Roman Frister boigraafiline põnevusromaan „Müts“ (0)

Q: Milline on teose esituslaad realistlik fantaasia piirimail kuidas see mõjutab lugejat?

Vastus leiad õppematerjalist: Roman Frister boigraafiline põnevusromaan „Müts“

Q: Mida see raamat Sulle kui lugejale ütles?

Vastus leiad õppematerjalist: Roman Frister boigraafiline põnevusromaan „Müts“

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milline on teose esituslaad realistlik fantaasia piirimail kuidas see mõjutab lugejat?
Mida see raamat Sulle kui lugejale ütles?

Pealkiri, autor, žanr
Roman Frister boigraafiline põnevusromaan „ Müts “

Kirjuta süžee, intriigi visand – mis, millal, kus, kellega, kuidas ja miks juhtus (tegelased, aeg, koht).
Teos räägib läbisegi autori jõukast lapsepõlvest, varjamisest natside eest, koonduslaagrist ja tema hilisemast elust. Kuna laagrikogemus on teose motiiviks, siis ma võtan selle intriigi aluseks.
Roman, juudist laps, kes elas perega Poolas, põhiliselt Krakowi linnas. Poolas oli võimul saksa okupandid, kes jahtisid juute . Romanil ja tema perel olid võltsitud dokumendid, mille kohaselt olid nad sakslased . Kui nende käest küsiti dokumenti, lasti neid alati lahti. Nende paberitega said nad käia ka tööl. Alati hiilisid nad surma- ja sunnilaagritest eemale, ent ühel päeval kõik muutus. Roman oli parasjagu raamatukogust koju kõndimas, kui kaks politseinikku temalt dokumenti nõudsid. Politseinikud olid kahevahel ning lükkasid ta kõrval majja. Sealt väljudes polnud enam kahtlus , et Roman oli juut , kuna vägivaldsel teel oli avastatud, et ta oli ümberlõigatud ehk puhas eksemplar juudist. Ellujäämise nimel juhatab ta sakslased enda vanemate juurde ja sellest hetkest hakkabki tema laagrikogemus pihta.
Üldistavalt olid tema laagrikogemused traagilised. Ta nägi pealt, kuidas tema ema lasti maha SS-i sõduri poolt (Krakowi vanglas), kuidas tema isa suri Starachowice sunnitöölaagris. Ta oli ahistaja ohver Auschwitzi laagris . Mauthauseni laagris seisis ta elektriaia traatide vahel 8 tundi.
Tema piinad lõppesid, kui Hitler tegi enesetapu ja Saksamaa alistus.

Vali ÜKS tegelane, keda tahad kirjeldada detailselt (nimi, vanus, välimus, isikupära, kõnepruuk, tegutsemise motiivid, vahendid, mis ta valib).
Roman Frister, „Mütsi” minategelane , sündis üksiklapse perre 1928. aastal. Ta on välimuselt pikka kasvu kõhn mees, kellel olid tumedad juuksed ning pruunid silmad. Tema huuled on kitsad , väljendades sihikindlust ja kangekaelsust. Ta omab multikultuurset haridust: saadeb aru nii poola-, saksa-, inglise- kui ka vene keelest.
Ta pole tavaline tegelane, tema eesmärgiks on pääseda koonduslaagrist jäädes samal ajal ka ellu. Ellu jäämiseks hakkab ta palju valetama ja petma. Tema häbiväärseim mälestus on magava vangi mütsi vargus. See tähendab, et ta varastab surmalaagris teise mehe mütsi. Mütsita vang kuulub laagri reeglite kohaselt mahalaskmisele. Mees, kellelt Roman mütsi varastas, lastakse maha. Ta ei kahetse, et vang tema pärast suri, kuna arvab , et ellujäämine on tähtsam.
Tema elu tegutsemise motiiv on saada kasu, kas petmise või valetamise teel. Sellise valiku valis ta sellepärast, kuna oli tihti olukordades , kus pidi teisi ära kasutama ellu jäämise nimel.

Milline on teose esituslaad ( realistlik , fantaasia piirimail, kuidas see mõjutab lugejat )?
Realistlik, annab ettekujutuse, kuidas holokaust ja vangilaagrid mõjutavad inimest.

Kas teos meeldis? Miks?
Mulle meeldis see teos, kuna seda lugedes tundsin autori ausust ja siirust. Autor ei varjanud midagi, isegi mitte iseennast . Raamat andis mulle hea ülevaate holokaustist ja sunnitöölaagritest

Kas oled lugenud sama autori teisi teoseid? Samalaadseid teoseid?
Ei ole lugenud Roman Fristeri teisi teoseid ega samalaadseid teoseid.

Mida see raamat Sulle kui lugejale ütles?
See raamat ütles mulle, et inimene on ellu jäämiseks võimeline tegema kõike. Samuti ütleb see raamat mulle, missugune oli juutide elu Hitleri võimutulekuga. Juutidel ei olnud inimõigusi ning nende vabadus piirati. Neid paigutati Getodesse, viidi koonduslaagritesse, hiljem ka hukati.
Vali lugemise käigus välja 25 mõtet (tsitaati, väljendit , tabavat ütlust), kommenteeri neid, loo seoseid meie kaasaja eluga. Too näiteid.
„Sa oled kõigest kaheteistaastane“
„Ma olen viisteist“
„Kaksteist! Sõja-aastad ei loe.“ (lk 30)
Fristeri isa arvates oli vale sõja-aastad enda eluloos mainida. Sõja-aastad tuleb unustada ja kustuda mäludes, kuna neis pole midagi head, mida mäletada.
Frister ja tema tuttav Henryk omasid ühist raha. Frister sai vähe taskuraha, kuna Henryku arvates kasutas ta raha otstarbetult. „Milleks sulle raha vaja ?“ (lk 40). Henryk arvas, et raha tuleb kasutada suitsu, joogi või naiste jaoks, Frister kulutas raha aga riiete peale. Frister teadis, et kui kulutada raha lõbu peale, siis sellest pole kasu.
Frister oli jätnud tellitud ülikonna eest raha maksmata . Kui temalt küsiti, miks ta tellib asju, kui ei suuda nende eest tasuda, vastas ta: „elu on liiga kallis, et seda odavalt elada“.
Hitleri noorsoo -organisatsiooni vorm oli justkui kaitserüü juutidele. Frister, kes oli rahvuselt juut, teadis, et kui kannab saksa vormi, siis pole ohtu, et tänavatel sandarmid teda kontrollivad ja arreteerivad. Selle vormiga sai juut teha asju, mis oli lubatud „ainult sakslastele“.
A la guerre, comme à la guerre (sõjas, nii nagu sõjas, on kõik lubatud). Koba oli tegelane, kes pakkus getost põgenenud juutidele varjupaika. Varjupaika pakuti ainult raha eest. Kui üürnikel raha otsa sai, andis Koba nad ( juudid ) võimudele üles, jagades raha sakslastega pooleks. Hiljem võttis järgmise satsi üürnikke sisse.
Antisemitism on vihavaen juutide vastu, rahvusliku sallimatuse vorm. Avaldub juudivastases propagandas, laimu levitamises, õiguslikus ja majanduslikus diskrimineerimises ning füüsilises hävitamises. Roman veetis enda noorus aastad antisemitismi keskel.
„Sakslased tahavad geto likvideerida “ (lk 82)
Elanikud, kes elasid Krakowi getos , sooviti likvideerida ning selle asukad saadeti koonduslaagrite. Nende hulka kuulusid ka Fristeri vanavanemad. Fristeril tuli plaan vanavanemate päästmiseks. Selleks, et koonduslaagrist välja pääseda ilma igasuguseta kontrollita , tuli riietuta nunnaks või preestriks. Kui Frister saabus koonduslaagrisse, riietusid nad ja ootasid valvurite vahetust. Valvurite vahetus oli tähtis, kuna see võimaldas sealt välja tulla ilma probleemideta. Uus vahetus arvaks lihtsalt ,et nad sisenesid eelmise vahetuse ajal. Kõik toimus ja vanavanemad olid surmasuust päästetud.
Meeleheite või ettenägelikkuse sunnil otsustasid juudid ise endalt elu võtta. Kui natsid olid kogu linna juudid surmalaagritesse pistnud, hakkasid nad linna majad läbi otsima , et ükski juut kõrvale ei jääks . Üks juudi pere oli parasjagu korteris, kui sõdur oli nende ukse juurde jõudmas. Kui sõdur oli ukse kohale jõudnud olid kõik seal viibinud juudid endale žiletiga veenid läbi lõiganud.
„Raamatud ei maksa neil päevil midagi – kõik need otsin pudeli piima eest“. Sõjal ajal oli haridus tagaplaanis, tähtis oli sõdida ja saavutada võit. Raamatu hinda määras pakkumise ja nõudmise alusel. Kuna raamatuid oli palju ja nõudjaid vähe, siis raamatud sai kätte taskukohase hinnaga. Tänapäeval saadakse tootehind samuti pakkumise ja nõudmise alusel.
Vargad hakkavad tegusema kevadel. Talvel hoiavad vargad eemale, nad teavad, et lume peale jäetud jäljed reedavad nad ning midagi ei takistaks raevunud talumehel neile harki kõhtu suskamast või kirve ajudesse löömast.
Tänapäeval oleks varga tuvastamiseks kõige kõrgem kasutada videovalvet ja nende karistuseks oleks vangla vangistus.
„Linn kubiseb politseinikest, kes otsivad põgenenud juute“
Natsid ja juutidest getopolitseinikud rebivad lapsed vanemate käest, lahutavad mehed nende naistest ja vanurid noorematest hooldajatest. Emad, kes püüavad oma lastele pelgupaiku leida, pekstakse läbi ja lastakse maha.
Aeg parandab kõik haavad. Kui 24 aastat hiljem andis Fristor tunnistusi saksa ohvitseri üle, kes oli tapnud ta ema, sai ta aru, et ta tundnud tapja vastu mingit viha. Ainus emotsioon oli ärritus , kuna ta ei tundnud kättemaksuiha. Ta saab aru, et see ei oma tähtsus, kuna ema ta juba tagasi ei saa.
Naise elu tähendus on olla ema. Kui naine ei saa luua peret, on elu kaotanud tähenduse. See ei tähenda, et sellised naised teevad eluga lõpu, vaid seda, et sellised naised elavad maitsetult nagu soolata toit.
Meditsiin ei ole matemaatika . Tänapäeval on mõnede vanemate käsutuses niivõrd palju informatsiooni, et see hakkab raskendama arstide suhtlemist nendega . Mõnikord nad usuvad endal olevat õiguse otsustada meedikute eest, kuidas ja millega peab last ravima, sest nad on sellest lugenud ja teavad enda meelest kõike. Nii on vahel raske selgitada, et meditsiin ei ole matemaatika, kus kaks korda kaks on alati neli, et ei oska arstid alati kohe orienteeruda ja panna teatud hetkel täpset diagnoosi või määrata õiget ravi.
ateistlik kasvatus. Frister oli ateist . Ta ei uskunud jumalasse. Kui talle öeldi, et tema isa oli hinge heitnud, oli ta vastanud, et mingit hinge pole, nagu ka kohta kuhu, see võiks minna.
„Iga kõrgemail ametnikul on ametiauto ja autojuht“ (lk 282). Masina järgi oli võimalik määrata inimese positsiooni. Ministrid ja partei juhid sõitsid Ameerika Chervolet’dega, keskklass sõitis Vene Pobeda ’ga ja vaesemad Poola autodega, millel olid Fiat ’i mootorid.
Aja jooksul on autotööstused teinud suure arengu hüppe ja enam ei valita autosi firmade järgi. Rikkad ostavad tavaliselt luksautosid, mis tulevad otse tehastes , ning lihtrahva valikuks on ökonoomsed sõidukid.
„Kas suurem vabadus tähendab alati ka suuremat õnne?“
Romani arvates mitte. Kui ta oli põgenenud sunnitöölaagrist, sai ta aru, et see otsus oli vale. Tal polnud kuhugi minna, linna kontrollisid natsid ja partisanid, kes oleksid ta kohe ära tapnud. Ta saab aru, et laagris, kus on vähem vabadust, on kindlam ja õnnelikum elu. Seal ei pea ta muretsema külma ega homse päeva pärast.
„valve“. „Valveks“ kutsusid vangid seda, kui karistatav pandi elektriaia traatide vahele seisma. See oli kõikidest karistustest kõige karmim.
„surmamarss“. Kui natsirežiim teise maailmasõja lõpus kokku varises, anti käsk kõrvaldada koonduslaagrites olevad tuhanded vangid. Kinnipeetavad pidid kõndima Viinist Mauthauseinisse, paljud ei elanud ränka rännakut üle. See oli osa strateegiast, mida hakati hiljem nimetama surmamarssideks.
„Mulle anti korraldus tappa kõik vangid, kes olid lootusetult haiged või tööks kõlbmatud.“ (lk 340)
Roman Frister kuulus kõlbmatute kategooriasse. Ta kaalus 37 kilo, ta põdes tuberkuloosi, kannatas kõhukrampide ja nõrkuse all
„Kui sa mulle jalgrattast ei osta siis ütlen isale ära“ (lk 150)
Romanil oli saadanlik plaan, kuidas sünnipäevaks saada endale jalgrattas. Tema ema ja tema sõber Nolek olid Romani arvates rohkem, kui sõbrad. Roman ähvardas Nolekule, et räägib isale, kuidas too oli tema ema suudelnud. Nolak teadis, et see on vale, kuid teadis ka seda, et isa jääb Romani uskuma.
„Nii et lind on pesas tagasi.“ (lk 246)
Romanile ütles seda tema hea sõber Fredek. See tsitaat kirjeldab situatsiooni, kui Roman oli koonduslaagrist põgenenud ja vabatahtlikult tagasi tulnud. Tsitaadis võrdleb Fredek lindu Romaniga ja pesa koonduslaagriga.
„Mulle tasutakse viimsel kohtupäeval“ (lk 146)
Kruczek oli talunik , kes andis Romanile ja ta perele varjupaika. Kui Roman sai vabaks meheks, tahtis ta tänu avaldada ja külastas talunikku, kus ta end natside eest varjas. Roman tahtis talunikule maad juurde osta ja tasuda sellega, mida talunik oli ta heaks teinud. Kruczek oli põikpäine mees ega võtnud Romani abi vastu. Tasuda võis ainult Jumal, mitte keegi teine.
„See veel puudus! Bolševikud .“ (lk 160)
Bolševikud (enamlased) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. Romani vanemate arvates polnud venelased sugugi paremad sakslasest, kuna nad olid salaja omavahel kokku leppinud, kuidas Poola omavahel ära jagada.
Holokaust - juudivastane terror ja juutide laushävitamine natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja tema okupeeritud aladel 1933-45. Hukkunud juute umbes 5 miljonit inimest. Holokausti mälestuspüha Iisraelis 27. Nissanil (19. või 20 aprill).

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 3 allalaadimist

Roman Frister boigraafiline põnevusromaan-Müts #1

Roman Frister boigraafiline põnevusromaan-Müts #2

Roman Frister boigraafiline põnevusromaan-Müts #3

Roman Frister boigraafiline põnevusromaan-Müts #4

Roman Frister boigraafiline põnevusromaan-Müts #5

Roman Frister boigraafiline põnevusromaan-Müts #6

Roman Frister boigraafiline põnevusromaan-Müts #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

alankabananka Õppematerjali autor

Ülevaade raamatust.

roman frister juut geto talunik juudid Roman Frister boigraafiline põnevusromaan Müts

Sarnased õppematerjalid

odt

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE

Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6 1.4 Holokausti tekkimise põhjused........................................................................7 1.5 Nürnbergi se

Ajalugu

290

pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

docx

Holokaust

Tallinna Arte Gümnaasium Holokaust Euroopas referaat Koostaja: Aiki Rattur 12T Tallinn 2021 2 Sissejuhatus Holokaust on üks inimajaloo süngemaid sündmuseid, mis tõi palju kannatust ja valu. Selle tagajärjed ulatuvad tänapäevani. See lõhestas inimkonda tohutult, eriti Saksamaal, kus Adolf Hitleri juhtimisel peaaegu, et hävitati muud rassid peale aaria. Kõige rohkem kiusati juute. Holokaust on üldnimetus tolle aja õuduste kohta, mis võtsid aset erinevates laagrites üle Euroopa, kaasa arvatud Eestis, kuhu siis koondati juudid ja muud mitte sobivad rassid. Üks tuntumaid tegelasi tollest ajast on noor neiu Anne Frank, kes pani oma päevikusse kirja oma pere elu getos ja kogu kiusu ja piinad, mis neile omaks sai juudiks olemise eest. Kokku hukkus juutide hävitamispoliitika ehk holokausti tagajärjel ligi 6 miljonit inimest.

10.klassi ajalugu

odt

Holokaust

SUURE-JAANI GÜMNAASIUM AJALUGU Sirelin Koval HOLOKAUSTIST referaat Suure-Jaani 2015 1. Holokaust 1.2. Eellugu Saksamaal Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga sai Saksamaale määratud kõrged reparatsioonid. Järgneval aastal(1919) loodi Weimari Vabariik, kuid inimesed elasid vaesuses ning töötute arv küündis miljoniteni. Inflatsioon kasvas pidevalt ning 1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Saksa rahvas oli langenud depressiooni. Kuna Versailles` rahule olid alla kirjutanud Weimari Vabariigi juhid, siis hakkasid tavakodanikud neid saksa rahva alandamises ja rahvuslike huvide reetmises süüdistama. Hitler uskus, et I maailmasõja kaotuse süü langeb sotsiaaldemokraatidele. Sotsiaaldemokraatidest kujunesid hiljem välja kommunistid. Hitleri arvates olid just nemad need, kes õhutasid streike ja rahulolematust. Kui Hitler leidis oma tee erakonna etteotsa, oli te

Ajalugu

pdf

Rassism

Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade osakond Autoremont AL-21 RASSISM Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2004 Sisukord Rasside liigitamine ............................................................................................................................................................. 3 Rasside eristamine

Avalik haldus

docx

AJALUGU II MS 1939-1945

AJALUGU II MS 1939-1945 Sisukord 1 Ülemaailmne majanduskriis 1929 Ülemaailmne majanduskriis algas ja levis edasi Ameerika Ühendriikidest. "Must reede" - korraga paisati turule suur hulk aktsiaid, sellele järgnes kogu aktsiaturu kokkuvarisemine Kriisi võimalikud põhjused: valitsus sekkus liiga tugevalt vabaturumajandusse majanduslik liberalism oli liiga nõrk Pankrott, ekspordi vähenemine, makseraskused - igal pool üle maailma devalveerimine - oma valuuta kursi alandamine Tööstustoodang hakkas vähenema Põllumajanduses sattusid väiketootjad raskustesse Töötus suurenes järsult Sotsiaalkindlustussüsteem oli ebapiisav Vabamajandus lammutati, riik hakkas üha enam majandusse sekkuma Majanduskriisi tõttu sattus ka parlamentaarne süsteem raskustesse, see asendus kas autoritaarse süsteemiga või diktatuuriga Roosevelt ja Hitler

Ajalugu

odt

Ajaloo essee - Holokaust

Ilona Vapper 10.A Holokaust Mis on holokaust? Holokausti nime all kasutatakse terminit, mis käsitleb eelkõige Teise maailmasõja ajal toime pandud genotsiidide juutidele. Loomulikult ei kasutatud sellist terrorit vaid juutide peal, vaid oluliselt said kannatada ka mustlased, poolakad ja venelased. Hukkunud juutide arv on küllalti suhteline, sest mitmed allikad annavad meile erinevaid andmeid. Gerald Reitringeli ja Rudolf Joseph Rummeli järgi on selleks arvuks 4,2 miljonit, kuid mõned väidavad, et hukkunute arv võis ulatada isegi 6,2 miljonini. Neid numbreid jälgides tekib küsimus, et kuidas on üldse võimalik nii vähese aja jooksul nii palju kindlast inimgrupist isikuid ära tappa ning kui võrrelda hukkunute arvu Eesti elanikkonna arvuga, on

Ajalugu

doc

Holokaust

Lähte Ühisgümnaasium HOLOKAUST Referaat ´ Koostaja: Kristiina Maremäe 12.tehnoloogia Lähte 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Poliitiline ja ideoloogiline tagapõhi........................................................................................... 4 Holokausti ajalugu................................................................................................................... 5 Kristallöö................................................................................................................................. 6 Lõpplahendus......................

Ajalugu

Rohkem sarnaseid