Alpakad (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Materjaliteadus - Materjaliõpetus

5 VÄGA HEA

SISUKORD

1SISSEJUHATUS 2
2 AJALUGU 3
3ALPAKAST ÜLDISELT 5
4ALPAKA LIIGID 6
4.1Alpakasid on kolme liiki 6
5ALPAKAVILL 8
5.1Alpaka villa tootmine ja villakiu ehitus 8
5.1.1Tootmine 8
5.1.2Villakiud 9
5.2Alpaka villa omadused 10
5.3Katekooriad villa peensuse järgi 11
5.4Lühendid (koodlühend WP) 11
6ALPAKAVILLA KASUTAMINE JA HOOLDAMINE 13
6.1Hooldamine 13
6.2Tervis ja keskkond 14
7KASUTATUD ALLIKAD 15

SISSEJUHATUS

Alpaka (Auchenia pacos) elab pooleldi metsikuna ja erinevatel põhjustel on alpakade kasvatamine ja paiknemine olnud ajaloos kohati unaruses ja kohati ülehinnatud. Käesoleva referaadi teemaks on „ Alpakavill “, ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga . Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega.

AJALUGU

Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti hindasid Inkad alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast ning seda kutsuti inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et teha ruumi Hispaaniast sissetoodud merino lammastele. Sellega seoses jäi alpakavill tundmatuks kuni 19.sajandi keskpaigani, seni kuni Briti tekstiilitööstur Sir Titus Salt need loomad avastas ja sellest ajast alates on alpakavill siidi ja kašmiiri kõrval üks hinnatumaid kiude maailmas. [1]
Andides elavate rahvaste hulgas on alpaka liha olnud delikatessiks, kuid nüüdseks on Peruu valitsus võtnud alpakad kaitse alla, kuna kõrgelt hinnatud alpaka liha salakaubavedu Põhja-Ameerikasse oli tõusmas suureks probleemiks. Seadus ei luba enam alpakasid tappa liha saamise eesmärgil ega ka kaubelda sellega. Alpakad /Auchenia pacos/ on kõige arvukamad neljast Lõuna-Ameerika kaamellaste sugukonda kuuluvatest loomadest (vt joonis 2). [1]
(Joonis 1 Alpakade kasvatamine)
(Joonis 2 Alpaka Peruu mägismaal)

ALPAKAST ÜLDISELT

Alpakad on väiksemad laamadest, kuid suuremad vikunjadest. Erinevalt laamadest ei kasutata neid veoloomadena, vaid kasvatatakse eelkõige villa saamise eesmärgil. Välimuselt erinevad alpakad laamadest selle poolest, et alpakade kõrvad on kikkis, kuid laamadel on banaanikujulised kõrvad. [1]
Alpaka elab pooleldi metsikuna. Ka tänapäeval peetakse alpakat farmides. Neid karjatatakse Andides 3500 - 5000 m üle mere pinna aastaläbi. Nad varustavad ülalpidamisega tuhandeid Andides elavaid perekondi, kes neid kasvatavad ja müüvad nende villa. Vabaduses elavad alpakad püütakse pügamise ajaks kinni, seda tehakse iga kahe aasta tagant. Farmis peetavaid loomi võidakse pügada kaks korda aastas. [1]
Iseloomult on alpakad õrnad, uudishimulikud , intelligentsed ja tähelepanelikud. Saakloomana on nad ettevaatlikud ja hirmununa närvilised võõraste alpakade ja inimeste suhtes, eriti kui ligineda alpakale tagant. Karja hoiatavad nad sissetungijate eest sissehingamisel tekkiva valju ja terava eeslikisa meenutava häälega. Väiksemaid röövloomi võivad nad rünnata andes esijalgadega hoope ja sülitada. [1]

ALPAKA LIIGID

Alpakasid on kolme liiki

Kõige tuntum on teistest selgesti eristuv sirge ja tiheda karvkattega Huacayo (95% populatsioonist) (vt joonis 3). Nad suudavad elada Andide raskematel aladel ja nende vill ( Alpaca fleece) on tugev ja säbar ehk tugev ja kiud on väga peened . Kõige rohkem sarnaneb Huacayo vill lambavillale. [2]
Teiseks liigiks on pika, krussis ja läikiva karvkattega Suri (Alpaca Suri) (vt joonis 4). Just sellisest villakiust on sobiv valmistada mantliriiet. Suri kiud on läikiv ja tavaliselt valge, samuti üsna sirge ja mitte eriti elastne, mis jättab siidi mulje. [2]
(Joonis 4 Suri) (Joonis 3 Huacayo)
Kolmandaks liigiks on Huarizo (vt joonis 5), nii kutsutakse ka isase laamaga ristatud alpakat. Eriti hinnatakse just Huarizosid nende unikaalse karvkatte ja õrna iseloomu tõttu ning armastatakse neid väga ka lemmikloomadena. [2]
(Joonis 5 Huarizo)
Peruus elutseb 98% alpaka populatsioonist (rohkem kui 3,5 milj looma). Peruu on ka alpakavilla suurim tootja (umbes 6500 tonni). Alpakasid elab veel Boliivias , Tšiilis ja Argentiinas. Kuni 1984 aastani oli alpakade eksport Lõuna-Ameerikas illegaalne tegevus. 1983. aastal hakati alpakat kasvatama ka Ameerika Ühendriikides. Mõnevõrra kasvatatakse alpakat ka Austraalias, Kanadas, Uus- Meremaal , Suurbritannias, Prantsusmaal ja Jaapanis . 80% villast eksporditakse Hiinasse, Saksamaale ja Itaaliasse. [2]

ALPAKAVILL

Alpakavill on loooduslik-loomnekiud, kaamellaste sugukonna loomadelt saadavatest kiududest üks väärtuslikemaid vikunja kõrval. Seda villa võib olla rohkem kui 22 looduslikus värvitoonis ja see on väga väärtuslik, peene kiuga vill. [5]
Aastas saadakse ühelt alpakalt 1,1-1,3 kg villa, aga suurtelt isasloomadelt võib saada kuni 6 kg villa. Alpaka vill on kergem kui lamba oma. Viimastel aastatel on alpaka villa vastu huvi kasvanud ja neid kasvatatakse üle maailma järjest rohkem. [3]

Alpaka villa tootmine ja villakiu ehitus

Tootmine

Alpaka elab Lõuna-Peruus ja Põhja-Boliivias. Peruus on umbes 1-2 miljonit looma. Boliivias 250 000 ning Tsiilis ja Argentiinas kokku umbes 100 000 looma. Peamine alpakavilla tootja on Peruu – u. 4000 tonni aastas (1998). Peruus on tootmine koondatud Arequipasse ja selle ümbrusse. 1983. Aastal hakati alpakat kasvatama ka Ameerika Ühendriikides. Mõnevõrra kasvatatakse alpakat ka Austraalias, Kanadas, Uus-Meremaal, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Jaapanis. [4: 152]
Praeguse seisuga on alpaka villa tootmine suuremalt osalt jaotunud pigem just Austraalia ja Ameerika Ühendriikide vahel (eriti Põhja-Ameerika ja Kanada). Teadlased räägivad, et just seal kasvab alpaka villa tootlikus umbes 15-18 % aastas. Toodetakse umbes 500 000 naela kiudu aastas, see on umbes 500 tonni aastas, kahe riigi peale. Arvatakse ka, et 2020 aastaks toodab USA juba 2500 tonni aastas üksi ja seega oleks see juba 20-30 % kogu maailma toodangust. Viimasel ajal on alpaka vastu hakanud suur huvi tundma ka Hiina. [9]
Üks unts alpaka villa maksab umbes 3-12 dollarit, varieeruvalt siis sellest, kuidas seda kiudu on töödeldud. [9]

Villakiud

Villakiud on silinderja kujuga kiud. Peamiseks koostisaineks on keratiin (valk). Villakiud koosneb kolmest kihist , kus kõige välimine on soomuskiht , mis annab villale läike ja kaitseb kiudu. Tänu sellele kihile on võimalik villakiududel üksteise külge klammerduda ja nii saab vilti. Teine kiht on koorkiht , millest sõltub kiu jämedus, tugevus ja elastsus , samuti sõltub sellest kiu värvus. Kõige sisemine on säsikiht , millest sõltub kiu veeimavus ja soojusjuhtivus. (vt joonist 6) [3]
Pärast villa pügamist kas käsitsi või siis elektrikääridega vill puhastatakse prahist, pestakse ja kuivatatakse. Pärast seda vill kraasitakse ehk hõõrutakse vill ühtlaseks kohevaks rulliks , mis kedratakse hiljem lõngaks.
Villamolekul on nn polüpeptiidimolekul. [4: 129] (vt joonis 7)
(Joonis 6 Villakiu ristlõike kujutis)
3
2
5
4
11111
(Joonis 7 Villakiu ehitus
1) mikrofibrill , 2) rakk , 3)makrofibrill, 4)algfibrill, 5) molekul )

Alpaka villa omadused

Alpakavill on värvirohke - must, valge, hallikad ja pruunid toonid. Peruus on klassifitseeritud rohkem kui 52 värvitooni alpakavilla. Tavaliselt kasutatakse loodusliku värvusega alpakavilla. Loodusliku valge alpakavilla saamiseks tuleb ristata erinevad kiud, sest valget alpakavilla andvate loomade villas on alati ka muu värvusega kiude, mis tuleb eraldada käsitsi. Valge alpakavill värvub hästi ja on üks nõutavaim. Ühelt isasloomalt saadakse kuni 7 kg musta villa, millest umbes 3 kg moodustab hea kvaliteediga vill. [2]
Alpakavill on läikiv ja siidjas. Villakiud on soojapidav, mittekortsuv, pillingule mittealluv, väga hea veeimavusega ja märkimisväärselt pehme. Soojapidavus , mida peetakse 7 korda paremaks lambavillast, on tänu kiu medullas olevale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu lambavill , mis teeb kiu hüpoallergiliseks ja kuna kiud ei ole kaetud lanoliiniga (villa õli), siis on alpakavill ka vett hülgav ning seda on raske süüdata. Alpakavill ei ole nii säbar kui lambavill, mistõttu ei ole ta ka nii elastne. Ka tugevus on väiksem kui lambavillal, mistõttu ketramisel kasutatakse suuremat keeret, mis vähendab mingil määral aga lõnga pehmust. [2]
Alpakakiud on 200-300 mm pikk, peenus on võrreldav keskmise peenusega ja peene lambavillaga. Alpakavillast kangad on hästi drapeeruvad ja neil ei teki pillingut. Kiu pinna soomuselisus ei ole peaaegu nähtav, kiu ristlõikepind on ovaalne või ümmargune. [4: 152]

Katekooriad villa peensuse järgi

Keskmine kiudude jämedus on 15-60 mm. Sellise kiu tugevus niiskuse mõjul väheneb ja vill on keskmise venivusega. Nagu ka lambavillal, saavutatakse tekstiiltoodete elastsus kiu loomuliku säbaruse tõttu. [6]
Royal Alpaca (vähem kui 19 μ)
Baby Alpaca (22,5 μ)
Superfine Alpaca (26,5μ)
Huarizo (29 μ)
Coarse /jäme/ (32μ)
Mixed Pieces /lühikiud/ (üle 30μ)
Kiud, mille läbimõõt on üle 34μ, klassifitseeritakse laamavilla kiuks, kuigi on pärit alpakalt. Võrdluseks võib tuua, et inimese juuksekarva peensus on keskmiselt 64μ. [2]

Lühendid (koodlühend WP)

Rahvusvaheline Alpakaliit IAA (International Alpaca Association ), asutatud 1983. aastal, annab välja rahvusvahelist alpakamärgist alpakavillast valmistatud toodetele . Märgise kasutajad kohustuvad järgima liidu poolt kehtestatud kvalteedinõudeid. [6]

Kuldne alpakamärk (must kujutis kuldsel põhjal) - tootes on 100% alpakavilla
Hõbedane alpakamärk (must kujutis, hõbedane taust) - 50% alpakavilla või 50% kõrgekvaliteedilist laamavilla
Valge alpakamärk - tootes on vähemalt 10% alpakavilla või kõrgekvaliteedilist laamavilla.

IAA on käiku lasknud ka huarizomärgise (huarizo on laama ja alpaka ristand ) (vt joonis 9). [6]
(Joonis 8 Alpaka) (Joonis 9 Huarizo)

ALPAKAVILLA KASUTAMINE JA HOOLDAMINE

Alpakavilla kasutatakse nii puhtal kujul kui ka segatuna mitmete teiste kiududega nagu seda on lambavilla, teiste loomade kõrgekvaliteedilise villa ja siidiga. Peamine lõpp-toodang on silmkoematerjalid ja -tooted. [7]
Alpakavillast valmistatakse nii kamm - kui ka kraaslõnga. Hinnatud kiud on cria - pügatud noorloomadelt, mis oma omadustelt on kergem, soojem ja pehmem kui kašmiir. Parima kvaliteediga vill on Arequipa Fleece, mida kasutatakse peamiselt silmkoelõnga, sallide, kalevi, voodririide, aluspesu ja troopikarõivaste valmistamiseks. [4: 153]
Peruus kasutatakse loodusliku värvusega alpakavilla pontšode, peakatete ja kinnaste valmistamiseks. Erinevaid kiudusid kasutatakse veel kangaste , sallide, kampsunite, rõivaste, tekkide, vaipade jt toodete valmistamiseks. Uusimaks kasutusvaldkonnaks on külma ilma spordirõivad, tänu alpakavilla kergusele ja väga heale isolatsioonile. Alpakakiu kvaliteeti on parandatud alpaka ristamisega vikunjaga. [4: 153]

Hooldamine

Hooldustingimustelt vastab alpakavill lambavillale. Soovitav on käsipesu leiges vees (maks: 40°C) ja villastele toodetele mõeldud pesuvahenditega. Leotada 30 minutit, seejärel pigistada leotusvesi tootest välja, lasta nõrguda ja pigistada uuesti. Soovitatakse kasutada loputusvahendeid, et vähendada elektriseeruvust. Toodet ei tohi tugevasti loksutada vaid tuleks õrnalt muljuda . Toode peaks jääma vette vaid mustuse eemaldamiseks, mitte kauemaks, et vältida liigset kui paisumist ja nõrgenemist. Märga toodet ei tohi väänata ja riputada kuivama. Et kuivatamist kiirendada, võib panna toote vettimavate rätikute vahele ja pressida jõuga tootest niiskust välja nii palju kui võimalik. Kuivatada tasapinnal hea õhuringlusega ruumis, eemal päikesevalgusest ja kuumusallikatest. Vastasel korral päikese käes kuivatades võib kangas muutuda kollasemaks ja tuhmimaks. Triikida temperatuuril mitte üle 150°C pahemalt poolelt läbi märja lapi või aurutriikrauaga. [7:8]
Villaste toodete säilitamisel tuleb püürata erilist tähelepanu kahjurputukate, aga samuti võimalike hallitus - või kõdunemiskahjustuste vältimisele. Kuiv, jahe ja õhutikas ruum on villaste toodete säilitamiseks parim. [4: 140]

Tervis ja keskkond

Teoreetiliselt võib villakiud kui valkaine põhjustada inimestel valkainete hülgimisreaktsioone. Sellist allergiat esineb siiski äärmiselt harva. Enamasti on allergianähud või nahaärritused seotud villa viimistluse või värvainetega. Ka villa karedus võib õrna nahka ärritada. Samuti võivad nahahäireid põhjustada villa külge kinnitunud tolm ja mustus . Põrandakattest või villasest tikist eralduv villatolm võib põhjustada hingamisteede ja limaskestade ärritust. Ka nendel juhtudel põhjustavad suurema osa tervisehäiretest just viimistlus- ja värvained. [4: 140]
Villaste toodete säilitamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu kahjurputukate, aga samuti võimalike hallitus- või kõdunemiskahjustuste vältimisele. Kuiv, jahe ja õhutikas ruum on villaste toodete säilitamiseks parim. [4: 140]

KASUTATUD ALLIKAD

Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpakavill.html (12.10.2012)

Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpaka_liigid.html (12.10.2012)

Loomsed kiud, Villaloomad [WWW] http://www.hot.ee/looduskiud/B3.ht m (13.10.2012)

Irma Boncamper (2000). Tekstiilkiud , Käsiraamat. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, 323 lk

Wikipedia, Alpaca fiber [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Alpaca_fiber (13.12.2012)

Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php?file=%2F14527%2Fmod_resource%2Fcontent%2F0%2FKiudude_pohiomadused.pdf (12.10.2012)

Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpakavilla_kasutamine.html (12.10.2012)

Mosaic -Fashion [WWW] http://www.mosaic-fashion.com/en/styling-practical-tips-3.html (12.10.2012)

Gateway Farm Alpacas [WWW] http://www.gatewayalpacas.com/alpaca/alpaca-fiber/production-statistics.ht m (14.10.2012)

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Raudo Õppematerjali autor

vill alpaka alpakavilla alpakad alpaca lamba peruu kiudu laama alpaka villa

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Alpakad referaat

.........................................................................................................14 7KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................15 1 SISSEJUHATUS Alpaka (Auchenia pacos) elab pooleldi metsikuna ja erinevatel põhjustel on alpakade kasvatamine ja paiknemine olnud ajaloos kohati unaruses ja kohati ülehinnatud. Käesoleva referaadi teemaks on „Alpakavill“, ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud

Materjaliõpetus

pptx

Alpaka

Second level AJALUGU Third level Fourth level Fifth level v Lõuna-Ameerikast v 6000 aastat tagasi aretatud vikunjatest v 16.saj ei hinnatud Alpakat v kuni 19.sajandi keskpaigani, kui Sir Titus Salt need loomad avastas ALPAKA v Väiksemad laamadest, suuremad vikunjadest v kasvatatakse eelkõige villa saamise eesmärgil v pügatakse 2 korda aastas v iseloomult õrnad, uudishimulikud, intelligentsed, tähelepanelikud v Hoiatus märguanne vali eeslikisa meenutav hääl v rünnates annavad esijalgadega hoope ja sülitavad Click to edit Master text ALPAKA LIIGID Second level

Materjaliõpetus

docx

Alpaka referaat

Rakvere Reaalgümnaasium Marit Mesi 5.klass ALPAKAD Referaat Rakvere, 2019 Alpaka (ld.k. Vicugna pacos) on Lõuna-Ameerika Andidest pärit kaamellane, kes meenutab välimuselt väikest laamat (vt lisa 1.). Alpaka kuulub sõraliste seltsi, mõhnjalgsete alamgruppi ja on mäletseja. Alpakal on erinevalt teistest mäletsejalistest vaid kolmekambriline magu (veisel näiteks on neljakambriline magu). Alpakad on üks maailma vanimaid kodustatud kariloomatõuge. On tõestatud, et alpakad kodustati ligikaudu 6000 aastat tagasi. Loomad elutsevad peamiselt Peruus, Boliivias, Ecuadoris ja Tšiilis mägedes 3000–5000 meetri kõrgusel. Loomi kasvatavad kohalikud talunikud ja karjused Andides aastaringselt

Eesti loodus ja keskkond

pdf

Vähemtuntud tekstiilikiud

Guanakovillast valmistatakse ka jämedakoe- list riiet ja vaibamaterjali. Guanako nahka, eriti vasikate oma kasutatakse punarebase karusnaha asendajana, kuna väga sarnase tekstuuri tõttu on neil raske vahet teha. Koodlühend - WU Albakavill Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid. Alpakad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt umbes 6000 aastat tagasi. Inkad hindasid alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast. Seda kutsutigi inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et teha ruumi Hispaaniast sissetoodud merino lammastele. Sellega seoses jäi alpakavill tundmatuks kuni 19.sajandi keskpaigani, seni

Materjaliõpetus

doc

„ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“

Elva Gümnaasium „ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“ REFERAAT keemias Karl-Madis Kärtmann 9.B klass 2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud.........................................................................................................

Kiuteadus

docx

Loomsed Kiud

VILLA- JA KARVAKIUD SIIDIKIUD LAMBAVILL VEISEVILLAD (lammas) (jakk, muskusveis) KITSEVILLAD SIID JA METSIK SIID (andoorakits, kasmiirkits, harilik kits, kasgoora kits) (siidiliblikas) KAAMELLASTE VILLAD KARUSLOOMA VILL (laama, kaamel, alpaka, guanako, vikunja) (angoora küülik) Villa ja karvade rühma võidakse tinglikult jaotada ka suled ja udusuled kui loomset päritolu tekstiilsel otstarbel kasutatav valguline materjal. Oma referaadis räägin lähemalt mida saab lambast, kasmiirkitsest, vikunjast ning siidiliblikast, samuti lisan pilte ja palju huvitavat informatsiooni. ~3~ LAMBAVILL

Kategoriseerimata

docx

Looduslikud ja sünteetilised tekstiilitooted ja nende erinevus hügieeni seisukohast

Sisu Tekstiil.................................................................................................................... 2 Tekstiilitüübid...................................................................................................... 2 Tehiskiud................................................................................................................. 2 Sünteetilised kiud................................................................................................ 2 Polüamiid............................................................................................................. 2 Polüester............................................................................................................. 3 Polüakrüül........................................................................................................... 3 Kloorkiud.............................................................................................................

Keemia

docx

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

Kaamel annab segavilla, peent alusvilla ning karmimat pealisvilla. Laamavill(WL)- Kasutatakse Ecuadoris, Peruus, Boliivias, Tsiilis veoloomana. Laamasid on kahte liiki, ühed annavad kerget villa, millest valmistatakse rõivariiet. Teine raske vill mida kasutatakse vaipade, käite, kottide jm tootmiseks. Musta, pruuni või valget värvi. Kauni tuhmi läikega. Soe, kerge, tugev. Hooldatakse nii nagu kõiki villaseid tooteid. Alpakavill(WP)- Alpakad elab Lõuna-Peruus ja Põhja-Peruus. Kaamellaste kiududest väärtuslikem. Seda kutsutakse inkade kullaks. Kasutatakse nii puhtalt kui ka segatuna lambavillaga, siidiga. Hooldus sarnane lambavillaga. 1.2.1 Karusloomavill Angooravill(WA)- angooraküülik. Pärit Türgist Angora maakonnast. Peamised tootjad Prantsusmaa, Suurbitannia, Hiina, Jaapan, peruu, Boliivia. Väga peen ja sisaldab rohkesti õhuõõnsusi mis teeb kiust eriti hästi sooja pidava. Hea niiskusimamisvõimega

Ettevõtlus

Rohkem sarnaseid