10.Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini ärritaja e stiimul->retseptor->närvikiud->kesknärvisüsteem->närvikiud->teostuselund 11.Millest koosneb KNS, kaks refleksi, seljaaju kaks ülesannet, kaks närviprotsessi ( lünktekst) Seljaaju põhiülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga. Vahel võib liikuda info ka ainult seljaaju vahendusel,ilma peaaju osaluseta.Seljaaju teine ülesanne: vastutab tingimatute reflekside eest(Käsi läheb kuuma pliidi vastu ,tõmbame kohe ära) . Tingitud ja tingimatud KNS-is toimub kogu elutalituse regulatsioon. seljaaju -lülisambakanalis. Peaaju-koljus KNS koosneb seljaajust ja peaajust. KNS kontrollib ja reguleerib kogu elutegevust 12.3 põhjust miks ei mäleta imikuiga 1. Närvirakkude vahel on vähe seoseid 2. Puudub seostatud kõne 3. Puudub MINA tunne 13.Miks on sünnieelses arengus tähtsad 8 esimest nädalat? Sest siis moodustuvad kehaorganid 14
juhtmest liiga palju soojust ning juhe võib ,,läbi põleda" või põhjustada tulekahju. Et niisugused ootamatusi vältida, on igas korteris elektriarvesti juures kaitsmed, mis liiga tugeva voolu korral välja lülituvad. Harilikult on korterikaitsmed arvestatud 6, 10 või 15 amprile. Igal elektririistal on märgitud selle võimsus N. Riista läbiva voolu tugevuse saame arvutada valemist , kus U=220V. Näiteks elektripliidi võimsusega 880V läbib vool tugevusega 4A. Kolme niisuguse pliidi üheaegne sisselülitamine võib 10-amprised kaitsmed ,,välja lüüa". Ettevaatust! 220-voldine elektripinge võib ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel olla surmav!!!
Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu jäeti loomadele laudaks. III Iisak puhastas maapinda kividest ja kändudest ning laiendas heinamaad. Puid müüs ta külas maha. Kuldsarv (Ingeri lehm) tõi ilmale vasika, kellele sai nimeks Hõbesarv. Iisak vedas koju toidukraami, jahu, heeringaid, härgmullika, planke ja laudu. Kui ta kolmeks päevaks lahkus oli taga sündinud poeg. Külla tuli Ingeri kauge sugulane Oliine, kes kinnitas, et Kuldsarv on Ingeri oma
TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoiduainetest valmista võimalusel soe toit , eriti talvel. Külmunu...
kondiitritoodete lõikamiseks, aga sobib ka köögiviljade lõikamiseks nagu kapsas, kõrvits ja arvbuus Fileerimisnuga painduva teraga, 18-24 cm pikkune. Kala ja liha fileerimiseks. Koorimisnuga kaarja teraga, kartulite, puuviljade ja köögiviljade koorimiseks. Oivaline sokolaad ja parmesani juustu kaabeteks, samuti sobilik riknenud piirkondade eemaldamiseks viljadelt. Induktsioonpliit klaaskeraamilise pealispinnaga pliit, mille tööpõhimõte seisneb pliidi pinna all olevat pooli läbivas elektrivoolus. Pooli ümber tekib magnetväli, mis omakorda tekitab pöörisvoolud pliidile asetatud nõus. Pöörisvoolude tulemusel tekib nõu põhjas ja seintes soojus. Induktsioonkuumutuse meetodil muutub näiteks vee keetmine keskmiselt kaks korda kiiremaks ja poolteist korda ökonoomsemaks võrreldes "tavalise" keraamilise kuumutustsooniga. Luakatted Rootsilaud kasutatakse nii hommiku-, õhtu- kui ka lõunasöökide serveerimisel. Lauale
6.Lisa vahukoor kohvi ja zelatiini hulga,sega läbi. 7.Vala segu pokaalidesse. 8.Pane külmkappi. Porgandiananassi toorsalat 1.Porgand riivi ribateks. 2.Sega riivitud porgandi hulga ananass,seguahl ja sidrunihape. Lõherassolnik 1.Pane külma veega pestud lõhe keema. 2.Tükelda konservkurk 2.Pese läbi odrakruup ja pane see soolaga maitsestatud vette keema. 3.Pese ja koori porgand tee neljaks,sibul koori ja tee neljaks,rösti pliidi raual. 4.Korja puljongilt vahtu. 5.Koori ja peseporgand ja tükelda kuubikuteks. 6.Sibul koori ja tükelda kuubikuteks. Räimevorm 1.Koori,pese kartulid ja pane soolaga maitsestatud vette keema. 2.korja vahtu kartulitelt. 3.Puhasta räim. 4.Tükelda räim ribateks. 5.Kui kartulid pehmed kurna vesi ära ja pane jahtuma. 6.Koori sibul ja tükelda kuubikuteks. 7.Kloppi munad lahti. 8.Lisa piim,soolja pipar sega ühtlaseks massiks. 9.Jahtunud kartulid viiluda. 10
ELLUJÄÄMIN E Põhiteadmised ellujäämisest 2016 TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoidua...
2.37. Hakklihamasinaga töötamisel: Liha lükkamiseks laadimistaldriku avasse tuleb kasutada puust lükkepulka. Eenda liha laadimistaldriku avasse ühtlaselt ning liigse surveta. Tiguajami ja lõiketerade väljavõtmiseks töökambrist tuleb kasutada tõmmitsat või konksu. Pärast tööd pesta masinaosad kuuma veega, seejärel kuivatada. 2.38. Elektripliidi kasutamisel: Elektripliidi paigaldamisel tuleb see jalgade pikkust reguleerides loodi seada. Pliidi kõrval asuvad seadmed ja pinnad peavad olema kuumuskindlad. Enne elektripliidil tööleasumist tuleb kontrollida selle termoregulaatorit ja ümberlülitite korrasolekut. Suurimale võimsusele lülitatud elektripliite ei tohi jätta tühjaks. Pliidipealne peab olema ühtlane ja sile. Moondunud pealispinnaga pliiti kasutada ei tohi. Töö ajal lülitada plaadid alul täisvõimsusele, pärast valmistatava keematõusmist aga nõrgemale voolule
Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu jäeti loomadele laudaks. III Iisak puhastas maapinda kividest ja kändudest ning laiendas heinamaad. Puid müüs ta külas maha. Kuldsarv (Ingeri lehm) tõi ilmale vasika, kellele sai nimeks Hõbesarv. Iisak vedas koju toidukraami, jahu, heeringaid, härgmullika, planke ja laudu. Kui ta kolmeks päevaks lahkus oli taga sündinud poeg. Külla tuli Ingeri kauge sugulane Oliine, kes kinnitas, et Kuldsarv on Ingeri oma
soetamiseks võeti laenu summas 41 542,6 eurot 11 aasta peale. Laenutagasimakse summa muutub aastatega kuigi ligikaudseks summaks leidis tööautor 350 eurot kuus. Antud kinnistu kindlustus on aastas 300 eurot ning prügivedu oleneb prügikasti täituvusest 1,73 või 3,46 euri kuus. Kuna majas on ahi ja kamina süsteem siis tellitakse iga aastaselt 25 rummi küttepuid mille maksumus oli 2011 aastal 775 euri. Elektrijuhtmestik on hiljuti vahetatud. Eraldi juhtmestik on paigaldatud pliidi ning soojavee boileri toiteks. Keskmiselt tarbitakse 320- 400 kw elektrit kuus (vt joonis 5) (boiler, pliit, TV). Veele kulutab pere keskmiselt 3- 10 m3 vett kuus (vt joonis 6). 2011 aastal on kinnistuga seotud kulud 5 836,45 eurot, see võib kõikuda laenu tagasimaksest, küttepuude soetamisest ning prügiveost. Kinnisvara ligilähedaseks turuhinnaks sai töö autor 77 000 eurot, mille leidmisel võttis arvesse Jõgeva maakonna kinnistute suuruse, tubade arvu, asukoha jne.
Toidu nõusid oli laual esialgu vähe. Need olid enamasti puust. Toite pakuti vaagnatel. Taldrikute aset täitsid suured leivaviilud. Pudru ja muude vedelate toitude söömisel kasutati puust kausse, kus oli sees kolme nelja inimese söök. Kausist võttis igaüks oma lusikaga. Peale puulusika oli igal sööjal oma nuga või puust voolitud tikk. Joodi kappadest või kaanega kannudest. Neid mahukaid nõusid kasutati mitme inimese peale. Pliidi tulekuga muutusid nii laua nõud, kui toidu valmistamise nõud. Järjest rohkem kasutati plekk nõusid ja metellist söögiriistu. Kõige tähtsamad olid teravilja toidud. Kasvatati peamiselt otra ja rukkist. Kõige tähtsam teravilja toit oli rukkileib. Hapendatud tainast hakati rukkileiba hakati toiduks tarvitama juba 12. Sajand. Leiba söödi iga toidu juurde. Odra toidu sömine ulatub kaugele minevikku püsis olulisena 19 sajandini. Odra tangust ja jahust keedetud
Sisu Sisu.............................................................................................................................................................1 NOAD........................................................................................................................................................1 LÕIKURID ja ABIVAHENDID LÕIKAMISEL......................................................................................4 KÄÄRID....................................................................................................................................................5 G/N NÕUD................................................................................................................................................7 PANNID.................................................................................................................................................. 11 KEEDUNÕUD..............................
raamatut ostma - raamatupoest valis tütar välja laste juturaamatu, salme ta ei tahtnud lugeda, raamat pealkirjaga "Sõit mustikametsa" - kui ema küsis müüjalt lapsele ûht ruudulist ja üht joonistusvihikut, siis nähvas müüa, et maalastele nad vihikuid ei müü, mispeale ema lubas tütrele 1 raamatu veel osta - "Kuidas Jaromil oma õnne leidis", siis suunduti taas bussile ja koju - koju jõudes nägid nad vanaema, kes istus pliidi ees, köögipõrandal vedelesid 3 kana pead, kes olid kellegi tundmatu poolt hukatud, sulgi ei tohtinud raisku lasta ja nii asuti kanasid kitkuma, koer Tommi sai kanapead endale närimiseks - tütar luges vanaemale ja emale oma uut raamatut ette samal ajal, kui teised toimetasid - saabus isa komandeeringust, kes uskus, et kasuliku ja ilusaga saab võidelda kahjuliku ja inetu vastu, talle meeldis õunapuid istutada
Et teha seda turvaliselt tuleb järgida väga rangeid reegleid, mida olen iseendale kehtestanud. Oma kodus laste hoidmine tähendab, et seal asuvad lastega samades ruumide pliidid, pesumasinad, televiisorid, erinevad väikesed köögimasinad. Selleks, et tagada lastele turvaline keskkond jälgin, et pliit oleks väljalülitatud, pliidi nupud on sissepoole lükatavad ning kaitstud lastelukuga, uksed aga on kuumakindlad. Veekeetja juhe ei tohi mingil juhul jääda lapsele kättesaadavasse kõrgusesse ning peale vee keetmist tühjendan veekeetja. Televiisor on kinnitatud seina külge, lapsel puudub võimalus seda kätte saada. Samuti on kõik kodukeemia ja ravimid lastele kättesaamatutes
liikumise languse ning Tulekolle laotakse üldiselt ühtlaselt soojamüüri ulatuses langeks tõmme. Suitsugaasis punasest tellisest. Ahjudes ja tuleb suitsugaaside on alati küllalt palju veeauru, kaminates on soovitav kolde liikumiskiirust tõsta, seda liigsel jahtumisel võib sisemise voodrina kasutada võimaldab lõõri ristlõike veeaur temas kondenseeruda samottellist ( ¼ kivi). vähendamine. Pliidi korstna siseküljele ja Ahjudes laotakse tulekolde kasutamine on rohkem toimuks pigi eraldumine lagi võlvina. Suitsukäigud on mõeldud kiire kuumuse korstnast väljapoole.skeem põhilisteks soojusvahendus saamiseks pliidi plaadil, 10.2. kondensaadi oht tekib kohtadeks. Iga kolle peaks soojamüüril on ka siis, kui lõõr on liiga suur( võimaldama mingil teisejärguline, täiendav
Aleksandrile. Aleksander küll ei mäleta, et ta oleks Eldaga pastori juures käind nimesid kirja panemas. Ta ei armasta Eldat. XVIII Pulmapäev läheneb mehed (töökaaslased) valmistuvad peoks. Enam ei käi mehed joomas, vaid hoiavad raha kokku, et osta uued kuued. Pulmapäeval tulevad külalised hunniku kinkidega, Indu peremees saab selle eest raha. Peremees veab küik kingid aita. Külalised muutuvad kärsituks, sest neil on kõhud tühjad. Ekke märkab, et pliidi all pole tuldgi. Külalised tahavad ära minna, nad on vihased ja solvunud, sest peavad oma raha eest endale süüa ja juua ostma. Naised panid tuled alla ja osad sõitsid kaupmeeste järele, et osta süüa ja juua. Indu talumees hakkas raha arvestama, kuuleb kõrvalt talust pillimängu ja on vihane, et teda ei kutsutud. Elda oli oma pulmatoa korda sättinud ja oli kurb, et teda nii oli koheldud ja hakkas nutma. Elda mees pani naabertalus pidu. Aleksander kutsus
(Berry, 2007) Toiduvalmistamisele ning külmikute ja pesumasinate kasutamisele kokku kulub pool kodus tarbitavas elektrist. Seega säästlikumate variantide leidmist tuleks esialgu alustada just köögist. Mõistlik oleks kaaluda gaasipliidi soetamist – selle energakulu on küll veerandi võrra suurem, kui elektripliidil, aga tarbitud energia hind on neli korda odavam. Võimaluse korral oleks kõige targem variant kaaluda hoopis puudega köetava pliidi soetamist. Mikrolaineahju terviseteemaliste küsimuste üle on juba kaua arutletud, kuid kindlasti on energia säästmise mõttes mikrolaineahi tõhusam kui tavaline ahi: toitude sulatamiseks ja ülessoojendamiseks kulub 20% vähem energiat. Wc-paber on näiteks üks väheseid asju, millest ei suuda inimene ka hea tahtmise juures paraku iial loobuda; see lihtsalt on asi, ilma milleta meie kultuuriruumis ei saa. Keskmiselt kulutab inimene aastas 14 kilo tualettpaberit
muinasjuttude raamat lastele "Kokku kolm juttu" (1974), mis sisaldab äraspidiseid versioonekolmest karust, kolmest põrsakesest ning Lumivalgekesest ja seitsmest pöialpoisist. (Lepik, 2001) Lasteraamatus "Lugemik-lugemiki" on Rummo loonud põnevaid sõna- ja mõttemängulisi luuletusi. Fantaasialennukate luuleridadega annab autor edasi lapse lustakat seebivahu söömisega vanniskäiku, sõelaga jõe peal ujumist ning loob luulepildi kodus pliidi peal elavast linnust. Raamatus on huvitavaid keelemängulisi leide, mis pakuvad väikesele lugejale palju avastamisrõõmu. 2004. aastal ilmunud lasteraamat ,,Vannituba" sisaldab endas kaunite värviliste piltidega illustreeritud luuletust lõbusast vanniskäigust. 3.KOGUD JA LUULENÄITED 3.1 Ankruhiivaja Esikkogu ,,Ankruhiivaja" ilmus 1962 ,,Noorte autorite" I kassetis. Raamatut läbib optimistlik ja nooruslik meeleolu
agregaati, õhu juurde- ja äravoolu seadet ning isoleeritud kanaleid juurde- ja äravooluks. Pärast paigaldust peaks kompetentne spetsialist kontrollima paigalduse korrektsust. Tulemus ei pruugi olla päris kindel, kuna teatud alarõhk jääb alati alusplaati. See abinõu on sobilik, kui radoon tuleb nii maapinnast kui ka ehitusmaterjalist. FTX-süsteem nõuab suuremaid sisselõikeid ehitisse, aga annab samas märgatavalt parema õhu elamutes. Äravoolu ventilatsioon paigutatakse nt. pliidi kohale (nn. maitseaineriiuli ventilaator), lakke (laeventilaator), pööningule (isoleeritud kanalventi-laator). Ventilaator imeb õhku köögist ja niisketest ruumidest. F-ventilatsiooni eeliseks on see, et selle paigaldus on odav, samas tuleb paigaldada ka kanalid ja värske õhu ventiilid, tulemuseks on suurenenud õhuvahetus, mis muudab küttekulud suuremaks. [ 2 ] 4.1.4 Radoonitorustik Nii uutes kui vanemates elamutes on tüüpiliseks sisseimbumise kohaks vundamendi sokliosa ja
• Liha lükkamiseks laadimistaldriku avasse tuleb kasutada puust lükkepulka. • Eenda liha laadimistaldriku avasse ühtlaselt ning liigse surveta. • Tiguajami ja lõiketerade väljavõtmiseks töökambrist tuleb kasutada tõmmitsat või konksu. • Pärast tööd pesta masinaosad kuuma veega, seejärel kuivatada. 5 4.27. Elektripliidi kasutamisel: • Elektripliidi paigaldamisel tuleb see jalgade pikkust reguleerides loodi seada. • Pliidi kõrval asuvad seadmed ja pinnad peavad olema kuumuskindlad. • Enne elektripliidil tööleasumist tuleb kontrollida selle termoregulaatorit ja ümberlülitite korrasolekut. • Suurimale võimsusele lülitatud elektripliite ei tohi jätta tühjaks. • Pliidipealne peab olema ühtlane ja sile. Moondunud pealispinnaga pliiti kasutada ei tohi. • Töö ajal lülitada plaadid alul täisvõimsusele, pärast valmistatava keematõusmist aga nõrgemale voolule
Helvi vanemad tutvusid kiigepidudel, mis olid sel ajal moes. Nad abiellusid 6.märtsil 1926- aastal. Noorpaar asus elama Helvi vanaisa majja, mida kutsuti Taneli toaks, vanaisa nime järgi. Helvi sündis 23.aprill 1928 aasta Taneli toas. 1.2 Vanaisa maja Maja oli õlgkatusega ja jagatud ristipidi kolmeks. Paremal oli köök, keskel kamber ja vasakul ait eraldi sissekäiguga. Köögis paremal pool oli laudpõrand, vasakul uksest pliidini tellistest kivipõrand. Pliidi ja ahju ees olid põrandas suured lamedad põllukivid.Olid ka kõrval hooned ja suur õunaaed (Lisa 1 punkt 1). 1.3 Lapsepõlvekodu Helvi lapsepõlvekodu asus Saadjärve vallas Suursöödi talus, mis kandis nime Jõe talu. I Eesti Vabariigi ajal jagati Suursöödi talu osadeks. Helvi vanemad said sellest ühe osa, 12 ha. Põllumaa asus kohe vastu Laeva valla piiri, seega kõrvuti tema vanaisa maaga. Heinamaast osa oli Laeva jõe äärne luht, teine osa 1,5 km kaugusel olev metsaheinamaa nn.
Köögiviljapuljongi keetmiseks võetakse 1 osa köögivilja kohta 2 osa vett. 1. Köögivili pestakse, puhastatakse, tükeldatakse ja asetatakse külma vette. 2. Puljong kuumutatakse kiiresti keemiseni, korjatakse vaht. 3. Keedetakse 12 tundi. 4. Puljongil lastakse selgida ja seejärel kurnatakse. 5. Jahutatakse kiiresti jahutuskapis. Kasutatakse suppide valmistamiseks, lihtsalt eelroana. 25. Kuidas käitud kui köögis süttib rasv? Kui on pliidi peal siis proovin summutada tulekindla tekiga mis peaks igas köögis olema. Kui on panni peal siis summutan kaanega. Vett mitte mingil tingimusel panna. 26. Pruun lihapuljong. Pruunide kontsentreeritud puljongite valmistamiseks pruunistatakse liha ja konte enne keetmist ahjus pannil +225 0 C juures 40 minutit. Seejärel röstitakse samas maitseköögiviljad ja lisatakse veidi tomatipastat, kuumutatakse läbi. Nii saadakse puljongile tugevam maitse ja pruunikas värvus.
{62499}{62553}Tere.|- Tere. {63103}{63155}Mul hakkab varsti külm. {63387}{63430}Võta palit maha. {63549}{63613}Oi, nii raske!|- Jah, sellised nad on. {64136}{64195}Süüa tahad?|- Ei, ei taha, ma just sõin. {64201}{64274}Meil oli poistega mõisas|väike pidu esimese võidu puhul. {64305}{64383}Ma tean seda, aga ma ei teadnud,|et sina seal oled. {64511}{64560}Ma tulen kohe tagasi. {65162}{65211}{y:i}Käterätik on pliidi kõrval. {66149}{66200}Mu ema ja isa. {66234}{66341}Kus nad on?|- Neid ei ole enam. 1905. aastal. {66353}{66404}Tule nüüd,|hakkame teed jooma. {66942}{66996}Ma jumaldan vaarikateed. {67018}{67079}Mind on vist üldse ära hellitatud.|- Sind? {67086}{67133}Onu lubab mul teha kõik,|mis ma tahan. {67137}{67184}Aga mul on vanem vend,|nagu sa tead. {67188}{67285}Tema on minu jaoks kõik.|Ta lihtsalt armastab mind! {67380}{67454}Mis sa naerad?|- Ei midagi.
kiirenduseks. Kiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset kiirendust nimetatakse kõnekeeles aeglustumiseks. Kui kiiruse muut on võrdsete ajavahemike puhul võrdne, on tegemist ühtlase kiirendusega. Üldjuhul on tegu mitteühtlase kiirendusega. 29. Milles on aine ja välja erinevus? Looduses vaadeldavad objektid esinevad kahel peamisel kujul. Näiteks raamat, veekogu, nutitelefon ja inimkeha on ainelised. Samas valgus, mida me näeme ja kuuma pliidi soojuskiirgus, mida me käega tunneme, on väljalised. Looduse kaks erinevalt käituvat põhivormi on aine ja väli. Aine all mõistetakse füüsikas kõike seda, millest koosnevad kehad. Ainelised objektid võtavad alati enda alla mingi ruumi, kuhu teisi samalaadseid objekte asetada ei saa. Aine tõrjub teist ainet. Aine hulka saab määrata aineosakesi loendades või vastava ainekoguse massi määrates. Lisaks koosnemisele ainest ja mõõtmete omamisele on kehade omadusteks
niisiis, see on (s.o), see tähendab. Nt Lapsed tulevad koolist, järelikult on tunnid läbi saanud. Mina tahaksin punast õuna, aga tema tõi mulle hoopis kollase õuna. 2) põimlause osalaused üksteisest, nt See, et keegi meist ei ole ilmeksimatu, on päevaselge. Poiss ütles, et tal pole aega, ja läks edasi. Sama astme kõrvallauseid ei eraldata komaga, kui neid seovad sidesõnad Ja, ning, ega, või nt Ema käskis Anul vaadata, et piim üle ei keeks ega väike vend end pliidi vastu ära ei kõrvetaks. 3) otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest, nt: ,,Muril on kirbud," ütles Mari 4) kiilud, nt Uus poiss, räägitakse olevat väga kehv õpilane KOOLON PANNAKSE 1) saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele, nt Mart nõudis juba ukselt: "Ema, kas toit on valmis" 2) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette, nt Julius ja Maria on ikka üks paras paar: töötegijat kummastki pole, tühjade juttude ajamise peale on aga mõlemad meistrid.
Lõuna eestis püüti ehitada uusi elumaju. Eeskujuks linn, agul ja alevikes olevad puumajakesed. Neil oli ka kividest vundament. Linnamood avaldus ka toa sisustuses, hakati ostma vabrikumööblit või lasti seda kohapeal tisleritel teha. Seinasängist sai voodi. Kirstust sai kapp ja kummut. Pinkideasemele tulevad toolid. Tuba valgustati petrooliumlambiga. Puit nõud asendusid savist ja bajanssiga. Varem tehti süüa lahtisel koldel, nüüd tehti pliidi peal. Enne tehti suurtes kogustes pajas. Nüüd sai praadida jms, popiks söögiks muutusid praetud liha, muna, pannkoogid. Agana leiva asemele tuli korralik puhas rukkileib, peenleib, lääne- Eesti saartel magushapu leib. Olulisele kohale tuli kartul. Varasemate tanguputrude asemele/kõrvale tuli riisi ja mannapuder. Näiteks seente söömine liikus ida-Eestist läände. Lõuna Eestist mujale kohupiim,veritangu vorstid, mulgipuder.
kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse. Põletuste põhjuseks saavad olla kuum toit ja joogid, pliit ja praeahi, küttekehad ja lahtine tuli, kuum kraanivesi ja elekter. Seepärast on vajalik alati kontrollida lapsele antava toidu ja joogi temperatuuri, kaitsta kuuma pliidi ja praeahju eest, lapsi ei tohi jätta omapead küdeva tahke- või õliküttega ahju juurde või kaminaruumi, kontrollida vannivee temperatuuri enne lapse vanni panemist. Äärmiselt oluline on pöörata tähelepanu elektrilöögi ohtude kõrvaldamisele ruumides, kus viibib laps. Tuleb kontrollida, et elektririistad ja juhtmed oleksid korras ja terved ning elektrivoolu allikast lahtiühendatud ajal, mil neid ei kasutata. Raske on ette näha mingi uue kehalise oskuse tekke aega
On olnud aegu, mil nad Juhaniga kordamööda komandeeringutes käies veetsid teineteiseta kokku kolm kuud aastas. Aga kõik kojutulemised on olnud äraolekuid väärt. Kui kaalukamatest üllatustest alustada, siis kinkis üks teisele remonditud magamistoa ja sai mõne aasta pärast vastu värskelt plaaditud WC. Juhani viimane naasmine paneb riigi parimad kojuootajad aga üksteisele vandeseltslaslikult silma pilgutama. Krista köhatab: "Mehel on ju kohutavalt igav, kui iga päev seisab pliidi ees singirasva järele lõhnav naine, kes pole jõudnud juukseid pesta. Kitlit ma küll ei kanna, aga pussakas olen vahel ikka." Rohkem vihjeid ei anta, jääb üle ainult aimata. Äkki lateks ja käerauad? Kajandud naeravad nii, et maja väriseb, ja lubavad mul kirjutada, et võib-olla tuleb kunagi tõepoolest k õ i k vahendid mängu panna, aga esialgu ... No esialgu lepime tõe huvides määratlusega "romantiline õhtu kahele".
Koduseks maitseainete kimbuks või seguks soovitan tüümiani peterselli, majoraani, estragoni, haraputke kõiki võrdsetes kogustes. Veel üks praktiline nõuanne: peenestatud segust teha parajad portsud filterpaberisse või marlisse (olenevalt peensusastmest) niidiga kinniseotult. Nii võib hoida valmistoidus ja niidi otsapidi välja tõmmata. Eriti kasulik on see puljongi ja selgete suppide valmistamisel. Tänavu olen saanud oma aiast juba kolmandat saaki. Pole kahju murda oksakesi pliidi kõrvale toa lõhnastamiseks ja silmailuks. Tüümian ehk aed-liivatee Taim on tuntud vanas Kreekas, Egiptuses ja Idamaades. Suure tervistav toime on meel, mis on korjatud liivateega kaetud nõlvadelt. Liivatee on iidsetest aegadest olnud lugupidamises, seda tunnistab ka tema kasutamine usurituaalidel. Tema ladinakeelne nimetus thymus on tuletatud sõnast "hing", "eluhingus", sest liivateel olevat võime anda inimesele elu tagasi. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu
Odavaim pesukuivatus saavutatakse pesunööril, seda nii suvel kui talvel. Lisaks saab osav perenaine välisõhku kasutades ka pesule meeldiva värske lõhna. Nõudepesumasin säästu saame sobivaima kasutusreziimi valikuga masina täieliku koormamisega, lihtsaima võimaliku programmiga, jättes ka ära kuivatustsükli. Toiduvalmistamine ei kujuta majapidamise elektritarbes küll olulist kogust, kuid seegi võib võrdse suurusega peredes mitmekordselt omavahel erineda. Pliidi või eriti ahju säästlik kasutamine eeldab, et ühe üleskütmisega valmistatakse järjest või korraga mitu rooga, kasutatakse tasase ja puhta põhjaga kaanega varustatud potte ning panne, mille suurused vastavad keeduplaadi mõõtmetele. Ka väikeste veehulkade puhul kasutagem plaadist suuremat potti, et osa soojust ei läheks kasutult kastrulist mööda. Vee keetmiseks tuleks soovitada elektrikeedukannu. Ühe liitri vee kuumutamiseks pliidil kulub 2 korda rohkem elektrit kui kannus.
niisiis, see on (s.o), see tähendab. Nt Lapsed tulevad koolist, järelikult on tunnid läbi saanud. Mina tahaksin punast õuna, aga tema tõi mulle hoopis kollase õuna. 2) põimlause osalaused üksteisest, nt See, et keegi meist ei ole ilmeksimatu, on päevaselge. Poiss ütles, et tal pole aega, ja läks edasi. Sama astme kõrvallauseid ei eraldata komaga, kui neid seovad sidesõnad Ja, ning, ega, või nt Ema käskis Anul vaadata, et piim üle ei keeks ega väike vend end pliidi vastu ära ei kõrvetaks. 3) otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest, nt: ,,Muril on kirbud," ütles Mari 4) kiilud, nt Uus poiss, räägitakse olevat väga kehv õpilane KOOLON PANNAKSE 1) saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele, nt Mart nõudis juba ukselt: "Ema, kas toit on valmis" 2) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette, nt Julius ja Maria on ikka üks paras paar: töötegijat kummastki pole, tühjade juttude ajamise peale on aga mõlemad meistrid.
tunde. Positiivne karistus – käitumisele järgneb ebameeldiv stiimul, mis vähendab tulevikus käitumise kordumist. Näiteks juhi kiiruse ületamine toob talle trahvi või käsi saab kõrvetada kui puudutada kuuma pliiti. Seeläbi väheneb kiiruse ületamise või kuuma pliidi katsumise tõenäosus. Negatiivne karistus – käitumisele järgneb meeldiva stiimuli eemaldamine, mis vähendab tulevikus käitumise kordumist. Näiteks laps pannakse koduaresti halva käitumise eest ning edaspidi väheneb seeläbi halvasti käitumise tõenäosus. 3
Kannatanu toimetatakse kiiresti haiglasse. Talle antakse rohkesti juua. Raskekujulise põletuse korral helistatakse hädaabi telefonil 112, mõnikord on vaja juba sõidu ajal alustada tilgutusravi. Põletuse korral ei tohi õnnetuskohal ise ville avada, eemaldada nõge ega nahale kleepunud riidetükke, määrida põletushaavadele salve ja kreeme, raputada pulbreid ega asetada vatti. 6. Põletuste vältimine Vältida ohtlikke olukordi põletust põhjustavate ainetega, esemetega, tulega. Kuuma pliidi juures ja keeva veega anumate tõstmisel-nihutamisel peab olema väga ettevaatlik. Kui peres on väikesi lapsi, siis peab neile võimalikult vara selgeks tegema tule ja kuuma veega seotud ohud. Tuletikud olgu lapse eest peidetud. Väikelapsele on ohtlik iga lõke, kaminatuli või õuegrill, nende läheduses ei tohi last jätta järelevalveta. 15 KÜLMAKAHJUSTUSED 1. Külmumised
valmistama läks: pulmaliste laulma hakates puhkes Urmas täiesti lakkamatult nutma tal olid nimelt ülitundlikud kõrvad. (Ibid, lk 6) Mõne aasta pärast asusid nii ema kui ka isa koos elama Hagudisse, Purila sovhoosi Seli osakonda, kus 21. juunil 1962 sündis Urmasele õde Lea. Isa poolt tõmmu nahavärviga tüdruk meeldis Urmasele ning ta väljendas seda nii, et viis õe säravvalge laia pitsiga tekile pliidi alt pisikeste peotäite kaupa tuhka, moodustades tüdruku ümber uhke tuhakuhjakestest auringi. Sellest ajast peale oli neile südamelähedane kõik, mis kaudselt tulega seotud (näiteks meeldis neile erinevaid kodus leiduvaid esemeid praeahju ja tahmaluugi kaudu korstnasse panna, samuti end nõega kokku määrida ja sellisena tantsida). Tuld ennast Urmas aga väiksena ei puutunud. (Ibid, lk 6-7) 5
v kadu labiaalvokaali kõrval; sõnaalgulise konsonantühendi puudumine; Mitmed läänelised jooned ulatuvad keskmurde alale: o NA de-mitmus, õlaDe ‘õlgade’; o pluurali 3. pöörde tugev aste, nt teGevaD; o n-kujuline nud-partitsiip, nt oln ‘olnud’; o mb mm, nt lammaD ‘lambad’; o TA inessiiv; o ja – jä ning er – är, nt jäGu, pära; Palju jooni on levinud endise Põhja-Viljandimaa murrakutesse: o las ja lit klaasi ja pliidi asemel; o v-kaolised sui ja kaei; o kiBi ‘kibi’, eDeB ‘edev’, metses ‘metsas’; Kontaktid lõunaeesti murretega: o kippe : kiBeDa, o makka ‘magan’; o sattaB ‘sajab’; o sisekadu: otsma, kikma; o tunnuseta infinitiivid, nt istu ‘istuda’, otsi ‘otsida’; o saava käände lõpp on s, nt suures mehes ‘suureks meheks’; Rootsi mõjud! Tähtsaimad erijooned Hääldus v – b enamasti vokaalide vahel, nt kõBa kiBi ‘ kõva kivi’;
haiguslike muutuste iseloomule ajus. RHK-10, Psüühikahäired (F): F0 orgaanilised psüühikahäired (nt. dementsus) *Kuidas dementsust edasi lükata? küsida, mis maailmas toimub, mis on uudistes, mis on juhtunud jne, mis hinnaga asjad poes on jne -> pangu asju kirja jne. *Lähed kodust ära -> siis tagasi -> äkki jäi pliit sisse jms -> ütle kõva häälega välja ,,lülitan nüüd pliidi välja" jne. F1 psühhiaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) *Ajus olevate ülekannete häired tekivad. F2 psühholoogilised häired (nt skisofreenia) F3 meeleoluhäired (nt depressioon) F4 ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid F6 isiksusehäired, muud käitumishäired
puudub regulaarne prügiveoteenus? Ettevaatust kodus põletamisega.Majades, kus on küttekolle või muu põletamisvõimalus, kiputakse vähemalt osa jäätmetest ära põletama. Kuid ettevaatust! Kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Plastide kodus põletamist tuleks täielikult vältida. Kui nende puhul üldse erandit tohib teha, siis vaid polüetüleenkilest ja polüpropüleenist (näiteks leivakotid) pakenditele, mida võib pliidi all või ahjus väga väikestes kogustes põletada. (Polüetüleenesemeid tunneb ära selle järgi, et need tunduvad katsumisel rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna.) Oht tervisele ja keskkonnale.Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril ja puuduliku tõmbega, on ohtlik, sest osa plaste ei põle ära, vaid aurustuvad ja võivad kondenseeruda korstnas
Tabel 1). Hoonel on sisemise äravooluga katuslagi, millele on kalle i=1:20 antud kergkruusaga ning soojustatud Isoveri jäiga soojustusplaadiga. I korruse ning keldri põrand asuvad maapinnal ning on soojustatud tihendatud kergkruusa ning EPS soojustusega. Hoonet köetakse tsentraalkütte kaudu ning radiaatorite ning põrandaküttetorudega märgades ruumides. Maja ventilatsioon on mehaaniline ning on asetatud iga ruumi akende kõrvale ning kaetud. Köögis on pliidi kohal kubu. Hoonet varustatakse veega ning reovee ärajuhtimiseks vajalik teha liitumine Virtsu olemasolevatesse veetrassidesse. 2. HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 2.1. Hoone parameetrid · Hoone pikkus 31,02 m · Hoone laius 13,02 m · Korruse kõrgus 3,3 m
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskor...
Justin aga räägib, et kui nii siis nii, nüüd tuleb korraldada suuremad pulmad. Aleksander ei taha seda mitte kuidagi uskuda, aga no mis tal üle jääb. Pulmapäev läheneb, ning mehed valmistuvad selle vastu tõsiduse ja pidulikkusega. Nad on linnas, et osta Aleksandrile uus kuub, püksid ja vest. Päevapeale lähevad Elda ja Aleksander preestri juurde. Külalised on saabunud aga Peedrega hoovipeale, tuues endaga kaasa liha, küpsetisi ja jooki. Ühel hetkel ütleb aga Ekke, et pliidi all pole tuldki, et peremees ei pakugi meile süüa ega siin toimugi mingit pidu. Samal ajal tulevad hoovi kaupmehed, kellele peremees Indu külaliste poolt toodud kingid kõik maha müüb ja selle eest hulga raha saab. Külalised vaatavad seda kõike imestunut pealt ega oska midagi öelda, enne kui nad millestkist arugi said olid juba kaupmehed läinud. Külalised aru saanud, et ega Indu midagi oma tütre
Hakati pöörama tähelepanu ka elamute ja aitade välimusele. Kandenurki, tugiposte, murispuude ja sarikate otsi kaunistati mitmesuguste lõigetega jne. Eluruumide välisukse ette ehitati madal viilkatusega trepikoda, algselt pigem lahtised, katus toetas sammastele, uuemad tehti kinnised, sageli suurte klaasakendega. Kõige rohkem muutus rehielamuehitus. Propageeriti rehielamute paremaks muutmist ja eriti korstnate ehitamist. Uute küttekollete pliidi, soemüüri ja lõõridega ahju ning korstna ehitamisega muudeti kambrid kogu aastaks soojadeks ja suitsuvabadeks eluruumideks, kuhu elu rehetoast kandus, rehetuba jäi esmajoones majandusruumiks. Vanade kambrite asemele hakati ehitama uusi ja avaramaid. Peamiselt Lõuna-Eestis suurendati kambrite arvu neljani ja üks neist muudeti köögiks. Mujal ehitati mitmel pool rehetoa ja kambrite vahele risti hoonet pikk ja kitsas köök.
Kala on küps, kui selle temp. On 60kraadi, liha ei ole enam läbikumav ja uimed eralduvad kergesti. 8. Kuidas keedetakse kalu jahtuvas vees? Väiksemaid kalu ja portsjontükke. Vett võetakse 1kg kohta 3 l ja 10-20g 1 l vee kohta. Vesi kuumutatakse keemisieni, lisatakse maitseköögiviljad ja maitseained ning keedeetakse mõni minut. Kalad pannakse keedu potti ja valatakse peale maitsestatud vedelik. Pannakse kaan peale ja ja tõstetakse pliidi äärele. 9. Missuguste lisanditega serveeritakse keedetud kalu? Keedetud kartulid, kartulipuder, kartulipüree, keedetud ja hautatud köögiviljad, köögiviljapüreed, sõmer riis, makaronitooted, hollandi kastmed, bearnooskastmed, dijooni kaste, heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmed, maitseroheline ja maitsetaimede ürdid, sidrun, toorsalatid, kooreta keedetud munad, munahüübed. 10. Kuidas praetakse kalu väheses, rohkes rasvas? Praetakse väheses rasvas ja fritüüris. 11
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv...
Kaassõnad jagunevad sõltuvalt paiknemisest käändsõna suhtes pre- ja postpositsioonideks e ees- ja tagasõnadeks. Neid kasutatakse koos nimi- või asesõnadega käändefunktsioonide väljendamiseks ja rõhutamiseks. Semantiliselt on kaassõnad semantiliste rollide, st tegevuse ja selle osaliste seose vormistajad. Funktsioonist lähtuvalt on neid nimetatud ka suhtesõnadeks. Sisuliselt võivad kaassõnad väljendada: 1) ruumi- ja kohasuhteid, nt laua alla, pliidi ees 1a) suunda väljendavad kaassõnad, nt alla, alt, taha, taga, tagant 1b) ruumilist piiri väljendavad: kuni, saadik 1c) liikumise teed väljendavad: kaudu, mööda, pidi, üle 2) ajasuhteid väljendavad, nt sõja eel, aja jooksul, enne lõunat 2a) ajalist määratlust osutavad: aegu, enne, pärast 2b) ajapiiri väljendavad: peale lõunat, kuni õhtuni 2c) kestust väljendavad: läbi (päev läbi)
Nad käivad seal edasi igal reedel. Kohus on läbi- see ei olnudki nii hirmus. Kohus on lihtsalt väikene koosolekusaal kus ta Ragnar Lehoga tõtt vaatas ja otsus ette loeti. J saab kogu talle kuuluva 10 tuhat krooni ja moraalse kahju eest 8 tuhat viissada krooni. +25 J vaatab Kreetega telekat, kui mingite mütsatuaste peale arvab, et koer tahab tuppa saada, ukse taga pole aga kedagi, hoopis esikupõrandal on maas paar kööginuga. Ema oli tahtnud neile märku anda, et nad pliidi kinni keeraksid, sest piimasupp keeb üle- ta ise rääkis telefoniga. Kreete arvab, et ta ikka on seebakas tõesti. J keelab teda, et ta vaiksemat võtaks, aga Kreete hoopis käratab emale- ,,Ära hakka jälle ulguma, muud sa teha ei oska!" nii et ema võpataba ja värisema hakkab. Kreete läheb esikusse välisriideid selga panema. J keelab teda, et aitab sellset ära jooksmistest- ise tekitas probleemi, tegele nüüd sellega.
Surmapõhjus: loomulik surm 4.65. Justin Juurefeldt Sünnikoht: Harala Olemus: püüdis ennast veenda selles, et tema kuritegu on igati õige; pidas end inimelu üle otsustajaks, kes oskab välja valida õige lõngaotsa ja valesid kõrvaldada; Filosoofia: Kui lõngakeral on mitu otsa, tuleb sealt kõige õigem välja otsida. Lugu: 1946. aastal läks ta Johannaga detsembrikuuhommiku pimeduses loomade jootmise aegu Parvele vargile. Kasupoeg oli linnas koolis -- seega oli paras aeg. Köögis pliidi ees tapsid nad perenaise ja peremehe. Nad toppisid viljakottidesse villad, lõnga, riided, liha, katkise söetriikraua ja vähese leitud raha. Perekond: naine Johanna Juurefeldt 24 Surmapõhjus: loomulik surm 4.66. Johanna Juurefeldt Sünnikoht: Harala Olemus: süüdimatu; arvas, et tema pole tappes ja varastades midagi halba teinud; enesekindel; julm; Lugu: Kakskümmend aastat pärast vargust läks Johanna Tartu turule Parve rahva kraami müüma
olla isegi nii ulatuslik, et võib tekkida korstna ummistus. Tahma teket ja kogunemist lõõri sisepinnale soodustab ka mittetäielik põlemine, näiteks kui köetakse poolsuletud siibriga või takistatud õhu juurdevooluga. See takistab põlenud gaaside äravoolu ja põlemiseks vajaliku hapniku juurdevoolu. Ka siseruumides esines põlevmaterjali ja asjade kuhjamist soojamüüri või ahju ümbrusesse (vt. Joonis 2.36 vasakul). Selline tegevus on riskantne ning suurendab tuleohtu majas. Ahju, pliidi ja kamina esine puitpõrand tuleb võimalike sädemete ja ahjust väljakukkuvate põlevate tukkide eest katta metall- või betoonplaadiga ahjusuu ees. Joonis 2.36 Potentsiaalne oht tulekahju tekkeks on küttekeha peale ja ümber kuhjatud asjad (vasakul). Puitpõrand tuleb kaitsta võimalike sädemete eest metall- või betoonplaadiga ahjusuu ees. Vastavalt Tuleohutuse järelevalve aastaraamatule 2008 on hukkunutega tuleõnnetused
Hommikul söödi õhtusöögi jäänuseid. Kõrvale joodi suvel hapupiima ja talvel kalja. Õhtul söödi N ja P suppi, K ja L putru, ülejäänutel päevadel midagi muud. Supp oli parem toit kui puder. Söögikordade vahele võeti tihti ooteid eriti suvel. Tihti võeti toit heinamaale kaasa. Kadus ühest nõust söömine, igaühel oli oma nõu, kasutusele võeti noad ja kahvlid, puunõud. Esialgu olid need küll ainult pidupäevadel kasutatavad, alles hiljem muutusid argipäevasteks. Pliidi kasutuselevõtuga võeti kasutusele ka liha praadimise võte. Hakati tegema ka kastet kartulite jaoks. 1880-datest hakkasid taludesse jõudma ka kohv, tee ja suhkur. Kohv oli kallis ning seda segati tihti siguri või viljaga tekkis viljakohv. Toidumaailma uuenemisega hakkasid ilmuma ka eesti keelsed kokaraamatud mõnikord jagati kokandusega seotud nõuandeid ka ajalehtedes. Hakati tegema kotlette, pannkooke, moose, kompotte (tekkisid väiksed aiad, kus kasvatati marju), omletti, puljong.
Mäng Õpetaja näitab kiiresti erinevate kodumasinate pilte, lapsed arvavad ära ja nime- tavad, mis oli pildil. 110 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 22. MIDA EI TOHI TEHA? Kuulamine Ole ettevaatlik! Ole tähelepanelik! Vaata, mida ei tohi teha. Need on tikud. Ära võta tikke! See on ohtlik. See on nuga. Nuga on terav. Ära võta nuga! See on pliit. Ära keera pliidi nuppu! See on ohtlik. Siin on aken. Ära tee akent lahti! Kass kukub aknast välja. See on võõras inimene. Ära tee ust lahti! See on ohtlik. See on kraan. Ära jäta vett jooksma! See on ohtlik. See on väike laps. Ütle talle, mida ei tohi teha: "Ära puutu seda! Ära võta seda! Ära tee nii!" Kordamisel: Laps võtab tikud. Mida sa ütled talle? "Ära võta!" Lapsel on nuga käes. Mida sa ütled talle? "See on ohtlik, nuga on terav." Laps keerab pliidi nuppu
Seejärel asetada ahjuplaadile foolium, selle peale rest ning tomatid panna restile lõikepinnaga allapoole ja kuivatada 110°C juures 7-8 tundi. Säilitada korralikult suletavas purgis oliiviõlis; sobib lisada ka maitseaineid. Maitse- ja ravimtaimede kuivatamiseks sobib pime, kuiv, soe, puhas tuuletõmbega ruum, mis võiks olla ka ventileeritav. Päike rikub maitsetaimede värvuse ja päikese kuumuses lenduvad ka eeterlikud õlid. Samuti ei ole maitsetaimede kuivatamiseks sobilik pliidi või ahju soojus. Mõnesid maitsetaimi sobib kimbus kuivatada, mõnede jaoks on vaja kuivatusreste. Nii värsked kui ka kuivatatud maitsetaimed sisaldavad eeterlikke õlisid kõige rohkem õitsemise eel ja selle algul. Säilitamiseks tuleks taimi korjata ajal, mil nende maitse- ja lõhnaomadused on kõige paremad. Lehtede ja õite korjamiseks sobib kuiv päikesepaisteline hommikupoolik, kui kaste on juba kuivanud ning toimeainete sisaldus taimedes suurim. Ravimtaimede säilitamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
