Mullad - eksamiks kordamine (0)

PEDOSFÄÄR
14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline
murenemine , teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele;
Võrreldav suurus
Füüsikaline
ehk RABENEMINE
Keemiline
ehk PORSUMINE
Põhjus
temperatuuri kõikumine
vesi ja vees lahustunud happed
Tingimused, milles ülekaalus
kuivades , jahedates prk. kus temp. kõigub palju
niisked ja soojad piirkonnad
Piirkond, kus ülekaalus
kõrbed, tundra
vihmametsad
Tähtsus
mullatekke alus-
kivim omandab parema õhustatuse ja vee läbilaskvuse- loob taimedele ja mikroorganismidele parema elukeskkonna
ei muutu kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis
mullatekke alus-
suureneb saviosakeste hulk ja murendmaterjal rikastub uute keemiliste ühenditega ning peab paremini kinni vett ja õhku
Kivimi keemiline koostis muutub, osa aineid lahustub
-on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis -mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine.
-on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur.
kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad käsutada taimed ja mikroorganismid , -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas
-soodustavad HAPPEVIHMAD
KORROSIOON- kivimipindane uuristumine ja krobelisemaks muutumine keemilise murenemise käigus
murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine
KUIDAS ON MURENEMISKOORIKU PAKSUS SEOTUD TEMP ja SADEMETEGA ( tv, 29 ül. 6)
Kõrge temperatuuri ja suure sademetehulga korral on murenemiskoorik paksem ( kõige paksem nt. ekvatoriaalkliimas) Jahedas polaarses kliimas ( tundra) ja kuivas troopikas( kõrbed) on murenemiskoorik õhem
Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist ( TV. lk. 29 ül 7)
Võrreldav suurus
Füüsikaline
ehk.RABENEMINE
Keemiline
ehk.PORSUMINE
Põhjus
temp. kõikumine
vesi ja vees lahustunud happed
Tingimused, milles ülekaalus
kuivad ja suure temp. kõikumisega alad
niisked ja stabiilse temp alad
Piirkond, kus ülekaalus
nt, kõrbed, tundra
Nt. vihmametsad, savannid
Tähtsus
tekivad setted
mullateke
muutub pinnamood .
tekivad setted
mullateke
muutub pinnamood.
Murenemise tähtsus looduses:, tekivad setted, muld muutub pinnamood, Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara , põllumajanduses peamine tootmisvahend.
15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik , loomastik , mullavanus, inimtegevus ja oskab selgitada mulla kujunemist nende mõjul;
Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse.
Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on * murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga), viitmast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee-ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad a kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus . See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne siogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja saastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon , pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne.
ELUSTIK

• Taimkatte tüüp
  
• Loomad
  
• Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhusisaldus)
  
• 
  

KLIIMA

• Temperatuuri mõju murenemisprotsessile
  

• Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas
  
• Taimede kõdunemiskiirus ja huumuse
  

moodustumine
AEG

• Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 – 12000 aastat
  

M U L D

RELJEEF

• Kõrgus merepinnast
  
• Nõlvade kallakus
  
• Asukoht
  

LÄHTEKIVIM

• Vee läbilaskvus
  
• Mineraalne koostis ( toitained )
  
• Happesus või aluselisus
  
• Sügavus, värvus, struktuur
  

Märgi skeemile puuduvad mullatekketegurid .

• Selgita ühe mullatekketeguri (vabal valikul või antakse ette) mõju mulla kujunemisele.
  

Selgitage veel ühe vabalt valitud teguri mõju mulla kujunemisele 2p.
1)............................................................................................................................
...............................................................................................................................
2)...........................................................................................................................
16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine , kamardumine , soostumine ,
gleistumine , sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; (teadmised, protsessi olemus, avaldumine mullaprofiilis, millises loodusvööndis (piirkonnas) tüüpiline)
leetumine - orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont . Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates , kus läbiuhtumist ei toimuja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim.
gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(IIl) oksiidist , mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel.

SOOLDUMINE-

SOOSTUMINE-
17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas , kõrbes ja
vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud , must- ja punamulla ;
MULLATÜÜBID- muldade jagunemine vastavalt neis esinevatele horisontidele ning omadustele
Mullahorisont- erineva värvuse ja koostisega kihid
Loodusvöönd
Muld
Iseloomustus
Protsessid
MULLAPROFIIL
Ekvatoriaalne
vihma-mets
puna- ja kolla
mullad
(ferra-
liitmullad)

• keemiline murenemine, bioloogiline tegevus
  

• kõrge temp., suur niiskus- taimejäänused lagunevad kiiresti , organismid kasutavad selle ruttu ära - toitained ei jõua mulda koguneda
  
• taimejäänused uhutakse vihmaveega ka jõgedesse
  
• sisaldavad raua- ja alumiiniumi ühendeid ( punakas- kollakad)
  
• väheviljakad
  

• 
  

Savan-nid
puna-
mullad
puna-
pruunid mullad

• keemiline murenemine, temp. soodne
  
• sisaldavad rauaühendeid
  
• vihmaperioodil ( suvi) orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale
  
• niiskuse defitsiit (talvel- kuivaperioodil )- taimed kõdunevad osaliselt, tekib huumus
  
• viljakad
  

• 
  

Kõrbed
hallmullad

• vähe huumust, palju mineraalaineid
  
• sooldumine
  

• 
  

Rohtlad
Mustmuld

• temp. soodne
  
• sademete hulk tasakaalus auramisega
  
• niiskuse defitsiit suvel- seetõttu ei jõua taimejäänused täielikult kõduneda ja moodustavad paku huumusekihi
  
• mullabakterite mikroorganismide ja näriliste rohkus - töötlevad mulda ja rikastavad orgaanilise ainega
  
• rohttaimede rohkus
  

• 
  

Vahe
merel. metsad
pruunmullad

• keemiline murenemine
  
• huumuserikkad
  

• 
  

Metsavöönd
Okasmetsad
Lehtmetsad
Leetmuld
Pruunmullad

• sademeid piisavalt, t. mitte eriti soodne
  
• happelised huumusained ( okkad) põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustuvaiks ühenditeks
  
• Leetumine
  

• küllaltki suure viljakusega, sest kõduneb palju puulehti ( vähem happelised)
  
• palju mikroorganisme mullas, mulla ja taimede vaheline aineringe kiire
  
• pruuni värvi
  

• 
  

Tundra
tundramuld

• mullad läbikülmunud- igikeltsal
  
• füüsikaline murenemine
  
• soostumine- vesi ei imbu igikeltsa tõttu pinnasesse
  
• maavoolud- veega küllastunud pinnase valgumine mööda kallakpinda
  

• 
  

METSAVÖÖNDI MULLAD

• läbiuhteline veerežiim, sest sademed ületavad auramise
  
• tekkinud graniitsel murendil, mis liivakas ja vett hästi läbilaskev
  
• okkavarid laguneb aeglaselt, tekib KÕDUHORISONT ( 0) , okkad annavad Ca, Mg, K ( happelised), lehed vähem happelised
  

KÕDU: kaitsevad pinnavoolude eest ( ei saa huumust ära uhtuda)- erosioon
hoiavad veevaru
kaitseb kliimakõikumise eest ( äkiline külmumine

• orgaanilise aine lagunemine SEENTE abil- aeglane aineringe
  
• rohkete sademete tõttu uhutakse mullalahus ( toitained) sügavamatesse kihtidesse- tekib VÄLJAUHTEHORISONT ehk eluviaalhorisont ehk leethorisont ( E) - PROTSESS- LEETUMINE
  
• väljauhutud toitained moodustavad leethorisondi alla pruunika SISSEUHTEHORISONDI ( B)- koosneb rauarikastest savimineraalidest
  
• leedemullad ( kõige vaesemad)- huumusehorisont puudub või on väga õhuke
  

PROFIIL : 0- KÕDUHORISONT
A- ÕHUKE HUUMUSEHORISONT
E- VÄLJAUHTEHORISONT

B- SISSEUHTEHORISONT
C- LÄHTEKIVIM ( murenenud kivim)
D- ALUSKIVIM
LEHTMETSAMULLAD

• pole nii happelised
  
• pole E horisonti
  
• pruuni värvi
  
• Eestis vähem, sest jääaja tõttu mullateke noorem- levivad Kesk. Euroopas
  

MUSTMULLAD:
A- tüse huumusehorisont,
B- sisseuhtehorisont
C- lähtekivim
TEKKETINGIMUSED

• tasakaalustatud veerežiim (sademete hulk võrdne auramisega)
  
• piisav mullaelustik, rohttaimed
  
• intensiivne mullasegamine ( mullaelustik, pisinärilised)
  
• orgaaniline aine laguneb niiskuseperioodil, suvel kuivaperioodil lakkab lagubńemisprotsess ja tekib huumus
  

KAMARDUMINE- protsess, kus maapinna lähedale tekib huumusehorisont, toimub keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel ja piirkondades, kus kasvavad rohttaimed
18. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja oskab tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest;
MULDADE HÄVIMISE PEAMISED PÕHJUSED:

vee- erosioon ( 56%)

tuule- erosioon ( 28%)

keemiline degradeerumine ( 12 %)

füüsikaline degradeerumine ( 4 %)
Erosioon e uuristus on on tuule ( deflatsioon e tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
Erosiooni käigus mulla pindmised viljakad kihid kantakse veekogudesse või maetakse uute setete alla
EROSIOON- mulla ja setete ärakanne tuule ja vee poolt ( suured paduvihmad, mis tekitavad ajutised vooluveed) .

VEE - EROSIOON - eriti intensiivne järskudel nõlvadel ( mäestikes)
NT. MÄESTIKES ja ka VAHEMERELISE kliimaga aladel, kus erosiooni soodustanud inimtegevus( metsad hävitatud, intensiivne põlluharimine. loomade karjatamine )
TAKISTAMISEKS terrasspõllud ja metsade säilitamine
ROHTLATES- uhtorgude teke ( ajutiste sadude tagajärjel)

TUULE- EROSIOON ehk DEFLASTIOON-tuul kannab ära peeneid mullaosakesi.
Intensiivne tasase reljeefiga piirkondades- rohtlates ( stepid , preeria, ) ja kõrbetes.
KÕRBETES põhjustab KÕRBESTUMIST- viljatu pinnas kantakse tuule poolt viljakale pinnale peale ( nt. SAHEL ja oaasipindade vähenemine kõrbes)
Soodustab ka ülekarjatamine ja taimkatte hävitamine
ROHTLATES- liigne põlluharimine ( suured põllud), puuduvad metsakaitseribad

Kuidas kaitsta rohumaid ülekarjatamise eest?

• rohumaal peetava karja suurus peab vastama toidu kogusele, mida see suudab pakkuda. Ohtlikud on kitsed.
  

Mida tähendab, et erosiooni tõke on: künda mulda ümber pööramata?

• eelmise aasta kõrred jäetakse alles, uus seeme külvatakse põllupinda veetud madalatesse nõgudesse.
  

Mulla kaitsmise võimalused
hekid, puudeistutamine metsakaitseribad- tuuletõkked terrasspõllud, kündmine risti nõlvaga
Kõrbestumine e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli , mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad Niisutusvesi ( eriti jõevesi) toob kaasa põhjavee taseme tõusu ja auramise toimel liiguvad maapinnale ka vees lahustunud soolad (NA2CO3, NA2SO4, NACL, CASO4 ) . Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis.
LOETAKSE KA ÜHEKS KÕRBESTUMISE PÕHJUSEKS
Levik: KÕRBEALAD ( nt. Pakistan )
Muldade keemiline reostumine ( degradatsioon ) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.
Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. Hapestumist kiirendavad HAPPESADEMED Mida rohkem mullas vesinikioone , seda
happelisem on muld ja seda madalam on PH.

• Happelises mullas lisaks ka juurtele toksilised aine AL ja Mn
  
• Põllumullad hapestuvad kiiremini, sest saagiga eemaldatakse aluselisi toitaineid ja väetatakse KCL- ga )
  
• Happeliste muldade reaktsiooni muutmine toimub lubiväetistega
  

Raskemetallid mullas

• Toksilised on sellised raskemetallid, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja ( Zn, Cu, Cr, Co. Ni, As)õ
  
• seotakse huumuseosakestega, ohtlikumad happelises mullas
  
• satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustes, ohtlikest jäätmetest ( Pb, Cd) reovetest ja mineraalväetistest ( Pb)
  

Ehitusdegradatsioon
( ka füüsiline hävimine)

• viljakate alade võtmine hoonestuse, teede, kaevanduste alla
  
• vähenemine maailmamere tõusu ja vajumise tõttu ( Holland ), üleujutused Bangladeshis
  

Bioloogiline degradatsioon

• avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises, olukorras, kus mineralisatsioon ületab humifikatsiooni. Mulla huumusevarud vähenevad, mullaviljakus langeb.
  
• alepõllundus arengumaades
  
• pestitsiitide kasutamine ja mulla tallamine
  
• mullaväsimus- ühe ja sama põllukultuuri pikaajaline kasvatamine samal maalapil- taimekahjurite ( kartulikiduuss, lehemädanikku põhjustav munaseen) levik, mis põhjustab ikaladumise
  

Millised muldade hävimist põhjustavad tegurid on eriti iseloomulikud kaardil kujutatud kohtades.

• Muldade sooldumine,
  

MULD KUI RESSURSS, MULDADE KAITSE
Muld on Maa ökosüsteemi tähtis komponent , sest mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. Oluline koht globaalses süsinikuringes- muld ja taimed aitavad fossiilsete kütuste põletamiselt tekkinud C02 - st süsinikku uuesti mittegaasilisse ja energiarikkasse vormi siduda ( vt. süsinikuringe)
Mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla
mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont , mullaprofiil, mulla veerežiim,
leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine, erosioon, kõrbestumine;