Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alpakad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Alpakad #1 Alpakad #2 Alpakad #3 Alpakad #4 Alpakad #5 Alpakad #6 Alpakad #7 Alpakad #8 Alpakad #9 Alpakad #10 Alpakad #11 Alpakad #12 Alpakad #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Raudo Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
docx

Alpakad referaat

.........................................................................................................14 7KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................15 1 SISSEJUHATUS Alpaka (Auchenia pacos) elab pooleldi metsikuna ja erinevatel põhjustel on alpakade kasvatamine ja paiknemine olnud ajaloos kohati unaruses ja kohati ülehinnatud. Käesoleva referaadi teemaks on „Alpakavill“, ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud

Materjaliõpetus
thumbnail
14
pptx

Alpaka

Second level AJALUGU Third level Fourth level Fifth level v Lõuna-Ameerikast v 6000 aastat tagasi aretatud vikunjatest v 16.saj ei hinnatud Alpakat v kuni 19.sajandi keskpaigani, kui Sir Titus Salt need loomad avastas ALPAKA v Väiksemad laamadest, suuremad vikunjadest v kasvatatakse eelkõige villa saamise eesmärgil v pügatakse 2 korda aastas v iseloomult õrnad, uudishimulikud, intelligentsed, tähelepanelikud v Hoiatus märguanne ­ vali eeslikisa meenutav hääl v rünnates annavad esijalgadega hoope ja sülitavad Click to edit Master text ALPAKA LIIGID Second level

Materjaliõpetus
thumbnail
9
docx

Alpaka referaat

Rakvere Reaalgümnaasium Marit Mesi 5.klass ALPAKAD Referaat Rakvere, 2019 Alpaka (ld.k. Vicugna pacos) on Lõuna-Ameerika Andidest pärit kaamellane, kes meenutab välimuselt väikest laamat (vt lisa 1.). Alpaka kuulub sõraliste seltsi, mõhnjalgsete alamgruppi ja on mäletseja. Alpakal on erinevalt teistest mäletsejalistest vaid kolmekambriline magu (veisel näiteks on neljakambriline magu). Alpakad on üks maailma vanimaid kodustatud kariloomatõuge. On tõestatud, et alpakad kodustati ligikaudu 6000 aastat tagasi. Loomad elutsevad peamiselt Peruus, Boliivias, Ecuadoris ja Tšiilis mägedes 3000–5000 meetri kõrgusel. Loomi kasvatavad kohalikud talunikud ja karjused Andides aastaringselt

Eesti loodus ja keskkond
thumbnail
44
pdf

Vähemtuntud tekstiilikiud

Guanakovillast​ ​valmistatakse​ ​ka​ ​jämedakoe- list​ ​riiet​ ​ja​ ​vaibamaterjali.​ ​Guanako​ ​nahka, eriti​ ​vasikate​ ​oma​ ​kasutatakse​ ​punarebase karusnaha​ ​asendajana,​ ​kuna​ ​väga​ ​sarnase​ ​tekstuuri​ ​tõttu​ ​on​ ​neil​ ​raske​ ​vahet​ ​teha. Koodlühend​ ​-​ ​WU Albakavill Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid. Alpakad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt umbes​ ​6000​ ​aastat​ ​tagasi. Inkad hindasid alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast. Seda kutsutigi inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et teha ruumi Hispaaniast sissetoodud merino lammastele. Sellega seoses jäi alpakavill tundmatuks kuni 19.sajandi keskpaigani, seni

Materjaliõpetus
thumbnail
24
doc

„ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“

Elva Gümnaasium „ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“ REFERAAT keemias Karl-Madis Kärtmann 9.B klass 2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud.........................................................................................................

Kiuteadus
thumbnail
7
docx

Loomsed Kiud

VILLA- JA KARVAKIUD SIIDIKIUD LAMBAVILL VEISEVILLAD (lammas) (jakk, muskusveis) KITSEVILLAD SIID JA METSIK SIID (andoorakits, kasmiirkits, harilik kits, kasgoora kits) (siidiliblikas) KAAMELLASTE VILLAD KARUSLOOMA VILL (laama, kaamel, alpaka, guanako, vikunja) (angoora küülik) Villa ja karvade rühma võidakse tinglikult jaotada ka suled ja udusuled kui loomset päritolu tekstiilsel otstarbel kasutatav valguline materjal. Oma referaadis räägin lähemalt mida saab lambast, kasmiirkitsest, vikunjast ning siidiliblikast, samuti lisan pilte ja palju huvitavat informatsiooni. ~3~ LAMBAVILL

Kategoriseerimata
thumbnail
7
docx

Looduslikud ja sünteetilised tekstiilitooted ja nende erinevus hügieeni seisukohast

Sisu Tekstiil.................................................................................................................... 2 Tekstiilitüübid...................................................................................................... 2 Tehiskiud................................................................................................................. 2 Sünteetilised kiud................................................................................................ 2 Polüamiid............................................................................................................. 2 Polüester............................................................................................................. 3 Polüakrüül........................................................................................................... 3 Kloorkiud.............................................................................................................

Keemia
thumbnail
69
docx

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

Kaamel annab segavilla, peent alusvilla ning karmimat pealisvilla. Laamavill(WL)- Kasutatakse Ecuadoris, Peruus, Boliivias, Tsiilis veoloomana. Laamasid on kahte liiki, ühed annavad kerget villa, millest valmistatakse rõivariiet. Teine raske vill mida kasutatakse vaipade, käite, kottide jm tootmiseks. Musta, pruuni või valget värvi. Kauni tuhmi läikega. Soe, kerge, tugev. Hooldatakse nii nagu kõiki villaseid tooteid. Alpakavill(WP)- Alpakad elab Lõuna-Peruus ja Põhja-Peruus. Kaamellaste kiududest väärtuslikem. Seda kutsutakse inkade kullaks. Kasutatakse nii puhtalt kui ka segatuna lambavillaga, siidiga. Hooldus sarnane lambavillaga. 1.2.1 Karusloomavill Angooravill(WA)- angooraküülik. Pärit Türgist Angora maakonnast. Peamised tootjad Prantsusmaa, Suurbitannia, Hiina, Jaapan, peruu, Boliivia. Väga peen ja sisaldab rohkesti õhuõõnsusi mis teeb kiust eriti hästi sooja pidava. Hea niiskusimamisvõimega

Ettevõtlus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun