenesid välja jumalateenistuses. Et jumalateenistust rahvale
peab suutma oma saatust kontrollida. ,,Valitseja" oligi pragmaatiline käsiraamat, õpetus, et kuidas see on saavutatav. ,,poliitilisele realismile" alusepanija. Oluline näida vooruslik. Ei tohi karta olla julm. Kas olla armastatud või kardetud ? Peaks olema nii üht kui ka teist, kuid sede on raske saavutada. Sel juhul olla pigem kardetud, sest inimesi hoiab kontrolli all pigem hirm kui armastus. Machiavelli ütleb , et valitseja peab olema nii lõvi-tugevus, jõud , kui ka rebane kavalus. Sõda aitab tegelikult riiki koos hoida, vältida sisetülisid. Isegi sisetülid võivad kasulikud olla, sest see aitab valitsejal oma võimu säilitada. 16.-17. sajand, kuidas ühendada Erasmuse ja Machiavelli? ,,Riigi huvi" teooria - ,,halb"(Machiavelli) ja ,,hea" huvi teooria. Halb Machiavelli eesmärk pühitseb abinõu. Head teoreetikud ütlevad , et valitseja jaoks kehtivad küll
Karjala pulmalauludes on napilt vihjeid mõrsja ja peigmehe romantilistele ja erootilistele suhetele. JUTUTRADITSIOON Loomamuinasjutud Jutupärimust jagatakse üldjuhul muinasjuttudeks, naljanditeks, muistenditeks ja legendideks. Muinasjuttude tähtsamad rühmad: loomamuinasjutud, imemuinasjutud, satiirilised muinasjutud. Soomes kirjapandud loomamuinasjuttudest on paljud ülemaailmsed, veel sagedamini üle-euroopalised. "Rebase kalasaak"- rebane kavaldab endale kalasaagi, teeseldes koolnut ja "Hänna abil kalastamine". Valmide ainestikus korduvad selged vastandusastmed: tark loom-rumal loom (rebane ja karu või hunt), koduloom-metsloom (koer -hunt), püüdja- püütav ( kass ja hiir, hunt ja lammas); linnud-neljajalgsed; inimene -loom. Soome valmid mõjuvad kaunis kalgilt, neis petetakse, vägivallatsetakse ja tapetakse. Imemuinasjutud, novellilaadsed muinasjutud, satiirilised muinasjutud ja naljandid
(Vrdl. Erasmus!) ... inimestel [on] vähem aukartust kahjustada seda, kes paneb end armastama, kui seda, kes tekitab hirmu, sest armastust hoiavad alal kohusetunde köidikud, mis katkevad kohe - kuna inimesed on alatud ja halvad -, kui avaneb võimalus isikliku kasu saamiseks; hirmu aga hoiab alal kartus karistuse ees, mis ei jäta sind iial. · Käitumisjuhised. Milline peab olema valitseja iseloom? Kui vaja, peab käituma nagu lõvi, kui vaja, siis rebane. Kohandumine (Iroonia Cicero suhtes jõu ja kavaluse vastandamine vooruslikkusele on viga!). Pole üleskutse vägivallale! Hoiatavaks eeskujuks Sitsiilia türann Agathocles, kes reeturliku ja halastamatu poliitikaga saavutas võimu, aga mitte au (ei ole seega identsed!). Ka jõhkraid meetodeid võib kasutada "hästi" või "halvasti": ebaõiglus tuleb korda saata korraga ja kiiresti, pärast taastada stabiilsus Sõda pole iseenesest halb, sest mobiliseerib
ettevalmistusele. Hooaja edetabel lühijooksudes ei teeks häbi ühelegi tugevamale spordirajoonile. Murer tuntakse vaid selle üle, mis saab edasi, kui kauaaegne kergejõustikutreener ja Türi kergejõustikuelu eestvedaja Leonhard Soom oma ameti maha paneb, nagu on karta. Kõige silmapaistvamad on tema teened noorte kiirjooksjate ettevalmistamisel. Päris edukalt suudeti treeninguvaeva realiseerida ka keskmaajooksudes. Taas küündis 800 m 19 aastane türilane Raivo Rebane ajani alla kahe minuti (1.58,8) ning 1500 m 18aastane Urmas Utar nelja minuti piirile (4.00,24). Heast küljest näitasid ennast Heldur Meister, Olev Ulp, Heino Pitelkov ja Heldur Kurvits, viimane põhiliselt pikemail distantsidel (5000 m 15.08,9, 10 000 m 31.54,62). Südikuse musterkujuna tuleb esile tõsta nüüd juba neljakümnenda sünnipäeva seljataha jätnud ,,EKEProjekti" insenerprojektanti Jaan Lompi, kes ei jätnud vahele ühtki tähtsamat jooksuvõistlust. Ta ise räägib, et
Kokkuvõte Eelnevaid teadmisi Saksamaa kohta oli mul juba üsna palju, kuid siiski otsustasin ma natuke rohkem selle maa kohta teadmisi saada. Kindlasti sain ma palju uut teada turismi valdkonnast. Nüüd tean, milliseid kohti külastada, kui Saksamaale satun. Uueks teadmiseks oli kindlasti selle riigi loomastik. Nüüd tean, et Saksamaa loomastik pole kuigi mitmekesine. Metsades võib kohata selliseid imetajaid nagu metssiga, hirv, nirk, mäger, kobras, põder, metskits, hunt ja rebane. Varem Saksamaa metsades elanud karud, ilvesed, metskassid ja teised kiskjad on hävinud. Üle 20 aasta kestnud ökovõitluse tulemusena otsustas Saksamaa valitsus 1998. aastal sulgeda kõik tuumajõujaamad, et vältida võimalikke keskkonnakahjustusi. Ka üllatas mind see, et Saksamaal on vanurite osakaal üsna suur- vanureid on rohkem kui noori inimesi. Metsad katavad peaaegu kolmandiku Saksamaa pindalast.
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...
Tallinna Saksa Gümnaasium TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Õppematerjal Koostajad: Ivi Olev Harry Sepp Anu Tuulmets Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MIS ON UURIMISTÖÖ?.......................................................................................................3 1.1. Mis on probleem?...........................................................................................................3 1.2. Kuidas seada eesmärki?................................................................................................. 3 2. UURIMISTÖÖ JUHENDAMINE JA KOOST...
" o Tema, Andres, oli poissi nii väga tahtnud ja iga tütre sünnil naisele etteheitvalt otsa vaadanud. Aga kui nüüd oleks mõni tulnud, kel vägi ja võimus, kui oleks tulnud kas või vanajumal ise ja oleks Vargamäe Eespere tagukambri uksest sisse astunud ning öelnud: "Tahad, ma teen poisi tüdrukuks, nõnda jääb Krõõt elama," siis oleks Andres praegu sõnalausumata nõus olnud. o ...et metsas pole rebane, vaid Vargamäe Juss, kes piilub tihnikus, kuidas küll tema Mari sõidab jõulu keskmisel pühal pere Andresega kirikusse, nagu oleksid nad juba mees ja naine. Juss käis eile üksinda, aga Mari sõidab täna peremehega, niisugused lood on Vargamäel. o Kui Mari Jussi nägi, karjus ta kohe: "See on sama nöör, mis seekord heinamaalgi!"..Mari esimene mõte oli: kui võiks oma pea pista samasse silmusesse, kus oli Jussilgi
( Terminite maht S+ aP- (+) ) Igasuguse otsustuse põhistruktuur. Ebatavaline võimalus (+) kui predikaat on täismahus. Nt: mõned loomad on ahvid (P) - S on piiritlemata mahus. Täismahuline termin. Mõned inimesed on rikkad - P+ aS- Nt: kõik Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T koerad hauguvad (P). Haukuda võib hunt, rebane. S- iP+ Kui S ja P on olemas, siis on tegemist otsustusega. Kui neid pole siis pole tegu otsusega. Üldjaatav otsustus, tähis A. Mis teed? Kuhu lähed? Miks lähed? Vasak pool. Sammu marss. Ära tee. Jäta järgi. Ära sega - küsivad, paluvad, anuvad, käskivad - need pole otsustuslaused, siin pole S P struktuuri. 2. Otsustus: ükski S ei ole P. ( Terminite maht S+ eP+ ) Üldeitav lause. Tähis E. 3. Otsus: mõni S on P. (Terminite maht S- iP- (+) ) Osajaatav lause. Tähis I. Ebatavaline
1.8. Loomastik Loomade arvukus ja liigiline mitmekesisus on suurim rannikumadaliku keskosas (Lahemaal), kus on piisavalt soodsaid elupaiku ning väiksem inimmõju (Linkrus 1998). Linkrus toob oma käsitluses selle piirkonna iseloomulikumate asukatena välja põdra ja metskitse, kelle arvukus on küll 1970. aastatega võrreldes langenud, ent keda võib siiski rannikumadalikul pea kõikjal kohata. Suurtest kiskjatest leidub pruunkaru, hunti ja ilvest. Väiksematest kiskjatest on levinud rebane, kährik, mäger, metsnugis ja saarmas. Samuti esineb tuhkrut, kärpi ja nirki. Tänu elupaikade mitmekesisusele on ka lindude liigirikkus vaadeldaval alal väga suur. Nende osakaal on oluline just saartel. Soome lahe rannik on ka oluline lindude rändetee. Ka kalastik on rannikumadaliku vetes väga liigirikas, esineb nii magevee-, mere- kui ka siirdekalu. Rannikumadaliku jõed on olulised siirdekalade (lõhelised ja silmud) kudemispaigad. Lõhe
metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest, rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küttimisega, eesmärgiga vältida liigseid metsanoorendike,
Pranglil vahelduvad metsad niitudega. Domineerivad nõmmemetsad. Lääneosas on laialdasi rannaniitusid, eriti iseloomulikud on klibutarnaniidud. Pedassaarele on tüüpilised sambliku- ja kanarbikumännikud. Haruldastest liikidest kasvab siin merikapsas, see on selle liigi absoluutne põhjapiir. Loomastik Lahemaa koos lõunas liituva Kõrvemaaga on loomadele, eriti suurimetajatele omamoodi pelgupaigaks. Esineb põtra, metskitsi, hunte, ilveseid, metssigu, karu, rebane, kährik, mäger, metsnugis, saarmas, tuhkur, kärp, nirk, hall- ja valgejänes, madusid esineb harva. Linnuriik on mitmekesine. Huvitavaim liikidest on krüüsel, kelle pesitsuspaik on Pakri poolsaare põhjarannikul. Lindude osakaal loomastikus on märkimisväärne väikesaartel. Piki Soome lahe rannikut toimub massiline lindude ränne. Kalastik on rikas ja mitmekesine. Soome lahe rannikumadaliku jõed on tähtsad siirdekalade koelmud (lõhelased ja silmud)
konkretiseerimine. Areneb edasi sõnaloomeoskus: laps kasutab ja moodustab lisaks liitsõnadele ka tuletisi (mahlane, jooneline). Laps märkab ja nimetab detaile (nt näo osad: ripsmed, kulmud, lõug). 5-aastased 5-aastane laps kasutab kõnes nii liig- kui üldnimetusi, hakkab kujunema sõnatähenduse 3.üldistusaste: 2.astme kujutlused ja sõnad ühendatakse veelgi üldisemateks rühmadeks (laud – mööbel – asjad; kass, rebane – loomad – koduloomad, metsloomad). Areneb omadussõnade kasutamise oskus: laps leiab antonüüme (lühike – pikk, mõistab, kuid kasutab piiratult sünonüüme (kõnnib, longib, sammub, astub). Oskab leida ka iseloomu, käitumist ja hinnangut tähistavaid sõnu (julge, rumal, huvitav). Laps mõistab, et mõnel sõnal võib olla mitu tähendust (nt koor, tee). Ta kasutab õigesti arv- ja järgsõnu (1-5) ning aega väljendavaid nimisõnu (hommik, päev, õhtu, öö)
ESIMENE NÄITUS 1.etendus AADU (traktori ees): Selle selfie koos maasturiga teen ma oma armsale Elsale. Näe, mineval nädalal oli ta mu pilti kommenteerinud armas oled. Peaks nüüd vana Priidu-onu ka mind armsaks ja lubaks mul Elsaga deitida. PRIIDU: (tuleb , tahab esiti Aadust mööda minna) AADU: (tõuseb üles ja teretab): Tsau Metsaonu PRIIDU:Tee läheb teie õuest läbi, muidu ei oleks ma siit tulnud. (Porisedes) Nagu oleks mul siia asja- teie mudasest õuest läbi käia. Au ainult ajate taga, aga sellele tähelepanu ei pööra, kuidas majapidamist korras hoida. Lähete ikka aasta-aastalt vaesemaks ja alatumaks. AADU: Onu ega see meie süü ei ole! Elektrihind tõsteti just paar kuud tagasi ja nüüd juba jälle. Bensiini hind on ju meeletult tõusnud, nüüd tõuseb jälle. Käin poes ja ei suuda uskuda-kui palju pappi läheb lihtsalt õllele-kohutav. PRIIDU: Bensiini hind kõrge, elektrihind kõrge. On siis vaja bemmiga ...
kirjanikku... Ma armastan, näete, seda vett, puid, taevast, ma elan loodusele kaasa, ta äratab minus kirge, vastupandamatut tungi kirjutada. Ent ma pole ainult loodusekirjeldaja, ma olen ka kodanik, ma armastan kodumaad, rahvast, ma tunnen, et kui olen kirjanik, siis olen ma kohustatud kõnelema rahvast, tema kannatustest, tema tulevikust, kõnelema teadusest, inimõigustest jne, jne. ja ma kõnelengi kõigest, ruttan, mind kiirustatakse igalt poolt, kurjustatakse, ma visklen siia-sinna nagu rebane koerte küüsis, näen, et elu ja teadus lähevad üha edasi ja edasi, mina aga jään üha rohkem ja rohkem maha, nagu rongile hilistunud talumees, ja tunnen lõppude lõpuks, et oskangi ainult maastikku kujutada, kõiges muus aga olen võlts, luuüdini võlts." Me tunneme Trigorini tegelaskujus ära palju Tsehhovile omast. Ka Tsehhov hindas oma loomingut: "kena, andekas", samamoodi hindab seda Trigorini tegelaskuju. Seega on Niina kui sümbol, kunsti hing, keda või mida Tsehhov imetleb.
territooriumist eemale. Lind kaitseb oma territooriumi, et talle ja järglastele jätkuks toitu. Edukal linnul on suurem territoorium ja ta leiab partneri. Eri liiki isendite vahel esineb konkurents siis, kui neil on elutingimuste suhtes ühesugused vajadused. Näiteks ühesugust pesapaika (puuõõnsust) vajavad rasvatihane ja sinitihane. Elupaiga ja toidu pärast konkureerivad inimese läheduses elavad kodurott ja rändrott. Peamiselt talvitumispaiga pärast võistlevad rebane, mäger ja kährikkoer. --- 89 Järelikult, kui lähestikku elavatel organismidel on ühesugused nõudmised elupaiga või toidu suhtes, võib üks teise välja tõrjuda. Omavahelises konkurentsis ei pruugi nõrgem alati hukkuda, kuid ta tõrjutakse elupaika, kus on halvemad elu- ja toitumistingimused. Liikidevahelist konkurentsi taimeriigis näeme näiteks porgandipõllul. Seal on alati ka umbrohtude seemneid, mis tärkavad kiiresti ja kasvavad peagi lopsakateks taimedeks
põlga ära ka õpetlased. 1509. Rotterdami Erasmus, ladina keelene narrusekiitus, mis on populaarne eriti pärast trükikunsti leiutamist. (Kreutzwaldi mugandus Kilplased) Teise liigine loomakirjandus, "Reinecke Fuchs", "Roman de Renart" (rebase romaan e. Kreutzwaldi Reinuvader rebane). Loomad sümboliseerivad inimesi. Lõvi Nobel kuningavõim, karu Beorn suurfeodaal, hunt Isengard keskaadli esindaja, eesel ja oinas vaimulikud, kukk ja kana lihtrahvas, rebane Renart linnakodanik/vembumees. Allegooriline teos, nägemuslik romaan "Roosi romaan", traktaat armastusest. Francois Villon (1431 - ?) jäi varakult orvuks, oli andekas, õppis Pariisi ülikoolis. Sai kunstide magistriks, ei suutud linna ahvatlustele vastu panna ja sattus kurjategijate jõuku. Pagendatakse linnas, kaks korda mõistetakse surma, alates 1463. aastast puuduvad tema kohta andmed. Luule koondatud kahte kogumikku 1. väike testament 2. suur testament. Kuulsaimad tema ballaadid
Tegemist on missiooni pooliku tajumisega, oma kitsasse maailma sulgumisega. Näiliselt tark, pealiskaudsus, ei mõelnud oma eesmärgi põhjustele, sõltuv teistest, nägi vaid oma maailma, uhke, piiratud. Madu VP saab teada, et üksi ollakse ka inimeste juures. Kõrbelill õpetab, et inimestel pole juuri, see teeb nende elu väga raskeks. Rebane palun ennast taltsutada. Taltsutama tähendab suhteid looma. Kohe meenub printsile oma roos: ,,On üks lill...ta on mu vist taltsutanud..." Rebane õpetab ka traditsioonidest kinnipidamist: ,,Traditsioon on see, mis teeb, et üks päev teisest erineks, et üks tund oleks teistmoodi kui kõik teised." Lõpuks avaldab rebane oma saladuse: 1)Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu; 2)Sa vastutad alati kõige selle eest, mis sa taltsutanud oled. Maa peal toimunud muutused Printsiga: Madu igal pool võib olla üksi, välimus on petlik.
aastal. Rutti parimaks saavutuseks tuleb lugeda 1999. aasta ülemaailmalistel üliõpilasmängudel saavutatud 5. kohta seitsmevõistluses. Meestest on rahvusvahelisel areenil koduvabariigi eest võistelnud sprinter Kalev Maarand, kettaheitja Indrek Vahtra, kolmikhüppajad Rait Männik ja Jaanus Suvi. Lisaks neile on edukalt esinenud sprinter Jaanus Sadeiko, sprinter ja kaugushüppaja Donald Jäärats, kolmikhüppaja Rein Mardo, 800 meetri jooksja Raivo Rebane, pikamaajooksja Arne Sookael ja mitmed teised. Türi külje alt Säreverest pärit Ilmar Mõttus jõudis 90-ndatel Eesti sisemeistrivõistlustel kahel korral medalivõiduni kaugushüppes. Käija Terje Tiitsu parimaks aastaks jäi 1994, mil ta noppis sisemeistrivõistlustel 3 km distantsil hõbeda ja lisas sellele suvel 5 km rajal pronksi. Sportlikust suguvõsast pärit Sirkka-Liisa Kivine, kes oma sportlasteed alustas Säreveres
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja -rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema a...
Makroevolutsioon ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt. sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine Süstemaatika bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse Takson süstemaatika üksus, mis tahes süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm (nt. rebane, koerlased, kiskjalised, imetajad, selgroogsed) Väljasuremine üksikute liikide või tervete liigirühmade (perekondade, sugukondade, seltside) kadumine elu evolutsiooni käigust. Eristatakse foonilist väljasuremist (pidevalt toimuv üksikute liikide kadu) ja massilist väljasuremist (paljude liikide ja kõrgemate taksonite väljasuremine suhteliselt lühikese aja jooksul) Tõene või väär? 1. Kõige liigirikkam loomaklass on linnudputukad. 2
Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu k...
Inimestele ja kalasööjatele loomadele ohtlikud ussid on tavaliselt üsna väikesed ja sageli me ei märkagi neid. Kõige levinumad on difüllobotrioos, linnuroni, trieforoos, eubotrioos, diplostomatoos, tetrakotüloos, ergasiloos, asfüksia, angerjate punatud ja haugide katk. Difüllobotrioos Kalade difüllobotrioosi põhjustavad perekonda Diphyllobothrium kuuluvate paelusside plerotserkoidid (vastsed). Suguküps paeluss parasiteerib inimese ja kalasööjate loomade (kass, koer, siga, rebane jt.) peensooles. Meil esinev laiuss on inimesel 1-12m ja loomadel 2-3m pikkune. Laiussi munad väljuvad roojaga. Vette sattunud munadest ja lülidest kooruvad pärast küpsemist idulased koratsiidid. Neid söövad sõudiklased. Sõudiklase organismis muutub koratsiid teise staadiumi vastseks protserkoidiks. Toitudes protserkoide sisaldavatest sõudiklastest, saab kala selle parasiidi teiseks vaheperemeheks. Kõige sagedamini leitakse paelussi vastseid haugis, ahvenas, lutsus ja kiisas.
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, et tagataks: loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hooldus väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse – rahvusvahelised, riiklikud , poliitilised- ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse: õhkkonna-, pinnase- või maastiku, vee-, taimestiku ja loomastikukaitset. 2. Looduskaitse ajalugu a. I ettevalmistav etapp Eestis olid paljud puud , metsasalud. kivid, allika...
Surju Mäger Karl 5095125 34203130136 Surju Oks Aarne 5111918 35001130124 Surju Oks Kristiina 5064516 45809140289 Surju Okspuu Reijo - 38206070961 Tali Kadak Priit 5774191 35404050446 Tali Karu Salme 5436197 48305030944 Tali Kesa Katy 5378397 46404170054 Tali Pajusaar Hanno 5472626 38005180669 Tali Raja Tiina 5176319 47111150090 Tali Rebane Rein 5514547 36110090988 Tali Siil Aigi 5539093 46802240722 Tali Tubin Ahti 5113772 35901050084 Vald Massiaru Surju Tali Sort Data 1 2 3 4 5 Grand Total Sum of Kogus 9 16 30 21 26 102 Sum of Maksumus 12600 23420 43470 34050 33440 146980 Sum of Kogus Liik Müüja haab kask kuusk lepp mänd saar tamm vaher Grand Total
hemaglutinatsioonipidurdusreaktsioon, neutralisatsioonireaktsioon, ELISA. Dif.diagnoos: Infektsioosne bronhiit, infektsioosne larüngotrahheiit, Newcastle´i haigus, lindude gripp, Mareki haigus, süsteemseid kahjustusi põhjustavad patogeenid, Coryza, parasiidid, ainevahetushäired, intoksikatsioon sulfoonamiididega, insektitsiidideaga. Adenoviridae -> Perekond – Mastadenovirus -> Liik - Koerte adenoviirus -1 -> Koerte infektsioosne hepatiit Vastuvõtlikud liigid: rebane, hunt, skunk, karu. Esmakordeselt isoleeriti viirus entsefaliiti põdevatelt rebastelt. Koertele põhjustab viirus ägedat hepatiiti, respiratoortrakti kahjustusi, konjunktiviiti, entsefalopaatiat, kroonilist hepatiiti, nefriiti. Neerude infektsioon on seotud viruuriaga, mis on oluline viiruse levikul. Paranenud koerad võivad viirust eritada uriiniga kuni 6 kuud. Lisaks levib viirus väljaheidetega ja süljega. Patogenees: Nakatumine toimub nasofarüngeaalselt, oraalselt, konjunktiivi kaudu
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejoo...
Praegusel ajal areneb jõudsasti ka hüdroelektrienergia. Suurimad hüdroelektrijaamad asuvad Sakaria, Kemer'i, Kizil'i ja Seihan'i jõgedel. Tähtsaimad metallimaagid on raud, peamiselt Sivas provintsist, ning kromiit, mis põhiliselt eksporditakse välismaale. Ka leidub Türgis palju mangaani, tsinki, pliid, vaske ning boksiiti. Loomastik ja taimestik Türgis on küllalti palju erinevaid liike metsloomi ning jahilinde. Riigi eraldatud ning metsarohketes paikades elutsevad hunt, rebane, metssiga, metskass, kobras, nugis, saakal, hüään, karu, gasell jne. Kodustatud loomade hulka kuuluvad näiteks vesipühvel, Angoora kaljukits, kaamel, samuti ka hobune, lammas ning teised traditsioonilised koduloomad. Põhilised jahilinnud on nurmkana, metshani ja vutt. Türgis on kaks põhilist taimestiku tüüpi: stepp-rohumaad, mis paiknevad põhiliselt Kesk- Anatoolias ning metsad. Üldiselt on aga mõlemad taimestiku tüübid tekkinud inimtegevuse
Rabbit Küülik Elk Põder Elephant Elevant Herring Heeringas Tiger Tiiger Bear Karu Cuckoo Kägu Crow Vares Turtle Kilpkonn Bee Mesilane Owl Öökull Fox Rebane Wolf Hunt Crocodile Krokodill Mosquito Sääsk Fly Kärbes Sparrow Varblane Shark Hai Stork Kurg Pike Haug Spider Ämblik Backbone Selgroog Mammals Imetajad Birds Linnud
kõvad pabulad. Valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänesel. Jooksuaeg on jänestel veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Kuu ajaga saavad noored jänkujussid iseseisvateks. Pojad sünnivad noorel valgejänesel juba järgmisel kevadel. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3...4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda. Hunt Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on
Tihti koosnesid lühikesed lood ühe peategelase ümber =Pak Amis -Saksa vagantidel -Preester, kes tegi sulitempe =Kaval-Ants ja Vanapagan Eestis =Robin Hood Inglismaal Keskaja lõpul tekkis narrikirjandus, kus naerdi inimlikku rumalust ="Narruse kiitus" - Erasmus Roterdamist =Eestis kilplased, aga palju hiljem -"Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad jutud ja teud" Kõige populaarsem oli Reinuvader Rebane =Tekib allegooriline loomalugude kirjutamine =Loomade all mõeldud inimesi Tekivad roosiromaanid, mis on tundelised =Isiksustatud tunded nt. armastus, häbi jms =Sellest tekkis valm Kuulus autor on F. Villon Pilet 8 F. Villoni elu ja looming; Julia ja Ophelia võrdlev iseloomustus 1. F. Villoni elu ja looming 1431 1465 (?) Prantslane Elust pole palju andmeid =Tõenäoliselt sündis 1431 =Madalast soost, aga sai siiski ülikoolihariduse
1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatu...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest...
Mart Mäger, et see on uudsest ja ootamatust seosest saadav rahuldus, millega teosest lahkume (Mäger 1979c: 149). Kogust ,,Tere!" tooksin näitena luuletuse ,,Mutionude vaidlus": Mutionud katkestasid vilka kaevetöö vaieldes kas päev on valgem või on valgem öö asi toimus mulla all ja mutt on muidu pime lahendust võis aidata neil leida ainult ime Kaevusid siis mutid välja suure hunnikuna väljas aga taevas rippus eha purpurpuna Asjata nad polnud aga aega surnuks löönud reinuvader rebane sai täna õhtul söönuks. (Vilep 2002: 24). Tähti tundma õppida sooviv laps arvab, et prillid aitavad lugeda, mille peale ema õpetab, et: /.../prillid siin ei aita tähti tuleb hästi tunda nende sõprus võita võttiski siis Ene kätte tõusis öösel üles vahtis tähti läbi akna 54 aabits õrnalt süles. (Vilep 2002: 52). Luuletused peegeldavad tänapäeva lapse maailma, tehes seda enamasti läbi
püüdis hiirt. Kes püüdis hiirt? Keda kass püüdis? Mida kass tegi? Metakeelelised küsimused. Nende ülesandeks on teadvustada teabe edastamiseks kasutatud sõnu, sõnavorme, sõnaühendeid või osalauseid. Küsimused esitatakse kas pärast sisu taastavaid küsimusi või juhul, kui pedagoogi arvates on lause sisu mõistmine lastele jõukohane, kohe pärast lause tajumist (keeleline ja sisuline analüüs tehakse koos). Koheva sabaga pruunikas rebane … Mis sõnadega on rebast iseloomustatud? Järelduste tegemine lause põhjal. Ülesannete täitmist iseloomustavad sellised terminid nagu sisemise konteksti loomine, järeldusreeglite rakendamine. Järeldamine lause põhjal eeldab kirjeldatud teabe lülitamist mingi mahukama freimi (stseeni) koosseisu, st oletuste tegemist selle kohta, mis (kus, miks, millal jne) võis eelneda ja mis võib järgneda kirjeldatud tegevusaktile
Osa võttis 25 õppekoja liiget (registreerimisleht lisatud) Puudusid Inar Karu, Indrek Tamm Kutsutud korraldustalitsuse juhataja Karin Uus (2 tühja rida) PÄEVAKORD Komisjoni töökorra kinnitamine (2 tühja rida) KUULUTATI: T. Kivi esitas ülevaate komisjoni uue õppekorra kohta. Küsimused: Härra Jänes: Kui uues õppekorras on ette nähtud õppijate õppepuhkus ja kui pikalt? Vastused: Härra Kivi: uues õppekorras õppijate õppepuhkus on 2 kuupäeva. Sõna võtsid: K. Rebane andis selgitusi uue õppekorra juriidilises osas. P. Orav teavitas osalejad, et nõukogu poolt kinnitatud 2007. a õppekord on täidetud täies mahus. OTSUSTATI: Kiita uus õppekord heaks. (2 tühja rida) (allkiri) (allkiri) Martin Savi Triin Kask Koosoleku juhtaja Koosoleku protokollija (2-4 tühja rida) Koopia: T. Kivi
Kordav etapp Täna tuleb sulle külla unine elevant. Tema 1. Jutustuse räägib sulle ühe loo. Kuula, kas elevant kuulamine räägib kõigest, millest peab. Pane tähele, (puuduvad jutu algus ja lõpp) mida elevant valesti räägib. Järsku jäi jänes seisma. Ta ei osanud ennast enam kuhugi peita. Rebane leidis ta iga kord üles. Jänes ei liigutanud enam ja seisis mõtlikult. Ta pidas aru, kust küll hea peidukoht leida. Metsast tuli välja rebane. Ta nägi eelmal seisvat jänest. Rebane jäi imestunult jänest vaatama. Millega elevandi lugu algas? Jänes jäi seisma. 2
säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste "voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e. virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust. st kontrolli säilitamiseks kindlam olla kardetud kui armastatud. Machiavelli: "poliitilise realismi" alusepanijaid. Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis. Kui vaja, peab käituma nagu lõvi, kui vaja, siis rebane. 5. Erasmuse juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli säilitamiseks olla armastatud ja haritud. Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused
1. osa 1992,Lääne-Eesti Aliide Truu ajab toas kärbest taga. Ühel hetkel märkab ta aknast tundmatut kogu. Ta natuke kardab, kuid võtab vikati kaasa ja läheb uurima mis see on. See oli tüdruk nimega Zara. Zara oli segaduses ja meenutas Aliidele hullu. Zara oli räpane. Ta oli olnud teel Tallinnasse koos mehega kuid nende vahel tekkis riid ja ta põgenes ning jõudis Aliide murule kaskede alla. Zara oli välismaalane kuid oskas eesti keelt. Aliide ja Zara tutvusid. Zara hakkas meenutama kuidas ta oli sinna sattudud. Ta mõtles pidevalt Pasale ja Lavrentile, kes teda taga ajavad (nende juurest ta tegelikult põgeneski). Zara ka Aliide rääkisid noorte lahkumisest maalt ja varastest. Aliidetahtis teada kes Zara on ja hakkas pärima. Zara hakkas valetama, et saaks jääda Aliide juurde. Ta ütles et töötas ettekandiana Kanadas ja tuli koos mehega Tallinnasse puhkama. Tegelikult oli Zara saatnud Pasa juurde keegi Oksa...
joogi tõttu surid mõlemad järelejäänud ka ära, keegi ei saanud kulda. Munga lugu Printside languse lugu, kuidas kõigil läheb algul hästi ja pärast vajuvad alla. Nunna preestri lugu Lesknaisel oli kukk ja palju kanu. Kukk nägi unes, et keegi sööb neid ära, kuid kana tahtis teda sellepärast maha jätta, et kukk üldse kardab unenägusid. Kukk tõi palju näiteid, kuidas unenäod on tõeks saanud. Kana ikkagi ei uskunud. Ühel päeval tuligi rebane nende juurde ja kavalalt pettis kukke, et too hakkaks laulma, võttis kaelast kinni ja viis ära. Järsku laskis lahti ja kukk lendas puu otsa. Kanu ja naisi ei tasu usaldada. Kanooniku teenri lugu Kuidas petis petab mungalt raha välja. Käsib tal tuua elavhõbedat jms, teeb ise hõbedat, petab tegelt. Kullaproovis ka petab. Näitab mungale ette, kuidas teha. Munk annabki raha petisele selle retsepti eest. Tegelt pettus kõik. 4. ,,Secretrum" Petrarca
Siis ma küll peaksin päris tahmapea olema, kui ma selle vastu nõu ei leiaks! Oodake, oodake, ma tahan teile pulmi teha, mis teile meelde jäävad! situatsiooni- Vanameest ennast nüüd, enne kui jälle mõni koomika: tagasi risti ette tuleb! – Seal ta on... Pagana lugu: jälle parsile juba sabatäis teisi taga! Ma olen nagu rebane lõksus siin pagana parsil üleval! (Ronib jälle üles.) 23 -10- Rehe alt: Aadu, Peeter ja Anne (kes supivaagnat ja lusikat kannab). Enn (parsil). PEETER (vesti väel, piip suus): Aga mulk ta on ja mulgiks jääb, ja mina seda heaks ei kiida! karakteriloome AADU (ikka Anne poole, kes teda lauda kutsub): : Peetri
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * ...
laienes kellukesekujuliselt vöökohast või puusadest allapoole. Kangad: Aadelkond valis oma rõivasteks kas kerge ja õhukese villase, Reimsi linase või importsiidi. Talupoegade jaoks jäi jämedakoeline linane või villane. Karusnahku kandsid sellel ajastul kõik ühiskonnaklassid, kuigi sotsiaalne seisund määras täpselt kindlaks mida keegi kanda tohtis. Jõukamate karusnahaks olid hermeliin ja soobel, pööblile kõlbas ka parkimata lammas, mäger ja rebane. Lihtinimesed kandsid nahku aastaajast sõltumata pidevalt, sealjuures just nõnda, et karv oli vastu ihu ja karvadeta pool jäi nähtavale. Kaupmehed hakkasid korraldama kangalaatu, kuhu tulid kokku paljude erinevate maade kaupmehed. Rõivaid säilitati ja hoiti suurtes tammepuust kirstudes need olid majapidamises kõige vajalikumad mööbliesemed. Ehted: 30
kardinaalvoorused: 1) tarkus (prudentia); 2) kindlameelsus ja varanduse üle (fortitudo); 3) mõõdukus (temperantia); 4) õiglus (iustitia) Kui täidesaatev ja kohtuvõim koos, siis kohtunikul täissunnivõim Õiglus: 1) vältida ebaõiglust: mitte kasutada pettust ja vägivalda (omane Kokkuvõtteks loomadele: rebane ja lõvi); 2) pidada sõna Tänapäevase demokraatia aluspõhimõtted tulenevad seega segavalitsuse Cicero valitseja kohustustest pooldajatelt “Kohustustest” I, §85 jj. Järgida Platoni juhiseid: Nende põhiprobleem: kuidas tagada süsteemi toimimine vooruste puudumise Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolse kasu. Valitsemine peab teenima tingimustes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
