"Lapse ja mehe armastuse kujutamine Lolitas" Nabokov, Vladimir. (0)

"Lapse ja mehe armastuse kujutamine Lolitas"
Nabokov , Vladimir.
Vladimir Nabokov on vene päritolu USA kirjanik, kelle üks tuntuim teos on 1955 aastal kirjutatud '' Lolita ''. Romaan räägib minategelase Humberti ''pedofiilsest'' suhtest oma 12-aastase kasutütre Lolitaga . Kuigi autori kirjapandu võib tunduda paljudele põlastusväärne, on seda siiski tehtud väga kaunilt ja veenvalt. Kui lugeda seda tavalise romaanina, siis selles käsitletavad tunded ja olukorrad ärritaksid tavapäraselt inimesi ning tekitavad neis võõrastust. Siiski on raamat kirjutatud nii, et selles ei leidu ainsatki nilbust.
Keskealine mees, raamatus kui nimega Humbert Humbert , on nõudlik keskealine ülikooli professor , kellel on kiindumus nooremapoolsetesse tütarlastesse. Ta nimetab neid raamatus nümfettideks ning peab nende all silmas just 9 -14aastaseid tütarlapsi. Raamatus märgib ta ka ära, et ega siiski kõik selles eas tütarlapsed ole nümfetid ning ei välimus ega vulgaarsus pole mingid kriteeriumid. Nümfettide tunnusteks, mis eristab neid nende eakaaslastest, toob ta raamatus välja sügestava sireduse ning seletamatu, kelmika, vapustava, salaliku veetluse mõjujõu.
Raamatust lugedes võib arvata, et tema kiindumus väikestesse tüdrukutesse sai alguse traumast tema lapsepõlvest. Humbert kirjeldab oma lapsepõlve kui pigem idüllilist aega, ta oli haritud ning kultuursest perest pärit. Olles ise alles noor 12aastane poiss, tekkis tal ühel suvel armusuhe endavanuse tütarlapsega, 12aastase Annabel Leigh'iga. See oli nende mõlemi jaoks esimene armumine . Tüdruk aga suri paari kuu pärast tüüfusesse ning kõik see läbielatu jäi Humbertit eluks ajaks painama ning ei lasknud tal enam kunagi mitte ühessegi naisesse armuda. Annabeli kiire surm ei lasknud neil kaua koos olla ning nende suhe ja armastus jäi justkui poolikuks. Seetõttu oli ta omadega kinni jäänud sellesse ikka, otsides teistest tüdrukutes oma Annabeli.
Humbertil oli küll oma eluajal palju üheöösuhteid või tähendusetuid armusuhteid, kuid mitte midagi sellist nagu koges ta Annabeliga tol suvel. Eriti oli tal suhteid nooremapoolsete naistega , kuid mitte keegi neist ei olnud välimuselt ega olekult võrdväärnegi Annabeliga, kelle välimust kirjeldas ta kui ''meekarva nahk'', ''lühikeseks lõigatud pruunid juuksed'', ''pikad ripsmed'', ''suur naerune suu''.
Kõik muutus aga siis, kui ta oma elu keerdkäikude tõttu oli sunnitud ajutiselt elupaika vahetama. Ta uuris, et ega ei leidu kohta mõnes Uus-Inglismaa külas või unises väikelinnas, kus ta võiks oma suve veeta ning oma tööd jätkata(raamatu kirjutamist).
Ta peatus oma tuttavate soovitusel lesknaise Charlotte Haze 'i juures, kes hilisemalt ka Humbertisse ära armub. Humbert aga teda ta ei sallinud ning tema kodu ja üldine mulje pani teda sinna kolimise suhtes algselt ümber mõtlema.
See kõik muutus aga siis kui ta nägi Proua Haze'i tütart , Lolitat. Lolitas tundis ta ära oma ammuse eluarmastuse, Annabeli taaskehastuse: samad õblukesed meekarva õlad, sama nõtke siidsile paljas selg, samad kastanpruunid juuksed. Ta oli otsekui taasleidnud ja ära tundnud Lolitas oma Annabeli. See pani teda otsekohe meelt muutma , nii et ta otsustas siiski jääda, et olla Lolitale võimalikult lähedal ning ta endale saada.
Esimestel päevadel jälgis ta oma nn ''varitsuskohast'' – toa aknast ja aiast eemalt Dolorest oma igapäevaseid toimetusi tegemas. Humbert Humbert oli ka endal korduvalt küsinud, et miks teda selle ''lapse'' isegi kõnnak ja labased vulgaarsused nii lubamatult erutavad. Ta oli ju tõesti kõigest tavaline laps.
Kuid juba loo alguses tuleb välja, et see kiindumus polnud ainult ühepoolne, ka Dolorest huvitas Humbert ning ta flirtis temaga. Oli ju Humbertil kõik omadused, mis laste seksuaalhuvisid uurinud psühholoogide arvates tütarlapsi kütkestavad: tahtejõuline lõug , lihaselised käed, sügav, kõlav hääl ja laiad õlad. Samuti oli talle öeldud , et ta sarnaneb ühe tuntud džässilaulja või näitlejaga, ning Lolita pidi olema nende järgi hull.
Kui Proua Haze saadab Lolita suvel laagrisse, abiellub Humbert proua Haze'iga, leides, et sellega on tal suurem võimalus olla oma Lolitale võimalikult lähedal. Humberti unistuseks on ainult olla kahekesi Lolitaga ning on isegi oma peas korduvalt mõelnud Charlotte tapmisele erinevates olukordades . Ta pole seda siiski suutnud, kartes et see jääb teda eluks ajaks painama.
Kui aga Charlotte ühel päeval leiab Humberti päeviku ning avastab, et Humbert teda vihkab, kuid on armunud tema tütresse, astub ta talle vastu. Kui Humbert koju jõuab ja proua Haze'i endast väljas ja raevus eest leiab, lubas Charlotte ta maha jätta ja Lolita tema juures igaveseks ära viia. Humbert püüab küll teda rahustada ja end sellest olukorrast edukalt välja tuua, kuid Charlotte tormab majast vihasena välja ning jääb auto alla, surres koheselt.
Võiks ju arvata, et nüüd olid Humberti teelt kõik takistused kõrvaldatud ning ta saaks nautida seda elu, millest ta unistanud on. Kuid ei, Humbertit painasid paljud küsimused, et mis edasi saab ning kuidas nende elu Lolitaga kahekesi välja hakkab nägema.
Peale Charlotte surma, räägib Humbert ka peretuttavatele ja naabritele, et läheb Lolitale järgi ja viib ta väikesele reisile. Lolitale aga ta tema ema surmast otsekohe rääkida ei kavatse, kartes, et tüdruk langeb masendusse.
Kui Humbert Lolitale lõpuks laagrisse järgi läheb, on tal eelkõige mõttes olla talle isa eest, tahes talle pakkuda turvalist ja õnnelikku lapsepõlve – haridust, korras kodu ning temavanuseid sõpru. See aga möödub, kui ta saab aru, et ta ikkagi on Lolitasse armunud. Humbert ütleb Lolitale, et ta ema on haiglas ning nad lähevad natukeseks ajaks reisile. Jõudes hotelli, kuhu Humbert on reserveeringu teinud, peavad nad ootamatult jagama ühte tuba ja voodit.
Õhtul annab Humbert Lolitale unerohtu ning laseb tal magama jääda. Ta polnd kunagi plaaninudki teha Lolitaga midagi perversset või lubamatut, ta lihtsalt tahtis Lolitat kaisutada ning tema läheduses olla, teda vaadata.
Humbert hakkas mingil hetkel ikkagi aru saama, et Lolita ja Annabel ei ole samad inimesed ning kui ta oleks teadnud , et see toob talle nii palju valu ja kannatust, oleks ta alguses juba teistmoodi käitunud.
Pärast mitut koosveedetud päeva hakkab Lolita tujutsema ja vähem huvi Humberti vastu üles näitama. See kõik toob palju pingeid õhku ning Humbert lõpuks tunnistab Lolitale, et ta ema on surnud. Humbert püüdis küll Lolitat erinevate kingituste ja asjadega lohutada, kuid Lolita nuttis päeva ja ööd . Lolitale jõudis kohale, et peale Humberti, pole tal elus enam kedagi ning see süvendas pisut isegi tema kiindumust Humberti vastu.
Raamatus on Humbert väitnud, et nende suhe põhines sellel, et hoopis Lolita algatas Humberti võrgutamist, sest Humbert polnud teinud katseidki Lolitale läheneda, seda tegi Lolita esimesena. Kuigi Lolita oli lihtsalt segaste tunnetega ja suure uudishimuga noor tütarlaps. Kõik need suudlused ja intiimelu Humbertiga oli justkui mäng Lolita jaoks. Need teod polnud tema jaoks ka esimene kord, oli ta ju suvelaagris neid asju juba proovinud.
Lolita ilmselgelt naudib Humberti tähelepanu ja suudlusi, kuid tüdineb neist ka sama kiirelt.
Ükskõik kas Lolita ise algatas selle võrgutamise või mitte, ei saa väita, et Lolita teadlikult oleks plaaninud, et nende suhe võiks kujuneda tõeliseks armulooks.
Kuna Humbert ei kirjelda oma vahekordi Lolitaga detailselt, tundub, et tema suhe Lolitaga pole pelgalt füüsiline, vaid selle taga on enamatIsegi kui ta Lolita uimastas, oleks ta võinud ju teha tema ükskõik mida, kuid ta tahtis teda ainult vaadata. Kuigi samas võib selle olukorra mitte detailselt kirjeldamise taga olla ka see, et raamat ei tunduks lugejale liialt ebasünnis, vaid lugeja keskenduks loo ilule ja romantilisele narratiivile.
Humbert ja Lolita rändavad mööda Ameerikat ning peatuvad erinevates hotellides, kus nad ei peatu kaua ning üldse väldivad rahvarohkeid kohti, et mitte äratada kahtlust ja tähelepanu. Nende reis on üldiselt täiesti võlts ja teeseldud, pime kompamine lihtsalt ühest kohast teise, ilma ühegi sügavama tähenduseta või elus edasiminekuta.
Mida aeg edasi, seda rohkem võib lugeda selle kohta, kuidas Humbert püüab Lolitat endaga jääma sundida, ähvardades teda erikooliga ning makstes talle altkäemaksu. Ta teab, et selle taktikaga ta rikub ta Lolita moraali, kuid tal ei jää muud üle. Lolita hakkab nende suhet edaspidi ära kasutama ja nägema seda kui finantsilist , mis toob talle endale ka kasu.
Humbert hakkab nägema ka Lolita vastupandamatust teiste meeste silmis ning armukadedus paneb teda Lolitat aina rohkem piirama ja kinni hoidma. Lolita aga soovib seda enam innukamalt teiste inimeste ja meestega suhelda, kuna suhe tema kasuisa/armukesega on muutunud tema jaoks väga klaustrofoobseks.
Tänu Humberti tuttava Gaston Godini abiga, kolivad Humbert ja Lolita ühte majja, vaiksesse ja rahulikku linna Breadsley'sse. Lolita hakkab seal käima kohalikus tüdrukutekoolis. Humberti ootuseks oli, et nad elaksid tavapärast pereelu päeval ning armuelu ainult öösiti. Kuid Lolita tujukus ja tema noorukiiga panevad teda Humberti vastu mässama ning teda manipuleerima.
Humbert hakkab kahetsema Lolita moraalitust, kui Lolita hakkab aina rohkem nõudma .
Suhe parodiseerub isa-tütre tasemel, kus Humbert kehtestab reeglid, kuid Lolita leiab alati uusi võimalusi mässamiseks ja Humbertiga manipuleerimiseks.
Humbertil kasvab suur kahtlus Lolita suhtes, et ta võib teda petta , erinevate olukordade tõttu kui Lolita talle ilmselgelt on valetanud oma asukoha ja tegemiste kohta.
Vaatamata suurele paranoiale, pole Humbert siiski olukorra tõsiduses kindel. Humbert armastab seda mida Lolita esindab: tema ideaalset tüüpi naist, nümfetti. Humbert jõuab järeldusele, et ta armastab tüdruku välimust/kujundlikku pilti, kuid mitte siiski tüdrukut ennast. Humbert aga naiivselt uskus, et ta suudab kõiki neid halbu omadusi – vulgaarsust, kahepalgelisust ja mässumeelsust temas muuta, aga ta eksis.
Peale suuri tülisid ja arusaamatusi otsustavad Humbert ja Lolita viimase soovil Breadsley'st lahkuda. Nad reisivad jälle mööda linnu ja hotelle ringi ning Humbert hoiab veel kiivamalt Lolital silma peal, sest Humbertile tundub aina enam, et mingisugused müstilised mehed ja autod jälitavad neid.
Kui Lolita ühel päeval suure palavikuga haigeks jääb, viib Humbert ta haiglasse ning käib teda seal iga päev vaatamas. Kui aga jõuab kätte päev, mil Humbert võis Lolitale järgi minna, leiab ta eest tühja voodi ning talle öeldakse, et Lolita ''onu'' oli talle juba järgi tulnud.
Humbert muutus maruvihaseks ja lubas Lolita ''röövija'' iga hinna eest üles otsida ja ära tappa. Ta hakkab laialdaselt Lolitat taga otsima , käies läbi kõik kohas kust nad eelnevalt käinud on. Ta isegi palkab detektiivi, kellest pole aga mitte mingit kasu.
Pikapeale annab Humbert Lolita otsingutes alla, sest tema leidmine näib lootusetu. Selle kahe aasta jooksul tekib Humbertil isegi suhe noore naisega, mis kiirelt ka lõpeb.
Peale Lolita kaotust, leiab Humbert endas ikkagi nüüd veelgi enam seksuaalset tõmmet noorte tüdrukute suhtes ning on sunnitud seda nüüd ka veel jõulisemalt alla suruma , teadmata aga, mida endaga peale hakata.
Kahe aasta pärast saab Humbert ootamatult Lolitalt kirja, milles ta väidab, et on õnnelikult abiellunud ning lapseootel. Lolita küll ei anna Humbertile oma aadressi, arvates et ta on endiselt vihane juhtunu pärast. Humbert siiski otsib Lolita üles ja plaanib tappa tema mehe, keda ta arvas olevat Lolita haiglast röövija, kuigi hiljem tuleb välja, et nii see ei olnud.
Kui Humbert Lolitat uuesti näeb, märkab ta, et Lolita on juba ammu oma nümfetieast möödas, suureks kasvanud, prillidega ja raseduse tõttu paisunud. Kuid Humbert leiab, et on siiski temasse veel lootusetult armunud. Humbert palus Lolitat, et ta oma mehe maha jätaks ja temaga kaasa läheks, millest Lolita aga kategooriliselt keeldub.
Selle peale sõidab Humbert pisarad silmis ja haavatuna minema.
See aga näitab tõesti, et nende suhe polnud kõigest Humberti pedofiilne lapse ärakasutamine, vaid midagi enamat . Humbert oli tõepoolest Lolitasse armunud.
Tõeline süüdlane aga selles loos oleks pigem Clare Quilty , kes Lolita haiglast röövis ja tema lapselikkust ära ära kasutas, hiljem ta tunnistas ka, et nende suhe oli pelgalt seksuaalne.
Humbert otsustab Clare Quilty üles otsida. Kui Humbert Quilty onu kaudu tema elukoha teada saab, sõidab ta talle külla ning tapab ta. Seejärel sõidab Humbert minema ning ta arreteeritakse algselt valel sõidupoolel sõitmise ning punase tule ületamise pärast.
Humbert mõistab, et tõeline tragöödia pole see, et ta kaotas oma armastatu Lolita, vaid see, et Lolitalt rööviti tema lapsepõlv. Humbert süüdistas Lolita lapsepõlve röövimises suures osas vaid iseennast .
Humbert kirjutab hiljem vanglast Lolitale, et ta ei räägiks võõraste meestega, oleks oma mehele truu, armastaks oma last ning ei leinaks Quilty't taga, sest tänu tema tapmisele osutas Humbert ainult ühiskonnale teene.
Humbert suri paari aasta pärast vanglas, ilma et tema üle oleks üldse jõutud kohut pidada.