Rahvariided jaotati üldiselt kolme ossa: 1. Pidulikud rõivad (kanti vaid pidulikel juhtudel, mis pärandati põlvest põlve); 2. Käimise rõivad (peamiselt kanti vähem pidulikeks käikudeks); 3. Igapäevased töörõivad (olid tehtud halvemast materjalist ja ilma kaunistusteta). Peamiselt valmistati rõivaid kodukootud villasest või linasest kangast. Suurem osa rõivastusest oli kaua aega värvimata. Villased pealisrõivad olid valdavalt pruunid või mustad ning linased riided pleegitati valgeks. Seelikukanga kudumiseks värviti lõngad taimevärvidega (nt punast saadi madarajuurest). Usuti, et vöödel ja kinnastel oli kõige suurem kaitsevõime rõivaesemetest. Rahvarõivaste piirkondlikud erinevused jagunevad nelja suurde rühma: Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Piirkondlikud erinevused, mis kujunesid välja 19. sajandiks, olid
mullastik niivõrd erinev. Detailne pinnastik on väga keerukas. Vöötmelised mullad on tihti ,,ära lõigatud" suurte reljeefsete erinevuste tõttu. Välja võib tuua seitse põhilist mullastiku gruppi, kus juures igaüks neist sisaldab mitmeid mullastikutüüpe. Punased ning hallikaspruunid leetmullad koos pruunide metsamuldadega esindavad kõige laiaulatuslikumat gruppi, kattes ligi 1/3 kogu riigi pindalast. Pruunid metsamullad on üldiselt arenenud lubjakivist ning on vähem happelised, kui punased ja hallikaspruunid leetmullad. Pruunid ning punakaspruunid mullad on iseloomulikud riigi kuivemates osades, põhiliselt poolkõrbetes Kesk-Anatoolias ning Türgi kaguosas ning katavad umbes 1/5 riigi pindalast. Lubjatud pruunid mullad on huumuserikkad ning asuvad Türgi niiskemates osades. Ülejäänud mullatüübid on raudjad mullad, leelismullad, settemullad, preeriamullad. Loodusvarad
2. kandidoos (pärmiseentõbi) 3. sügavad süsteemsed mükoosid (kahjustatud on siseelundid) 4. täpsustamata põhjusega oletatavalt seenhaigused Kliiketendustõbi Kliiketendustõbi on krooniline väga pindmine naha seenhaigus, mida tavaliselt põevad noored täiskasvanud. Haiguse tekkimist soodustab kõrge välistemperatuur, pikaajaline kortikosteroidide kasutamine jne. Ülakehale, rasketel juhtudel ka näole, kaelale ja kõhule tekivad valged või pruunid pigmenteeritud laigud. Võib esineda mõõdukat nahasügelust, peamiselt on see haigus aga kosmeetiliseks probleemiks. Mitmevärviline kliiketendustõbi Mitmevärviline kliiketendustõbi (Pityriasis versicolor) on ohutu, kuid korduv, väga pindmine nahahaigus, mida tekitab Malassezia perekonda kuuluv pärmseenetaoline mikroorganism . Need seenorganismid esinevad ka täiesti tervel nahal, asustades rasunäärmete rohkeid alasid nagu rind ja selg
segunemist ei toimu, näiteks Rõuge Kaussjärves ja Koosaste Linajärves. Eesti väikejärvedel tekib püsiv jääkate harilikult novembris, suurematel detsembris ning jääkate sulab aprillis. Kõige paksem on jää märtsis. Vee värvus varieerub rohekassinisest kuna punakaspruuni ja tumepruunini. Enamiku järvede vesi on kollakasroheline või rohekaskollane. Suvel on vesi rohekame tooniga, ülejäänud aastaaegadel valdavad kollased ja pruunid toonid. Järvede vesi on tavaliselt väikese läbipaistvusega, eriti suvel vetikate vohamise kõrgperioodil. Vee temperatuuri- ja hapnikukihistuse määrab oluliselt järvevee värvus koos fütoplanktoni hulgaga. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 275-277) Vee koostis Vee keemiliselt koostiselt on vadav osa järvi magedaveelised. Kloriide ja teisi mereveele
Suured tähed elavad 2-8 miljardit aastat. 2. Välimuse järgi jaotatakse tähed värvuse ja suuruse järgi klassidesse: a) Sinised ja valged ülihiiud- suured ja väga kõrge temp. b) Sinised ja valged hiiud c) Punased hiiud ja ülihiiud- väga suured, kuid jahedamad, kui sinakad ja valged. d) Oranzid hiiud- suured, kuid madalama temp. e) Kollased tähed, ka kääbused. Kõrgem temp, kui punastel aga on väiksemad. f) Pruunid, mustad kääbustähed on jahtunud tähed, mis on üle elanud supernova staadiumi on surmafaasis. Nim. Ka kõdutäheks- vägatihe aine. 3. Täht toodab elujooksul vesinikust heeliumi pidevalt. Tuuma reaktsioonides, tähe sisemuses, toodetakse uusi elemente, kuni rauani olenevalt tähe suurusest. 4. Kui tähe mass on alla 0,3 päikesemassi, siis toodetakse ainult heeliumi. Kui tähe mass on alla 3 päikesemassi, siis toodetakse heeliumi ja vesinikku
Kõikides keeltes on olemas sõna punase jaoks, mis on peale musta ja valget üldiselt kõige sagedamini kohatav värv. Oma vere ja ärevuse ülemtoonidega näib punane olevat värvidest kõige säravam ja ergastavam. Vaatamata oma seostamisele viha ja ohuga või hoopis selle tõttu, näib punane olevat elujaatav värv. Punane ei pea sugugi mitte alati esinema oma kõige küllastunumas vormis, kutsumaks vaatajas esile positiivset reageeringut. Tugevatoonilised roosad ja rikkalikud pruunid saavad oma säravuse punaselt alustoonilt, seevastu punase ja valge dramaatiline kõrvutamine mõjub sageli mõlemaid värve intensiivistavalt, kui punane ei ole mitte liiga tugev. Küllastatud punase ja puhta valge koos kasutamine võib mõjuda väga vastuoluliselt. Joonis 5. Cologne Fire Services managment and training centre by BFM architects 3.2 Kollased Jäädes maha punase tekitavates universaalsetes assotsiatsioonides, on kollasel siiski väga
Lehed hõlmised (3). Hõlma servad hõlmised/kahelisaagjad. Steriilsetel lehtedel hõlmade vahed sügavamad. 38) Acer negundo saarvaher Lehed paaritusulgjad (keskmiselt 5), munajad, ebasümmeetrilised. Esinevad üksikud suured hambad. Võib esineda lisalehekesi. Roots võib olla sinaka kirmetisega kaetud. 39) Aesculus hippocastanum harilik hobukastan Lehed sõrmjad liitlehed (5-7), äraspidised. Serv saagjas/kahelisaagjas. Roodude nurkades pruunid karvatutid. 40) Rhamnus catharticus harilik türnpuu Lehed ovaalsed/munajad. Teravneva lühikese tipuga. Serv kärbitud saagjas. Külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas. Võrsed lõppevad astlaga. 41) Frangula alnus harilik paakspuu Lehed äraspidimunajad kuni elliptilised. Teravaservalised. Külgrood pöördunuvad enne lehe serva tipu poole. Õhukesed paberjad lehed. 42) Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu
tunnetamisel nägemis-, kuulmis- ja haistmisorganite koosmõjus tekkinud tajuga. Sünesteesia nähtus avaldub kõige ilmekamalt nägemisaistingu mõjul kindlate värvuste nägemisel tekkiva soojuse/külmuse tunned tajumisega. Oranzi värvusega tuba tajume soojemana kui samas temperatuuris tumesinist. Sünesteesia võib avalduda ka teatud süngeid värvusi nähes olematu lõhna haistmisena. On teada, et tumedad pruunid või sünged tumehallid toonid koos tugeva mürataustaga võivad ruumisviibijal kutsuda esile roiskumislõhna tundmise. Kogu värvuste tunnetuse teooria muutub aastatega ja on paikkonniti tugevasti erinev. Kui põhjamaal kombineerida teadlikult meeldivad lõhnad, helid ja värvused ei ole see kombinatsioon vastuvõetav lõunamaalastele. Sama nähtus on ka märgatav trendika mööbli ja moeriietuse puhul. Etniliselt väljakujunenud kultuuritaust määrab meie suhtumise valgusesse
Islandi käokõrv Cetraria islandica Kirjeldus Põõsasjas tallus, tavaliselt 3-6 cm, harva kuni 10 cm kõrgune, hele- kuni tumepruun, alaosas punakas, harud lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid puuduvad. Viljakehad esinevad harva, kasvab maapinnal. Üks tuntumaid ja enamkasutatavaid samblikke Eestis. Eriti hästi äratuntav tänu enda kitsastele lapikutele harudele, püstisele kasvule ja põõsjale tallusele. Harud on enam-vähem ühtlaselt pruunid, vahel osutub alapool heledamaks. Lähedastest liikidest on hea eristada pseudotsüfellide abil, nimelt on need alapool asuvad väiksed valged laigukesed või servimisi kriipsukesed. Islandi käokõrv kasvab maapinnal nõmme- ja palumetsades, nõmmedel, loopealsetel ja liivikutel. Igapäevane kasutus Islandi käokõrv kasvab maapinnal nõmme- ja palumetsades, nõmmedel, loopealsetel ja liivikutel. Tuntud on ta ilmselt oma raviomaduste tõttu. Islandi sambliku teel on mõru maitse,
Tallinna Ehituskool Eestis enimi levinud puiduliigid REFERAAT Koostaja: Hardi Piirmaa Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 14 Tallinna Ehituskool SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 SISU.................................................................................................................... 3 Harilik Kuusk.................................................................................................... 3 Suurus.......................................................................................................... 4 Tüve koor........................................................................................
Kolaalad kasutavad päevas umbes 20 tundi kas magamiseks või puhkamiseks. Ülejäänud aja nad kas söövad, puhastavad endid või liiguvad puult puule. Koaalade söögis on vähe energiat, mis tuleneb ka koaalade vähene liikumine, et hoida kokku energiat. 6.Loodus MULLAD Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. 7.Loodusvarad TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD · Tuuleenergia- 1-3% saab Austraalia oma energia tuulest. Alates 2008ndast aastast, hakkab olema 42 tuulefarmi, kust saadakse 1200 MW energiat
põhjavett. Istutada tasub teda vaid viljakale mullale, sest mujal ei saavuta sanglepp oma täit hiilgust.Nimelt on sanglepal lehetipp tömp või sageli isegi sisselõikega, halli lepa leht aga terava tipuga, umbes nagu kasel.Õitseb märtsi lõpul - aprillis, enne lehtede puhkemist. Isas- ja emasõied moodustuvad eelmisel sügisel. Isasõied urbades, urvad rippuvad, kuni 7 cm pikad. Emasõied käbikese kujulised, õitsemise ajal punased, lehtede kaenlas. Valminud käbid kuni 2 cm pikad, pruunid. Vili on üheseemneline lame pähklike. Valmivad oktoobriks ja varisevad talvel. Käbid jäävad pärast varisemist kauaks puudele.Kindlast tuleb aga rääkida veel sanglepa puidust, mida on ka kameeleoniga võrreldud. Kui tüvi maha saagida, võib näha, et puu on ilus säravvalge, kuid mitte kauaks - õige pea muutub see kollakaks, siis oranzikaks, seejärel tumeoranziks ja lõpuks tuleb juurde veel roosasid ja lillasid toone. See näitab, et puus on peidus mitmeid huvitavaid värvaineid
ohver Auschwitzi laagris. Mauthauseni laagris seisis ta elektriaia traatide vahel 8 tundi. Tema piinad lõppesid, kui Hitler tegi enesetapu ja Saksamaa alistus. 3. Vali ÜKS tegelane, keda tahad kirjeldada detailselt (nimi, vanus, välimus, isikupära, kõnepruuk, tegutsemise motiivid, vahendid, mis ta valib). Roman Frister, „Mütsi” minategelane, sündis üksiklapse perre 1928. aastal. Ta on välimuselt pikka kasvu kõhn mees, kellel olid tumedad juuksed ning pruunid silmad. Tema huuled on kitsad, väljendades sihikindlust ja kangekaelsust. Ta omab multikultuurset haridust: saadeb aru nii poola-, saksa-, inglise- kui ka vene keelest. Ta pole tavaline tegelane, tema eesmärgiks on pääseda koonduslaagrist jäädes samal ajal ka ellu. Ellu jäämiseks hakkab ta palju valetama ja petma. Tema häbiväärseim mälestus on magava vangi mütsi vargus. See tähendab, et ta varastab surmalaagris teise mehe mütsi. Mütsita vang kuulub laagri
Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp enamuspuuliik tavaliselt kuusk. Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega. Alusmetsas: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. 2.1 Olulisemad seenhaigused JUUREPESS üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi. Elusates puudes on haigustekitaja, surnud puidus aga lagundaja. Juurepessu viljakehad on raskesti märgatavad, metsavarise all; viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Puud võivad nakatuda 2 viisil: otseselt (suuremate tüve-ja juurevigastuste kaudu) ja kaudselt (eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi selle nakatub terve juurestik Mütseel ehk seeneniidistik. Enamus seeni üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku - mütseeli. Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad. Oluline on kasvukoha muld
traadid on pingutatakse ja traatidesse lastakse elektrikarjusega elektrivool. (Luik H., Piirsalu P., Vahejõe K. 2011. Lk 25) 1.2 Kitsede kasvatamine ja pidamine Eestis Rahvaselektsiooni tulemusena on Eestis väljakujunenud omanäoline kitsede populatsioon, kes on hästi kohanenud Eesti looduslike tingimustega. Peetakse enamasti sarvedega piimakitsi. Eesti kitsed on enamasti sarvedega, värvuselt valged, hallid või pruunid, kuid leidub ka kirjusid ja musti kitsi. Kitsekasvatus tase on Eestis küllalt väike. (Piirsalu, P.) Senini on Eestis põhiliselt tegeletud üksikute kitsede pidamise ja kitsekasvatust on vähesel määral. Enamasti on kitse kui hobiloom. Kitsedest peetakse elanike kodumajapidamistes üksikute isenditena. Lüpsmine toimub käsitsi ja saadud toorpiima kasutatakse põhiliselt peresiseseks tarbimiseks joogipiimana. Juustu
nimetatud liikidest. Hooldamisjuhised on nendel liikidel sarnased. Valgus Väga valge või poolvarjuline keskkond. Hoiduda otsesest päevavalgusest. Temperatuur Kasvab hästi toatemperatuuril (18-23 kraadi). Keskküte taimele liiga ei tee. Sobivaim temperatuur on 15-18 kraadi. Vältida tõmbetuult. Niiskus Eelistab niisket õhku. Kuivas õhus võivad tekkida lehtedele pruunid laigud. Vesi Pehme veega mõõdukalt aasta ringi sama tihedalt. Suvel 2 korda kuus. Vältida ülekastmist, sest on tundlik liigse niiskuse suhtes. Väetis Üle kahe nädala, talve jooksul piirata oluliselt. Nõrgema lahusega. Kasutada universaalset kompleksväetist. Kahjurid Lehetäi, kilptäi, villtäi
sümboliseerides kasinaid aegu või asjaolusid. Hall alandab väliseid pingeid, hoiab ära mittevajalikud sekeldused, aitab rahuneda ja passiivne olla.(9) 4.11 Pruun Pruun on loomulik-elegantne värv. Ka see värv võib rõhutada Teie rõivaste kassikalisust.(8) Punakaspruun sisendab leebust ja pehmust, loob kindlustunnet. Beezikaspruun tasandab ja vähendab ülemäärast aktiivsust. Indias on see leinavärviks. (9) Pruun on maalähedased värvid. Pruunid toonid on soojad ja pehmed ning tekitavad turvatunnet. Pruuni eelistavatele inimestele meeldib soliidsus koos mugavuse ja lihtsusega. Inimestena on nad töökad, lojaalsed ja neil on oma tugev arvamus. Siiski sobib kerge huumor alati vestluse juurde. Neile meeldib, et neid ümbritsev on kontrolli all ja nad suudavad kontrollida ka iseennast. Perekond, turvalisus ja kuulumine on tähtsal kohal.(10)
pehmeks, värvudes valkjaks või kollakaks. pruunikas, hall või must. Seeneliha korkjas, Mädanik enamasti tüve alumises osas. Kasel valkjaskollane. Poorid ümarad suured. põhjustab väärlülipuitu. Eestis levinud, eriti Põhjustab leht ja okaspuude kaskedel, leppadel ja pajudel. Viljakehad on destruktiivmädanikku (segamädanik). Puit aastakümnete vanused ja suurete algul punakas, sellele ilmuvad pikad pruunid mõõtmetega. Must pässik Puutüvele jooned segamini valgete vöötidega. Edasi tekivad ebakorrapärase kujuga mügarikud. värvub puit pruuniks ja 3. faasis laguneb Pole poore. Välispind must, ebatasane, kuubikutes. Lõhedes tekivad seenekiled. lõhedega. Liha on tumepruun, kõva, Vahel eluspuu surnud harudel. Rangelt ei ebaühtlaste heledate ja tumedate tsoonidega. kahjusta elusrakke.st maltspuitu ei puutu.
Kogu oma tinglikkuses on ta see, kes lükkab etenduses käima osa, mis viib vaataja tagasi lapsepõlve ja paneb mõttes koos tegelastega kaasa mängima. Jemi tegelaskuju käivitab kogu lavastuse mängulisuse ja seda juba esimesest hetkest, kui ta rattaga lavale vurab. Nirksilm on aga sassis juustega tüdrukutirts, kellel on seljas heleroheline väikeste lilledega särk, mille peale on tõmmatud tumesinised punaste õmblustega traksipüksid ning jalas on tal paksud rohelised põlvikud ja pruunid matkasaapad. Nirksilma kehastab Liisa Pulk, kes paneb oma tegelase elama lapseliku entusiasmi, jonniva hääletooni, paterdav- tampiva kõnnaku ja intensiivse miimikaga. Liisa Pulgal on läbimõeldud ja -töötatud näitlejavahendid, mis muudavad ta veenvaks. Mina kui vaataja usun seda, mida ta laval teeb ja mulle tundub, et tal on laval mingi eesmärk. Liisa Pulga puhul me näeme stanislavskilikku näitlejat, kes sulandub oma tegelasega üheks. Teda etenduse ajal jälgides
Sissejuhatus Värv on värvainet või pigmenti ja sideainet sisaldav pastataoline, vedel või tahke aine. Värvaineid ja pigmente võib klassifitseeerida vastavalt päritolule, värvusele, keemilisele koostisele. Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained. Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kui...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Madis Arula Mait Fridolin Vahur Ikonen Tarvo Iskül Madis Kesküla Karl Teigar ASBEST REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-22 Juhendaja: õppejõud Sirle Künnapas Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Asbesti intensiivne tootmine ja kasutamine algas juba 19. sajandil. Tänapäeval kaevandatakse asbesti aastas veel üle 2 miljoni tonni, millest enamuse moodustab krüsotiil e valge asbest, mis kuulub serpentiinide hulka. Amfiboolasbestiderühma kuuluvad krokidoliit (sinine asbest), amosiit (pruunasbest), antofülliit, aktinoliit ja tremoliit. Asbestmineraalid on magneesiumi, raua, osaliselt ka kaltsiumi ja naatriumi...
Tal oli super mälu. Üks asi, mis Christopherile väga vaja oli, oli ajakava täpselt minutipealt. Mõned Christopheri käitumisprobleemid: · ei räägi inimestega tükk aega · ei söö ega joo midagi tük aega · ei meeldi kui teda puudutatakse · kisendab, kui on segaduses või vihane · oigamine · lööb asju puruks, kui on vihande või segaduses · ei meeldi kollased ja pruunid asjad ja keeldub neid värvi asju puudutamast · ei söö toitu, kui eri sorti toidud puudutavad ükteist. jne Kogu raamat on jagatud peatükkideks, kuid peatüki numbrid on kõik algarvud. Ühel päeval läks ta pr. Shearsi hoovi ja leidis eest lamava koera, kes oli mõrvatud mullahargiga. Pr. Shears kutsus politsei ning arvati, et koera tappis Christopher, sest ta hoidis looma
· Hilis kubism (1914 -1921)- periood, mil Esimese maailmasõja tõttu lõppes Picasso ja Braque tihe koostöö ning üldse hakkas kubism hääbuma. Populaarsust hakkasid koguma uued kunstivoolud, mis olid kas alguse saanud või siis tugevalt mõjutatud kubismi poolt. 1.3 Kubismi väljendus Kubismi rajajate põhliseks väljendusvahendiks polnud mitte värv nagu foovidel, vaid pinnad, jooned ja heletumedusega modelleeritud mahud. Valitsevad pruunid, rohekad ja hallid toonid. Tähelepanu keskendus vormide ja marsside kombineerimisele. Peale lihtsustamise ja tükeldamise rakendati veel objekti erinevate vaadete üheaegset kujutamist, ja seda nii maastike, natüürmortide kui isegi portreede juures. Eri vaadete asetuse pildi pinnal, samuti nende valiku määras seejuures ära üksnes kunstniku suva. 1.4 Analüütiline kubism Alates 1908.aastast. kubistid säilitasid loodusliku motiivi, kuid nende ainering oli piiratud
Seemneid katab tihe nahtne seemnekest, mis on sileda või kortsulise pinnaga. Seeme kinnitub kauna külge varrekesega. Kinnituskohale jääb valminud seemnetel igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik, mida nimetatakse seemnearmik või seemnenabaks. Sugu LIBLIKÕIELISED Perekond Hernes- Pisum *söögihernes *söödahernes Perekond Hiirehernes- Vicia *põlduba- väga erinevad *Suvivikk- suuremad, lopergused, pruunid *talivikk- väiksemad, tumedamad, ümarad. Perekond Lääts- Lens *suureseemneline lääts- kettakujuline, lapurgused *väikeseemneline lääts Perekond Põld- Seahernes- Lathyrus setivus *põld- seahernes- kiilukujuline Perekond kikerhernes- Cicer arietinum Perekond Aeduba- Phaseolus *harilik aedba e. Türgiuba- kirjud, seemnenaba küljel *õisuba *kuldaeduba e. Mash- roheline Perekond Sojauba- Glycine nispida Perekond Lupiin- Lupinus angustifolius *ahtaleheline lupiin *kollane lupiin
Ta tahtis teada, kas portrees on midagi muutunud peale Hetty Mertoniga rääkimist. Ta otsustas portree hävitada, et rahulikult edasi elada. Ta lööb noa portree sisse ning tänaval karjatust kuulnud politsei läheb palkoni kaudu natuke hiljem katusekambrisse ning eest leitakse vana Gray, nuga rinnus ning tema noorpõlve portree. Gray tuntakse ära vaid lord Henry Wotton e Harry - avaldas portree kohta oma arvamuse, 10(a3); 15(3); 21(5); pruunid silmad (62.1), elab Curson Street´il, 23(6), 24(3)
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid. Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine akumulatiivsus - -Abs. akum.: mõeldav siis kui kuskilt juurde tuleb- veest, taimedest, loomadest, kosmosest -Suht. akum ilmneb mingi ,,n" aine suhtes: jämedate osade peenenemine; lehtede okaste mineralisats. uute mineraalide teke. A-Bw-C eluviaalsus - Mingi aine osas toimub võrreldes algseisuga vähenemine. Midagi mullast läheb mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi. A-Ea- B-C eluvio-akumulatiivsus - Ainete vahetumine, muundumine, ümberpaigutumine toimub mulla enese piires. See, mis kuksilt on eemaldunud koguneb teisele. Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine seisneb huumusainete ja orgaanilismineraalsete komplekside moodustumises ja kuhjumises. Ei saa toimuda steriilses miljöös, kus org. ainet pole. Areneb mullatüsendi pealmises osas. Tähistatakse A. savistumine - 1) Org. ...
keskkonna toimel. Igapäevaelus kohtame raud esemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad
RETSEPTID CEVAPCICI Vaja: 500 g veise hakkliha 300 g seahakkliha 200 g lambahakkliha 1 sibul, hakitud väikesteks tükkideks 3 küüslauguküünt, purustatud ½ tl Cayenne pipart 2 tl paprikapulbrit Oliiviõli määrimiseks Valmistamine: 1. Sega kõik koostisained kausis korralikult läbi. Kata kauss kilega ja jäta tunniks ajaks külmkappi. 2. Vormi kätega umbes 2cm paksused ja 10cm pikkused kangid/torud. 3. Kuumuta pann, lisa oliivõli. Prae kuni cevapcicid on ilusad pruunid, umbes 12 minutit. Serveeri soovitud lisandiga. HORVAATIA LEIB Vaja: 1 kg jahu 0,4 l vett 20 g värsket pärmi 20 g suhkrut 0,2 l õli 20 g soola Valmistamine: 1. Lahusta pärm käesoojas vees, lisa natukene jahu ning sega puulusikaga. Jäta sooja natukeseks kohta kerkima. 2. Teises kausis valmista ette sõelutud jahu, vesi, suhkur, õli ja lisa pärm taignaga. Sega kõik kokku ning jäta 30-40 minutiks kerkima. 3
Neist ca 140 000 liiki moodustavad piisavalt suuri viljakehi, et kanda nad makroseente hulka. Umbest 7000 liiki nendest on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist HEAD söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki , 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. Viljeldatavad söögiseened: Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon 3. Seente paljunemine Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos Vt jooniseid 4. Substraatide klassifikatsioon 1.Kompostid 2. Toormaterjalid:
flebiit ( mis on siis ravitud veresoone põletik, veresoonel tekivad valulikud muhud ). Flebiit võib tekkida skleroseeriva aine reaktsioonist veresoone seinale ja vere peetumisest veresoonde, kuid abi saab salvide ja geelide kasutamisest, ka kompressioonist ja käimisest, nin muhud kaovad juba mõne kuu jooksul. Samas ka skleroteraapia tagajärjel on võimalikud erinevad tüsistused. Võib tekkida pigmentatsioon, mis on siis pruunid laigud nahal, see tekib tihemini inimestel kellel on ravitud suuremaid veene ja peale ravi on palju verevalumeid. Võivad tekkida valulikud haavandid, eriti suitsetajatel ja võivad jätta peale aeglast paranemist väikseid kahvatuid arme. Võib tekkida ka tõsine allergiline reaktsioon mis vajab viivitamatut ravi, väikese lööve puhul peaks teavitama oma arsti. Süvaveenitromboos võib tekkida kui ei peeta
võimelised fotosünteesil orgaanilist ainet tootma ja toituvad elavast või surnud orgaanilisest ainest (st nad on heterotroofsed). Taimehaigusi tekitavad parasiitseened, taimejäänuseid lagundavad saprofüüdid, taimede juurtel elavad taimedega sümbioosis mükoriisamoodustajad seened. 2.1.1. Seente vegetatiivorganite ehitus Seente keha koosneb pikkadest seeneniitidest ehk hüüfidest, mille läbimõõt on 2-10 mikromeetrit. Seeneniidid on kas värvusetud, kollakad, pruunid või mustad. Osadel seentel on seeneniidid ristvaheseintega üksikutes rakkudeks jagatud (kott-, kand- ja teisseened), osadel on seeneniidid ühe suure rakuna, millel on palju tuumi (vetik- ehk seigseened). Seeneniidid kasvavad tipust, harunedes ja põimudes moodustavad tiheda seeneniidistiku ehk mütseeli. Mütseel võib olla hõre ja silmale nähtamatu, aga ka nähtav (näiteks sambla all). Seeneniidistik võib olla pindmine, kasvades substraadil või peremeestaime pinnal. Niidistiku
c) Kui suur on tõenäosus, et võetud 4 raamatu hulgas on ainult üks teatmeteos? 38. (2001)1) Laost saadetakse poodi A 15 ja poodi B 12 külmikut. Transportimisel sai kannatada 2 poodi A ja 3 poodi B saadetud külmikut. Leidke tõenäosus, et külmikute juhuslikul valimisel: a) poest A ostetud külmik ei ole saanud kannatada b) poest B ostetud viiest külmikust on üks kannatada saanud. 2) Laos on valged ja pruunid külmikud. Külmikute juhuslikul võtmisel on valge külmiku saamise tõenäosus 0,7. Värvi vaatamata viidi sellest laost poodi C 16 külmikut. Kui suur on tõenäosus,et poodi C viidud külmikutest 12 on valged? 39. (2002) Kaks sõpra Mart ja Marek huvitusid laskespordist. Oma tulemuste põhjal arvutasid nad välja, et Mardi kümnesse tabamise tõenäosus on 0,8 ja Marekil 0,7. Leidke tõenäosus, et esimese lasuga 1) mõlemad tabavad kümnesse;
Sürgavere Lasteaed-Põhikool Nimetu Tiigrid Uurimistöö Nimetu Sürgavere 2013 Sissejuhatus Meie räägime tiigritest. Kõik tiigrid on kiskjad ja söövad liha. Tiigreid on palju ja väga erinevaid liike ja me räägime täna mõndadest neist liikidest. Amuuri tiiger Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja. Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest. Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja. On täheldatud juhtum, kus isane amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammust...
kaunistusi ainult värvlitel.Rõivad valmistati kodukootud villaset või linasest kangast. Linasest tehti särgid, naiste peakatted, põlled, suvised meeste püksid ja üleriided. Villasest õmmeldi mitmesugused pealisrõivaid, samuti kooti kindad, sokid ja sukad. Lõngad värviti taimevärvidega. Põhiosa rõivastusest aga oli kaua aega värvimata: linased riided valgeks pleegitatud, villased riided aga valdavalt lambavilla värvi valged, hallid, pruunid, mustad. Lõng kedrati vakutud villadest. Pärast kudumist vanutati riiet tugevalt, nii et see nägi välja nagu vilt. Sellist riiet hinnati vastupidavaks. Kui 19. saj. lõpupoolel hakati villaveskite teenuseid kasutama, siis muutus riie õhemaks ja kergemaks. Vanemad inimesed pidasid sellisest riidest õmmeldud rõivaid vähe vastupidavateks ja kokkuvõttes lõnga raiskamiseks. Rõiva juures peeti väga oluliseks, et see peaks kaua vastu.
Neist ca 140 000 liiki moodustavad piisavalt suuri viljakehi, et kanda nad makroseente hulka. Umbes 7000 liiki nendest on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist head söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki, 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. VILJELDATAVAD SÖÖGISEENED Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik. Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon. 3. SEENTE PALJUNEMINE Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos. Vt. Joonist 4. SUBSTRAATIDE KLASSIFIKATSIOONID · Kompostid · Toormaterjalid:
Väetamine:vajalik väetisekogus ja koostis määratakse mulla analüüsiandmete järgi. Väetamisel kasutatakse lämmastikväetist ca 120 kg/ha. Kompleksväetis P, K, N, S+mikroväetised (Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud) Vedelväetisi pritsitakse taimedele, graanulväetisi antakse külvamise käigus. Koristamine:Kombainiga, enamasti ühefaasiline. Õige koristusaeg 10-15 päeva pärast, kui taime kõder on muutunud rohelisest õlgkollaseks, seembed pisut pruunid, lehed on varisenud, vars veel roheline. Rapsi kuivamise max temp. on 43°C. 4.Talirapsi kasvatamise tehnoloogia Suvivormidest suurema saagikusega, kasvutingimuste suhtes nõudlikumad, oluline edukas talvitumine.Kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi sort. Enne talvituma jäämist peab taim olema piisavalt välja arenenud, et mitte külmuda. Talvitumisel oluline püsiva lumekatte olemasolu. Talub halvasti külma ja sula vaheldumist, eriti ohtlik
herbivoorid), ei ole mõeldud huntidele ja muudele kiskjatele. 10 Kobras Välimus Nahk on hästi tugev. Saba all kaks paarilist nääret. Selleks, et enda naha eest hoolitseda, on tal taga jala teine varvas lõhestunud, milega ta oma karvastikku puhastab. Seetõttu ei saa vesi ega temperatuur talle ligi. Tema veri seob hapnikku väga efektiivselt. Hambad on pruunid, see on näriliste seltis üks tunnus. Tal on hambaid 20, aga lõikehambaid 4, mis on pruunid. Närides ta lühendab ja teritab hambaid. Kobras on 100% taimetoitlane – puukoort, puuvõrseid ja rohttaimi. Kaalub 20-30 kg. Küttimine Hea liha. Nahk on väga ilus ja kõva. Kopranõre on paljude haiguste vastu. Kütitakse ka usu pärast. Paastude ajal ei sööda liha, kuid tohib süüa kala. Peetakse kobrast kalaks, sest ta elab vees
Tal olid kahvatult peenikesed sõrmed. Petsorini kõnnak oli hooletu ja laisk, ei vehelnud kätega, mis peaks olema kinnise iseloomu kindel tunnus. Grigori oli umbes kolmekümne ringis mees. Petsorini naeratuses oli midagi lapselikku. Tema nahk oli naiselikult õrn, lokkis blondid juuksed piirasid kahvatut, suursugust laupa. Vurrud ja kulmud olid musta värvi, pisut püstine nina, pimestavalt valged hambad ja pruunid silmad. Petsorin oli suur naistemees, ta oskas väga hästi mesijuttu puhuda ning sellepärast meeldis ta naistele. Ta oskas hästi jutte enda kasuks pöörata. Kõik kuulasid teda suu ammuli ja kõht kõveras. Ballil tahtis ta Maryt kadetaks teha ning hakkas rääkima, palju inimesi kogunesid tema juurde suure huviga kuulama ning kui Mary seda nägi, pidi ta teda väga ülbeks inimeseks
Rüütlik saamise etapid §196 aastaselt läks öaps senjööri perekonda paaz pidi õppoima armastust, häid kombeid, käis jahiretketel kaasas.13 a. Saab paazist skvaier e. Kannupoissta hakkab õpopima võitlust ja on ka rüütlile lahingutes kannupoisiks. 1821 a lüüeakse ta rüütliksviiakse läbi puhastav kümblus. Skvaier peab terve öö kabelis oma varustust valvama, hommikul vahetatakse riided(ta saab punase keebi, valge kuue, jalas on tal pruunid jalanõud) Talle pannakse vööle mõõk millega on talle eelnevalt lapiti õlale löödud. 11.Vaimulikud rüütliordud §19rajati Pühale Maale kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad.Liikmed andsid mungatõotuse. Johanniitide e. Hospitaliitide ordu. Templiordu, Saksa ordu, Mõõgavendade ordu. Moodustasid suure sõjalise jõu, kes ei kohkunud ründama tugevat moslemite sõjasalka
keskelt must, külgedelt hele. Kõikidel teistel rabakiilidel on alahuul üleni must. Hännak-rabakiili (L. caudalis) iseloomustab nuiakujuline tagakeha (eestpoolt kitsas ning tagant laienev), mis jätab temast petlikult suurema mulje. Isasel on tagakeha esimesed lülid helehallid, tagumised mustad, sabalisandid tagakeha tipus silmatorkavalt valged. Tiibade tipus olevad tiivatäpid on isasel kahevärvilised: tiiva pealmisel küljel valged, alumisel küljel aga pruunid. Emase tagakeha esimestel lülidel on seljapoolel väikesed kollakad laigud ning tagatiibade alusel olevad tumepruunid laigud on mõnikord ümbritsetud kollase sõõriga; ülemised sabalisandid on neil valged nagu isastelgi, tiivatäpid mõlemalt poolt tumepruunid. 9 Suur-rabakiil (L. pectoralis) on teiste rabakiilidega võrreldes natuke suurem ja jässakam. Isasel
ETRUSKI KUNST Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid. Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitoolumi emahunt" Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr), mis asuvad pemiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias. Enamik muid ehitisi oli tõenäoliselt puidust ega ole säilinud. Etruskid said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist. Omakorda laenas etruskidelt Rooma arhitektuur. RENESSANSS Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt ini...
vihmaveega ka jõgedesse sisaldavad raua- ja alumiiniumi ühendeid ( punakas- kollakad) väheviljakad Savan-nid puna- keemiline murenemine, mullad temp. soodne puna- sisaldavad rauaühendeid pruunid vihmaperioodil ( suvi) mullad orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale niiskuse defitsiit (talvel- kuivaperioodil)- taimed kõdunevad osaliselt, tekib huumus viljakad Kõrbed hallmullad vähe huumust, palju
Teose tegevus toimub Kaukaasias(Idamaa), on loodusekirjeldusi, peategelasel on spliin. Romaani peategelane Petsorin on oma ajastust, ühiskondlikust psühholoogiast determineeritud,kuid samas realiseerimata võimalustega silmapaistev isiksus, üks vene kirjanduse nn liigsetest inimestest. Petsorin oli keskmist kasvu, sale ning laiade õlgadega. Ta kõnnak oli hooletu ning laisk. Tal olid lokkis blondid juuksed, mustad kulmud ja vurrud, püstine nina, valged hambad ja pruunid silmad. Petsorin oli uudishimulik. H. Heine Heine oli rahvuselt sakslane, juut. Heine kirjutas Luulekogud: ,,Laulude raamat", ,,Ajalaulud", ,,Romanzero" Luuletaja lemmiksümbol on meri, lained, torm. Heine peab paguluses elama, sest Juulirevolutsioon innustas noorsugu ka Saksamaal mässama tagurlike valitsuse vastu, millele võimud reageerisid karmide repressioonidega. // tema sümpaatia kuulus demokraatiale.
kuivatatakse. Pärast seda vill kraasitakse ehk hõõrutakse vill ühtlaseks kohevaks rulliks, mis kedratakse hiljem lõngaks. Villamolekul on nn polüpeptiidimolekul. [4: 129] (vt joonis 7) (Joonis 6 Villakiu ristlõike kujutis) (Joonis 7 Villakiu ehitus 1)mikrofibrill, 2)rakk, 3)makrofibrill, 4)algfibrill, 5)molekul) 5.2 Alpaka villa omadused Alpakavill on värvirohke - must, valge, hallikad ja pruunid toonid. Peruus on klassifitseeritud rohkem kui 52 värvitooni alpakavilla. Tavaliselt kasutatakse loodusliku värvusega alpakavilla. Loodusliku valge alpakavilla saamiseks tuleb ristata erinevad kiud, sest valget alpakavilla andvate loomade villas on alati ka muu värvusega kiude, mis tuleb eraldada käsitsi. Valge alpakavill värvub hästi ja on üks nõutavaim. Ühelt isasloomalt saadakse kuni 7 kg musta villa, millest umbes 3 kg moodustab hea kvaliteediga vill. [2]
KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § ...
Seetõttu oli ta omadega kinni jäänud sellesse ikka, otsides teistest tüdrukutes oma Annabeli. Humbertil oli küll oma eluajal palju üheöösuhteid või tähendusetuid armusuhteid, kuid mitte midagi sellist nagu koges ta Annabeliga tol suvel. Eriti oli tal suhteid nooremapoolsete naistega, kuid mitte keegi neist ei olnud välimuselt ega olekult võrdväärnegi Annabeliga, kelle välimust kirjeldas ta kui ''meekarva nahk'', ''lühikeseks lõigatud pruunid juuksed'', ''pikad ripsmed'', ''suur naerune suu''. Kõik muutus aga siis, kui ta oma elu keerdkäikude tõttu oli sunnitud ajutiselt elupaika vahetama. Ta uuris, et ega ei leidu kohta mõnes Uus-Inglismaa külas või unises väikelinnas, kus ta võiks oma suve veeta ning oma tööd jätkata(raamatu kirjutamist). Ta peatus oma tuttavate soovitusel lesknaise Charlotte Haze'i juures, kes hilisemalt ka Humbertisse ära armub
(Eestis 4-6 m). Võib kasvada ka põõsana. Viljapuude juurestiku põhiosa paikned 20- 60 cm sügavusel mullas, kuid püstjuured võivad tungida sügavale pinnasesse (ploomipuudel kuni 4 meetrit). Laiuti ületab juurestiku läbimõõt 1,5- 2 korda võra läbimõõdu. Ploom on omajuurne puu, võib tekkida palju juurevõsusid. Noored võrsed on punakaspruunid või rohekaskollased, pungad munajaskoonilised, pruunid, kattesoomused viltjad. Vanemate okste koor on hallikaspruun, oranžide lõvedega, tüve koor on lõhenenud. Ploomipuude lehed on elliptilised või äraspidimunajad, 4-10 cm pikad ja 2- 2,5 cm laiad. Lehed on tömbid või teravikuga tipul. Ebaühtlaselt täklissaagja servaga, kaarjalt tipu suunas kulgeva 6-9 külgroodude paariga. Pealt on lehed tumerohelised ja alt on lehed hallikasrohelised ja pehmekarvased. Vahelduvad lihtlehed, lühivõrsetele kinnituvad kimpudena.
5 Loomastik Kreeka on väga oluline Vahemere idaosa poolsaar, sest on äärmiselt mitmekesise maastikuga ja on koduks paljudele metsatüüpidele mägimännikooslustest mägedes kuni rannikuäärsete metsadeni. Kreeka loomariik on tänu sellele väga mitmekesine ja siin leidub nii Euroopa, Aasia kui Aafrika liike. Näiteks karud, metskassid, pruunid oravad, šaakalid, rebased, hirved, hundid, ilvesed, aga ka Kreeta mägipiirkondades elavad haruldase metsiku kitse liigid. Kreekas on ligikaudu 116 imetajate liiki, millest 57 kuuluvad IUCN ohustatud liikide kategooriatesse. Hämmastavalt arvukalt on linnuliike, tervelt 422 liiki, kellest 2/3 on rändlinnud. Need elupaigad on koduks paljudele haruldastele või looduskaitsealustele putukaliikidele. Paljusid putukaid ei ole veel kirjeldatud, eriti endeemilisi isendeid
saj 20. saj maalikunst maalikunst maalikunst maalikunst segakunst Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd pinnad, jooned ja hele-tumedusega ühel pildil sama objekti mitut Abstraktset pilt ainult sirged juhuslikult ühendati mõjuvad nagu ekspressionistidelgi modelleeritud mahud, pruunid, järgnevat asendit, objekt ise vertikaal- ja horisontaal-jooned, seosetuid elemente, enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei rohekad ja hallid toonid, vormide ja enam-vähem realistlikult / ristkülikud jättis valgeks või värvis hajutas piirid erinevate
Need tuhmid tähed on jäänused punasest hiidtähest. Nende radioaktiivtuumad on tühjenenud. Nad on umbes maa suurused (aga väga palju raskemad). Lõpuks nad kaotavad oma soojuse ja muutuvad külmadeks, tumedateks mustadeks kääbusteks. Ka meie päike muutub kunagi valgeks kääbuseks ning siis mustaks kääbuseks. Pruun kääbus Pruun kääbus on „täht“, mille mass on liiga väike, et ta tuumas toimuks tuumareaktsioon (temperatuur ja rõhk pole piisav). Pruunid kääbused pole väga suured, nad on umbes Jupiteri suurused. Neutrontäht Neutrontäht on väga väike ja supertihe täht, mis koosneb põhiliselt tihedalt pakitud neutronitest. Tal on õhuke vesiniku atmosfäär. Ta diameeter on umbes 5-16 km. 8 Pulsar Pulsar on ülikiiresti keerlev neutrontäht, mis kiirgab pulssides elektromagnetlaineid. Pulsar käitub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
