EESTI
MAAÜLIKOOL
Majandus-
ja sotsiaalinstituut
LAMBA-
JA KITSEKASVATUS
Lühiuurimus
õppeaines Teadustöö alused
Koostaja : Ester Plaan
Juhendajad:
Ülle Roosmaa
Katri Kall
Tartu
2013
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ester Plaan
Õppematerjali autor
........................... 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE JAGUNEMINE MAJANDUSLIKU SUURUSE ALUSEL 2001. JA 2007. AASTAL.....................................................................................7 3.1. LAMBA- JA KITSEKASVATUS EESTIS AASTATEL 2001-2005................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................................11 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK 1.1. Lorenz'i kõverad leibkondade netosissetulekute põhjal 1998 ja 2007 aasta kohta Lorenz´i kõver kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit elanikkonna
..............4 1.3 Lorenz´i kõver sissetulekute baasil 1997 ja 2003 aasta andmetel.................................6 2.1 Põllumajandusmaa kasutamine Eestis aastatel 1991 kuni 2004....................................7 2.2 Põllumajandussaaduste tarbimine elaniku kohta Eestis aastatel 1996 ja 1998 võrreldes optimaalse normiga..............................................................................................................9 3.1 Lamba- ja kitsekasvatus ning selle jagunemine maakonniti Eestis aastal 2003..........10 KASUTATUD KIRJANDUS:...........................................................................................12 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................11 2 1.1 Brutopalga muutused Eestis põhitegevusalade järgi aastatel 1992-2001
Eesti kitsed on enamasti sarvedega, värvuselt valged, hallid või pruunid, kuid leidub ka kirjusid ja musti kitsi. Piimajõudluse kohta objektiivsed andmed puuduvad, sest kitsede osas ei ole Eestis jõudluskontrolli peetud. Senine kitsekasvatuse tase on Eestis küllalt tagasihoidlik. Võib öelda, et senini on Eestis tegeldud enam üksikute kitsede pidamise kui kitsekasvatuse arendamisega. Sageli on kitsede pidamise eesmärgiks olnud kitse kui hobilooma pidamine. Enamus kitsedest peetakse elanike kodumajapidamistes üksikute isenditena. Lüpsmine toimub käsitsi ja saadud toorpiima kasutatakse põhiliselt peresiseseks tarbimiseks joogipiimana. Juustu valmistamise oskused kitsepiimast on tagasihoidlikud või puuduvad üldse, mis on olnud üheks piduriks suuremate farmide tekkimisele, sest kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõte tegelenud. Seepärast on kitsepiima tarbitud farmisiseselt
Lambanahkade hinnad oli madalad (2...5 kr/tk.). Tänu sellele toimus lammaste arvu drastiline langus (tabel 1). Tabel 1. Lammaste arvukus ja lambakasvatussaaduste toodang Eestis (arvukus seisuga 1. jaanuar) Toodetud lamba ja Lammaste ja Lammaste Toodetud Aasta kitse liha tapakaalus kitsede arv (tuh) arv (tuh) lambavilla (t) (x1000 t) 1938/193 695,7* - 8,1 1112,4 9 1992 142,8 - 1,8 311 1993 124,2 123,1 1,2 282
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus 1) Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad). Aasta Lammaste arv (tuh) 1992 123,1 2000 29 2010 78,6 Viimastel aastatel on probleemiks tõusnud lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nende tapavõimsus on väike. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Aastal 2010 moodustasid sellised karjad 59% lammaste üldarvust. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres, kus OÜ Kopra Karjamõisa kuuluvas mahefarmis peetakse 2300-2400 põhikarja utte. 2010 Lammaste arv kokku 87140 Karjas 1-2 lammast 0,3% Karjas 3-9 lammast 3,2% Karjas 10-19 lammast 7,3% Karjas 20-29 lammast 7% Karjas
elastsus, vormitatavus, läige, värvus, niiskus, hügroskoopsus jm). Mõned nimetatud omadustest on lõpptoodangu kvaliteeti silmas pidades olulisemad teistest. Alljärgnevalt keskendume põhiliselt just nendele tehnilistele omadustele, mis viimaste aastate uurimistöö tulemustel on kõige enam seotud villast toodete lõppkvaliteediga. LAMBAKASVATUS EESTIS 1938. aastal oli u 700 000 kitse ja lammast. (selle hulka on arvestatud ka aprillini järgmise aasta omad). Kõige madalam arv lambaid oli 1999. Aastal 30 000. Alates sellest ajast hakati lambakasvatusele maksma otsetoetust, liitumine EL, tänu sellele lisandusid mitmed toetused. Praegu on lammaste arvukus ligikaudu 80 000. Eesti lammastest ligikaudu pooled on mahelambad (u 40 000). Eesti on Euroopa riikide hulgast konkurentsitult kõige kõrgema positsiooni peal seoses mahelambakasvatusega
Lambapiimas on võrreldes lehma ja kitsepiimaga rohkem mineraale nagu kaltsiumi, rauda, magneesiumi, tsinki, aga ka olulisi vitamiine (B grupi vitamiinid, A, D, E vitamiini) ja kõiki kümmet asendamatut aminohapet. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et 45% rasvhapetest on kas mono- või polüküllastama rasvhapped. Polüküllastamatuid rasvhappeid, sealhulgas omega 3 rasvhapetest inimese poolt sünteesimatut alfa linoleenhapet, on ca 2 korda enam kui kitse või lehmapiimas. Piimarasv koosneb sarnaselt kitsepiimaga väikese läbimõõduga rasvakuulikestest ning seetõttu on piim homogeenne ja väga heaks tooraineks juustu valmistamisel. Piima homogeensus annab võimaluse lambapiima sügavkülmutada ilma, et väheneks selle kvaliteet. Lambapiim sobib allergikutele, kelle organism ei kannata lehma või kitsepiima. Dietoloogide poolt on välja arvestatud, et kaks klaasi (490 g)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid