Toalille kasvatuse referaat (0)

1 Hindamata

SISUKORD

SISUKORD 1
ORHIDEE 2
KUUKING 2
VAHALILL 3
SÕNAJALG 4
AALOE 4
NÕELKÖIS 5
ALPIKANN 6
KAKTUS 6
DRAAKONIPUU 7
FLAMINGOLILL EHK ANTUURIUM 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

ORHIDEE

Orhidee on habras ja elegantne toataim. Üle maailma kasvab neid enam kui 20 000 väga eripalgelist orhideeliiki. Igas riigis on olemas mõni kohalik orhideeliik, mis muudab enda jaoks sobiva stiili ja värvusega orhidee valimise üsna lihtsaks. Eksootilise välimusega orhideed teevad kodu külluslikumaks ja erksamaks. Orhideesid saadab teatav kurikuulsus, nagu neid oleks raske kasvatada. Mõningate teadmistega pole orhideede hooldamine aga sugugi nii keeruline. Peaasi, et taim saaks kõik, mida vaja.
Valgus Orhideele tuleb tagada õige valgusrežiim. Kui palju valgust siis tõmbuvad lehed kollaseks ning kui palju siis tumeroheliseks.
Temperatuur Pidev niiske ja soe keskkond. 25-26 kraadine ja 15-16 öine temperatuur.
Niiskus Vajab pidevat niiskust. Soovitav on aeg-ajalt veega pihustada taime.
Vesi Istutussegu peab olema pidevalt niiske.
Väetis Toataime väetis, mille NPK on 18-18-18.
Paljundamine Jagamise teel. Seda tuleks eemaldada enne, kui tal on kasvanud vähemalt 2 lehte ja 5cm pikkused juured.
Kahjurid Punane kedriklest , ripslased, lehetäi, kilptäi jne. Värske õhk hoiab kahjurid eemal. Haigel taimel õievars lõigata ära.

KUUKING

Kuuking on üks lihtsamini kodus hooldatav orhidee liikidest. Kuuking õitseb kodus igal aastaajal ja pikka aega. Isegi kuni 4-5 kuud. Perekonnas on ligi 70 liiki. Levila ulatub Kagu-Aasiast troopilise Põhja-Austraaliani. Perekonna nimi tuleb kreeka keelest: phalaina - ööliblikas ja opsis- sarnane. Orhideena kuulub epifüütide hulka kasvades teiste taimede peal ilma toitaineid ammutamata. Looduses kasvavad kuukingad enamasti veekogude läheduses suurte puude tüvedel, mõnikord isegi kõrgel puu võras, kuid mitte kunagi päikesepaistel.
Valgus Ei tohi hoida otsese päikesevalguse käes, sest muidu tekivad lehtedele laigud. Kuid vajab valget kasvukeskkonda.
Temperatuur Temperatuuri on soovitatav hoida 18-25 kraadi juures. Suvel talub ka kõrgemat temperatuuri. Ei kannata tõmbetuult.
Niiskus Vajab niisket ja sooja keskkonda. Aeg-ajalt niisutada taime.
Vesi Istutussegu vaja pidevat niisket keskkonda.
Väetis Kasvuperioodil väetada 2-3 korda kuus. Talvel 1-2 korda lahjendatud orhidee väetisega.
Paljundamine Jagamise teel. Seda tuleks eemaldada enne, kui tal on kasvanud vähemalt 2 lehte ja 5cm pikkused juured.
Kahjurid Punane kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi jne. Värske õhk hoiab kahjurid eemal. Haigel taimel õievars lõigata ära.

VAHALILL

Harilik vahalill on oma välimuselt väga sarnane stephanotisega, vahet on võimalik teha õite järgi. Tema harud võivad kasvada mitme meetri pikkuseks ja vanemas eas need puituvad. Valge vahalille lehed on tumerohelised ja nahkjad. Südaja vahalille lehed on südamekujulised, helerohelised ja ka heledama alaküljega. Vahalill on suhteliselt vähenõudlik taim. Perekonda kuulub 70 liiki.
Valgus Soovitav on hoida valges, kuid vältida päikesevalgust otseselt. Suvel võib tõsta õue.
Temperatuur Pole nõudlik temperatuuri suhtes, kuid võiks olla paarikümnekraadine toasoojus. Talvel võib hoida jahedamas (10-15 kraadi).
Niiskus Ei vaja olulist niiskust.
Vesi Peab hoiduma ülekastmise eest. Talvel kasta harvem.
Väetis Tuleks olla mõõdukas, suvel paar korda kuus ja talvel üks kord kuus. Õitsevatele taimedele mõeldud väetis ehk lahja täisväetise lahusega.
Paljundamine Ladvapistikutega: võtta 1-2 lehepaariga varrelõik ning panna sooja umbes 20 kraadisesse vette. Kevadel või peale õitsemist.
Kahjurid Villtäi ja kilptäi. Hävitamiseks piirituse või rohelise seebi lahus.

SÕNAJALG

Sõltuvalt liigist on lehed kas lainelised ja/või suuremad, väiksemad. Kodus enim kasvatatav liik on nefroleep , alljärgnevalt oleme keskendunud just sellele liigile. Kõrge nefroleep on pärit troopilistest Ameerika metsadest, kus ta kasvab pea meetri pikkuste kogumikena. Mida pitsilisemate lehtedega taim, seda õrnem ja kapriissem. Umbes 30 erinevat liiki.
Valgus Poolvarjuline või valge. Ei taha otsest päikest. Eriti märtsist septembrini.
Temperatuur Õhurikas 18-20 kraadine keskkond. Talvel ei tohi temperatuur alla 15 kraadi. Ei taha tuuletõmbust ja vajab õhku.
Niiskus Soovib niiskemat keskkonda. Ei talu radiaatori vahetut lähedust.
Vesi Kasvuperioodil tihe kastmine. Puhkeperioodil kord nädalas. Mitte kasta külma ja kareda veega. Kui õhk kuiv siis piserdada sooja veega.
Väetis Väetada üle kahe-kolme nädala. Talvel kord kuus poole lahjema lahusega. Kastmisvett võib igakordelt hapendada sidrunhappega.
Paljundamine Kui taim istutada suuremasse potti, kasvavad kiirelt uued võsundid.
Kahjurid Ripslased ja lehetäid. Soovitatav on kahjuritega taim visata ära.

AALOE

Aaloede ehitus ja kasvuvorm varieeruvad liigiti . Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed on paljudel liikidel paksud, lihakad , pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega.
Aaloed on toataimena lihtne kasvatada. Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, kuna nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid kasvavad ka mägedes. Vöötaaloe on teistest liikidest sitkem, samas on puisaaloe levinum just toataimena.
Perekond koosneb umbes 300-400 liigist.
Valgus Kasvatada valges kohas. Ei taha päikesevalgust otsest. Liigse päikesevalguse käes tõmbuvad lehed punaseks. Vähese puhul kollakaks.
Temperatuur Toatemperatuur sobib hästi ehk 18-24 kraadi. Õitsemise ergutamiseks talvel 5 kraadi jahedamas kohas. Suvel võib viia õue.
Niiskus Suvel hoida muld niiske. Lehtede õhenemine märk kuivusest.
Vesi Istutussegu hoida niiskena.
Väetis Lahjendatud ja tasakaalustatud väetiselahusega. Kord kahe nädala tagant. Talvel pole soovitatav väetada.
Paljundamine Jagunemise teel. Maist juunini varte ära lõikamise teel. Kaktuse mulda pannakse juurduma.
Kahjurid Lehetäi, kilptäi, keldrilest, villtäi. Rohelise seebi lahus.

NÕELKÖIS

Nõelköis kuulub võhaliste taimeperekonda ning on ronitaim, mis võib kasvada isegi kuni 20 meetriseks. Pärit on ta Kagu-Aasiast: Malaisiast, Indoneesiast ja Uus-Gineast. Tavalist nõelköit tuntakse ka tarsaniköie nime all. Lehed on südamekujulised, läikivad ja nahksed ning sõltuvalt sordist kas ühevärvilised või kirjud. Lehed kinnituvad pikkade painduvate varte külge, mis võivad kasvada nii toe najal kui ka vabalt amplist rippuda. Liike on 15.
Valgus Valguse suhtes on vähenõudlik. Lehed säilivad ka pimedamas toanurgas. Mitte panna otsese päikesevalguse kätte.
Temperatuur Jahedamas ruumis jääb taim puhkerežiimi. Kasvamiseks tuleks hoida toatemperatuuril, kuid kindlasti mitte alla 16 kraadi. Ei talu suuri temperatuuri kõikumisi.
Niiskus Vajab mõõdukat õhuniiskust.
Vesi Vähenõudlik. Vajab kastmist üle nädala. Soovitav kasutada vihmavett.
Väetis Kasvuperioodil vedelväetis ning pigem väetada harva.
Paljundamine Kärpides ladvaotsi ning panna need vette juurduma.
Kahjurid Talvel soojas ruumis oht kahjuritega tabanduda.

ALPIKANN

Alpikann on õisdekoratiivne püsik, millel on südajad lehed hõbedase mustriga. Kroonlehe ääred võivad olla narmas või lainelised. Kasvab 30-35 cm kõrguseks. Tegemist on vähenõudliku taimega. Samas keskküttega ruumis on teda keeruline pikaajaliselt kasvatada, kuna seal on õhk kuiv ja tihti temperatuur liiga soe. Looduses kasvab 22 liiki.
Valgus Hoida valges või hajutatud valguses. Otsest kevadist päikest tuleks vältida.
Temperatuur Eelistab jahedat ehk õitsemise ajal 10-15 kraadi. Õhurikas kasvukeskkond . Öösel peaks temperatuur olema pigem jahedam. Suvel võib viia välja.
Niiskus Vajab kõrget õhuniiskust (60-80%). Ei taha olla küttekeha läheduses.
Vesi Kastmiseks tuleb pott asetada pehme veega täidetud anumasse 10-15 minutiks. Õied ja muhulad ei tohi märjaks saada.
Väetis Ei vaja üldiselt väetamist, eriti pärast õitsemist.
Paljundamine Seemnetega kesksuvest hilistalveni. Teoreetiliselt on võimalik paljundada ka mugula jagamise teel. Toatingimustes keeruline.
Kahjurid Lehetäid, kedriklestad, hahkhallitus , jahukaste. Rohelise seebi leotis .

KAKTUS

Kaktused on kuivusega kohastunud sukulendid, millel lehed on muundunud okasteks. Kaktuste kasvatamine ei ole keeruline, kuid vajab mõnede kindlate reeglite järgimist. Enamik kaktuseid lepib pigem ala- kui ülekastmisega ning eelistab täispäikest varjulisele kasvukohale. Kaktused on dekoratiivsed ka ilma õiteta, kuid kirgliku kaktusekasvataja eesmärgiks on näha oma okkalisi lemmikuid õitsemas. Õiepungade tekkimiseks vajavad kaktused talvel kastmisvaba puhkeperioodi madala temperatuuriga valges ruumis. Suvel armastavad kaktused viibida õues täispäikeses.
Kaktuse liike on üle 2500.
Valgus Vajavad valget ruumi. Suvel armastavad viibida õues täispäikeses.
Temperatuur Talvituda tahavad kaktused umbes +10 kraadises keskkonnas.
Niiskus Pigem niiskes ja happelises keskkonnas.
Vesi Ei tohiks olla kare vesi, pigem happelisemas vees. Enne peaks vesi seisma toas või keeta vesi läbi ja siis kasta. Lisada sidrunihapet.
Väetis Võib väetada sarnaselt tavaliste lehttaimedega. Kuid on ka spetsiaalsed kaktuseväetised.
Paljundamine Pistikutega paljundamine, seemnetega paljundamine ja pookimine .
Kahjurid Näiteks villtäi. Viltjad tupsud kaktusel.

DRAAKONIPUU

Kuulub agaaviliste sugukonda. Ääris-draakonipuu on draakonipuuliste sugukonda kuuluv taim pärinedes Madagaskarilt. Ta võib kasvada 2–5 m kõrguseks, kuid kasv on aeglane. Kodustes tingimustes kasvab umbes 1,5 m kõrguseks. Lehed on pikad, kitsad, oliivrohelised ja punaka äärisega, tavaliselt 30–90 cm pikad ning 2–7 cm laiad . Lõhnava draakonipuu lehed on laiad ja rohelised või rohelise-kollased. Kasvab kodustes tingimustes 1,5-2 m kõrguseks. Käänd-draakonipuu oksad käänduvad tihti huvitava nurga all moodustades laia ja koheva võra. On levinud toataimed tänu vähenõudlikkusele ja vastupidavusele. Toataimena on Eestis levinud esimesed kolm nimetatud liikidest. Hooldamisjuhised on nendel liikidel sarnased.
Valgus Väga valge või poolvarjuline keskkond. Hoiduda otsesest päevavalgusest.
Temperatuur Kasvab hästi toatemperatuuril (18-23 kraadi). Keskküte taimele liiga ei tee. Sobivaim temperatuur on 15-18 kraadi. Vältida tõmbetuult.
Niiskus Eelistab niisket õhku. Kuivas õhus võivad tekkida lehtedele pruunid laigud.
Vesi Pehme veega mõõdukalt aasta ringi sama tihedalt. Suvel 2 korda kuus. Vältida ülekastmist, sest on tundlik liigse niiskuse suhtes.
Väetis Üle kahe nädala, talve jooksul piirata oluliselt. Nõrgema lahusega. Kasutada universaalset kompleksväetist.
Kahjurid Lehetäi, kilptäi, villtäi. Juuretäi jaoks tupsustada piiritusega juurest.

FLAMINGOLILL EHK ANTUURIUM

Taim on pärit Guatemalast ja Costa Ricast. Kuulub võhaliste (Araceae) sugukonda, looduses kasvab epifüüdina. Lehed on tumerohelised ja nahkjad. André flamingolille lehed on südamekujulised, Scherzeri flamingolille omad odajad ja tõlvik on keerdus. Nõuab palju hoolitsemist. Kõige nõudlikumad on hõbe-flamingolill ja marmor -flamingolill. Toas on sobilik kasvatada Scherzeri flamingolille ja André flamingolille ning nende hübriide. Liike on 900 ringis .
Valgus Asetada suvel valgesse kohta, kuid mitte otseselt päikesevalguse kätte.
Temperatuur Eelistab sooja temperatuuri 18-23 kraadi. Ei talu temperatuuri muutusi ja tuuletõmbust. Küttekolde lähedused lehed muutuvad pruunikaks.
Niiskus Eelistab niisket õhku.
Vesi Mõõdukalt kasta toasooja lubjarikka veega. Taime võib piserdada, kuid mitte õisi.
Väetis Kasvuperioodil ja õitsemise ajal väetada kord nädalas. Nõrgema hüdrokultuuridele mõeldud lahusega, mis sisaldab magneesiumi.
Paljundamine Seemned ja külghardue eraldamine ümberistutamisel
Kahjurid Lehetäi, kilptäi, punane kedriklest ja nahkhallitus.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. http://juhendaja.ee/orhideede-hooldamine-0316samm0/
2. http://www.toataimed.eu/?m=taimed&taim=99&op=4
3. http://www.toataimed.eu/?m=taimed&op=4&taim=111
4. http://www.toataimed.eu/?m=taimed&taim=104
5. http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/tuutu-kahjur-toasonajalal?id=39809401
6. http://www.toataimed.eu/?m=taimed&op=4&taim=73
7. http://www.toataimed.eu/?m=taimed&op=4&taim=97
8. http://www.toataimed.eu/?m=taimed&op=4&taim=185
9. http://www.hortes.ee/?op=body&id=38&art=68
10. http://www.toataimed.eu/?m=taimed&op=4&taim=86
11. http://www.toataimed.eu/?m=taimed&op=4&taim=86

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Miaaa Õppematerjali autor

Toalille kasvatuse referaat. 10 toalille iseloomustust ja kasvatuse isepärasusi.

Toalill kasvatus orhidee Toalille kasvatus bioloogia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Kümne toalille kasvatamise juhend

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12KÕ Maarja Kiisk KÜMNE TOATAIME KASVATAMISE JUHEND Referaat Õppejõud: Eda Vahero Mõdriku 2015 SISUKORD Kümne toataime kasvatamise juhend.....................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. Alpikann..........................................................................................................

Põllumajandus

odt

Kasvatamise juhend

Ratsuritäht (Hippeastrum) Päritolumaa: Lõuna-Ameerika mägedes, poolkõrbetes ja hõredates põõsastikes. Ajalugu: Ratsuritähed kuuluvad amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda. Kasvukohanõudlus Valgus: täispäike, alates augustist tuleb teda pimendada. Temperatuur: soe ruum, 18–23°C. Õitsemise ajal võib ta tõsta ka jahedamasse, see pikendab õitsemisaega. Puhkeperioodil veidi jahedam, 15–20°C. Substraat: nõrgalt happeline muld, sobib tavaline toalille- või kaktusemuld. Õhuniiskus: talub hästi kuiva õhku. Sobiv kasvukoht: valge õhurikas ruum, suvel võib õue tõsta varjulisse kohta. Kasv Õitsemisperiood: detsembrist aprillini, õis püsib tavaliselt 2 nädalat. Õievart tasub toestada, muidu kipub a viltu kasvama või ära vajuma. Puhkeperiood: algab hilissuvel-sügisel, sel ajal tuleb ka kastmist järk-järgult vähendada kuni lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse. Pära

Põllumajandus taimed

doc

Toataimed

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Toalilled Uurimistöö G1L juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................... lk 3 2. Inglitrompet ..........................................................................................lk 4 3. Ogaõun ............................................................................................. lk 5 4. Dendroobium .......................................................................................lk 6 5. Agaav ............................................................................................. lk 7 6. Adiantum ........................................................................................... lk 8 7. Allamanda ........................................................................................... lk

Bioloogia

docx

Draakonipuu

Draakonipuu Draakonipuu on draakonipuuliste sugukonda kuuluv taim. Looduslikke draakonipuu liike on 62, mis kasvavad Aafika savannides ja vihmametsades. Looduses kasvab draakonipuu 25 meetri kõrguseks. Meie poodides müüakse palju erinevat sorti draakonipuid, taimedel on erinev kuju ja kõrgus. Draakonipuid on suurema ja tugeva lehestikuga ning on ka kitsama lehega kirjulehelisi sorte. Liigid ääris- draakonipuu (D. marginata) lõhnav draakonipuu (D. fragrans) käänd-draakonipuu (D. reflexa) harilik draakonipuu (D. draco) Sanderi draakonipuu (D. sanderiana) Dereema draakonipuu (D. Deremensis) Toataimena on Eestis levinud ääris- draakonipuu , lõhnav draakonipuu ja käänd-draakonipuu. draakonipuu on väga populaarne ja armastatud toataim sest, tema järel on lihtne hoolitseda. Ääris-draakonipuu pärineb Madagaskarilt. Ta võib kasvada 25 m kõrguseks, kuid kasv on aeglane. Kodustes tingimustes kasvab umbes 1,5 m kõrguseks. Lehed on pik

Bioloogia

odp

Mürkgaaside eemaldajad.

Mürkgaaside Eemaldajad. Airi Timps Juhendaja: Aina Rüütel MJ110 Millised taimed on mürkgaaside eemaldajad? Kummi- viigipuu Diifenbahhia Jaapani fatsia Krüsanteem Lõhnav Begoonia draakonipuu Nefroleep Nõelköis Sõrgköis Kummi- Viigipuu Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Kummi-viigipuu on vähenõudlik taim, oluline on teda mitte üle kasta, kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumereohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja peale piserdamist jäävad nad laiguliseks, seepärast on soovitav aeg-ajalt niiske lapiga lehti pesta. Kummi-viigipuu talub ka pimedamaid kasvukohti, kuid eelistab siiski valget kohta. Temperatuur peaks olema pigem jahe, 13-20 kraadi on taimele ideaalne. Kummi-viigipuu nagu paljud viigipuud

Bioloogia

docx

Sisehaljastus - sõnajalgade kasvatamine ja hooldamine

……………. Maastikuehitus Mittestatsionaarne õpe SÕNAJALGADE KASVATAMINE JA HOOLDAMINE Sisehaljastuse referaat Koostaja Anne Rosenberg Juhendaja ……………….. ………….. 2020 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. SÕNAJALAD....................................................................................................................4 2. SÕNAJALGADE KASVATAMINE.............................

Aiandus

rtf

Õhuniisutajad taimed.

TartuKutsehariduskeskus Referaat Õhuniisutajad taimed. Juhendaja: Aina Rüütel Koostajad: Merilyn bergmann ja Monika Pallu 20.09.2010 1. Vesipalm : Vesipalm e papüürus tahab kasvamiseks sooja, suht valget kohta ja palju-palju juua. Pista ta suuremasse kaussi, et ei peaks igapäev taime kastma. 2. Luuderohi : Kasvab meil Eestis ka looduslikult,kuid kohata võib seda taime vaid Hiiumaal ja mõnes kohas SaaremaalLuuderohi on laialt levinud ilutaimena. Meil kasvatatakse toas mitmeid erinevaid liike ja vorme. Kõik need erinevad lehtede kuju, suuruse, värvuse ja muu poolest. Kuid iluaedades on teda kasvatatud juba isegi antiikajal. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega - ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist. . Niivõrd harjunud ollakse sellega, et luuderohi on toataim või kasvatatakse teda vahel ka õues majad

Bioloogia

doc

Kaktuselised

Tallinna Pääsküla Gümnaasium 11b klass KAKTUSELISED Uurimistöö Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................lk 3 1. Kaktuseliste päritolu ja paiknemine..........................................................lk 4 2. Kaktuseliste iseloomustus.....................................................................lk 5 3. Kaktuseliste hooldamine......................................................................lk 6 3.1. Valgus......................................................................................lk 7 3.2. Temperatuur...............................................................................lk 8 3.3. Kastmine...................................................................................lk 9 3.4. Mulla koostis ja väetamine...............................................................lk10 3.5. Puhkeperiood.....................

Uurimistöö

Rohkem sarnaseid