Kreeka KT konspekt 11. klass (0)

Ajalugu : Kreeka
KREETA - MÜKEENE KULTUUR
Jaguneb Minoiliseks ja Mükeene kultuuriks
Minoiline Kreetal :
Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on nimega Knossos . Sellest ajast on pärinenud Euroopa vanimad linnad. Nende eetiline päritolu on teadmata. Teada on, et neil olid tihedad sidemed Idamaa kõrgkultuuridega. Samuti pärineb sellest kultuurist Euroopa vanim kiri : lineaarkiri . Kirja märgid on küll tänapäeval loetavad, kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid.
Lossides valitsesid preester -kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli.
Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika .
Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast
Kunstis kujutati naisi rohkem
Mükeene kultuur :
1500 a. eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare. Tugipunktiks valiti Knossos. Võeti kiiresti omaks minoiline kultuur ja kreetalaste lineaarkiri kohandati vastavalt enda keelele.
Esile kerkisid kindlustatud lossid, millest kuulsaim oli Mükeene – massiivne, kiviblokkidest müüridega, kindlustatud väravaga.
Siseruumid kaunistatud seinamaalidega. Iga suurem loss oli omaette riigi keskuseks
Riigid sõdisid alatasa. Losside eesotsas seisis kuningas ja sõjapealik. Loss oli ka majapidamiskeskuseks.
Kangelaseepika - U 1200 eKr Mükeene tsivilisatsioon langes. Mälestus talletus arvukates kangelaslugudes. Laule ja lugusid pärandati põlvest põlve. Trooja sõja lugu. (Helena, Sparta , Agamemnon, Achilleus , Hektor, Paris , Odysseus). Kuulsamad „ Ilias “ ja „ Odüsseia “. Autor Homeros . Homerose eeposed ( ei olda kindlad).
VANA- KREEKA ÜHISKOND:
VABA LIHTRAHVAS :
Enamus teenis elatist põlluharimisega.
Vaesed pidid rikastelt laenu võtma (põllumehed, karjused ) ning tagatiseks oli maatükk , mis maksmata jäämisel oli võla katteks
Linnades olid ülekaalus Maa rentnikud, linnaelanikud – põlluharijad , käsitöölised.
ÜLEMKIHT : orjad ja sõltlased harisid nende põlde
Tsivilisatsioon avaneb aristokraatide pilgu läbi
Kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad – liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist poliitilises elus.
Konkurentsivaim – igaüks üritas olla parim riigiasjus, lahinguväljal ja rikkuses.
ORJANDUS : usuti, et võõramaalased e. barbarid on loodud orjuseks. Orjadesse suhtuti kui varandusse. Neid kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jms.
Orjapidajateks olid talupojad ja käsitöölised – st orjad olid neil abilisteks.
ABIELU JA PEREKOND: .
Naine oli mehe võimu all.
Ühiskond oli patriarhaalne , naisel polnud kodanikuõigusi.
Abielu eesmärk oli järglaste soetamine. Abielu lepiti äia ja peigmehe vahel kokku ning lahutus samamoodi. Suhted võisid jääda pinnapealseks. Rikkad mehed pidasid hetääre ( e. armuke ) . Tunded ei mänginud rolli
DEMOKRAATIA KUJUNEMINE ATEENAS
Kodanikkonna moodustasid vabad meespõliselanikud.
Alguses kuulub võim jõukatele aristokraatidele
Vastuvõetuid otsuseid täitsid ametnikud.
Algselt ei olnud kirjapandud õigusi, Esimesed seadused kirjutati Drakoni poolt 621. eKr
Demokraatia kujunes kolme mehe tulemusel : Solon , Perikles ja Kleistenes
Solon

Tühistati orjus ja kehtestati vaba pärimisõigus, mille tulemusel ilmub väike- ja keskelanike kiht.

Ühtne kaalu-, mõõdu - ja rahasüsteem

Jõukuse põhjal jagatakse elanikkond neljaks : sellest tulenevad nende õigused, kohustused
Rahvakoosoleku osakaal hakkab suurenema
Kleistenes : 508 eKr

viib läbi administratiivreformi – st inimesi seob territoorium

sõjaväe juhtimiseks seatakse 10 strateegikolleegiumi

seatakse sisse ostrakism – killukohus
Perikles : 461 eKr

kõrgemaks riigivõimuorganiks on rahvakoosolek, kus kõik kodanikud võtavad osa. Toimub iga 10. päeva tagant.

Bulee – alaliselt koos kõrge valitsemisorgan, mis jaotatud füülideks . Igasse füüli kuulub 50 inimest

Ametnike kolleegium – valitakse üheks aastaks . Ülesandeks on otsuseid ellu viia. Kohtuorganiks on heliaia .
JUMALAD
1) Zeus lad. Jupiter – taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja.Teda kujutati istumas Olümpose taevasel troonil.Teda kutsuti lihtsalt isaks, kuna tal oli lugematul arvul lapsi. Ta valvas kõikide seaduste täitmiste järele ja nendest üleastujat ootas karistus. Ta ilmus sageli kotkana ja tema meelisohvriloom oli härg .
2) Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade , kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju . Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind .
3) Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja.Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune.
4) Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun .
5) Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna .Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega.
6) Ares lad. Mars - sõjajumal , Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga . Aphrodite kallim. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga.
7) Hephaistos lad. Vulcanos - sepatöö jumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik.Oli lonkur . Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega.
8) Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull .
9) Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega.
10) Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv.
11.)Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis . Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast.
12) Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega.
13) Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal .Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid , saatürid ja menaadid .
SPARTA RIIK JA ÜHISKOND.
Totalitaarsete riikide eelkäija .Asus Kreeka lõunaosas . Põhimõte oli, et inimene on riigi jaoks. Kodanikkonnas oli 3 klassi:
1)spartiaadid – toorlasest vallutajate järeltulijad
2)perioigid – vabad käsitöölised ja talupojad, puudusid poliitilised õigused
3) heloodid – orjad, õigused puudusid
Riigile pani aluse kuningas Lykyrgos ning 9/ 8 saj. eKr paneb kirja esimesed seadused.
Kõrgem võim : 2 kuningat , basileuse – nagu väepealikud
Vanemate nõukogu ehk geruusia – väh. 60 aastane
Vigaseid inimesi ei vajatud – visati kaljult alla.
KREEKA- PÄRSIA SÕJAD

• Kõige ohtlikum vaenlane Kreekale oli Pärsia.
  

• Pärsia vallutas Türgi osad ning ähvardas tungida Kreekasse ja seeläbi Euroopasse.
  

• 5. saj pärslased purjetavad Kreekasse laevadel – toimub Maratoni lahing – kreeklased võidavad ja saadeti kuller Ateenasse rõõmusõnumit viima. (Jooksis maratoni pikkuse maa ja jõudis ära öelda, et kreeklased rõõmustage, me võitsime ja langes surnult maha.)
  

• 480 eKr – uus sõjakäik – pärslased eesotsas Xerxesega. Lahing toimus Termopüülides ( kitsas mägede vahe), sest sellest kohast pidi Xerxese vägi läbi minema aga kreeklased panid oma kaitse seal püsti. See muutis jõudude tasakaalu võrdsemaks. Sealt tuleb ka lakooniline ütlemine ( Lakoonika maakonnast – kui Leonidas olevat öelnud , et võitleme varjus ). (Leonidas oli seal 300 mehega ~ei ole päris fakt.) Igaljuhul tulemuseks on see, et pärslased põletavad Ateena maha. [Pole selles osas eriti kindel.]
  

• 480 eKr – Salamise merelahing – Ateena lähedal. Pärslased olid ülekaalus aga ateenlased ajasid pärslaste laevad karile. (Nad teadsid selle alla merepõhja.)
  
• 479 eKr – Plataia lahing maismaal – kreeklased võidavad. [Ei oska öelda mis seal juures oli.]
  

• 5. saj eKr – loodi Ateena mereliit .
  
• 449 eKr sõlmiti Gallias Pärsia ja Kreeka vahel rahu.
  
• Ateena hakkas mereliitu kasutama enda hüvanguks ja selle tõttu puhkeb nn kodusõda. (Ateena liidu ja Peloponnesose liidu vahel. Ehk siis Ateena ja liitlased vs Sparta ja liitlased.)
  
• Selle sõja võidab Sparta, kuid polised ei ühine Sparta nime all, vaid kerkib esile hoopis Makedoonia .
  

OLÜMPIAMÄNGUD.
Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid kogu Kreekast ja ka selle kolooniatest. Osalesid ainult Hellenid . Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks . Peagi lisandusid ka teised alad, pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus jne. Kaarikusõidu võitjad enamasti väga rikkad. Olümpiavõitjate nimed märgiti üles. Olümpiamängud olid eelkõige pidustused Zeusi auks. Tähtsus ei piirdunud ainult spordiga. Olümpiarahu- relvade kandmine keelatud. Olümpiavõitu hinnati kõrgelt. Hinnalised autasud ja mälestusmärgid . Kuulsus aitas ka edaspidi riigielus läbi lüüa.
TEATER.
Draamakunst sai alguse veinijumal Dinonysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas lavastati näidendeid Dionysose pidustustel. Dionüüsiad - peeti kevade saabumisel, tähtsamad. Teemad pidid huvi pakkuma kõikidele. Tragöödiad olid tõsised ja ülevad. Uuedsed õpetlikud tõlgendused. Tragöödiad kasvatasid kodanikke, pani neid mõtlema sobiva käitumise üle. Ei pakkunud kindlaid lahendusi. Jumalate tahte järgimine ei pruugi alati tagada õnne ja heaolu. Komöödiad ehk lõbusa sisuga näidendid ammutasid ainet igapäevasest poliitika elust. Maskis ja robustse naljad . Naerdi ka jumalata üle.
FILOSOOFID
Sokrates (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof . Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon , kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid. Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine , vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi (aretē) nagu õiglus (dikaiosynē), vaprus (andreia), vagadus (hosiotēs, eusebeia), mõistlikkus (sōphrosynē) jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu (eudaimonia). Vooruste määratlemisega seonduv ning läbiv teema Sokratese õpetuses on püüd määratleda seda, mis on teadmine (epistēmē) ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad – neil on mõni kunst või oskus (technē) –, siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad sellest sõnade vahendusel aru anda (logos). Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide" üheks peamiseks teemaks. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut , sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati.
Platon (428 või 427 – 348 või 347 eKr) on kõige kuulsam paljudest Sokratese õpilastest. Õppis ka Kratylose juures. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil – Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Tulnud Ateenasse tagasi, rajas ta arvatavasti 387 eKr linna lähedal filosoofiakooli – Platoni Akadeemia. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne’’ ja 13 kirja. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi nende vahetus elulises kontekstis ja veenvas kunstilises vormis. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus . Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Idee (eidos) on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Näiteks on maailmas palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad ideed, kuid ükski pole nii täiuslik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda . Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon arvas, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed. See pole aga kõikidele inimestele jõukohane. Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid. Ideaalse riigi moodustavad Platoni järgi 3 seisust: filosoofidest valitsejad, valvuritest käsutäitjad ja tootjad, kes vooruste (vastavalt tarkuse, mõõdukuse ja mehisuse) kandjaina kehastavad õiglust tervikuna ning seisusele vastava riikliku hariduse ja kasvatuse korral tagavad harmoonilise ühiskonnakorralduse. Ateena demokraatiat, kus kõik kodanikud riigijuhtimisest osa võtsid, pidas Platon halvaks riigikorraks. Platoni filosoofia on antiikne objektiivne idealism; see on teeninud hiljem nii alalhoidliku maailmavaate kui ka vabamõtlemise ja progressi eesmärke. See õpetus on olnud uusplatonismi põhiallikaid ja alates tema renessansiaegadest taassünnist on ta oluliselt mõjutanud Euroopa mõttevoolude kujunemist.
Aristoteles
Ta oli mitmekülgne õpilane Platoni arvates. Ta tegutses peamiselt oma loodud koolis – Lykeioni gümnaasiumis. Tema seisukohad kujunesid nii : võttis eelkäijate teadmised kokku ja kujundas sellest oma seisukoha. Ta suhtus oma õpetaja mitmetesse seisukohtadesse kriitiliselt ( Platon) . Tema meelest tegi, Platon vea, pidades ideid meeltega tajutavate asjade täiuslikeks algpõhjusteks. Ideedel pole iseseisvat olemist. Näiteks on maailmas palju erinevaid karikaid, kuid kõigis neis on midagi olemuslikult ühist, mis sunnib neid määratlema just karikatena. Ja mitte kellegi muuna. - Karika idee. Inimene ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Seepärast on inimene riiklik elusolend. Leida oli vaja kesktee äärmuste vahel : hulljulguse, arguse vahel; pillamise ja koonerdamise vahel jne. Äärmused tekitavad tüli, seetõttu tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Samuti pani aluse materialismile