20. Ostujõu pariteedi teooria Kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. P-hüviste koosluse hinnaindeks e-vahetuskurss P*-hüviste koosluse hinda välisvaluutas e(reaalne)=1, kui eksisteerib võrdne ostujõud Vahetuskurss: 21. Vahetuskurss poliitikainstrumendina Kui vahetuskursid on vabalt kõikuvad, määrab nende taseme rug, mitte pol mõjud või keskpank. Fikseeritud või juhtiud vahetuskurssidega rahasüsteemid: Bretton Woodsi süsteem, Euroopa Rahasüsteem (EMS) nind Eesti valuutakomitee. 22. Optimaalse valuutapiirkonna teooria; kesksed kriteeriumid valuutapiirkonna piiritlemiseks Regioon, kus sisemised fiks vahetuskursid ning välised vabalt ujuvad vahetuskursid garanteerivad nimetatud majanduslike eesmärkide (hinnataseme stab, täieliku tööõive ning väliskaubanduse tasakaalu) optimaalse realiseerimise. Kesksed krit sellise territooriumi piiritlemiseks on ressursside mobiilsus, vahetuskursi muutlikkus ning maj avatuse ja mitmekesisuse aste
DEMOKRAATIA KUJUNEMINE ATEENAS Kodanikkonna moodustasid vabad meespõliselanikud. Alguses kuulub võim jõukatele aristokraatidele Vastuvõetuid otsuseid täitsid ametnikud. Algselt ei olnud kirjapandud õigusi, Esimesed seadused kirjutati Drakoni poolt 621. eKr Demokraatia kujunes kolme mehe tulemusel : Solon , Perikles ja Kleistenes Solon 1. Tühistati orjus ja kehtestati vaba pärimisõigus, mille tulemusel ilmub väike- ja keskelanike kiht. 2. Ühtne kaalu-, mõõdu- ja rahasüsteem 3. Jõukuse põhjal jagatakse elanikkond neljaks : sellest tulenevad nende õigused, kohustused Rahvakoosoleku osakaal hakkab suurenema Kleistenes : 508 eKr 1.) viib läbi administratiivreformi – st inimesi seob territoorium 2.) sõjaväe juhtimiseks seatakse 10 strateegikolleegiumi 3.) seatakse sisse ostrakism – killukohus Perikles : 461 eKr 1.) kõrgemaks riigivõimuorganiks on rahvakoosolek, kus kõik kodanikud võtavad osa. Toimub iga 10
o Nebukadnetsar Uus-Babüloonia valitseja; ehitas Babüloni o Istari väravad neli võimast torni, mille vahel olid võlvitud sissepääsud o Rippaiad kuninganna Amita jaoks Nebukadnetsar II käsul ehitatud (u. 600 eKr) o Marduki tempel 8 astmega tsikuraat · Pärsia o Kujunes suurriigiks 6.saj eKr Mesopotaamia Egiptus India o Heas korras riik Teedevõrk Post Maksusüsteem Ühtne rahasüsteem · Kaananimaa o 2000 eKr Iisraeli riigi sünd; Aabraham Kaananimaale o Egiptuse vangipõli iisraellased Egiptuses o 10 käsku Siinai mäel Moosesele; iisraellaste usu- ja moraalireeglite lühike kokkuvõte o 1000 eKr tekkis Iisraeli riik; Taavet ühendas Kaananimaa lõunaosa o Vana Testament peamine allikas iisraellaste ajaloo, religiooni ja seaduste kohta o Aabraham iisraellaste esiisa; Jahve sõlmis temaga lepingu
ei ole. Selleks hakati 1924. aastal tegema ettevalmistusi ulatusliku välislaenu saamiseks ja rahareformi läbiviimiseks. 1926. aasta sõlmiti Genfis protokoll, millega Eesti võttis Rahvasteliidu toetusel 1,35 miljoni Inglise naela suuruse välislaenu. Sellele tuginedes asuti läbi viima pangandus- ja rahareformi. 1927. aastal reformiti Eesti Pank, millest sai kaasaja nõuetele vastav iseseisev keskpank. 1928. aastal läbi viidud rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem. Uue rahaseadusega kehtestati maksevahendiks Eesti Panga rahatäht Eesti kroon, millel oli nüüdsest olemas ka reaalne tagatis. Kroon (0,403226 gr. kulda) võrdsustati ühe Rootsi krooniga. 1929. aasta oktoobris New Yorgi börsilt alguse saanud majanduskriis avaldas aga peatset mõju ka Eestile. Eesti kroon devalveeriti 1933. aastal 35%. Kroon seoti Inglise naela kursiga 1 GBP = 18,35 EKR. See suhe säilis praktiliselt stabiilsena kuni iseseisvusaja lõpuni
valuutadega, vaid kullas. Raha võetakse pangast ja liigub kaupmeeste kätte. Pärast I maailmasõda üritatakse olukorda stabiliseerida ja taastada, nüüd tõmbab vee peale 30.- aastate majanduskriis ehk suur depressioon. Pärast seda üritatakse taas, kuid siis tuleb II maailmasõda, mis tõmbab kulla standardil süsteemile lõplikult kriipsu peale. Kitsalt toimis see veel 1960.-ndate lõpuni USA-s. Usaldusraha süsteem toimib täna igal pool. Rahasüsteem toimib riigi usaldusel. Nt vene rubla ei ole väga usaldusväärne. Eestis oli kasutusel VALUUTA KOMITEE SÜSTEEM, kui Eesti raha käibele tuli. See süsteem on rakenduses arenguriikides või väikeriikides, sest sellise riigi vastu ei saa ju usaldust tekitada. Ringluses olev raha peab olema tagatud Keskpanga reservis oleva väärismetalli või konverteeritava valuutaga. ( eek-d saab vahetada mõne muu valuuta vastu). Ringluses olev raha
Mida enam kaubavahetus arenes, seda tülikamaks muutus ka väärismetallide kasutamine rahana. Käibele tuli paberraha. See võeti kasutusele 11. saj. Hiinas. Euroopas võeti algul katselisena Euroopas. I katse Rootsis lõppes katastroofina, pankurile määrati surmanuhtlus. 18. saj. paberraha aktiivselt kasutusele. Tõuseb inflatsioon. Paberraha tootmine on odav. Et miinimumi viia inflatsiooni ja tõsta usaldust paberraha vastu läksid riigid üle kullastandardile esimene rahasüsteem ajaloos. Riigid sidusid ringluses oleva paberraha nende käsutuses oleva kullavaruga. Igale paberrahaühikule kehtestati teatud kullakogus. Raha sai pangas kulla vastu ümber vahetada. Suurbritannia 1816 läks kullastandardile üle ja teised läksid 19.saj. jooksul. Kullastandardi nõrgad kohad: 1. raha hind sõltub kullahinnast, kullahind omakorda turul olevast kullakogusest. 2. kullastandard toetub usaldusele valitsuste suhtes, aga usaldust on väga kerge
Dareios I - riigi ,,korrastaja" Xerxes - Kreeka-Pärsia sõdade algataja. Alasid tahetakse strateegilistel eesmärkidel (parem väljapääs Vahemerele). Lõpptulemusena ei suudeta Kreeka alasid vallutada. · Hästi korraldatud riigi tunnused: Teedevõrk (kuningate tee). Kasutusele sai võtta postiteenuse. Võetakse kasutusele maksusüsteem (oli tolle aja efektiivseim) Luuakse ühtne rahasüsteem. Kaananimaa Foiniiklaste tähtsus maailma ajaloos · Head meresõitjad - oletatavasti sõitsid nemad esimestena ümber Aafrika · Kolooniate rajajad - kuulsaim Kartaago. Hiljem said tugipunktidest ka omaette riigid. · Tähestiku loojad - võtsid eeskuju Egiptusest ja Mesopotaamiast. · Võtsid kasutusele purpurvärvi. Iisraeli riik ja rahvas · 2000 eKr - rändab Aabraham (pärit Ur-st) Kaananimaale
a, kuid 2 aastat hiljem pani Prantsusmaa sellele peale veto. 1960-date algul kujunes probleemiks Euroopa Ühenduse moodustanud 3 organisatsiooni juhtimine (igal ühel eraldi juhtimise organid). Probleemi lahendamiseks sõlmiti 1965.a liitmis leping. Muuhulgas loodi nii Euroopa Komisjon kui ka Ministrite Nõukogu. Samalaadne areng jätkus ka 70-datel 1974.a loodi Euroopa Ülemkogu, 1979.a Euroopa Parlament (tänase Euroopa Liidu seadusandlik organ). Aasta varem loodi Euroopa rahasüsteem (ERS) Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: · võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud ,,valuutakorv"; · vahetuskursi mehhanism: iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute omavaheline vahetuskurss võis kõikuda 0-st kuni 2,25%-ni; · krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. Hiljem 1
5. Jooksevkonto defitsiit kasvatab riigi kulla- või valuutareserve. Väär 6. Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja samal ajal hoida fikseeritud kurssi. Tõene 7. Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist. Väär 8. Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul. Tõene 9. Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6
juhtimine (igal ühel eraldi juhtimise organid). Probleemi lahendamiseks sõlmiti 1965.a liitmis leping. Muuhulgas loodi nii Euroopa Komisjon kui ka Ministrite Nõukogu. Samalaadne areng jätkus ka 70-datel 1974.a loodi Euroopa Ülemkogu, 1979.a Euroopa Parlament (tänase Euroopa Liidu seadusandlik organ). 3 Aasta varem loodi Euroopa rahasüsteem (ERS) Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: · võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud ,,valuutakorv"; · vahetuskursi mehhanism: iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute omavaheline vahetuskurss võis kõikuda 0-st kuni 2,25%-ni; · krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. Hiljem 1
*maamaks *hasartmängumaks Tulumaksu erinevad süsteemid: Proportsionaalne (nagu Eestis) kõigil võrdne % tuludelt meil 2010.a. 21 % Progresseruv e. astmeline mida suurem tulu, seda suurem % maha läheb. Tulumaksuvaba miinimum 2010.a. 2250.- - see on summa, millelt tulumaksu maha ei lähe. Alampalk e. miinimumpalk- summa, alla mille tööandja maksta ei tohi. (4350.- ) Rahandus 1992.a.-st Eesti kroon Valuuta- riigi rahaühik või rahasüsteem Inflatsioon raha väärtuse langus, tulemuseks hindade tõus, elukalliduse kasv, elatustaseme langus. Deflatsioon raha väärtuse tõus Pank laenuasutus, mille eesmärk on kasumi teenimine Emissioonipank riigi keskpank, kellel ainsana on õigus raha käibele lasta või käibelt kõrvaldada Kommertspank äripank Krediidipank spetsialiseerunud laenudele Intressid teatud % , mida maksad pangale teatud teenuste eest, nt. eluasemelaen
5.1 Majanduse ülesandeks on ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamine,kusjuures: 1.inimeste soovid on piramatud 2. Ressurside hulk soovide rahuldamiseks on piiratud. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine,tarbimine, vahetus ja jaotus. Sellest tulenevalt on majanduse põhiküsimus, kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressurside tingimustes. Mida,kuidas ja kellele toota?. Tootmis tegurid on majanduslike ressurside kogum, mis on ühiskonna käituses kõikide majandulsike soovide rahuldamiseks. Tootmis tegurid jagunevad: maa(loodusressusrid,kliima). Inimkapital e. Tööjõud(haridustase). Kapital a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad.alternatiivkulu-Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest 5.2 Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt(SKP).SKP peegeldab riigis teatud ...
5. Jooksevkonto defitsiit kasvatab riigi kulla- või valuutareserve. Väär 6. Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja samal ajal hoida fikseeritud kurssi. Tõene 7. Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist. Väär 8. Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul. Tõene 9. Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 – rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6
Kuldkroon kehtis kuni 1928. aastani, mil toimus Eestis uus rahareform ja rahatäht nimetati ümber lihtsalt krooniks.6 2.3. Eesti kroon 1928-1941 1. jaanuaril 1928.a. viidi Eestis läbi panga-ja rahareform, millega riigi ametlikuks vääringuks kehtestati kroon. Senised margad vahetati ringi kursiga 100 marka = 1 kroon. Eesti uueks rahaühikuks sai kroon, mis jagunes 100 sendiks ja sisaldas 0,403226 grammi puhast kulda nagu kuldkroongi. Nüüd oli Eesti rahasüsteem jõudnud Euroopa riikide enamuse hulka, kes kahekümnendate aastate keskpaigas olid viinud oma valuutad kulla alusele. Aastatel 1929-1933 maailma haaranud suur majanduskriis andis tagasilöögi ka Eesti Vabariigi majandusele. Riigil tekkisid tõsised eelarveprobleemid, sagenes ettevõtete sattumine maksuraskustesse. Kogu majanduselu tardus. 1933. aastal kroon devalveeriti. See kaotas oma
konkurentsivõime paranemise maailma mastaabis. Nominaalvahetuskursi langemine seevastu põhjustab kodumaise vääringu reaalrevalvatsiooni ning sealtkaudu kodumaise konkurentsivõime languse. Mõlemal juhul on tulemuseks olulised mõjud kodumaisele ning rahvusvahelisele turule. Eriti kodumaise vääringu devalveerimine on poliitikute jaoks tähtis poliitikainstrument ekspordi ning selle tulemusel tulu ja tööhõive toetamisel. Bretton Woodsi-süsteem; Euroopa Rahasüsteem (EMS) ning Eesti valuutakomiteesüsteem. 24. Valuutakomitee vahetuskursi süsteem (Eesti rahasüsteemi näide) Põhimõte: CBA on fikseeritud vahetuskursisüsteem Kohustus vahetada kodumaist valuutat fikseeritud kursi alusel ankurvaluutaks ja vastupidi Keskpanga kohustuste piiritlemine olemasolevate valuuta- ja kullareservidega Kriitika: CBA kohustusliku kattevara nõue Rahapoliitilise iseseisvuse loovutamine
1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemu...
EL püüdis 1972. aasta Pariisi tippkohtumisel anda rahaliidule uut hoogu, luues valuutakoridori, kuid naftakriisi, nõrga dollari ja majanduspoliitiliste lahknevuste tõttu kaotas valuutakoridor vähem kui kahe aastaga suurema osa oma liikmetest ning kitsenes lõpuks Saksa marga ümber koondunud stabiilsuse piirkonnaks, mille moodustasid Saksamaa, Beneluxi riigid ja Taani. Jõupingutusi rahandusliku stabiilsuse ala rajamiseks jätkati 1978. aastal, kui Brüsseli tippkohtumisel loodi Euroopa Rahasüsteem (ERS), mis põhines fikseeritud kuid korrigeeritavate vahetuskursside põhimõttel. Koos ühtse turu programmi vastuvõtmisega 1985. aastal sai üha selgemaks, et siseturu kogu potentsiaali ei ole võimalik täielikult ära kasutada, kuni säilivad suhteliselt kõrged valuuta konverteerimisega seotud tehingukulud ja kuitahes väike valuutakursside kõikumisega seotud ebakindlus. Hannoveris 1988. aastal kokku tulnud Euroopa
o Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne o Raha peab olema kergesti äratuntav ja raskesti järele tehtav o Raha peab olema kerge kaasas kanda o Raha peab olema vastupidav ja kulumiskindel o Raha peab olema jaotatav o Raha on vaid piiratud kogus 5. Raha likviidsuse püramiid o Sularaha o Krediitraha o Jooksev konto o Lüh.ajalised volakirjad o Pik.ajalised volakirjad o Aktsiad o Kinnisvara (materjal) 6. Kullastandardi olemus o rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. o Raha kaetud kullaga 7. Bretton Woodsi süsteemi olemus o Toetus kullale ja dollarile 8. Raha ajalugu Eestis o Algselt oli Eestis, nagu mujalgi maailmas rahaks erinevad: ehted, loomanahad, relvad jne. o Esimesed mündid vermiti 1265.a o 14.saj hakati kasutama KA vooramaiseid münte o 1681 aastast kasutati vallutaja riikide raha ( rootsi,vene saksa) o 1918
· Võrdluseks Islandil 18% · Hüperinflatsioonist väljumiseks on kasulik kehtestada uus valuuta ehk annulleerida senine rahaline vääring Olulised mõisted · Deflatsioon on riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus · Devalvatsioon alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes · Indekseerimine korrigeerib hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale · Annulleerimine endine vääring tunnistatakse kehtetuks, rajatakse uus rahasüsteem Millega inflatsiooni mõõta? · inflatsioonimääraks nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes · hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutumist Hinnaindeksite liigid: · Tarbijahinnaindeks (THI) · Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) · Ekspordihinnaindeks (EXHI) · Impordihinnaindeks (IHI) THI arvutamine · indikatiivne ostukorv -koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist
Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist on Eestis rahana käibel euro. (wikipedia. 2012. Raha. [Online] http://et.wikipedia.org/wiki/Raha. 03.04.12)
sellele vaatamata puhkes pärast reformi mitmeid diskussioone ühe või teise majandusliku või poliitilise otsuse õigsuse üle. Rahareformi tehnilist läbiviimist ei kritiseerinud peaaegu keegi, küll aga sattusid rünnaku alla sokireformide vajalikkus, üledevalveeritud kroon ning fikseeritud kursi ja valuutakomitee nõrgad küljed (Kelder 1997, lk. 61-67, 101- 112). 2.2 Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga Eesti rahasüsteem rajaneb tänaseni valuutakomitee põhimõtetele, mille kolm kindlat põhitunnust on: fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes, keskpanga poolt ringlusesse lastud raha (baasraha) täielik tagatus vabalt konverteeritava välisrahaga ja valuuta täielikult vaba vahetatavus nii jooksev- kui kapitalikonto tehingutes. Põhi- tingimustest tuleneb veel mitmeid täiendavaid nõudeid, sealhulgas tasakaalustatud eel- arve ja reservide olemasolu, mis võivad realiseeruda mitmel erineval viisil
Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Ka IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandusreformide kava koostamisele. Järk-järgult tunnistas isamajandamise põhimõtteid ka tollane Eesti NSV valitsus, osaliselt Moskva. Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu. Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodsamate majandustingimuste loomine. Kuid side liidulise majandussüsteemiga takistas põhjalikumate reformide teostamist. Senise majandusmudeli
Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Ka IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandusreformide kava koostamisele. Järk-järgult tunnistas isamajandamise põhimõtteid ka tollane Eesti NSV valitsus, osaliselt Moskva. Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu. Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodsamate majandustingimuste loomine. Kuid side liidulise majandussüsteemiga takistas põhjalikumate reformide teostamist. Senise majandusmudeli
Pärsia riigi kujunemine: Kyros II vallutas suurema osa Iraanist ning kogu Väike-Aasia(+Lüüdia) ja Mesopotaamia(+Babüloonia) Dareios I vallutas alasid ida ja lääne poolt riigile juurde Xerxes ''karistas'' kreeklasi Mis tegi Pärsiast hästi korraldatud riigi? väga hea teedevõrk ja postiteenus maksude võtmise põhimõte: mitte röövida, vaid maksta ettenähtud makse -> ühtne rahasüsteem rajas tugeva sõjaväe, Assüüria eeskujul Pärsia suurriigi alla kuulunud alad püsisid sellepärast ühtsena Kaananimaa: Foiniiklaste tähtsus maailma ajaloos: olid väga head meresõitjad lõid tähestiku, mis on olnud eeskujuks kõikidele teistele tähestikele Iisreali riik ja rahvas: 2000 eKr heebrealaste esiisa Abraham lahkus kaananimaale Egiptuse vangipõli tagantjärele antud nimetus ajastule, mil Egiptuse vaaraode võim oli nõrk ning iisraellased
Samuti toob see riiki juurde välisinvestoreid, juhul kui hinnad ei tõuse. Devalveerimine peaks aitama vähendada riigi eelarve defitsiiti ning vältima edasist välisvaluutareservi tühjenemist. (Jang Group 2008) 12 Kui mõõdukas inflatsioon on üle läinud hüperinflatsiooniks on tavaliselt ainuke viis sellest välja tulemiseks annulleerimine ehk praegu käibel olev raha kuulutakse kehtetuks ja rajatakse uus rahasüsteem. (Sepp 1990, :39) EUROTSOONI INFLATSIOON Eurotsoon on inflatsioon olnud viimase paariaasta jooksul stabiilne ning viimased andmed, mis oktoobi kuus mõõdeti, näitasid inflatsiooni tasemeks 0,00%. Kusjuures septembris oli inflatsioon -0,10%. (Eurozone Inflation Rate 2015) Eurotsooni alal on peale majanduskriisi olnud pidevalt püsiv madal inflatsioon. Tegurid, mis on mõjutanud sellise majandusliku olukorra on mitmeid. Aeglane majanduskasv
3.2 Rahanduskoostöö ajalugu 1971. aastal otsustasid Ameerika Ühendriigid lõpetada dollari ja kulla ametliku hinna sidumise fikseeritud kursiga, mis oli pärast Teist maailmasõda taganud rahalise stabiilsuse maailmas. Sellega kaotati fikseeritud vahetuskursside süsteem. Selleks, et luua oma rahaliit, sekkusid EL-i liikmesriigid kooskõlastatult valuutaturgude toimimisse, et vältida Euroopa valuutade vahelisi üle 2,25% suuruseid kursikõikumisi. Selle tulemusel loodi Euroopa rahasüsteem (ERS), mis hakkas toimima 1979. aasta märtsis. Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud „valuutakorv”; vahetuskursi mehhanism: iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute omavaheline vahetuskurss võis kõikuda 0–2,25%; krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. 3.3 ERS-ist sai EMU
erinevat süsteemi majoritaarne ehk enamusvalimise ja proportsionaalne ehk võrdelise valimise süsteem 10 valitsemisreziim võimu- ja valitsemiskorraldus, mis määrab ka rahva poliitikas osalemise reeglid; valitsemisreziimid jagunevad demokraatlikeks ja diktaatorlikeks valuutakomitee riigis kasutusel olev rahasüsteem, mis põhineb fikseeritud vahetuskursil; raha pakkumine majanduses on määratud riigi kulla- ja välisvaluuta varudega valuutarisk valuuta omaniku risk, et tema omanduses oleva valuuta väärtus võib muutuda ja selle tõttu muutuvad ka muud majanduslikud kohustused; nt valuuta devalveerimise tulemusena väheneb välisvaluutas tehtud investeeringu väärtus väljendatuna devalveeritud valuutas; samas
- miinimumpalgad - palga ja hinna külmutamine - informatsioonipoliitika 17 - otsene hinnaregulatsioon - poliitilised sekkumised - iseseisev keskpank - selge konkurentsipoliitika 38. Rahapoliitika Eesmärk stabiilse raha tagamine, millega tegeleb peamiselt keskkpank. Peamised ülesanded: - rahapakkumise kujundamine - rahasüsteem - riika ja keskpank - rahvusvaheliste valuutasuhete reguleerimine - raha väärtuse stabiilsus NB! Tegelik raha ja krediidiraha eksisteerib koos. Ainsaks tõhusaks instrumendiks peetakse rahapakkumist. Rahapakkumine peab kasvama määral, mis vastab tootmispotentsiaali kasvule. Kui kodumaine inflatsioonimäär on kõrgem kui välismaine, siis tulemuseks on kodumaise vääringu devalveerumine. Nominaalse vahetuskursi ülesandeks on
institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi. 14.Bretton Woodsi süsteemi olemus 1944a. Toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille tunnusteks olid: fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana. 15.Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus Vahetuskurss Hinnastabiilsus Intressimäärad Õiguslik lähenemine 16.Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika. Fiskaalpoliitika on valituses otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest.
Majandus: Kasutati täiel määral liberaalse turumajandusega kaasnevaid hüvesid, Stabiilne, põhiseadusele rajatud liberaalne reziim, mis arenes demokraatia poole. Kiiresti arenesid linnad ja sealne tööstuse ja kaubandusega väga vaest kihti on väga vähe Sisepoliitika: Vahendid, mida suured riigid kulutasid sõjatööstusele, suunati kultuuri arendamisele Soomel oli keisririigis eristaatus: ei kehtinud sõjaväekohustus, oma rahasüsteem. Ei tuntud sotsiaalset ekstremismi. (Norra lahkulöömine Rootsist 1905) Välispoliitika: Põhjamaadesse ei puutunud suurriikide rivaalitsemised Neil polnud ka koloniaalseid ja imperialistlikke ambitsioone. Ameerika Ühendriigid (lk.37-40): Majandus: Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused: 1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad,
Raha ja finants Hargmaised korporatsioonid (MNC) Areng Maailma eksport on 20 aastaga pea kahekordistunud 20. sajandi lõpu kaubandus Uued aspektid võrreldes varasemaga Intra- trade (või ka intra-industry trade) o Intra firm trade Lisandväärtuse ahela jaamine o Super-kauplejad o Madalapalgalised tootjad- eksportöörid Teenused WTO Kitsas raha Lai raha Raha- ja finantssüsteem Rahasüsteem Valuutakursid: kullastandard, Bretton Woods, vabakurss Finantssüsteem Investeeringud ja rahavood Kriisid Investeeringud Portfolio investeering FDI o Pikaajalisus, keerulne tagasi võtta, prestiiž o Green field Ülevõtmine Liberalism Ideoloogia o Turg ja riik on lahus o Turg on konfliktivaba o Riigi roll turus peaks olema väike Muutused ajas Eeldused o Indiviid
turuhind on parim hind, millega hetkel on võimalik väärtpaberit osta/müüa. turuväärtus tegelik väärtus täiendav kogumispension - vt. pensioni III sammas töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusmaksest laekunud summadest välja makstav töötuskindlustushüvitisi tütarettevõtja - Tütarettevõte on krediidiasutuse poolt kontrollitav ettevõte, mille hääleõigusega aktsiatest või osadest krediidiasutus omab otseselt ja kaudselt kokku üle 50%. vabalt ujuv valuutakurss - rahasüsteem, milles keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras vahetusvõlakiri - võlakiri, mis omaniku soovi korral konverteeritakse võlakirja lunastustähtaja saabumisel aktsiateks. Vahetusvõlakirjade nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. varade aruanne - ettevõtte finantsdokument, mis sisaldab ettevõtte olulisemate varade loetelu veksel - vt võlakiri
Siseturg 23. Mis tõukas tagant siseturu loomist 1980ndatel? Kaks seletust/põhjust: a) turu liberaliseerimine oli liikmesriikide huvides, sest Jaapani ja USA majandused domineerisid üha globaliseeruvamas maailmas ning protektsionism ja sekkuvad poliitikad olid mittetõhusad (1970ndate majanduskriisi õppetunnid). b) siseturu loomine kui senise koostöö tagajärg, nt 1979.a käivitus Euroopa Rahasüsteem (EMS), 1983.a Euroopa Suurtöösturite Ümarlaud, kus tehti ettepanek ühisturu parandamiseks, jne. 24. Milline vaidlus oli neoliberalistide ja sotsiaalse turumajanduse pooldajate vahel ühtse siseturu loomisel? • Neoliberalism (F. Hayek ja M. Friedman) - arusaam, et ühiskonna ainsaks ühendavaks jooneks on üksikindiviid, koos usuga, et vaba turg reguleerib ühiskonda paremini iseenesest kui kui mingi väline regulatsioon
Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga. Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. Seda tänu E.Savisaare, T.Made, S.Kallase ja M.Titma varasemale ettepanekule. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ja oma eelarve ning rahasüsteem. Senise majandusmudeli osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, millega kaasnesid hinnatõus ja rahaväärtuse langus ehk inflatsioon. Iseseisvus taastati 20.augustil 1991.aastal. 31.peatükk Eesti Vabariik aastatel 1991-2004 Presidendi ja parlamendivalimised toimusid 1992.aasta septembris. Kuna esimeses voorus ei saanud kumbki kanditaatidest üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida Riigikogul. Riigikogu valis esimeseks presidendiks Meri. 1993
keskpank deposiidid üle kommertspankadesse · Valuuta ost ja müük - kui keskpank soovib ära hoida valuutakursi kõikumisi, siis ta saab seda teha, ostes või müües välisvaluutat. Seda poliitikat ei saa teostada valuutakomitee süsteemi korral, kus kodumaise valuuta hulk peab vastama riigi välisvaluuta reservide suurusele. 10 Eesti rahasüsteem on valuutakomitee tüüpi, seega on Eesti Pangal keskpangana oluliselt vähem võimalusi rahapoliitika teostamiseks. Keskpank Valuutakomitee Pakub sularaha ja hoiuseid Pakub ainult sularaha Fikseeritud või ujuv vahetuskurss Fikseeritud vahetuskurss reservvaluuta suhtes Muutuvad välisvaluutareservid 100 % välisvaluuta reservid Piiratud konverteeritavus Täielik konverteeritavus
taastada. 18.märtsil toimus üleliiduline rahvahääletus, millest ei võtnud osa Balti liiduvabariikide kõrvalt ka teisedki riigid nagu Gruusia, Armeenia ja Moldova. Gorbatsov hakkas korraldama uut liidulepingut, kuid pärast pikki vaidlusi jõudsid Nõukogude Liidu president ja 9 liiduvabariigi juhti kokkuleppele uue liidulepingu sõlmimise põhimõtetest ja tähtaegadest. Uuel liidul pidi olema ühine majandusruum, sõjavägi, välispiir ja rahasüsteem, nii loodeti impeeriumit uuendatud kujul säilitada. Gorbatsov kutsus üles ka Balti riike liidulepingule alla kirjutama, kuid see üritus jäi vastuseta. 1991.aasta juunis oli Vene NFSV presidendiks sai ülekaalus Boriss Jeltsin, kes ametivannet pidades, lubas kõrvale jätta impeeriumimeelsed traditsioonid. Vene NFSV hakkas end vastandama Nõukogude Liidule. Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse poolehoiuga. Balti vabariikides astusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema
Aktsepteeritav majandustehingute osapooled usaldavad ja on nõus raha vastu võtma, olles kindlad, et saavad seda tulevikus kasutada Jaotatav raha on jaotatud väiksemateks ühikuteks, mis võimaldab nendega täpselt arveldada. Säili piisavalt vastupidav, mis tagab selle pikaajalise püsimise ringluses Kaasaskantav mugav ja lihtne käsitseda Piiratud kogus ainult siis on tagayud raha õige väärtus ja normaalselt toimiv rahasüsteem Äratuntav kui raha pole tuntud, ei ole inimesed nõus seda vastu võtma Deposiitrahad: kommertspankade poolt loodud raha Elektrooniline raha: eskisteerib vituaalselt Varade likviidsus nende sularahaks vahetamise võimalus Raha kui seaduslik maksevahend on paberraha ja mündid, mis on riigi poolt selleks kuulutatud ja mida tuleb maksete sooritamisel vastu võtta piiramatult. Riigid, mis on oma arengu algetapid, kasutavad usalduse saavutamiseks rahasüsteemi vastu
Eestis on sisse viidud keskpanga majanduspoliitiliste eesmärkide hierarhia- kui Eesti on taganud Keskpanga poolt eelistatud hindade stabiilsuse, võib Keskpank kaasa aidata majanduse arendamisele- EESTI INTRESSIDE TASEME MÄÄRAB EUROOPA KESKPANGA RAHAPOLIITIKA Eesti rahapoliitika: valuutakomitee süsteem- fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta(välisvaluuta) suhtes-> koduvaluuta kurss on välisvaluuta suhtes kindlaks määratud!! Nt 1€ = 15,6466 EEK Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud *fiskaalpoliitika- makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada arengut maksude ja eelarvekulutuste abil *rahapoliitika- [---] tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega Tarbimist mõjutavad maksud: * käibemaks: mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad * kapitalimaks(Eestis pole) * aktsiisimaks – reguleerimaks kahjulikke harjumusi, suureks tuluallikaks
Eesti omariikluse taastamine ja NSV Liidu kokkuvarisemine: Gorbatsovi kavad NSV Liitu koos hoida, riigipöördekatse Moskvas, ,,Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest", NSV Liidu ametlik laialisaatmine, põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine Eestis. Gorbatsovi kavad nSV Liitu koos hoida: Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Kavas oli sõlmitud Suveräänsete Riikide Liidu leping, mis kujutas endast konföderatsiooni. Uuel liidul pidi olema ühtne majandus, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Nimetatud lepingukavand oli katse impeeriumi uuendatud kujul säilitada. Riigipöördekatse Moskvas: Valmistuti riigipöördeks, et Gorbatsov kõrvaldada. Päev enne liidulepingule allakirjutamist, 19. Augustil 1991 suleti Gorbatsov Krimmis koduaresti. Rahvale teatati, et ta on haige. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsin astusid aga riigipöördekatse augustiputsi vastu välja. Riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ja mõne päevaga poliitiline
kulukas, aga selle käigus olid USA võimu alla läinud Filipiinid ja Kuuba. Valimisplatvormis seadis Vabariiklik Partei esikohale aktiivse välispoliitika ja USA positsioonide tugevdamise rahvusvahelises elus. Rahale see kurss meeldis. Suurkapitali huvides võttis Vabariiklik Partei valimisprogrammi kõrgete tollitariifide säilitamise, millega taheti vältida välismaa firmade konkurentsi siseturul. Eelkõige rahakate inimeste huvides taotleti, et raha aluseks oleks tugev kullastandart ( rahasüsteem, milles rahaväärtuse alus on kuld). Demokraatlik partei esitas oma kandidaadiks advokaat William Jennings Bryani, kes oli auahne ja võimekas, kuid mitte piisavalt haritud. Demokraatlik Partei kritiseeris USA vallutuspoliitikat ja kutsus andma Filipiinidele iseseisvust. Ajastu konflikte ja probleeme tunnetades kutsus see partei üles ka võitlusele trustide ja ühiskonnas valitseva korruptsiooni vastu. Kullastandardile vastati hõberaha piiramatu väljalase, nii et seda igaühele jätkus
Alus pandi kõrgkultuurile. 256 eKr suri Zhou dünastia ise-enesest välja. 13 Alla käis majandus ja kultuur. Uue dünastiani kodusõjad. 221. eKr tuli Quini dünastia. Kestis lühikest aega.: 221-210 eKr. Riigi ülesehitamise ja taastõusu aeg. Jaotati 36 provintsiks, asevalitsejad allusid keisrile. Tugevdati armeed, löödi tagasi rändrahvad, võeti kasutusele kaalude-, mõõtude- ja rahasüsteem, hieroglüüfkiri. Üldisi reforme palju. Hakati ehitama müüri, jätkati aktiivselt. Müür valmis 15.saj eKr. 500km pikk, 10m kõrge ja 10m paks. Müüris on tohutult väravaid ja vahitorne. Saatuslikuks sai 209 eKr puhkenud ülestõus. Dünastia kukutati. Liu Bang'i ülestõus. Tuli võimule Hani dünastia. Tugevad keisrid, Euroopaga oli kaubavahetus, siidi vahetati kuula vastu. Hulgaliselt tehti avastusi. Jõudis kultuuriliselt kõrgele tasemele võrreldes teiste idamaadega.
Hüperinflatsioon Olukord majanduses, kui inflatsioonimäär ületab 50% KUUS. Hüperinflatsioonist Väljumiseks on kasulik kehtestada uus valuuta, ehk annulleerida senine rahaline vääring. Deflatsioon Riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Devalvatsioon Alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes Indekseerimine korrigeerib hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale Annulleerimine Endine vääring tunnistatakse kehtetuks, rajatakse uus rahasüsteem Millega mõõdetakse inflatsiooni? 1. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalselt muutust baasperioodiga võrreldes. 2. Hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutust Tarbijahinnaindeksi arvutamine 1. Indikatiivne ostukorv koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. Inflatsiooni mõju tarbijale: Tarbekaubad vaestele Luksuskaubad rikastele Raha väärtuse ehk ostujõu langus Hinnatõusu põhjused: 1
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933 Ainetöö Juhendaja: Viktor Arhipov Tallinn 2011 Sissejuhatus Esimese maailmasõja algusega kukkus turvalisena näiv maailm kokku. 27. juulil 1914. aastal andis tsaarivalitsus välja seaduse, mis lõpetas rahatähtede vahetamise kulla vastu. Mõned aastad hiljem muutusid paberrahad väärtusetuks. Segadust tõi 1917. Aasta veebruarirevolutsioon. Ajutine Valitsus lasi ringlusse nn. duumarublad ning 20 ja 40 rublased ,,kerenskid". Ajutise Valitsuse juhi Aleksander Kerenski järgi nime saanud paberrahad läksid käiku poognatena, mida sai vajaduse järgi lahti lõigata. Endiselt kehtisid ka tsaarirublad. Oktoobripöörde järel võimu haaranud bolsevikud muutsid 1918. aasta alguses rahaks mitmesuguseid võlakohustusi, laenutähtede kuponge ja obli...
Mehhanismi lihtsus, toimub automaatselt, kui kõik normidest kinni peavad Toimis 1. maailmasõjani ilusti, hiljem pidid rigid sellest loobuma, sest sõjatööstus vajas palju lisaraha ja enam ei peetud kinni kulla hulgast, kullastandard lagunes. Üritati hiljem taastada, aga ei õnnestunud, sest ühtset kokkulepet ei saavutanud (riikide suhted oli teised peale sõda) 3. Bretton Woods Loodi IMF Loodi Maailma Rekonstruktsiooni ja Arengupank Kehtestati kullale ja USA dollarile toetuv rahasüsteem Teiste valuutade kurssid olid seotud USA dollaritega, kulda sai alati vahetada dollariteks. 1 unts kulda oli 35 $. Ülejaanud valuutad oli seotud dollariga. Toimis üsna pikalt päris hästi. Kuna USA oli sõjas vähe kannatada saanud, oli $ heaks veduriks selles süsteemis. Edasi hakkasid pihta väikesed raskused. USA majanduspoliitika USA ei jälginud enam mud majandust, keskendus iseendale. Bretton Woods hakkas lagunema.
Deflatsioon mõjutab tootjaid ja seda võib seepärast rakendada piiratud kujul 2) Rahamärkide nominaalväärtuse muutmine võimaldab raharinglust korrastada. 3) Indekseerimine kui mehhanism hindade ja maksete korrigeerimiseks. Kasutatakse sageli kollektiivlepingute sõlmimisel reaalpalga taseme säilitamiseks ja üldse sissetulekute (toetused, pensionid) ostujõu hoidmiseks. 4) Annulleerimine. Endine vääringuraha kuulutatakse kehtetuks ja rajatakse uus rahasüsteem. 3 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTUS Majanduspoliitika üheks eesmärgiks on täishõive saavutamine. TÄISHÕIVE on olukord majanduses, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud, st. majandus toimib loomuliku tööpuuduse tingimustes. Ressursside all mõeldakse kõiki tootmistegureid. TÖÖPUUDUS- töö kui tootmisteguri osalist hõive.( ei ole võrdselt jaotunud elanikkonna gruppide vahel- suurem tööpuudus vähemusrahvuste, naiste ja noorte hulgas.)
Rahanduse arvestus Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend, arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, k...
aasta augustist kuni 1941. aasta suveni. ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo otsuse ja NSVLi kaitse rahvakomissari Semjon Timošenko korral- duse alusel reorganiseeriti Eesti sõjavägi (nagu ka Läti ja Leedu sõjavägi) 1940. aasta augustis 6 Punaarmee territoriaalseks laskurkorpuseks ja see allutati Punaarmee komissaride kontrol- lile. Eestis (nagu ka Lätis ja Leedus) kehtestati 1940. aasta hilissügisel NSVLi rahasüsteem ning Vene NSFV kriminaal-, tsiviil- ja kohtumenetluse koodeksid. Kohalikud omavalitsused sovetiseeriti 1941. aasta jaanuaris: Eesti NSV (edaspidi ENSV) Ajutise Ülemnõukogu Presii- dium (Ülemnõukogu alaline organ) määras oma otsusega maakondade, linnade ja valdade Töörahva Saadikute Nõukogude Täitevkomiteede koosseisud nimeliselt ilma formaalsetegi valimisteta. ÜK(b)P juhtis kõiki protsesse Nõukogude Liidus nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil.
kulutamisest. Viib llu valitsus. 18. Raha teooriad. 19. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? 20. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 21. Euroraha teke. 1979. a Euroopa rahasüsteem EMÜ valuutakursimehhanism, mis tähendas, et EMÜ liikmesriikide vääringute valuutakursid olid kindlaks määratud, kuid kohandatavad. Loodi arvestuslik koondühik ECU. 1998. A. kinnitas EK eesmärgi teostada EMU, loodi keskpankade presidentidest koosnev komitee rahaliidu moodustamise sammude kavandamiseks. 7.02.1992 Maastrichtis Euroopa leping, loodi EL ja pandi alus EMU-le (Euroopa majandus- ja rahaliit). Asutati Euroopa Keskpank. 22. Kuidas jaguneb finantssüsteem? 23
maailmamajanduse olukorraga seotud teguritest - ühtlasi tema nõrkus. Tõsise kriisi korral, ei jätkunud tavaliselt keskpanga ja riigi kulla- ning hõbedavarudest. Kui siis ka välismaalt laenata ei õnnestunud, jäi ainsaks võimaluseks sundida keskpanka raha juurde trükkima, et suurte kulutuste eest tasuda. Tulemuseks oli raha väärtuse langus ning kullastandardist loobumine. Esimese maailmasõja puhkedes lagunes kullastandardil püsinud rahvusvaheline rahasüsteem. Kullastandardit üritati taastada, aga see ei õnnestunud, sest ühtset kokkulepet ei saavutatud. 5. Bretton Woods Bretton Woodsi süsteem loodi 1944. aastal. Selle põhiideeks oli USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga. Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abiga. Lubatav oli kõikumine +/- 1%. Kuid maksebilansi olulise
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
