Metsas ellujäämine (0)

TOIT
Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada . 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli , mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada .
Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal , sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoiduainetest valmista võimalusel soe toit , eriti talvel. Külmunud toitu süües saad kõhulahtisuse. Keetmisvõimaluse puudumisel soojenda leiba ja konserve põues. Võimalusel valmista alati sooja jooki .
Vee ,toidu ja soojavaegus avaldab mõju psüühikale . Te kaotate erksuse , väheneb orientatsioonitaju ja koordinatsioonitäpsus.
HAIGUSED
Püüd vältida haigusi eeldab hügieenireeglite jälgimist. Hügieen kaitseb paljude tõsiste haiguste eest nagu: tüüfus, koolera , kollatõbi jne. Parim vahend selliste haiguste vältimiseks on puhtus ja organismi karastatus.
Haiguste vältimiseks hoidke keha puhas. Peske ennast üleni vähemalt kord päevas. Hoolitsege , et riided (eriti aluspesu ) oleks puhas ja kuiv. Kui pesemine pole võimalik , tuulutage riideid vähemalt kord päevas. Hoolitsege hammaste puhtuse eest. Hambapastat saab asendada soolaga , või isegi seebiga. Hambaharja saab asendada ühest otsast räsitud noore oksaga , või isegi sõrmega.
Hoiduge toidumürgitustest ja teistest sooltehaigustest. Neid põhjustavad mikroobid , mis satuvad organismi toidu ja joogiga.
SOOLTEHAIGUSTE VÄLTIMISEKS:
- Hoidke keha , eriti käed puhtad, vältige sõrmede sattumist suhu ja toidu tarbimist mustade kätega.
- Joogivett on soovitav enne tarbimist keeta , või puhastada.(kasutada võib tablette, filtrit , või paar tera kaaliumpermanganaati 1,5-2l vee kohtta ) või 1,0% joodi 4-5 tilka 1l vee kohta).
- Peske kõik söödavad viljad .
- Sööginõud pesta koheselt peale kasutamist (võimalusel keeva veega)
- Ärge säilitage toitu kaua peale valmistamist .
- Lahtised toiduained katta kinni kärbeste ja teiste parasiitide eest.
- Olles laagris , hoidke laager puhas.
- Suhtuge karmilt toidujääkide ja väljaheidete hävitamisse(Laagris olles kaevatakse auk jäätmete matmiseks ja valmistatakse välitualett)
Kaevatakse labida laiuselt.Igaüks katab oma väljaheite liivaga. Augu täitudes asetatakse peale kamar ja kaevatakse uus
VEEFILTER
JALGADE KAITSE
Räpased ja higised sokid raskendavad jalgade olukorda. Võimalusel kanda villaseid sokke, mis imendavad paremini higi. Hoia sokid terved ja puhtad. Villid on ohtlikud , kuna võib tekkida põletik ja haav hakkab mädanema. Villi ei ole soovitav lõhkuda . Tõmmake vill kinni sidemega
(võimalusel elastiksidemega). See vähendab survet ja hõõrdumist. Rännakul olles peske võimalusel ka jalgu . Hui sokk ärritab jalga (tekib tunne nagu oleks okas sokis) ja ärritustegurit ei ole näha , võib sokid vahetada ühest jalast teise. Tegemist võib olla lõimega , mis vajutab närvile. Soovitav on katta villiplaastriga kinni kohad , kus teil tavaliselt tekivd vesivillid. Kui jalad on mahajahtunud pikemat aega, väheneb neis veretsirkulatsioon. Jalad muutuvad kahvatuks ja väheneb tundlikkus. Lõpuks tursuvad nad üles ja valutavad tugevalt. Se on ohtlik ja võib üle minna kudede suremiseks ( gangreen ).
JALGADE KÜLMETUSE VÄLTIMISEKS:
- Ärge takistage vere tsirkulatsiooni sellega , et kannate kitsaid saapaid või liiga väikseid sokke.
- Lõdvenda saapapaelu ja püksirihma, kui on vajadus.
- Riided ei tohi olla jalgadel liiga pingul .
- Niisked sokid vahetada niipea kui võimalik, sest mustad sokid soojendavad halvasti.
- Masseeri jalgu puhkeajal.
- Seistes tee varvaste sirutusi.
Riietus peab kaitsma sind külma eest. Õhk riiete  ja keha vahel ,samuti riidekiudude vahel aitab säilitada soojust. Väldi higistamist. Mitu kihti riideesemeid on parem , kui üks paks ja raske rõivas. Niisked riided vaheta esimesel võimalusel kuivade vastu. Enne ruumi sisenemist harja lumi ja härmatis riietelt. Kui lahinguvalmidus seda lubab, võta saapad jalast. Sellega sa väldid jalgade niiskumist higistamise tõttu ja seetõttu, et külmunud saabas sulab üles. Vastasel korral moodustub õhuke jääkiht saabaste siseküljele. Väljudes võib tagajärjeks olla külmakahjustus
KÜLMAKAHJUSTUSTE VÄLISPÕHJUSED ON:
- Välistemperatuur
- Tuule kiirus
- Niiskus
- Väljasviibimise kestus
KÜLMAKAHJUSTUSTE TOETAVATEKS PÕHJUSTEKS ON:
- Vähene ja külm toit ning jook
- Vale riietus
- Varasemad külmakahjustused
- Väsimus
- Stress
- Madal aktiivsus
- Muud vigastused
Kohalikku külmakahjustust võib ära tunda sellest, et kahjustatud koht muutub valgeks, külmaks ja tundetuks. Sageli on enne tunda torkivat valu . Kõige kergemini kahjustuvad nina, lõug, põsed, käelabad, labajalad, ning suguorganid. Välitingimustes grupiülem teostab kontrolli järjekorras: valged laigud, tundlikkus, üldine seisund.Pindmiste külmakahjustuste ilmnedes lõdvendada rihmad ja paelad. Kahjustatud kohad soojendada üles kehasoojuse abil, või vastavalt sama temperatuuriga ruumis nii kiiresti , kui võimalik. Kahjustatud kohti ei tohi masseerida. Jalgade külmumise korral vabastada jalad saabastest ja soendada nad üles kehasoojuse abil (asetades jalad sõbrale põue).
Arstliku kontrolli all võib ülessoendamiseks kasutada vett temperatuuriga 40-42 C. Kui ülessoendamine ei toimi 15-20 min. jooksul , tekib sügav külmakahjustus, mis nõuab haiglatransporti. Ära kunagi kasuta kuumust külmunud kehaosa ülessoendamiseks. Ära kunagi masseeri külmunud kohta lumega.
Üldine mahajahtumine võib tabada seda, kes näiteks lamab haavatuna, jääb lumes magama või kukub vette. Kui kehatemperatuur langeb, siis teadvus ähmastub ja kaob ära normaalne ellujäämise tahe . Inimene muutub tahtejõuetuks ja vähehaaval kaob teadvus. Kehatemperatuurvõib langeda alla 30 C.
Sellises olukorras inimene tuleb ettevaatlikult viia tuulevarju ja teha ettevaatlikult kunstlikku hingamist - aeglaselt. Kui riided on märjad , tuleb need ära võtta. Isoleeritakse külma eest tekkide ja muude riideesemetega alt ja pealt. Kui inimene aktiviseerub , tuleb talle anda sooja jooki ja toitu. Kui oled oskuslik ,ei ole talv su vaenlane.
VARUSTUS
Selleks , et väeüksus saaks sõjas tegutseda, on peale relvade ja laskemoona vajalik suur hulk tarbeesemeid. Seda varustust pead sa kasutama ja hooldama õigel viisil.
Sinu isiklik varustus , samuti grupi ja rühma ühine materjal: toetusrelvad, masinad jms. peab alati olema heas korras ja valmis koheseks kasutamiseks.
Oma relva hoolda iga päev . Lahingutegevuse käigus hoolitse relva eest kohe, kui avaneb võimalus. Ka laskemoon tuleb hoida puhas ja seda ka kontrollida. Jää või muld relva suudmes võib viia toru lõhkemiseni. Pea meeles, et relv on sinu elukindlustus.
Raadioaparaadid ja niiskustundlikud aparaadid kuivatatakse kohe, kui võimalik ja kontrollitakse. Alati peavad varuks olema laetud patareid.
Mootorsõiduki juht peab suutma masinat käigus hoida ja selleks, et ta ei kuluks enneaegselt, tema eest hoolitsema. Kanna hoolt masina eest omal algatusel . Sinu masin on tähtis paljudele .
Oma riietuse ja jalanõude eest pead sa hoolitsema ise. Vajadusel tuleb riideid korrastada  ja pesta. Eriti tähtis on jalanõude hooldus . Hoia neid määrituna ja kuivatades ära aseta liiga tule lähedale.
Laskemoona saades kontrolli, et see oleks õigest sordist ja kasutamiskõlblik. Kui varulaskemoona on vajalik hoida kaevikus , aseta ta sinna nii, et ta oleks kaitstud vee, liiva ja savi eest, samuti otseste päikesekiirte eest. Teata grupiülemale, kui oled ära kasutanud  poole laskemoonast. Siis jõuab ülem laskemoona juurde tellida , enne kui see sul lõpeb. Laskemoona nappusel võib olemasoleva laskemoona jagada ühtlaselt kõigi vahel. Laskemoona võib võtta ka surmasaanud kaaslastelt ja haavatutelt. Laskemoona võib võtta ka vaenlaselt ja ühtlasi ka relvi , et eritüübilise laskemoona korral oleks , millest tulistada.
TAIMED
MÔRU KIRBUROHI EHK VESIPIPAR
Asndab täielikult punast pipart .Môru kirburohi on tähtis peamiselt arstimina-on verd tôkestava toimega.
HIIREKÔRV EHK KARJASEPAUN
Hiirekôrvaga saaab asendada sinepit. Keedis kuivatatud lehtedest vôitema värsked lehed peatavad verejooksu.Hiirekôrva suuremaid lehti vôib kasutada ka toiduks (süüakse toorelt salatina).Hiirkôrvad sisaldavad kuni 20% ôli,mida nende seest välja pressitakse .
KÖÖMEN
Kevadel ja sügisel vôib maa seest välja kaevata mahlaseid ja maitsvaid köömnejuurikaid,mida keedetakse samuti nagu porgandit vôi pastinaaki (moorputke)