Asbest (4)

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING
Madis Arula
Mait Fridolin
Vahur Ikonen
Tarvo Iskül
Madis Kesküla
Karl Teigar
ASBEST

REFERAAT
Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE
Ehitusteaduskond
Õpperühm: EI-22
Juhendaja : õppejõud Sirle Künnapas
Tallinn 2009

SISUKORD

Sissejuhatus 3
Mida loetakse asbesti sisaldavaks materjaliks? 3
Asbesti ohtlikkus 6
Asbesti sisaldavate materjalide käitlus 8
Jäätmete pakkimine ja transport 8
Kasutatud materjal 11
Sissejuhatus 3
Mida loetakse asbesti sisaldavaks materjaliks? 3
Asbesti ohtlikkus 5
Asbesti sisaldavate materjalide käitlus 7
Jäätmete pakkimine ja transport 7
Kasutatud materjal 10

Sissejuhatus

Asbesti intensiivne tootmine ja kasutamine algas juba 19. sajandil. Tänapäeval kaevandatakse asbesti aastas veel üle 2 miljoni tonni, millest enamuse moodustab krüsotiil e valge asbest, mis kuulub serpentiinide hulka. Amfiboolasbestiderühma kuuluvad krokidoliit (sinine asbest), amosiit (pruunasbest), antofülliit, aktinoliit ja tremoliit. Asbestmineraalid on magneesiumi, raua, osaliselt ka kaltsiumi ja naatriumi hüdrosilikaadid. Nad on erineva keemilise koostisega ja sellest tulenevalt ka erinevate omadustega. Krüsotiilasbesti kiud on elastsed, painduvad ja moodustavad hargnevate otstega kimpe. Sõltuvalt leiukohast võib krüsotiilasbest sisaldada lisanditena ka teisi metalle, nagu näiteks alumiiniumi ja niklit , ning selle värvus võib varieeruda valgest rohekaskollaseni. Amfiboolid on krüsotiilasbestist tugevama kiuga ja nende värvus võib sõltuvalt rauasisaldusest varieeruda värvitust mustani, sageli on need rohekad või rohekas pruunid. Asbest on tule- ja ilmastikukindel, halva soojus -, elektri- ja mürajuhtivusega, suhteliselt suure tõmbetugevusega, suure eripinnaga, hea adhesioonivõimega, vastupidav alustele ja enamikule hapetest, elastne ja ka dekoratiivne . Tänu nendeleerilistele omadustele ongi asbesti kasutatud aastakümneid ja see on olnud pikka aega asendamatu mitmes majandusharus. Enim on kasutatud krüsotiilasbesti, amosiiti ja krokidoliiti. Antofüllidi kaevandamine lõpetati 1975. a. Alates 1. jaanuarist 2005 on asbesti kasutamine Euroopa Liidu riikides keelatud.

Mida loetakse asbesti sisaldavaks materjaliks?

Asbest on looduses esinevate kiuliste silikaatmineraalide üldnimetus. Asbestikiud on tugevad, elastsed, kuumus- ja niiskuskindlad, vastupidavad paljude kemikaalide toimele ning seetõttu on neid laialdaselt kasutatud juba peaaegu terve sajand. Asbesti võivad sisaldada näiteks vanad eterniitkatused, soojus -, elektri- ja hüdroisolatsioonimaterjalid ning mitmesugused tuletõkke-, hõõrde- ja tihendusmaterjalid. Asbesti sisaldavate materjalide käsitsemisel võib eralduda õhku peenikesi asbestikiude, mis sissehingatuna võivad põhjustada asbestoosi, kopsuvähki või mesotelioomi ( kopsukelme vähk) ja teisi
kopsukelme haigusi. Tuntumad asbesti sisaldavad tooted on Asbesttsementplaat, Eterniit , Asbesttsement paneel , Asbesttsementtorud, Muhvid Asbestbrikett, Asbestkangas, Isoleerlint, Asbestnöör, Asbestvill, Asbestpaber, Asbestkartong, Asbest-tselluloosplaat. Käesoleval ajal on Euroopa Liidu riikides asbesti kasutamine keelatud, kuid selle mineraaliga võidakse jätkuvalt kokku puutuda ja seda peamiselt vanade hoonete hooldamise, renoveerimise või lammutamise käigus. Selleks, et vältida või vähendada kokkupuudet asbestiga, on vaja teada, missugused materjalid sisaldavad asbesti ning kus on neid kasutatud. Materjalidest , mille asbestisisaldus ei ole teada ja mille puhul pole võimalik seda ka visuaalselt kindlaks teha, tuleb võtta proovid . Materjaliproovid tuleb võtta erinevatest kasutuskohtadest ja materjali kõigist kihtidest (nt. mitmekihiline toruisolatsioon). Tolmu tekkimise ning sealhulgas ka kiudude õhkusattumise vältimiseks tuleb materjali enne proovi võtmeis niisutada . Materjaliproov (kuni 50 g) tuleb panna korralikult suletavasse konteinerisse või kilekotti ja markeerida. Asbestikiude materjalis saab identifitseerida neile iseloomuliku kuju, optiliste omaduste ja keemilise koostise põhjal. Laboratooriumis stereomikroskoobi abil eraldatakse materjalist kiud, mis seejärel analüüsitakse. Kui stereomikroskoobi abil materjalis kiude ei leitud, tuleb tulemuse kinnitamiseks materjalist teha ja analüüsida täiendavalt veel 5 preparaati. Asbestiliigi määramiseks kasutatakse tavaliselt polarisatsioonimikroskoopi, kus objekti vaadeldakse polariseeritud valguses, mis võimaldab saada värvusefekte. Polarisatsiooninterferentsi korral paistab värvuseta anisotroopne aine (sh asbest) ristatud polarisatsioonifiltrite vahel värvilisena ning selle alusel saabki eristada asbestiliike. Uurides materjale, mille puhul pole asbestisisaldust ja liiki võimalik polarisatsioonimikroskoobiga määrata, tuleb kasutada elektronmikroskoope. Üldiselt on asbestikiude raske eristada mitmetest teistest mineraalsetest ja orgaanilistest kiududests, seetõttu tuleb analüüsiseadmeid oskuslikult valida.

Asbesti ohtlikkus

Uuringute kohaselt sureb praeguses Euroopas 15000 inimest aastas asbesti põhjustatud haigustesse, kuigi asbesti kasutamine uutes toodetes on juba ammu keelatud. Et end kaitsta , tuleb olla probleemist teadlik. Alates 20. sajandi 70. aastatest on asbestide kasutamine vähenenud, sest tõestati krokidoliidi kahjustav ja kantserogeenne mõju. Toodetud asbestist 95 % koosneb krüsotiilist. Väike kogus krüsotiili, sissehingamisel , ei põhjusta mingeid tervislikke probleeme. 2006. aastal olid suurimad asbestitootjad Venemaa, Hiina, Kasahstan ja Kanada . Kogused olid vastavalt 925000, 458000, 300000, 240000 tonni. Kokku toodeti 2,3 miljonit tonni asbesti aastas.
Asbesti bioloogilist aktiivsust seostatakse nii tema füüsikaliste omaduste kui keemilise koostisega. On teada, et asbest kahjustab rakumembraane ja kudesid , põhjustab muutusi DNAs ja ensüümsüsteemides. Juba 1960. aastatel näitasid asbestitööliste epidemioloogilised uuringud, et asbesti kiud on fibrogeense ja kantserogeense toimega. Kümmekond aastat hiljem kinnitasid seda ka M.F. Strantoni jt eksperimentaaluuringud.
Asbestikiud kujutavad sissehingamisel tõsist ohtu tervisele, põhjustades näiteks asbestoosi, kopsuvähki ja mesotelioomi. Ohutu kokkupuute kohta asbestiga andmed puuduvad. Tihedam kokkupuude suurendab haigestumise riski. Asbestiga kokkupuutumisest kuni esi meste haigusnähtude ilmnemiseni võib kuluda isegi 30 aastat. Praegu selguvadki kunagise kokkupuute mõjud. Suurbritannias sureb igal aastal ligikaudu 3000 inimest haigustesse, mis on põhjustatud kunagisest kokkupuutest asbestiga, ja see arv kasvab 2010. aastaks ilmselt peaaegu 10000ni. Neist 3000 inimesest on 25% kunagi töötanud ehituses või hooldustöödel. Rootsis sureb asbestiga kokkupuute hiliste mõjude (pleuramesotelioomi) tõttu rohkem inimesi, kui on kokku riigis surmaga lõppevaid tööõnnetusi. Suitsetamine põhjustab teatavasti kopsuvähki, kuid koosmõjul asbestiga suureneb kopsuvähki haiges tumise risk veelgi. Materjalide kasutamisel , kulumisel ja käitlemisel, mis sisaldavad asbesti, satub õhku asbestitolmu, mis ei sadestu, ning on seepärast ohtlik. Asbesti sisalduvate materjalide lammutamisel võib õhku sattuda vastavat tolmu väga palju. Lammutustööde kohta on kehtestatud ranged reeglid. Lisaks asbestiga kooselamisele, võib ka temast lahtisaamine olla probleemne.
Asbestist tulenevad haigused on pleuranaastud , pleura difuusne paksenemine , asbestoos, mesotelioom ja kopsuvähk. Pleuranaastud on piiritletud tihenenud või armistunud piirkonnad välimisel kopsukelme lestmel. Pleuranaastud kujunevad umbes 20 aasta jooksul. Kui asbestikiud satuvad kopsu, siis võib tekkida kopsukelme põletik, mille tulemusena moodustub kopsukelmel armkude. Pleura paksenemine kujuneb välja umbes 10-20 aastat peale kokkupuudet asbestiga. Haigestumise tunnuseks on õhupuudus, valu hingamisel ja hingeldus . Pleura paksenemisest võib välja kujuneda asbestoos, mesotelioom või kopsuvähk. Asbestoosi põhjus on suure hulga asbestikiudude sissehingamine lühiajaliselt või pikaajaliselt. Kopsudes tekib ärritus ja põletik, mis viib aja jooksul kopsude sidekoestumisele. Rasketel juhtudel haigus võib lõppeda surmaga. Mesotelioom on harva esinev kopsukelme- või kõhukelmekasvaja, mille põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Haigus areneb aeglaselt, periood asbestiga kokkupuutest diagnoositava haiguseni on 20-35 aastat. Keskmine eluiga mesotelioomi haigetel on 1-1,5 aastat. Asbestist põhjustatud kopsuvähk on sarnane suitsetamise omaga . Kopsuvähi väljajakujunemine võtab aega umbes 20 aastat, ning pärast haigestumist on elada jäänud umbes 5 aastat.
Asbestitööd on reguleeritud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1.“ Tööandja peab tagama asbestitöid tegevale töölisele perioodilise tervisekontrolli. Arst määrab töötaja tervisliku seisundi, kus kaks uuringut on kohustuslikud.
Eestis on juba 15 aastat räägitud asbesti kahjulikkusest. Oleme teada saanud, kui ohtlikuks peetakse asbesti mujal maailmas. 1993. aastal läbiviidud küsitluses selgus, et Eestis kasutati asbesti või asbesttooteid sel aastal 83 ettevõttes kokku 22000 tonni aastas. Umbes poole moodustas krüsotiil. Üle poole neist ettevõtetest asus Tallinnas ja Kirde Eestis. Ohtlikke materjalidega puutus kokku üle 6000 töölise. Soojusisoleermaterjalid olid üldiselt suure asbestisisaldusega. Neis võis olla krüsotiili, amosiiti kui krokidoliiti. Kummitoodetest olid eriti asbestirikkad tihendid, topendid ja hõõrdematerjalid. Asbesttsementtoodetes(eterniidis, kanalisatsiooni- ja drenaazitorudes) oli tavaliselt 10-15% lühikesekiulist krüsotiilasbesti, kuid kasutati ka amosiiti ja krokidoliiti. Asbesttekstiil on pikakiulisest asbestist.
Saksamaal registreeriti 2005. Aastal 1540 inimese surm, mille põhjustas asbestiga kokkupuude tööl. Saksamaal keelustati esimese riigina Euroopas asbesti kasutamine uutes ehitistes. Sakslased teadvustasid asbesti ohte juba II maailmasõja algul. Juba ammu kehtestati seal ka range kord töödel, kus oli kokkupuude asbestiga. Uutes ehitistes asbesti enam ei kasutata ja tänapäeval puututakse asbestiga kokku rekonstrueerimistöödel.

Asbesti sisaldavate materjalide käitlus

Asbesti sisaldava materjali eemaldamisel tuleb tööd teha nii, et materjali võimalikult vähe vigastada. Vastavad pinnad ja materjal tuleb hoida niisked , et vältida tolmu teket ja levikut.
Asbestijäätmetena käsitletakse jäätmeid, mis on tekkinud asbesti sisaldavatest materjalidest ja toodetest. Ka asbesti sisaldavaid filtreid, ühekordseid respiraatoreid
ning saastunud kaitseriietust peab pärast kasutamist käitlema nagu asbesti sisaldavaid jäätmeid. Asbestijäätmete kogumisel tuleb kasutada suletavaid mahuteid – konteinereid, kotte või muid pakendeid, et vältida asbestitolmu sattumist keskkonda.

Jäätmete pakkimine ja transport

Asbestijäätmete eri liigid (rabe, tihke ) kogutakse eraldi mahutitesse. Asbestitolmu eraldavad jäätmed tuleb muudest asbestijäätmetest lahus hoida. Väiksemate asbesti sisaldavate jäätmete korral soovitatakse kasutada tuge- Asbesti sisaldava materjali eemaldamisel tuleb tööd teha nii, et materjali võimalikult vähe vigastada. Vastavad pinnad ja materjal tuleb hoida niisked, et vältida tolmu teket ja levikut. Vaid kahekordseid plastmaterjalist kotte. Sisemist kotti ei tohi ääreni täita, vaid mõlemat kotti peab olema võimalik korralikult kinni siduda. Kui materjal kotti ei mahu või on teravate servadega , soovitatakse see mässida kahekordsesse kilesse või muusse sobivasse materjali. Asbestijäätmeid sisaldavad kotid tuleb märgistada!
Suuremõõdulisi asbesti sisaldavaid ehitusjäätmeid (torud, plaadid), mis tolmu ei eralda , võib vedada pakendamata kujul, kui koorem on korralikult kaetud. Kui on asbestitolmu eraldumise oht, tuleb materjali niisutada. Asbestijäätmete peale- ja mahalaadimistöödel! Jäätmepakendeid ei tohi loopida ega vigastada! Asbestijäätmed maetakse võimalikult kiiresti selleks vastavat litsentsi omavasse ohtlike jäätmete matmispaika. Asbesti sisaldavate jäätmete käitlemine peab toimuma “Jäätmeseaduse” ja keskkonnaministri 21.04.2004. a määruse nr 22 “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded” kohaselt. Asbestijäätmete eri liigid kogutakse üksteisest lahus eraldi mahutitesse, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse vaba asbestikiudu ja -tolmu eraldavate jäätmete lahushoidmisele muudest asbestijäätmetest. Kui asbestijäätmed on pakendatud jäätmetekitaja poolt, näiteks lammutustööde või seadmete demontaaži käigus, siis jäätmete kogumisel jäätmeid nende esialgsest pakendist ei vabastata. Jäätmetekitaja poolt pakendatud asbestijäätmete pakendi purunemisel peab jäätmete koguja parandama või asendama purunenud pakendi või pakendama jäätmed uuesti koos muude samalaadsete jäätmetega. Veopakend peab olema piisava tugevuse ja vastupidavusega, et vältida asbestikiu ja -tolmu eraldumist nii asbestijäätmete veo kui ka nende peale- ja mahalaadimise käigus.
Suuremõõdulisi asbesti sisaldavaid koodinumbriga 17 06 05* tähistatud ehitusjäätmeid (näiteks torusid, plaate ), mis lahtist kiudu ja tolmu vahetult ei eralda, võib vedada pakendamata kujul.
Asbestijäätmeid tuleb veovahendile peale ja sealt maha laadida ettevaatusmeetmeid rakendades, vältides jäätmete ja nende pakendite loopimist, mahakallutamist ja pakendite võimali1 Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded Asbestijäätmeid taaskasutatakse vaid juhul, kui neis sisalduvate komponentide käitlemise suhtes ei rakendu «Kemikaaliseaduse» alusel kehtestatud keelud ja piirangud. Enne asbestijäätmete kõrvaldamist nende ladestamise teel prügilasse tuleb jäätmeid töödelda neid sorteerides või pakendades või mehhaaniliste, keemiliste või termiliste töötlemismenetluste abil, et lihtsustada nende käsitsemist ja vähendada neist põhjustatavat võimalikku keskkonnaohtu. Need tuleb enne ladestamist sorteerida ja pakendada selliselt , et asbestikiu ja -tolmu sattumisoht prügilademest keskkonda oleks minimaalne. Lahtist asbestikiudu ja -tolmu eraldavad asbestijäätmed tuleb pakendada tolmukindlasse, hermeetiliselt suletavasse plastmaterjalist või muust prügila tingimustes püsivast materjalist pakendisse. Asbestijäätmeid, mis lahtist asbestikiudu ja -tolmu vahetult ei eralda, võib ladestada mittehermeetilises, kuid tolmukindlas pakendis (näiteks plastmaterjalist). Kui pakendamine pole jäätmete suurte mõõtmete tõttu võimalik, võib jäätmed ladestada pakendamata kujul, niisutades neid käsitsemisel ja ladestamise käigus tolmu tekke ning lendumise ärahoidmiseks piisava hulga veega.
Asbesttsemendist või muust asbesti sisaldavast materjalist torud või õõnsad tooted tuleb võimaluse korral enne ladestamist puruks muljuda või muul viisil purustada, järgides §-s 3 nimetatud ohutusnõudeid. Enne ladestamist võib asbestijäätmed muuta tavajäätmeteks, rakendades keemilisi, termilisi või füüsikalis-keemilisi töötlemismenetlusi, mille juures kaotab asbest oma kiulise struktuuri või muutub asbesti esialgne keemiline koostis.
Kui tekib vajadus asbestijäätmete vaheladustamiseks enne nende lõplikku kõrvaldamist, tuleb seda teha tingimustes, mis välistavad ilmastikuoludest, mehhaanilistest ja muudest mõjuteguritest põhjustatud asbestikiu ja -tolmu eraldumise keskkonda.
Asbestijäätmete ladestusala eraldatakse muust prügilaterritooriumist piirdega ja tähistatakse igast küljest siltidega, millel on selgesti loetav tekst « Ettevaatust , asbest» ning hoiatusmärk.

• Hoiatusmärgi kõrgus on vähemalt 5cm ja laius 2,5cm.
  
• Hoiatusmärgi ülaosas (40% märgi kõrgusest ) on valge «a» mustal põhjal, alaosas (60% märgi kõrgusest ) selgelt loetav valge või must tekst punasel põhjal.
  

Kasutatud materjal

http://et.wikipedia.org/wiki/Asbest

http://www2.tai.ee/asbest/ohud_tervisele.ht m

http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1997/1_1997/asbes197.ht m

http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/51

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12872816

http://www.rmp.ee/too/ohutus/5932