LAMBA- JA KITSEKASVATUS (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
LAMBA- JA KITSEKASVATUS
Lühiuurimus õppeaines Teadustöö alused
Koostaja : Ester Plaan
Juhendajad: Ülle Roosmaa
Katri Kall
Tartu 2013

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. LAMMASTE –JA KITSEDE KASVATAMINE JA EESTIS 4
1.1Lammaste kasvatamine ja pidamine Eestis 4
1.2Kitsede kasvatamine ja pidamine Eestis 5
2.LAMBA – JA KITSEKASVATUSE STATISTIKA ANDMETE ANALÜÜS 7
2.1Lamba- ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi 7
2.2Lamba- ja kitsekasvatus valdaja õiguslik vormi järgi 9
2.3Lambakasvatus 2010 aastal õigusliku vormi ja suurusklassi järgi 9
2.4Kitsekasvatus 2010 aastal õigusliku vormi ja suurusklassi järgi 10
3.KOKKUVÕTE 11
4. VIIDATUD ALLIKAD 12

SISSEJUHATUS

Käesolev uurimistöö on koostatud etteantud teemal, mille eesmärgiks on õppida uurimistöökoostamise põhimõtteid ja vormistamise nõudeid.
Tegemist on põllumajandusliku uurimisega Lamba- ja kitsekasvatuse osas Eesti territooriumil. Lamba kasvatus on Eestis olnud populaarne aastasadu ja aretusega on tegeletud ligi sada aastat. Kitsi on kasvatatud karjakasvatamise algusest peale.
Käesoleva uurimistöö ülesandeks on uurida lamba- ja kitsekasvatuse näitajaid maakonna, valdaja õigusliku vormi, karja suurusklassi ja liigi järgi Eestis. Uurimistöö põhiliseks andmeallikaks on Eesti statistikaamet .
Töö esimeses peatükis antakse ülevaade lamba - ja kitsekasvatuse olemusest ja aretusest Eestis. Töö teises peatükis analüüsitakse konkreetsetele näitajatele toetudes statistikaameti andmetele lamba- ja kitsekasvatuses Eestis aastal 2010.

LAMMASTE –JA KITSEDE KASVATAMINE JA EESTIS

Lammaste kasvatamine ja pidamine Eestis

Eestis toimub lammaste karjatamine ligilähedaselt 100 % ulatuses lambafarmidest. Loomade söötmine mittevegetatiivsel perioodil toimub silo või mõne muu söödaga väljas, jõusöötasid ja mineraalsöötasid söödetakse üldjuhul laudas. Sellist lammaste pidamist tuleb eristada karjatamisest. Karjatamise puhul sööb lammas rohtu otse karjamaalt. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas. Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. (Luik H., Piirsalu P., Vahejõe K. 2011, lk 23)
Päevane tarbitav karjamaarohu kogus sõltub looma east, kehamassist, rohu värskusest. Põhikarja 60 kg utt tarbib päevas keskmiselt 7 kg, 70 kg utt 8 kg ja 80 kg utt 9 kg karjamaarohtu päevas. Seega võib arvestada ute päevaseks karjamaarohu söömiseks keskmiselt 7-8 kg karjamaarohtu. Tallede tarbitavad rohu kogused sõltuvad eelkõige talle suurusest. Näiteks10 kg elusmassiga talle söömus on 1-2 kg, 20 kg tallel 2,5 kg, 30 kg tallel 3,5 kg, 40 kg tallel 5 kg ja 50 kg tallel 6 kg karjamaarohtu päevas. Kui arvestada kultuurkarjamaa rohu söödavuseks 80%, karjatamisperioodi pikkuseks 170 päeva ja uttede poolt tarbitava karjamaarohu päevaseks koguseks 7 kg, võib arvestada karjatamiskoormuseks keskmiselt 8-10 utte hektaril. Seega vajatakse ühe ute kohta keskmiselt 0,10-0,125 hektarit kultuurkarjamaad. Karjatamiskoormuse puhul 8 utte/ha peaks kultuurkarjamaa saagikus olema orienteeruvalt 12,5 t/ha-lt (2,5 t kuivainet /ha-lt). (Luik H., Piirsalu P., Vahejõe K. 2011, lk 23)
Lammaste põhisöödaks on koresööt, lisaks antakse kaera-herne segu. Talveks vajab üks utt koos talledega 500 kg koresööta ja 100 kg herne-kaera segu, lisaks tuleb utele aastaringselt anda 20-30 grammi mineraalaineid päevas. Seda nõuet järgides õnnestub vältida suuremat enamust sigimis- ja terviseprobleemidest. (Kalvist, I., 2001. Lk 61)
Suurimad kulutused lammaste karjatamisel on uute rohumaade rajamise kulud ja lammaste tarastamise kulud. Väiksemateks kuludeks on kulutused rohumaade hooldamisele, kulutused lammaste parasitaarhaiguste tõrjeks (minimaalselt 5 korda aastas, ca 3 eurot ute kohta aastas). Lammaste tarastamisel kasutatakse tänapäeval Eestis eelkõige nelja-viie pingutatud „kuuma „ traadiga püsitarasid, traatvõrgust püsitarasid, 1-2 traadiga elektrikarjuseid, mis on mõeldud lammaste ajutiseks karjatamiseks. Praktikas on kasutuses ka teisi tarastusviise nagu puidust lattaiad , lippaiad. Saartel ja Lääne-Eestis on olnud kasutuses ka kiviaiad, kuid viimaste kasutamine on marginaalne. Suuremate lambafarmide praktika on näidanud, et kõige kindlamaks lammaste tarastamise viisiks on püsitarad, mille traadid on pingutatakse ja traatidesse lastakse elektrikarjusega elektrivool . (Luik H., Piirsalu P., Vahejõe K. 2011. Lk 25)

Kitsede kasvatamine ja pidamine Eestis

Rahvaselektsiooni tulemusena on Eestis väljakujunenud omanäoline kitsede populatsioon, kes on hästi kohanenud Eesti looduslike tingimustega. Peetakse enamasti sarvedega piimakitsi. Eesti kitsed on enamasti sarvedega, värvuselt valged, hallid või pruunid , kuid leidub ka kirjusid ja musti kitsi. Kitsekasvatus tase on Eestis küllalt väike. (Piirsalu, P.)
Senini on Eestis põhiliselt tegeletud üksikute kitsede pidamise ja kitsekasvatust on vähesel määral. Enamasti on kitse kui hobiloom. Kitsedest peetakse elanike kodumajapidamistes üksikute isenditena. Lüpsmine toimub käsitsi ja saadud toorpiima kasutatakse põhiliselt peresiseseks tarbimiseks joogipiimana. Juustu valmistamise oskused kitsepiimast on tagasihoidlikud või puuduvad üldse, mis on olnud üheks piduriks suuremate farmide tekkimisele, sest kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõte tegelenud. Seepärast on kitsepiima tarbitud farmisiseselt ning turustatud piima kogused on olnud minimaalsed. (Piirsalu, P.)
Alates Eesti iseseisvumisest on suurenenud huvi kitsekasvatuse vastu. Seda sellepärast, et kitsedelt saab tervislikku piima, aga ka liha ja nahku, nii saab kitse pidamine anda osa väikepere toidulauast. Kitsepidamine on lihtsam lehmapidamisest ning sageli ühe-kahe lehmapidajad on hakanud kitse kasvatama. See ka põhjuseks miks kitsede arvukus tõusnud ning 2010.aastal oli Eestis ligikaudu 3700 kitse. (Piirsalu, P.)
Keskmine piimatoodang jääb 450 kg lähistele laktatsiooniperioodil. Kitsepiima lüpstakse käsitsi ja kasutatud põhiliselt oma tarbeks, rahaliselt turustatud piima hulk on minimaalne. Eestis on vähe tänapäeva nõuetele vastavad kitsekasvatuse tootmisfarme. On ainult paar suuremat kitsefarmi, kus peetakse 20-30 kitse. Piima on püütud turustada toorpiimana linnades, ülejäänud piimast valmistakse pehmeid juustusid. Väikefarmides peetakse 1-3 kitse ning piim tarbitakse peresiseselt. Ametlik jõudluskontrollisüsteem on väljatöötamisel Jõudluskontrolli Keskuses. (Piirsalu, P.)

LAMBA – JA KITSEKASVATUSE STATISTIKA ANDMETE ANALÜÜS

Lamba- ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi

Eestis kasvatati aastal 2010 kokku 87140 lammast . Nendest suurim piirkond oli Saare maakond (Joonis 1), kasvatades umbes 19% kogu Eesti lammastest. Lammaste arvult teine maakond on Valga maakond, kus kasvatatakse 10% kogu Eesti lammastest. (PMS006 2010)
Allikas: (Autori koostatud Statistikaameti andmete põhjal)
Joonis 1. Lambakasvatus aastal 2010, maakondade lõikes loomade arvult protsent väärtuses.
Majapidamiste arvult Eestis 2010 aastal tegeles lambaksavatusega kokku 1950 majapidamist milledest suurim osakaal asus Saare maakonnas, kus kasvatas lambaid peaaegu 370 majapidamist. Teine suurim lambakasvatus maakond majapidamiste arvult oli Võrumaa kus kasvatavad lambaid 209 majapidamist. (PMS006 2010)
Karja suuruselt on aga Lääne-Virumaa esimene kus 71 majapidamises kasvatatakse kokku 6767 lammast, mis teeb keskmiseks karja suuruseks 95 lammast. Valgamaal on ka suuremad lambakarjad kui ülejäänud Eesti maakondades, keskmise karjasuurusega 84 lammast. Loomade arv on registreeritud küsitlusmomendi seisuga. 2010. aastal 1. September. (PMS006 2010)
Allikas: (Autori koostatud Statistikaameti andmete põhjal)
Joonis 2. Kitsekasvatus aastal 2010, maakondade lõikes loomade arvult protsent väärtuses.
Kitsekasvatus Eestis on väike jäädes kogu kitsede arvult 2010 aastal alla 3700 kitse. Ja arvestades, et kitsi kasvatas 592 majapidamist teeb see keskmiseks karja suuruseks 6 kitse. Suurem osakaal kitsekasvatuses maakonniti oli Pärnumaal (Joonis 2.) kasvatades umbes 18% kogu Eesti kitsedest ning karjade suurusel Pärnumaa keskmiselt 9 kitsega karjad. (PMS006 2010)

Lamba- ja kitsekasvatus valdaja õiguslik vormi järgi

Nii lamba kui kitse kasvatamine Eestis on suuremal osal füüsilise isiku tegevuses, lambakasvatus 68% ja kitsekasvatus 94% ulatuses. Kogu lambakasvatusest on seega 32% ettevõtetel ja kitsekasvatusest ainult 6%. Sellistest arvudest järeldub, et ettevõtted ei suuda sellel turul tegutseda kuna kulud on suured ja tulu on väike. Keskmiselt on ettevõtetel lambakarja suuruseks 194 lammast ja kitsekarja suuruseks 10 kitse. Kui võrrelda seda füüsilise isikuga on vastavad näitajad keskmiselt 33 lammast karjas ja 6 kitse majapidamise kohta. (PMS007 2010)

Lambakasvatus 2010 aastal õigusliku vormi ja suurusklassi järgi

Lambakasvatus Eestis aastal 2010 jagunes karja suuruse järgi füüsiliste isikutel suhteliselt võrdselt. Kõige vähem oli füüsilistel isikutel karju suuremaid kui sada lammast. Juriidiliste isikutel vastupidi (Tabel 1.). Eestis olid lambad 2010 aastal suurema osakaaluga suurusega 50-99 ja >=100 pealistes karjades. See on kindlasti ka tingitud sellest, et juriidiline isik ei soovi majandada väikesema lambakarjaga, kuna see osutub tõenäoliselt rahaliselt kulukamaks ja vähem tuluandvaks. Füüsilistel isikutel jagunevad lambad 1-99 peaga kokku sama palju kui >=100 peaga karjadesse (Tabel 1.). (PMS008 2010)
Tabel 1. Lambakasvatus Eestis 2010 aastal õigusliku vormi ja suurusklassi järg, tk
Lambakarja suurus, tk
1-2
3-9
10-19
20-29
30-49
50-99
>=100
Majapidamiste arv
Kokku
172
497
454
253
223
180
171
 
Füüsiline isik
168
487
438
237
206
153
119
 
Juriidiline isik
4
10
16
16
17
27
52
Lammaste arv
Kokku
289
2812
6311
6063
8545
11889
51231
 
Füüsiline isik
282
2759
6085
5683
7875
10170
26774
 
Juriidiline isik
7
53
226
380
670
1719
24457
Allikas: Statistikaameti andmebaas

Kitsekasvatus 2010 aastal õigusliku vormi ja suurusklassi järgi

Eesti kitsekasvatus aastal 2010 oli Karjas 1-9 keskmine karja suurus nii juriidilisel kui ka füüsilisel isikul 3 kitse (Tabel 2.). Keskmine karja suurus >=10 kitsega füüsilisel isikul keskmiselt 22 kitse. Juriidilisel isikul keskmiselt 18 kitse. (PMS009 2010)
Tabel 2. Kitsekasvatus 2010 aastal õigusliku vormi ja suurusklassi järgi
 
 
1-9
>=10
Majapidamiste arv
Füüsiline isik
488
83
 
Juriidiline isik
11
10
Kitsede arv
Füüsiline isik
1620
1835
 
Juriidiline isik
33
181
Allikas: Statistikaameti andmebaas
Eestis peetavad kitsed on suures osas madala toodanguga ja ostetud juhuslikult. Kitsekasvatuse efektiivistamiseks tuleks:
1. Luua kaasaegsed tootmisfarmid (piima lüpsi- ja jahutamisseadmed, piima pakendamise ja juustu valmistamise ruumid).
2. Rajada kitsede tõufarmid, kus oleks kaasaegne jõudluskontroll, mis varustaks tootmisfarme korraliku aretusmaterjaliga.
3. Koolitada kitsekasvatajaid.
4. Tõsta elanikkonna teadlikust kitsepiima ja juustu osas.
5. Luua toodangu turustamiseks turustusgrupid.
(Kalvist, I., 2001. Lk 57)

KOKKUVÕTE

Käesoleva uurimistöö teoreetilises osas käsitletakse Eestis kasvatavate lammaste ja kitsede üldist tutvustust.
Töö empiirilises osas on koostatud statistikaameti andmete põhjal analüüs mis toimub Eesti lamba –ja kitsekasvanduses aruliste näitajatena. Analüüsis on lähtutud 2010 aasta andmetest ja see annab ülevaate millistes piirkondades ja milliste õigusliku vormis toimus 2010 aastal Eestis lamba – ja kitsekasvatus.
Antud töö analüüsi tulemustena jõuti järeldusele, et Eestis ei ole lamba – ja kitsekasvatus väga laialt levinud. Kitsekasvatus on pigem hobi kui äri.
Selleks, et Eestis suurendada lamba- ja kitsekasvatuse tuleks:

Analüüsida olemasolevate farmide tulusust

Koolitada lamba- ja kitsekasvatajaid

Tõsta elanikkonna teadlikust lambaliha ja kitsepiima ning juustu osas

Luua toodangu turustamiseks turustusgrupid

VIIDATUD ALLIKAD

Kalvist, I., 2001 Alternatiivtegevusalade lühitutvustus. Abiks maaettevõtjale. Maaelu Arengu Instituut OÜ Lk129 [WWW] http://www.halingavald.ee/failid/alternatiivtegevusalade_lyhitutvustus.pdf (06.02.2013)

Piirsalu, P., Eesti Põllu – ja maamajanduse Nõuandeteenistus. Kitsekasvatus http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/kitsekasvatus/ (06.02.2013)

Luik H., Piirsalu P., Vahejõe K. (2011) Lambakasvatuse valdkonna käsiraamat. Setomaa Valdade Liit ja Ape vald, Eesti-Läti koostööprojekti „BUY LOCAL ” raames. Tartu. Lk 44.

PMS006 Lamba- ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi Statistika andmebaas   [WWW www.stat.ee (06.02.2013)

PMS007 Lamba- ja kitsekasvatus liigi ja valdaja õigusliku vormi järgi Statistika andmebaas [WWW] www.stat.ee (06.02.2013)

PMS008 Lambakasvatus valdaja õigusliku vormi ja karja suurusklassi järgi Statistika andmebaas [WWW] www.stat.ee (06.02.2013)

PMS009 Kitsekasvatus valdaja õigusliku vormi ja karja suurusklassi järgi Statistika andmebaas   [WWW] www.stat.ee (06.02.2013)