põllukasvatajatest ja karjaajajatest, kes kõnelesid hoopis indoeuroopa keeli. Paljud soome- ugrilased võtsid üle indoeuroopa keeled, kuid teatud piirkonnast edasi ei olnud indoeurooplaste kombed nii tähtsad ning seal seda keelevahetust ei toiminud ja see piir keelevahetuse toimumisest ja mitte toimumisest läks algselt mööda Väina ehk Taugava jõge ehk need rahvad, kes sealt jõest põhja pool elasid ei vahetanud oma keelt. Pronksiaeg * Pronksiaeg kestis 1800 eKr kuni 500 eKr. Kuna Eestis pronksi koostisosi ei leidunud ja pronksesemed ise olid samuti väga kallid, siis pigem lihtsalt võeti pronksesemetest eeskuju kivi esemete valmistamisel ehk kivi kirves tehti pronkskirve eeskujul. * 1100 eKr toimus suur muutus ja tekkisid täiesti uut tüüpi kinnismuistised. Esimesteks uut tüüpi kinnimuististeks olid kindlustatud asulad, mida on leitud eeskätt Saaremaalt ja põhja
Aja möödudes leitakse aga uusi asju ning tulevad uued mõtted ja teadmised täienevad. See teooria, mis on paika pandud varem ning arvatakse, et on tõsi, võib aga aja möödudes muutuda valeks ning uued teooriad võtavad nende koha. Üks asi on aga kindel Eesti esiajaloo teadmisi kindlasti täiendatakse, isegi muudetakse aja möödudes. Esiajalugu on jagatud kolme ajajärku, mis olenes tööriistade valmistamise materjalidest. Nendeks on kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Kiviaeg kestis u 12at kuni 2at eKr ning see on jagatud kolmeks ajaks: paleoliitikumiks, mesoliitikumiks ja neoliitikumiks. Paleoliitikumi ajajärgu kuuluvaid esemeid pole Eesti alalt leitud. Esimesed inimtegevuse jäljed leiti Pullist ning esemed on pärit 9at eKr ning sellest saame järeldada, et inimesed on tegutsenud Eesti alal mesoliitikumi ja neoliitikumi ajajärgul. 3
Esiaja kunst Kiviaja kõige vanem skulptuur 25000 a ekr Willendorfi veenus. 20000 a ekr koopamaalingud, tuntuimad Lascaux koopamaal, Altramira-põhja hispaanias. Koopamaalidel kujutati loomi keda kütiti, värviti naturaalsete materjalidega-luuüdi, rasv, muna muld. Kunsti tekke põhjused-uskumused jahiõnne kohta, taheti ümbrust kujundada meelepärasemaks, mäng kui inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele...
Vanim vein u 4300 eKr Los Millares, Portugal 3200- 2200 eKr -> kindlustatud asula 2. pronksiaja dateerimisel kasutakse kahte kronoloogiat- Skandinaaviamaades Monteliuse (I-VI süsteem ) ja Kesk-Euroopas Reineckeni kronoloogiat. Samas nende tüpoloogiate olulisus väheneb, sest metallide dateermisega ei saa määrata asulate vanust jms. Varapronksiaeg (2200- 1500 eKr) -Unêtice -kääpad, maa-alused laibamatuse -tasakirved, rantkirved Keskmine pronksiaeg (1500- 1350 eKr) -kääpad -pikendatud pistodad-> mõõgad,rapiirid, puked, palstavid (teadu kirved) Hilispronksiaeg (1350- 750 eKr) -urniväljad- põletusmatused -suured odaotsad,putke kirved, spiraalsõrmjsed, -ehtenõelad, turviseosad, pronksist nõud -kindlustatud asulad Naxoselt on leitud savist nõud, mis on Apenniini poolsaare (Türgi) pronksnõude koopia. Lerna kasvas suureks linnaks. Leidude seas on palju pitsateid, millega käsitöölised märgkstasid oma toodangut.
Modelleeritud inimkolbad, portreelised näod, arvatavasti esivanemate kultusega seotud. Aitab surnutel teispoolsuses edasi elada.(esimesed portreeskulptuurid?) Matmisviis: surnutele pandi kaasa varemate surnute modelleeritud kolbad, eriti laste haudades Kellpeekrite kultuuri keraamika geomeetriline ornament. Kultuurid hakkavad eristuma keraamika kujundamise järgi (Naise iidol-anum, Vidra, Rumeenia) Materialide mitmekesistumine (Karu, merevaik, Taani) Megaliitehitised Euroopas Neoliitikum ja pronksiaeg Malta nroliitilised templid u 5200-2300 e.Kr (Mnajdra) Hagar Qim Ovaalsed teineteisele järgnevad struktuurid, pühapaigad ja templid, astronoomilised struktuurid, on arvestatud päikese ja kuu sisse paistmisega. Kivid Menhirid- peamiselt prantsusmaal aga ka mujal maailmas seinevad püstised kivid (Champ-Dolen) Viljakusega seotud fallilised sümbolid (?) St. Sernin-sur-Rance menhir naise figuuriga 121,8 cm megaliithos- väga suur (mega) kivi. Megaliitiline struktuur e
kultuuriks, sest tollest perioodist on teada mitmeid hoolikalt lihvitud paadikujulisi kivikirveid, mida ilmselt tööriistadena ei kasutatud. Nöörkeraamika kultuuri ajal tihenesid Eesti ala elanike suhted naaberalade, eriti Skandinaaviaga. 3 2.Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. Pronksiaeg võimaldas inimestel hakata valmistama sulamist tööriistu ja muid tarbeesemeid. See omakorda tähendas, et inimesed hakkasid valmistama rohkem kui ainult enda jaoks. Käsitöö eraldus põlluharimisest- mehe osakaal peres tõusis. Kuigi kuningad sõna tänapäevases mõttes muinasaja lõpu Eestis puudusid, oli see sõna tollal juba kasutuses, tähistades ilmselt lihtsalt pealikke. Muinasaja lõpul oli Eestis ka ilmne
PILET 1 Eesti esiajalugu jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad mat...
kultuur kütid ja korilased. Asulad vee ääres, kalad, veelinnud, joovad metsloomad, nt põder. Esemed: kivi, luu, sarv, puu. Noorem kiviaeg: Keraamika, Kammkeraamika kultuur. Savinõud. Tasapisi algas Soome- Ugri keelkond. Püstkodad, ava vee poole. Tööriistade areng. Venekirves ehk nöörkeraamika kultuur (3at) Põllundus. Algeline karjakasvatus. Lõunast. Inimesed juba pikemad, arvatakse olevat esivanemateks. Lähimad veresugulased Põ-Läti. Metalliaeg: Kreeka-Mükeene kultuur. Pronksiaeg . metall väga kallis. Algul oli ikka kivi asjad. Kaua oli kestnud, enne kui mõjuma hakkas. Uus matmiskomme Kivikirstkalmed (ring, kirst, kivid) Asulaid hakati kindlustama. Maaviljelus ja karjakasvatus. Nisu, oder, hirss, hernes, oder, lina. Hierarhia (kes oli tähtis, oli ka peale surma). Eelrooma rauaaeg: tööriistad aina paremad. Surnud tarandkalmedesse: kiviread, müürid, piirasid tarandit. Moodustasid esmakordse nähtuse, mida võib pidada eesti päraseks. Oli
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...
1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Kuna sellel ajal olid Eesti alad jää all 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Neoliitikumis töödeldi näiteks tulekiviesemeid mitte ainult servast, vaid nüüd üle terve pinna. Kristalsetest kivimitest lihvitud mitut tüüpi kirveid ja talvaid. 3.Loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras ja lisa neile iseloomulikke tunnuseid (võrdle muistisi, asukohti, elatusalasid) Kunda kultuur Asulad veekogude ääres, rändav eluviis, - Küttimine, kalastus, korilus Kammkeraamika Pronksiaeg 1800-500eKr · Pronksist esemed · Asva kultuur kindlustatud asulad, kivikirstkalmud (ka laevakalmed) Eelrooma rauaaeg 500eKr- 50pKr o Rauast esemed o Tarandkalmed o U 2000 aastat tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg (keskmine) 450-800 · Üldine rahuaeg · Linnused o Mägilinn...
Täht laval. 18761877. End kuivatav naine. 1885. Juukseid kammiv naine. u.18851886. Edgar Degas. Edgar Degas. Dzhoki hobusel. Sinised tantsijannad. 18981899 Impressionismi maalikunst Auguste Rodin. 1840-1917. Prantsusmaa Auguste Rodin. Auguste Rodin. Auguste Rodin. Pronksiaeg. 18751876. Mõtleja. 1880. Calais' kodanikud. 18841889. Auguste Rodin. Auguste Rodin. Auguste Rodin. Põrgu väravad. 18801917. Suudlus. 1886. Jumala käsi. 1898. Auguste Rodin. Auguste Rodin. Saatana käsi. 1898. Honore de Balzaci monument. 1897. Sammuv mees. 1900.
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks. 2. Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused Indikaatoreid on 3...
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
Käsitleb päevasündmusi. Üks informatiivsemaid on Henriku Liivimaa kroonika, kus leidub ka üksikuid Eestit puudutavaid sissekandeid. 2. Muinasaja periodiseering. Lk. 9-10 (kiviaeg: mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg) Kiviaeg: *vanem kiviaeg ehk paleoliitikum (esimeste inimeste kujunemine-jääaja lõpp) *Keskmine mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr) *noorem ehk neoliitikum (5000-1800 a eKr) Pronksiaeg: *vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr) *noorem pronksiaeg (1100-500 a eKr) Rauaaeg: *vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg (u 500 a eKr 50 a pKr) -> Rooma rauaaeg (1.saj-5.saj pKr) *keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr) *noorem rauaaeg -> noorem Vikingi aeg (800-1500 a pKr) -> hilis rauaaeg (11saj.-13.saj pKr) 3. Mesoliitikumi asulad. Lk. 11-13
Eksam kahest osast, üks osa puudutab seda, et tuleb erinevaid teooriaid teada, teiseks osaks on uurimistöö etteantud kirjanduse põhjal.10 000-15 000 tähemärki st u 6lk. Peab võtma mingi tsivilisatsiooni või kultuuri ja vaatama selle arengut erinevate teooriate valguses, kinnitab, kummutab jne. Viited. Võib saata e-postiga, tähtaeg on nädal enne eksamit. Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioon...
. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid.Kiviaja iaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad jaalguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas simpansi oma.Kiv sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi.Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr.Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev. Sarv - ja luutalvad Uurits Paleoliitikum
12. Kuidas toodetakse tänapäeval lämmastikväetisi? Haber– Boschi protsessi kaudu (H saadakse maagaasist) – N2 + 3H2 —> 2 NH3 13. Kust pärines taimekasvatuses kasutatav N sajand tagasi? sõnnik 14. Millistest keskkonnatingimustest sõltub lämmastikoksiidide ja N2 vahekord ringe gaasilisse etappi liikumisel 15. Millised on põllumajandusajaloo peamised etapid? 1)Neoliitiline revolutsioon - Taimekasvatuse algus, alepõllundus 2)Püsipõllu teke - Varane pronksiaeg ~~800 BC 3)Tööstuslik põllundus. 16. Mis on alepõllunduse suurim negatiivne mõju keskkonnale.Kurnab maad 17. Loetle kultuurtaimede aretustsentrid maailmas? Mexico- Guatemala, Peru-Ecuador-Bolivia, Vahemere, Lähis-Ida, Etioopia, Kesk- Aasia, India-Birma, Hiina-Korea. 18. Kuidas hoiustatakse kultuurtaimede genofondi tänapäeval. Kus seda tehakse Eestis?Norras. Eestis on Polli ja üks koht oli veel. 19. Loetle Kesk-Ameerika (mehhiko) piirkonnast pärit kultuurtaimi
Probleemid – tekib fosforirikas jääkmuda 12. Kuidas toodetakse tänapäeval lämmastikväetisi? (H saadakse ammoniaagist) Haber–Boschi protsess – N2 + 3H2 —> 2 NH3 – Kõrgel rõhul ja temperatuuril 13.Kust pärines taimekasvatuses kasutatav N sajand tagasi? Sõjatööstusest? sõnnikust 14. Millised on põllumajandusajaloo peamised etapid? 1. Neoliitiline revolutsioon - Taimekasvatuse algus, alepõllundus 2. Püsipõllu teke - Varane pronksiaeg ~800 BC 3. Tööstuslik põllundus - Looduslik ringe väike 15.Mis on alepõllunduse suurim negatiivne mõju keskkonnale – maa produktiivsus langeb, hävitab kiiresti suuri alasid, erosioon ? 16. Loetle kultuurtaimede aretustsentrid maailmas? 1. Mexico- Guatemala 2. Peru-Ecuador-Bolivia 3. Vahemere 4. Lähis-Ida 5. Etioopia 6. Kesk-Aasia 7. India-Birma 8. Hiina-Korea 17. Kuidas hoiustatakse kultuurtaimede genofondi tänapäeval.
kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse kirikuriigile (kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele) Karl Suur korraldas u. 50 sõjakäiku, laiendas riiki peaaegu kõikides suundades ja riik saavutas oma suurima ulatuse, surus ristiusku saksidele peale, taastas keisrivõimu Euroopas, sest 800. aastal krooniti ta keisriks, pani aluse karolingide renessanssile-(kultuuriline edasiminek Karli ja tema poja ajal). 2. Pronksiaeg Vanem pronksiaeg. Asva kultuur: töö- ja tarberiistad, asustus, elatusalad, matmiskombed. Töö- ja tarberiistade materjalid: metall, vask, tina endiselt ka kivi, puit, sarved. Elatuti karjakasvatusest, põllumajandusest ning oluline osa ka viljelusmajandusel. Asulad kindlustatud, rannikuvööndis, püsiv elustiil ning avaasulad (sisemaal). Maeti kivikirstkalmetega, maapeal hauakonstruktsioon (Skandinaavia eeskuju). Iseloomulik kultuur Asva kultuur Saaremaal.
12. Kuidas toodetakse tänapäeval lämmastikväetisi? HaberBoschi protsessi kaudu (H saadakse maagaasist) N2 + 3H2 --> 2 NH3 13. Kust pärines taimekasvatuses kasutatav N sajand tagasi? Põhiliselt sõnnikust 14. Millistest keskkonnatingimustest sõltub lämmastikoksiidide ja N2 vahekord ringe gaasilisse etappi liikumisel? 15. Millised on põllumajandusajaloo peamised etapid? 1)Neoliitiline revolutsioon - Taimekasvatuse algus, alepõllundus 2)Püsipõllu teke - Varane pronksiaeg ~800 BC 3)Tööstuslik põllundus. 16. Mis on alepõllunduse suurim negatiivne mõju keskkonnale Alepõllundus kurnab maad ja rikub ökosüsteemide tasakaalu (taimed, loomad ja/või nende elupaik hävinevad). 17. Loetle kultuurtaimede aretustsentrid maailmas? Mexico-Guatemala, Peru-Ecuador-Bolivia, Vahemere äärne pk, Lähis-Ida, Etioopia, Kesk-Aasia, India-Birma, Hiina-Korea. 18. Kuidas hoiustatakse kultuurtaimede genofondi tänapäeval. Kus seda tehakse Eestis?
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
2000- 1100eKr Kreekas saab alguse esimene kõrgetasemeline tsivilistatsioon: Kreeta- Mükeene ajajärk. (Kreeta-Mükeene periood lõppes 1500eKr Thera saare tulemäe purskega, mis hävitas Kreeta kultuuri.) 1900eKr Heebrealaste ümberasumine Mesopotaamiast Palestiinasse. 1700eKr Asus osa heebrealasi- Iisraeli hõim ümber Egiptusesse. Hetiidid rajavad oma riigi Väike-Aasiasse. 1600eKr Hammurapi seadused-esimene seadustekogu, raiutud kivisse, koostatud kiilkirjas. Eesti pronksiaeg: Asva kultuur 1500-600eKr 1500eKr Egiptuses loobutakse püramiidide ehitamisest, vaaraod maetakse kuningate orgu. Vaarao Thutumosis III ajal egiptus saavutab oma välise võimsuse vallutades naaberalasid sealhulgas Palestiina. 1400eKr Foiniiklased võtavad kasutusele konsonant tähestiku (hiljem täiendavad kreeklased seda tähestikku vokaalidega ja saavad alfabeeti ehk tähestiku, mida naaberrahvad mugandasid oma keelele ja mis roomlaste kaudu jõudis keskajal ka Eestisse).
Polnud indo-euroopa rahvad. Üheltpoolt ürgne Vahemere kihistus ja sinna peale tulnud indoeurooplastest kreeklased. Kolmandaks mõjuallikaks on Idamaad, kust on üle võetud ka palju religioosset. Substraat- aluskiht(Vahemere põliselanikud) Superstraat pealiskiht(kreeklased) Adstraat kõrvalkihistus (Ida kultuuri ja religiooni pidev ja tugev mõju) Kreeka kultuuri moodustabki üks suur segu. Aja jooksul muutus kreeka religioon, sp tuleb silmas pidada ajastut. 1) Pronksiaeg 2. Aastatuhat eKr 2) Klassikaline kreeka 5-4. Saj eKr tipp 3) Hellenismi periood - Hegemoonia kehtestamine; Makedoonia kuningas Aleksander Suur alistas Idamaad. Substraat, ürgne Vahemere kultuur C,atal Hüyük jumalanna (istub kaslaste vahel, mäeotsas) Autoriteetsed Jumalannad mängisid Anatoolias ja mujal olulist rolli. Austati härga. Pronksiaeg Lossid olid usukeskusteks, templeid ei kujunenud. Seal olid kultusruumid. Knossose loss olulisim
Maasotsioloogia eksami konspekt Töö koosneb kahest osast: • Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse • Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile Kahte sorti uurimised: • Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik • Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium? • Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline • Andmete kogumise meetod Uurimisprogramm koosneb: 1. Uuringu eesmärk/(probleem sõnastatakse küsimusena) a. Sotsiaalne probleem – reaalset ja sotsiaalset probleemi ühendab rahulolematus i. Reaalne situatsioon – “noored lahkuvad Värskast” ii. Soovitav situatsioon – “noored ei lah...
1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtlejaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse- maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele. Koopajooniste ja maalide kõrval valmistati neil aegadel ka mitmesuguseid luust ja kivist kujusid. Nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis tohutult kannatlikkust. Ka kujude loomisel oli oma osa kindlasti usundlikel kaalutlustel. Kiviajale järgnes pronksiaeg ( ajastu on saanud nimetuse tollal laialdaselt toodetud ja kasutatud metallisulami pronksi järgi.) Pronksiaeg algas Lääne-Euroopas suhteliselt hilja umbes 4000 aastat tagasi. Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati
mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas simpansi oma. Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi. Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr. Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiksehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev. Kutimine, kalastajad ja korilased
MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus...
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg), mis võivad omakorda jaguneda veelgi väiksemateks (noorema rauaaja puhul viikingiaeg ja hilisrauaaeg). Kiviaega on tihti periodiseeritud ka arheoloogiliste kultuuride alusel (Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur, Nöörkeraamika kultuur). · Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. Ennekõike sobib
Inimasutust veel Paleoliitikum ei tunta. Keskmine kiviaeg Eestis IX aastatuhandest e. Kr.-V aastatuhandeni e. Kr. Töö- ja tarberiistu Mesoliitikum valmistati kivist, sarvest ja luust. Noorem kiviaeg V aastatuhat e. Kr.-II aastatuhat e. Kr. Materjalid samad kuid paremini Neoliitikum töödeldud ja täiustatumad töö-ja tarberiistad. Pronksiaeg II aastatuhat (keskpaik)V sajand e. Kr. Levisid pronksesemed. Kasutati edasi ka kivi-ja luud. Rauaaeg V sajand e. Kr.-XIII sajandi algus Varane rauaaeg V sajand e. Kr.-I sajand p. Kr. Vanem ehk Rooma rauaaeg I sajand-V sajand (keskpaik) Keskmine rauaaeg V sajand (II pool)-VIII sajand Noorem rauaaeg IX sajandist kuni XIII sajand (algus) 3. Mesoliitikumi asulad.
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Inimasutust veel Paleoliitikum ei tunta. Keskmine kiviaeg Eestis IX aastatuhandest e. Kr.-V aastatuhandeni e. Kr. Töö- ja tarberiistu Mesoliitikum valmistati kivist, sarvest ja luust. Noorem kiviaeg V aastatuhat e. Kr.-II aastatuhat e. Kr. Materjalid samad kuid paremini Neoliitikum töödeldud ja täiustatumad töö-ja tarberiistad. Pronksiaeg II aastatuhat (keskpaik)V sajand e. Kr. Levisid pronksesemed. Kasutati edasi ka kivi-ja luud. Rauaaeg V sajand e. Kr.-XIII sajandi algus Varane rauaaeg V sajand e. Kr.-I sajand p. Kr. Vanem ehk Rooma rauaaeg I sajand-V sajand (keskpaik) Keskmine rauaaeg V sajand (II pool)-VIII sajand Noorem rauaaeg IX sajandist kuni XIII sajand (algus) 3. Mesoliitikumi asulad.
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste...
- Öland - Östergötland Norrlandi maakonnad Ångermanland - Gästrikland - Hälsingland - Härjedalen - Jämtland - Lapimaa - Medelpad - Norrbotten - Västerbotten. Svealandi maakonnad Dalarna - Närke - Sörmland - Uppland - Värmland - Västmanland. AJALUGU. Eelajalugu Peale viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütt-korilased ning seejärel kiviajal (10 000 - 1700 eKr) põldnikud . Sellele järgnes pronksiaeg (1700 - 500 eKr) ning rauaaeg (500 eKr - 1050). Rootsi ühiskonnad jäid eel-kirjaoskuslike hõimude tasemele kuni 1. aastatuhandeni. Rootsit mainiti esimest korda 1. sajandil Rooma ajaloolase Tacituse poolt, kes kirjutas Suioonide hõimust, kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui laevade poolest. See viitas Ida-Rootsi asukatele Svealandist, kes elasid peamiselt Mälareni järve ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nimetuse (Sverige)
Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi alIdrisi Muinasaeg: 11000 eKr 13. saj. Esimesed teadaolevad asulad ca 7500 eKr. maailmakaardil Kiviaeg (100001500 a eKr) Pronksiaeg Rauaaeg (500 e.Kr) 1202 paavst Innocentius III kuulutas VanaLiivimaa (Maarjamaa) ristiusku pööramiseks ristisõja, Selleks ajaks on välja Jõuti esimese tõeliselt Pronks oli harv ja asutati Mõõgavendade Ordu kerkinud 2/3 praegusest Eestist. revolutsioonilise materjalini, milleks kallis
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärv...
Muinas-Eesti sõjandus Kirjandus: Harri Moora „Eestlaste sõjaline kultuur muistsel iseseisvusajal“ (71- 97) Sissejuhatus Eestlaste tavaettekujutus muinasaegsest sõjandusest põhineb: ilukirjandusel, maalidel, joonistel ja illustratsioonidel, mängufilmidel, ajalooõpikutel ja populaarteaduslikel ajalooraamatutel. Kõige olulisemal kohal on olnud tõenäoliselt ilukirjandus, mis on aga üpriski eksitav. Eduard Bornhöhe „Tasuja“ on täenäoliselt raamat, mida enamik on lugenud. Bornhöhel raamatu kirjutamise ajal tõenäoliselt erilisi ajalooteadmisi aga ei olnud, kuigi võib arvata, et tänapäeva noorte teadmisi muinasajast on see oluliselt vorminud. August Mälk „Läänemere isandad“ on samuti olnud oluline raamat Muinas-Eesti sõjanduse arusaamade kujundamisel. Relvastuse ja sõjanduse seisukohalt ei ole sellele aga erilist kriitikat teha. Mait Metsanurk „Ümera jõel“...
tähtsal kohal olid siiski ka jaht ja kalapüük. Venekirveste kultuuri lähteala paiknes kusagil Dnepri ja Reini jõgede vahel. Tegemist oli indoeurooplastega. Selle kultuuri muisteid esineb kõigis Läänemeremaades. Venekirveste kultuuri asukad võisid juba teatud määral mõjutada eestlaste väljanägemist (sinised silmad, heledad juuksed). 4 2. METALLIAEG EESTIS · PRONKSIAEG (II at keskpaik e.Kr. V saj. e.Kr.) Asva kultuur sai alguse u II at keskpaiku eKr. Kõige tuntum asula sellest kultuurist on Asva kindlustatud asula Saaremaal. Siinsetel elanikel oli visa tööga kogutud juba teatud väärtusi (loomakarjad, pronks jm), mis võõrastes saagihimu võisid tekitada. Seepärast hakatigi rajama kindlustatud asulaid. Selleks piirati asula paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga.
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese koh...
paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erinevat etnilist rühmitust: põhja pool, nüüdsel Eesti territooriumil ja Läti territooriumi põhjaosas, eesti-liivi hõimud , lõuna pool leedu-läti hõimud, kes suhtlesid Skandinaavia ja teiste naaberkultuuri hõimudega.
Tööriistad: venet ehk paati meenutavad kivikirveid lihviti väga hoolikalt ja neil olid sissepuuritud silmaaugud. Paikne eluviis, karjakasvatus, põlluharimine, elatustaseme ja rahvaarvu kasv. Tekkisid üksikpered. Matmiskombed: kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendisse. 2. EESTI PRONKSAEG JA VANEM RAUAAEG · Pronksiaeg: u.1800-500 eKr. · Tööriistad: Pronks=vask+tina(sulam), metallist tööriistad olid tunduvalt parem kui kivist kiviaja tööriistad. Vanemal pronksiajal jätkus kivist tööriistade valmistamine, sest vase-ja tinamaake polnud Eestis. · Matmiskombed: Kivikirstkalmed- oli 5-8 meetrise läbimõõduga kividest ring ja selle keskele laotud rist, kuhu sängitati surnu. Laevkalmed- äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt. · Elatusalad: Karjakasvatus ja maaviljelus
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille...
Andmed inimasustuse kohta Eestis puuduvad. · Mesoliitikum e keskmine kiviaeg algas Eestis umbes 8000 a e.Kr ja kestis kuni 3000 e.Kr. · Neoliitikum e noorem kiviaeg - 3000 e.Kr - 1500 e.Kr. Jätkuvalt valmistati tööriistu kivist, kuid need olid paremini viimistletud. Õpiti valmistama savinõusid. 2 · Pronksiaeg 1500 e.Kr - 500 e.Kr. Ilmuvad esimesed pronksesemed. Kuna pronksi ei ole võimalik Eestis valmistada, on enamus tööriistu kivist. Perioodi teisel poolel hakatakse Eestis asulaid kindlustama. · Varane rauaaeg 500 e.Kr - 100 p.Kr. Raudesemeid on vähe ja ajastu sarnaneb pronksiajaga. · Vanem e rooma rauaaeg 100 p.Kr - 500 p.Kr. Rauda hakatakse tootma kohapeal. Põlluharimine muutus tähtsaimaks tegevusalaks. · Keskmine rauaaeg 500 - 900 p.Kr. Ehitati esimesed linnused
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa.............................................................
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium jagunes 9 suureks ja 4 väikseks maakonnaks, maakonnad omakorda kihelkondadeks. Mingil tasandil eksisteeris juba ka kihistatus. Ristiusku veel polnud. Naaberriikidel olid juba ka riiklikud jooned. Eestis puudud ühtne riiklik moodustis. Maakonnad ja nende inimesed koondusid kokku vaid ohu korral või selleks, et minna rüüsteretkele. Puudus maakondade
Nöörkeraamika.savipotid, kaunistatud nööritaoliste asjade jälgedega. Venekirveste kultuur.Kivikirved disainitud paadikujuliseks. Sisserännanud põhja-euroopast ja kesk-euroopast, mitte vägivaldne.Järk-järguline kokku sulamine. Sellega jõudis Balti aldele karjakasvatus ja põlluharimise algmed. Asulakohti teada palju, paiknesid veekogude kaldal.Asti, Kuramaa rannikul, Venta jõe jõgikonnas, Koivajõe ülemjooksul. Umbes 1500 eKr üleminek kiviajalt metalli aega. Pronksiaeg, see järel varane rauaeg. Pronksiaeg 1500-500 ekr.Kr-00.Pronksiaja muudatus, pronksist valmistatud esemed, puudusid vajalikud eeldused seega ei valmistatud kohapeal. Siisse toodav kaup, ehted, tööriistad ja relvad aga vähe, haruldased. Kõnelesid staatuse sümbolist.Varane rauaaeg raudesemeid ei valmistatud kohapeal vaid toodi kaugemalt.Väga piiratud levik, väiksemad esemed. Varane metalliaeg esimesed kindlustatud asulad, rahutu periood. Tagasihoidlikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
