Naha seenhaigused (3)

Sisukord
*Mkoosid ehk seenhaigused
*Kliiketendusti ja mitmev舐viline kliiketendusti
*P舐mseenti
*Dermatofütia
*Levinuimad seenhaiguse tübid
* Kandidoosi ajalugu
*P舐mseene smptomid
*Haigused mis arvatakse olevat pjuseks p舐mseene vohamisest.
*P舐mseene smptomid imikutel ja lastel
*P舐mseene vohamist pjustavad ja soodustavad tegurid.
*Haigused millega k臺b kaasas p舐mseene vohamine
*P舐mseene ravi
Mﾜ KOOSID EHK SEENHAIGUSED
Rahvusvahelise klassifikatsiooni j舐gi jaotatakse naha seenhaigused nelja rhma:
1. dermatofütia (naha epidermisega piirduvad seenhaigused)
2. kandidoos (p舐miseenti)
3. sgavad ssteemsed mkoosid (kahjustatud on siseelundid )
4. t舊sustamata pjusega oletatavalt seenhaigused
Kliiketendusti
Kliiketendusti on krooniline v臠a pindmine naha seenhaigus, mida tavaliselt pvad noored t臺skasvanud. Haiguse tekkimist soodustab kge v舁istemperatuur, pikaajaline kortikosteroidide kasutamine jne. ﾜlakehale, rasketel juhtudel ka n與le, kaelale ja kule tekivad valged v pruunid pigmenteeritud laigud. Vb esineda mdukat nahasgelust, peamiselt on see haigus aga kosmeetiliseks probleemiks.
Mitmev 舐viline kliiketendusti
Mitmev舐viline kliiketendusti (Pityriasis versicolor) on ohutu, kuid korduv, v臠a pindmine nahahaigus , mida tekitab Malassezia perekonda kuuluv p舐mseenetaoline mikroorganism .
Need seenorganismid esinevad ka t臺esti tervel nahal, asustades rasun蒿rmete rohkeid alasid nagu rind ja selg . Kui seened nahal aktiivselt kasvama hakkavad, tekib mitmev舐viline kliiketendusti. Iseloomulikud on pruunikad ja/v heledamad laigud, mis tekivad kaelale , lakehale, kule, k舖ivartele, esineda vb v臧ene ketendus ja sgelus. P臚vitunud nahal on laigud heledamad, kuna seened toodavad pigmentrakkude td h臺rivat ainet ja nahk ei p臚vitu htlaselt . See toime ei ole neks psiv ning kaob ravi j舐gselt. Haiguse mitte ravimisel suurenevad ksikud laigud aeglaselt ja vvad laatudes kahjustada tervet lakeha. Haigus on kll ohutu, kuid kosmeetiliselt ebameeldiv.
Haigestumist soodustavad:
*suurenenud uniiskus ja kge keskkonna temperetuur
* higistamine
* umbne , tihe riietus
*ide sattumine nahale
*organismi immuunsuse langus
* suhkruhaigus
(joonis 1)
Joonis 1joonis 2
P舐miseenti
P舐miseenti kujutab endast pindmist seenhaigust, mille korral haiguskolded lokaliseeruvad niisketesse nahavoltidesse ja limaskestadele. Soodustavateks teguriteks on diabeet, rasvumine , rasedus , antibiootikumide ja kortikosteroidide kasutamine, kontratseptiivsed preparaadid , HIV-infektsioon jne. P舐miseenti vb lokaliseeruda ka smede vahele, künevallile, suguelunditele ja suu piirkonda.
Suu piirkonna haigestumisel tekib soor , kus pkede sisepinnale, suulaele, keelele ja igemetele tekivad mannaterasid meenutavad valged paapulid, millede eemaldamisel j蒿vad limaskestale eredat v舐vi veidi valulikud punetavad kolded .
P臺kese ultravioletsetest kiirtest kahjustatud alahuulele vb tekkida kandidoosne huulepetik. Genitaalkandidoosi korral esineb naistel kreemikasvalge kohupiimataoline eritis ning limaskestade petik. Meestel tekivad eesnahale ja peenise peaosale v臺kesed pindmised haavandid v lamedad smekesed, vahel esineb ka turset. (joonis 2)
Dermatofütia
Selle haigusvormi korral kahjustuvad naha sarvkest, küned ja juuksed. Protsess piirdub alati epidermisega ehk pealisnahaga. Dermatofütiat jalgadel pjustavad 2 erinevat seent Trichophyton mentagrophytes v. interdigitale ja Trichophyton rubrum. Nakkusallikaks on haige inimene, haiged loomad ja pinnas. Nimetatud seentest esimese haigustekitaja korral lokaliseerub haiguskolle tavaliselt 3. ja 4. ning 4. ja 5. varba vahele, sest varbad on siin tihedalt koos, jalan  surve on tugevam ning higistamine suurem.
Vahel tekivad tallavvides, varvaste all ja klgpindadel paksu sarvkestakattega villikesed. Villikesed paigutuvad gruppidena, peale nende lkemist tekivad pindmised haavandid. Vahel vb haigus kulgeda tallavvis peene- v suurehelbelise ketendusena. Varbaküntest kahjustuvad I ja V. Künte kahjustus algab nende vabast servast, küneplaat pakseneb, muutub kollakaks ja rabedaks. Dermatofütia korral vvad tekkida sekundaarsed allergilised nahalbed, mis vvad meenutada ekseemi .
Teiseks seeneks , mis kahjustab samuti eelkge jalgu , on Tr. rubrum. Haigestuvad peopesad, suured nahavoldid, kehatvi ja küned. Haigusest on haaratud kk varvaste vahed ja küned. Haigus kulgeb kuiva vormina naha vagudes esineb valkjas 屠ahune puuderdus lve on mokassiini tüpi. Generaliseerunud vormi korral meenutab lve ekseemi, atooopilist dermatiiti, psoriaasi, rgasgranuloomi, Duhringi te jne.
Kauakestnud jalgade dermatofütia korral vb tekkida dermatofütia kubemes. Soodustavateks faktoriteks on soe ja niiske keskkond, liibuvad riided, rasvumine. Tekivad punetavad laatunud naastud , millede keskel on kollakaspruun ala ja haiguskollet mbritseb vall . Protsess on smmeetriline ja nakkav.
Peanaha dermatofütiat pjustavad seened kuuluvad Microsporum段 ja Trichophyton段 perekonda. Memas on nii antropofiilsed kui zoofiilsed liigid. Subjektiivsed smptomid tavaliselt puuduvad, vahel esineb nk naha sgelemine v petustunne. Peanaha Microsporumisse haigestuvad tavaliselt 6-10-aastased lapsed.
Peanahale tekivad 2-6 cm l臙im duga marad, tagasihoidlike petikun臧tudega juusteta kolded. Juuksed on murdunud htlaselt umbes 5 mm kguselt. Peanaha Trichophytiasse haigestuvad 3-11-aastased lapsed. Peanahale tekivad marad 0,5-1,0 cm l臙imduga juusteta kolded. Haiguskolletes esineb mdukas punetus ja ketendus. Juuksed murduvad erineval kgusel umbes 1-3 mm kguselt, j舩tes j舐ele 杜ustad punktid Silenaha lokalisatsiooniga haiguskolletel on vallitaoline serv. Zoofiilse nakkuse korral on haiguskolded infiltreeritud, m臈ased ja kaetud koorikutega
Ravi
Kasutatakse seenerakustikku h舸itavaid v nende arengut peatavaid preparaate. Paikseks raviks kasutatakse villiliste ja m舐guvate haiguskollete korral 2% boorhapet, kummeliteed, aniliinv舐vide vesilahuseid, pindmiste haavandite korral 3-5% naftalaanpastat. Kuivadele haiguskolletele m蒿ritakse 5% v蒿vel- salitsülhappe salvi v antimkootilisi salve.
Künte haigestumise korral kasutatakse küneplaadi maha koorimiseks 50% kaaliumjodiidi salvi, peitsimiseks antimkootilisi vedelikke, lakke ja salve. Peanaha haaratuse korral, laialdaste haiguskollete korral kehal ja ulatuslike künte kahjustuste korral kasutatakse suukaudseid preparaate: azoole, allülamiine, poleene jt. preparaate. Oluline on saastunud jalande desinfektsioon , jalgade higistamise v臧endamine ja igatune jalapesu happeliste seepidega.
Levinuimad seenhaiguse tübid:
1. Jalgade seenhaigus. Kge levinum seenhaiguse vorm on jalgade seenhaigus. Haigus algab tavaliselt 4.-5. varba vahelt. Nahk on punetav ja ketendav, esineb lesid. Haigus vb levida küntele ja kogu labajalale.
2. Seenhaigus k舩el. Nahk on punetav ja ketendav, esineb lesid. Haigus vb levida küntele ja kogu labak臚le. K舩e haigestumise puhul tekib tavaliselt 3-4 sme vahele sgelev v kihelev, piirdunud punetav ja leemendav pindmine nahakahjustus.
3. Küneseen on sageli esinev haigus, mis moodustab ~50% kkidest künte probleemidest. Künte haigestumise puhul tekib künevalli piirkonnas mdukas turse ja punetus, künevallile vajutamisel vb erituda veidi kreemitaolist eritist. Künde tekivad kollakad alad. Palju suurema tn與susega on kahjustatud varbaküned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles t臺skasvanutel 2-18,5%. Küneseene tekitajad: dermatofüdid enamuses juhtudest (Trichophyton rubrum, T. interdigitale, T. mentagrophytes), p舐mseened (nt. Candida albicans), hallitusseened (eriti Scopulariopsis brevicaulis). Nakatumise pjused: Haigustekitaja satub künele kontakti kaudu pindadelt ja nakatunud inimeselt . Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine veeparkides, saunades, spordisaalides, duširuumides jm. Seenespoorid vvad psida elujlistena mitmeid kuid. Küneseen saab sageli alguse ka ravimata jala- v k臚seenest. Soodustavad faktorid : vanus, meessugu, geneetiline vastuvlikkus, niiske, umbne keskkond, soe kliima, halb jalgade v k舩e verevarustus, küne trauma , suhkruhaigus (2,8 x suurenenud risk), immuunsuse langus, atoopia v psoriaas . Küneseen on pindmine nakkus , kuna seeneniitide kasv toimub vahetult küneplaadi all küneloožil v küneplaadis. Haigestuda vvad ks v mitu künt, sagedamini suure ja v臺kese varba küned. Peamine kaebus on sgelus. Kaasuda vvad künevalli ja naha kahjustus, jala 没 k臚seen, bakteriaalne infektsioon, valu jalande kandmisel .
Küneseent on 4 tüpi:
1)v舁imine künealune seeninfektsioon
2)pindmine valge seeninfektsioon
3)proksimaalne künealune seeninfektsioon
4)p舐mseentest pjustatud küneseen
V舁imine künealune seeninfektsioon on sagedaseim küneseene tüp, mille tavalisemaks tekitajaks on T rubrum. Infektsioon algab tavaliselt küne v舁imisest v v舁isest-klgmisest osast, kollaka v valge l臙ipaistmatu triibuna. Küneserv vb muutuda muredaks ja eralduda loožist (onhholüs). Aja jooksul liigub kahjustus edasi künevalli suunas. Küned vvad muutuda inetuks, paksuks, kollakaks v muud tooni ja vvad t臺elikult laguneda.
4. Suguelundite kandidoos. Haigus annab m舐ku sgeluse ja kipitusega naiste suguelundite piirkonnas. Vb esineda ka kohupiimasarnast voolust. Suguelundite seenpetiku korral on vajalik ravida memat seksuaalpartnerit, kuna nakkus levib kergesti helt inimeselt teisele suguhte ajal!
5. Kubeme seenhaigus. Haigus tunnus: 蒿rest punetava selgepiirilise vallitaolise servaga rgas. Soodustavateks faktoriteks on soe ja niiske keskkond, liibuvad riided, rasvumine.
6. Kandidoos nahavoldi piirkonnas. Haigust iseloomustab htlaselt punetav ja sageli leemendav laik. Laigu servades vb esineda nn. satelliitkoldeid.
7. Kandidoos suunurgas (soor). Soor on on suu limaskesta ja siseelundeid tabav seenhaigus, mis on eriti sage imikutel, kes saavad selle saastunud luti v ema rinnanibu kaudu. Soor meenutab valget piimavahtu. Haigust iseloomustab valkjas katt, punetus ja valulikud led. Suu kandidoosile ehk suusoorile on iseloomulik paha maitse suus , valge katuga kaetud keel, limaskestade kipitus , punetus ning petav tunne suus. Candida albicans vb pjustada ka haavandit suunurgas. (joonis 1)
8. V舐viline kliiketendusti: krooniline v臠a pindmine naha seenhaigus, mida tavaliselt pvad nooremapoolsed t臺skasvanud. Haiguse tekkimist soodustab kge v舁istemperatuur, pikaajaline kortikosteroidide kasutamine jne. ﾜlakehale, rasketel juhtudel ka n與le, kaelale ja kule tekivad valged v pruunid pigmendilaigud.
9. Peanaha seenhaigus, rahvasuus nn.徒assihaigus Loomadelt peamiselt kassidelt ja koertelt, saadud nakkus, mis vb alata nahalbega katmata kehapinnal. Haigus vb levida peanahale, kus tekivad madalalt murdunud juustega laigud., (joonis 2)
joonis 1
(joonis 2)
PﾄRMSEEN ehk PS-sndroom ehk KANDIDOOS (Yeast; Candida Albicans)
  
P舐mseene sndroom avastati 60-ndatel aastatel USA-s ja sellest ajast seda aeg-ajalt ka diagnoositakse , aga tegelikkuses tegeldakse selle probleemiga siiani v臧e, sest p舐mseene diagnoosimine on laboratoorselt problemaatiline v舁jaheide peaks laborisse jdma ge tulemuse saamiseks tunni jooksul. Kuid p舐mseene probleem on t舅ap臚val v臠a laiaulatuslik ning levinud.
Peensoole harude ehk hattude kljes elab inimese eluks ja seedimiseks vajalik mikrofloora . Seal on nii piimhappebaktered, coli- ja cocktübilised bakterid (liha m臈andamiseks), soolekepikesed ja paljud teised bakterid. Lisaks neile kuulub meie peensoole normaalsesse mikrofloorasse ka p舐mseen. Tervel inimesel on soolestiku mikrofloorast umbes 20% p舐mseent. See on n tasakaal, sest kui p舐mseen hakkab hmama suuremat v v臺ksemat osa , siis on see mematpidi halb. Kui p舐mseent on v臧em, oleme me rohkem haavatavad viiruste poolt. Ka kkvmalikud kiirgused, elektromagnetv舁jad, teevad siis rohkem liiga. P舐mseen nimelt гb 舐aorganismi sattunud raskemetallid ning neutraliseerib kiirguse mu. P舐mseene v臧esus on enamasti tajutav kulahtisusena, mille puhul v舁jaheide on eriti happeline ja vahutav. Iseloomulik on ka see, et kulahtisus ei allu mitte mingisugusele ravile , kuid andes Enterol-i, mis on p舐mseene preparaat, saab ku korda loetud tundidega.
Kui aga p舐mseent on liiga palju, mida juhtub palju sagedamini, on kaebusi rohkem. N臺teks sagedaseks probleemiks, mida osatakse ka p舐mseenega seostada, on soor suus, aga ka kvas v tupes. P舐mseen annab tegelikult palju laiema spektriga kaebusi. Oluline on teada, et kui p舐mseent ei ravita , siis haigus sveneb  - füsiliselt kuni muutusteni maksas ja psühiliselt kroonilise v舖imuse, m舁uprobleemide ja sgava depressioonini.
P舐mseene vohamise korral hakkab peensooles olev p舐mseen toituma peremeesorganismist. Peensoole normaalne pinnalaotus on jalgpalliv舁jaku suurune, kui aga p舐mseen vohab, sb ta 舐a mingi osa peensoole soolehattudest (sellised narmakesed) ja j舐ele j蒿b suur veritsev osa. Seega kaotame me osa soolestiku pindalast ja ka osa toitainete imendumise vmest. Heal juhul hatukesed taastuvad , kuid pikemaajalisel p舐mseene vohamisel kahjustused armistuvad. Armkude pole aga elastne ja loob seega soodumuse sooleummistuseks ehk soolesulguseks.
Ka hakkab p舐mseen vohamise korral endale süa ndma. Ja enda toitmiseks paneb ta meid talle sobivat toitu sma sma - lausa ima! Magusat kraami, saiakesi, igasugu valgest nisujahust tooteid, alkoholi - hesaga kke head ja paremat. Peremehe osaks j蒿b pidev magusaisu. Ja mida rohkem seda süa, seda uimasemaks muutub enesetunne. Hetkel kui kommikarbist viimase maiuspala suhu pistetakse on enesetunne jube hea, aga l臧eb mda vaid natuke aega, kui pea muutub uimaseks ning v舖imus vab bmust. Miks? Sest p舐mseen sai oma toidu (suhkur, valge jahu, t舐klis, k蒿ritatud asjad, luni kpsetamata leivatooted) k舩te. Aga p舐mseen on ka elav organism. Oma ainevahetuse ja paljunemisvajadusega. Ning selle paljunemise ning ainevahetuse k臺gus eraldab ta organismi toksiine - le 80 erineva toksiini, millest kge mrgisemad on metülalkohol ehk puupiiritus, mis omakorda pjustab maksatsirroosi ning suuremas koguses ka pimedaks j蒿mist, ja ktu puhitav gaas, mis v舁jendub halvalnaliste fekaalide ja peeruna. Siinkohal ei tasu unustada, et need on vaid kaks 80st toksiinist, mis on pimteliselt kk keskn舐vissteemi mrgid.
*Pikaajalineｷ p舐mseene infektsioon vb esile kutsuda n臺teks maksatsirroosi. Igatpidi ontlikul ja kenal koduperenaisel, kes kunagi ei tarvita alkoholi, avastatakse hel hetkel maksatsirroos. Kuidas ? Kust? Pjuseks vb olla aga aastaid kestnud p舐mseen, sest p臚vast p臚va perekonnale ja srannadele hke kpsetisi pakkudes on ju kerge p舐mseene lemmiktoidusega m舐kamatult liialdada,
 *Silmadeｷ probleemid (lhin臠elikkus, silmade v舖imine jne) - puupiiritus mub kge esimesena meie n臠emiskeskusele. Puupiirituse mrgituse tagaj舐jel vb isegi pimedaks j蒿da.
 *Juhul kuiｷ emakas on spiraal , siis vb seen valida endale v舁jalmise kohaks vabalt naise suguelundid. Pjustades muuhulgas ka viljatust. Mil moel? P舐mseene mul muutub tupefloora seemnerakkude jaoks nii tapvaks, et nad lihtsalt ei suuda eesm舐gini trgida ja hukkuvad. Seen ise teeb seemnerakkude hulgas tapat, lisaks tupesisese mikrofloora muutustest tulenevad haavandid, infektsioonid (joonis 1 kandidoos tupes ja joonis 2 kandidoos meestel)
Joonis 1Joonis 2
*Ka imikudｷ ei j蒿 p舐mseenest puutumatuks. Kusjuures vastsndinul areneb seeninfektsioon v舁ja juba emaihus. Platsenta kaudu. Kui ema maks on raseduse ajal olnud vmetu kki organismi mrkaineid kahjutuks tegema, siis satuvad viimased platsenta kaudu ka loote vereringesse. Viimase maks ei ole aga veel nii arenenud, et rakumrkidega tegeleda. N臺teks viitab mede vastsndinute kollakas nahatoon, et ema on raseduse ajal penud raskekujulist p舐mseenesndroomi. Ka soor lapse suus on sulaselge p舐mseeneinfektsioon. „
T舅u p舐mseeen vohamisele ja elutegevusest tekkivatele toksiinidele tekivad p舐mseene sndroomi smptomid: alguses tugev v舖imus, tj langus, keskendumisprobleemid, m舁u nkus ning seedimise h臺red nagu gaasid, kukinnisus jne. Seda nimetatakse primaarseks p舐mseene sndroomiks. Selline olukord tekib kge sagedamini peale antibiootikumide kasutamist, mida tarvitatakse t舅ap臚val liiga kergek臚liselt. Kuna antibiootikumid tapavad peale haigustekitajatest bakterite (kuskil kehas) ka soolestiku head bakterid ja esimeses j舐jekorras just piimhappebakterid , siis tekib nii cockidel, colidel kui ka p舐mseenel vmalus pidurdamatult paljuneda, sest neile tavalised antibiootikumid ei mu. P舐mseenele muvad ainult v臠a kanged ja spetsiifilised antibiootikumid ja ldjuhul arstid neid enne analüside tegemist v舁ja ei kirjuta, kuna nende kvaltoimed on organismile v臠a koormavad ning ohtlikud. Seega tekib olukord, kus peensoole mikrofloorast on piimhappebakterid kadunud ning kuna loodus thja kohta ei salli, siis tuleb sinna asemel vastupidav p舐mseen. Piimhappebakterite lesandeks ongi hoida meie soolestikus mikrofloora tasakaalus, et halvad bakterid ei mahuks vohama. Seettu soovitataksegi t舅ap臚val enamike arstide poolt peale antibiootikumide kuuri l臙itegemist hakata kohe piimhappebaktereid vma.
Kui p舐mseent kontrolli alla ei saada, siis tekivad me aja p舐ast (6-12 kuu jooksul) organismis suuremad muutused ( sekundaarne p舐mseene sndroom), mis vvad avalduda juba haigustena: nt allergilised reaktsioonid, elundite probleemid (nt muutused maksas), masendus , depressioon.
Allpool on 舐a toodud tüpilisema smptomid, mille südlaseks loetakse p舐mseene vohamist organismis.
 
1. PSﾜﾜ HILISED o        Tugevad meeleolu vahetumised
o        Masendus
o        Jetus, liigne unisus, apaatia
o        Unetus, magama j蒿mise probleemid
o        N舐vilisus, 舐rituvus, 舐ritunud olek
o        Keskendumish臺red, alustamisvmetus
o        Halb lhiajaline m舁u
o        Ebam蒿rane tunne alkoholijoobe tunnused
o        Pidev v舖imus 2.      SEEDIMISES o        Kukinnisus v 僕ahtisus, vahel vaheldumisi
o        Gaase ohtralt
o        Meeletu magusaisu (algul annab ssivesikute
           smine reipuse ja v舐skuse tunde, mis me
           aja p舐ast muutub v舖imuseks, loiduseks)
o        Leiva ja alkoholi himu    NB! Kui inimesel
          p舐msen, siis juba v臠a v臺ke kogus alkoholi teeb
           purju !
o        Isutus
o        Kuturse, keha turses
o        Limased ja halvalnalised fekaalid
o        Kuvalud ja -krambid (eriti paremal all nagu
          pimesoole valu)
o        Sgelemine ja niiskus p舐akus
o        Halb seedimine
o        Kvetised
o        J舂esoole petik
o        Soolestiku petik
o        Sgitoru kirvendus 3.      SUU ja NEEL o        Soor suus
o        Halb hingek
o        Led suunurkades
o        Rakud keelel
o        Krooniline igemep etik
o        Kuiv v petikuline kurk ,
o        ﾄrrituska
o        Suu kuivamine 4.      HINGAMISTEED o        Ninakinnisus
o        Pidev nohu
o        Nina sgelus (seest v pealt)
o        Aevastamine
o        Ka
o        Allergiad
o        Astma
o        ﾕhupuudus
o        Vinguv hingamine
o        Valu ja pitsitustunne alumistes hingamisteedes 5.      SUGUELUNDID Naistel:
o        Pidev p舐mseene valgevoolus tupest
o        Sgelemine ja kipitus tupes v v舁imistes
          suguelundites
o        V臧ene huvi seksi vastu
o        Premenstruaalsndroom 卜asendus, ahistus
o        Valulik ja ebaregulaarne menstruatsioon
o        Viljatus
Meestel:

• Eesn蒿rme probleemid
  
• Peenise tursumine
  
• Sgelus ja ekseem suguelunditel
  
• Tihenenud urineerimise vajadus
  

• Ngenenud seksi soov, impotentsus 6.      KﾕRVAD Korduvad kvapetikud
  
• Vedelike moodustumine kvas
  
• Sgelus, valud
  
• Ngenenud kuulmine
  

• Voolavad kvaaugud 7.      SILMAD Plekid ja t舊id, udusus n臠emisv舁jas
  
• Kroonilised silmapetikud
  
• Petustunne, kipitus silmades
  
• „M舐jad silmad
  
• N臠emise ngenemine
  

• Kanapimedus 8.      PEA Peavalud , pisted , uimasus
  
• Tasakaaluh臺red
  

• Migreen 9.      NAHK Sgelemine
  
• Allergian臧ud
  
• Ekseemid (künardlas, pvedlas), m臧kme ekseem
  
• Kroonilised ekseemid
  
• Jala ja küneseen
  
• Vinnid, furunklid, rakud (mitte k臺misest), v臺ksed villid
  
• Km
  
• Naha kuivamine
  

• Psoriaas 10.  KUSETEED Korduvad kuseteede ja neerude petikud
  
• Kipitus urineerimisel
  

• Tihenenud urineerimise vajadus, samas ei tule midagi 11.  LIHASED,LIIGESED, Jﾄ SEMED „ﾄrasuremine
  
• Pisted
  
• Lihaste nkus, lihaste tuimus
  

• Liigeste valud, liigeste paistetus 12.  MUUD Meeletu v舖imus
  
• Probleemid l臧evad hullemaks pimedal aastaajal ja niisketes ning l舊punud uga kohtades, niiskusest
  
• Koordinatsiooni probleemid
  
• Kemikaalide, tubakasuitsu, parfümide lnad 舐ritavad
  
• Allergiline аeaaegu kgele
  
• Labori analüsid n臺tavad maksa ja pankrease kahjustust
  

Haigused, mis arvatakse olevat pjustatud p舐mseene vohamisest organismis:
mitmesugused allergiad, Crohni taud (ehk haavandid soolestikus), Hodkini taud, psoriaas, skleroderma, reuma , sarkoidoos (autoimmuunssteemihaigus, sarnaneb tuberkuloosile, kuid ilma tuberkuloositekitajata), kroonilised hingamisteede haigused, skisofreenia , lihtsamad psühika h臺red, n蒿rmete h臺red, AIDS, myasthenia gravis, autism , leukeemia , v臧k, alkoholism, narkomaania , anoreksia, buliimia , sklerosis multipleks , soolestiku petikud, hpoglkeemia, suhkruhaigus.
Tavalisemad p舐mseene smptomid imikutel ja lastel:
Ka lastel esineb p舐mseen sndroomi pris sageli, eriti kui laps saab sageli AB!
Suusoor, m臧kmeallergiad, 舐ritatud olek, allergiad ja tundlikkus eriti kemikaalide suhtes, pidevad klmetushaigused, pimisraskused, k臺tumisprobleemid (nt hperaktiivsus), keskendumisprobleemid, autism, 舐rituska, pidev ka, seedimise h臺red (ka nt ebam蒿rased kuvalud), kukinnisus, kulahtisus, korduvad kvapetikud, ku tursumine, gaasid, magusahimu, meeleolude vaheldumine, uneh臺red, uimasus (nagu joobes).
  
NB! Arvatakse ka, et vastsndimu liigne kollasus on seotud ema p舐mseeen vohamisega raseduse ajal, kuna siis ei arene loote maks korralikult v舁ja ja ei tule peale sndi bilirubiini kahjutuks tegemisega nii kiirelt toime kui peaks!
 
ﾜlaltoodud smptomid pole siiski ainukesed, kus südlaseks on tn與liselt p舐mseen. P舐mseen vb olla heks pjustajaks ja osaliseks veel paljude teiste tiste krooniliste haiguste puhul
  
Seega on soolestiku tervishoius ja seega ka keha tervishoius, kge olulisem tasakaal antud juhul siis erinevate soolebakterite tasakaal soolestikus. Kge kergemini l臧eb tasakaalust v舁ja piimhappebakterite osa. Samas vb lohutuseks lda, et seda tasakaalu on ka kge lihtsam hoida ning taastada. Aga sellest veidi hiljem.
Mikrofloora viivad paigast 舐a peale antibiootikumide tarvitamise ka mitmed teised faktorid, mis on allpool t舊semalt v舁ja toodud. Kokkuvlikult vb aga lda, et peamisteks p舐mseent vohama panevateks ja piimhappebaktereid h舸itavateks faktoriteks on:

• Ravimitest - antibiootikumid, hormoonid, kortikoidid, keemiaravi
  
• Kiirgus arvuti, telekas , mobiil
  
• Rafineeritud toidud (rafineermata toidus on sees ained , mis soodustavad j蒿kainete v舁javiimist (kiudained), annavad mineraale happe-leelise tasakaalu hoidmiseks ning sisaldavad looduslikke p舐mseene vastaseid aineid)
  

(Joonisel..kandidoos)
P舐mseene vohamist pjustavad v soodustavad tegurid:

• Liigselt tdeldud toit : ёalge suhkur(rafineerimata suhkur ei soodusta p舐mseent), ёalge jahuehk kgema ja I sordi jahu (t臺sterajahu toimib p舐mseenel pidurdavalt), kk muud rafineeritud ehk liigselt puhastatud ja tdeldud toit
  
• Tehniliselt valmistatud 蒿dikas (na蒿dikas on hea).
  
• Tstuslikult valmistatud purgi ja klmutatud toidud, sest valmistatud rafineeritud toidust ning lisatud ohtralt lisaaineid (nt glutamaate, v舐vaineid jne)
  
• Mikrolaineahjus valmistatud toit.
  
• Suhkruasendaja aspartaamiga toidud nt kk n舐imiskummid, lightjoogid, jne.
  
• Homogeniseeritud mahlad
  
• Teatud toitainete, mineraalainete, mikroelementide puudus  ehk heklgne toitumine - nt vanuritel ja imetavatel emadel ning rasedatel
  
• Keskkonnamrgid ehk raskemetallid jt mrgid nt autode heitgaasides olev plii, amalgaamplommid (elavhe) suus, kaadmium jne.
  
• Kiiritus -saaste arvuti, telekas, mobiil, t rtgenaparatuuriga, jne.
  
• Snteetiline elukeskkond nt mistra vaip, jm snteetilised katted eluruumides.
  
• Ravimitest : antibiootikumide kuurid, pikalt ja pidevalt antibeebipillide, kortikoidide (ka salvid ), reumarohtude kasutamine (ibuprofeen, diklofenak jne), tstostaatikumid.
  
• Meditsiinilised toimingud elundite siirdamine , sdame operatsioonid , kateetrid-voolikud kehas, kanülid, kiiritus, suured lkused.
  
• Naistel spiraal emakas
  
• Organism on liiga happeline aga happeliseks teevad kk eelpool ja allpool toodud tegurid ning leeliselisemaks teevad oragnismi kk tervislikud toidud ning tervislik eluviis (nt mdukas liikumine, v舐ske k, positiivsed emotsioonid, kiirgus, magus, kontsentreeritud valk jne). See teema on v臠a tihedalt seotud p舐mseenega pimtliselt on see probleemile teisest kljest vaatamine. Kuid siin me seda teemat pikemalt ei k舖itle.
  

Haigused, millega k臺b kaasas ka p舐mseene vohamine:

• Kroonilised maokatarrid, mao alahappesus (piisav hape h舸itab p舐mseent ja hoiab p舐mseene normaalses hulgas)
  
• Diabeet
  
• Tuberkuloos
  
• V臧k
  
• AIDS jt immuunssteemi puudulikkuse h臺red (astma, reuma, allergiad)
  
• Soolestiku parasiidid (parasiite ei teki, kui mikrofloora on normaalne)
  
• Soolestiku petikud
  

Muud p舐mseent aktiviseerivad tegurid:
*  Stress ja l臙ipemise sndroom
* Rasedus, snnitus, klimakteeriumid
*Medikamentide, alkoholi v蒿rkasutamine
RAVI.
Seen tuleks kontrolli alla saada dieedi ja leebete vahenditega, sest kui hakata p舐mseent tugevate vahenditega (nt r臺ged AB) h舸itama, siis hakkab p舐mseen vihaselt vastu vtlema ja veel rohkem vohama, tekitades inimesele meeletuid kannatusi magusahimu ja alkoholihimu suurenemisega ning lpkokkuvtes vb tulemus olla vastupidine. Dieet ei peaks olema liialt karm. Piisab kui hakata alguses v舁tima rafineeritud jahu ja jahutooteid, rafineeritud suhkrut ja naatriumglutamaati sisaldavaid toiduaineid (st keeduvorstid, Santa Maria maitseained , absoluutselt kk maitsetugevdajad, nn naturaalsed lnaained, maitseparandajad). Sgiks sobivad t臺steratooted, rafineerimata toorsuhkur ja puhas liha. Kindlasti ei sobi kartul, sest sisaldab liiga palju t舐klist ning t舐klis ja suhkur on p舐mseenele toiduks. Esialgu ehmatab taoline nimekiri inimese 舐a, leitakse, et polegi midagi süa. Seep舐ast tasuks alguses teha paralleelselt keelatud asjadele kvale kohe ka nimekiri asjadest, mida tohib süa - siis on dieediga lihtsam leppida.
Lisaks j舐k-j舐gult tugevnevale dieedile ja valikulisele toitumisele on olemas ka mitmed looduslikud ravimid p舐mseene vastu. Eriti kui p舐mseen on kehas ёihaseksmuutunud, siis vks teha n臈al aega p舐mseent h舸itavat kuuri:
P舐mseent h舸itavad:

• Küslauk kui ainult seda kasutatakse p舐mseene raviks, siis tuleks süa 6 künt p臚vas. Vb asendada ka küslaugu kapslitega, kuid nende toime on palju ngem. *Küslaugu lna tekib v臧em kui vta peale 1 spl hapukoort v kohvi.
  
• Nmliivatee, koirohutee.
  
• Baud `Arco kapslid v Lapatšo tee (Brasiilias kasvavast taimest). Algul 1 kapsel 3 korda p臚vas, hiljem 2 kapslit 3 korda p臚vas suure hulga veega! Vb vta maksimaalselt 3 kuud. Tee on ngema toimega ja juuakse 5-6 tassi p臚vas.
  
• Citrosept greibiseemne ja gltseriini segu. Greibiseemnel on viiruseid , p舐mseent ja baktereid tappev toime. Vtakse 3 korda p臚vas v臧ese koguse veega v apelsini mahlaga (siis pole nii vastumeelselt mu!) ja juuakse suur klaas vett peale. Vb kasutada ka küneseene puhul peale m蒿rimiseks. NB! Ei tohi kasutada kui on tsitruseliste vastu allergia ! NB! Kuna Citrosept on tugevalt magu 舐ritav, siis tuleb teda alguses vta ettevaatlikult.
  
• T臺steratooted, ka koorega porgand nii kestades kui ka koortes on seenevastaseid looduslikke hendeid . *N臺teks porgandi puhul on kasulik j舩ta porgand koorimata, kuid harjata eriti puhtaks ning seej舐el riivida koos koorega salatiks (loomulikult teades, et kasvatamisel pole kasutatud mrke ega v臚tiseid). *Oliivipuu lehtedest toodetud lahus
  
• Biolatte tooted: Biolatte Hiivax, Biolatte HavitallKoirohi Nmliivatee
  
• NB! Raseduse ja imetamise ajal on p舐mseent h舸itav ravi keelatud, kuna p舐mseen hakkab alati mingil m蒿ral vastu ning vb muda lootele kahjulikult. 
  
• Kandidoos rinnal
  

Kandidoos suus