Ohutusjuhend kokale (0)

5 VÄGA HEA

KINNITAN :
___________________________
(kuupäev)
___________________________
( allkiri )
___________________________
(ees- ja perekonnanimi )
___________________________
(ametikoht)

OHUTUSJUHEND KOKALE

Nr.002

ÜLDNÕUDED

Kokana lubatakse töötada isikuil, kes on 18 aastat vanad, teinud läbi kutsealase ettevalmistuse.

Lubatud on teha ainult seda tööd, mis on ülesandeks antud ja mille ohutud töövõtted on hästi teada.

Tehnoloogiaseadmetega tohivad töötada need töötajad, kes on omandanud seadmete hooldamise ja neil töötamise miinimumnõuded

Tehnoloogiaseadmeid tohivad parandada vaid vastava ettevalmistusega töötajad.

Köögipersonal peab kandma ettenähtud sanitaarriietust ja vajadusel ettenähtud isikukaitsevahendeid.

Küüned peavad olema lühikeseks lõigatud, juuksed peakattega kaetud.

Keelatud on lubada töökohale võõraid, kõrvalisi isikuid. Sealviibimine võib olla lubatud vaid sanitaarrõivastuse kandjail.

Ei ole lubatud kasutada mõranenud ega vigastatud sööginõusid, need tuleb käigust kõrvaldada.

Tükelduslauad peavad olema valmistatud tugevast puust või muust vastupidavast materjalist, nende tööpind peab olema sile.

Lõikelaudu ei tohi hoida virnas üksteise peal.

Jäätmete jaoks peavad olema kaanega ämbrid, mis pärast tööd (sõltumata täitumisest) tuleb tühjendada ja desinfitseerida ning loputada kuuma veega.

Metallnõud (katlad, potid , pannid) peavad olema terved , kindlate põhjade ja käepidemetega.

Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud.

Märgates ohutuseeskirjade rikkumist teiste töötajate poolt või ohtu lähedalolijatele, peab töötaja viivitamatult võtma tarvitusele abinõud ohutuse kindlustamiseks ning juhtunust teatama ettevõtte juhatajale .

Tööruum peab olema varustatud esmaabi ja esmaste tulekustutusvahenditega.
ENNE TÖÖD

Panna selga puhas ettenähtud tööriietus. Tööriideid ei tohi kinnitada nõeltega, taskutes ei tohi hoida haaknõelu, klaas- ega teisi kergesti purunevaid või teravaid esemeid.

Panna jalga madala kontsaga , mugavad jalatsid . Sellega väldid libastumist ja jalgade väsimist.

Kinnitada pikad juuksed või panna pähe peakate nii, et juuksed jääksid peakatte alla.

Tööpaik tuleb korda seada, läbikäike ei tohi ummistada.

Vaadata üle ja vajadusel korrasta töövahendid, seadmed ja töökoht.

Rikete või puuduste avastamisel tuleb neist teatada juhtkonnale.

Vahetult enne toiduainetega tegelemist pese töökohal käsi, puhasta küünealused pane kätte kummikindad .

TÖÖ AJAL

Töötades elektriseadmetega ( elektripliit , -ahi, - mikser jms.) täita nende seadmete kasutamise juhendit.

Mittekorras elektriseade lülitada vooluvõrgust välja ja panna silt "Mitte kasutada" ja teata kohe juhatajale.

Pliidil olevaid nõusid ei tohi liigutada järsu tõmbega.

Kotletid, pirukad ja pooltooted tuleb pannile asetamisel hoida kaldu, vältimaks rasvapritsmeid. Kartulite ja teiste juurviljade panemisel keevasse rasva tuleb hoiduda vee sattumisest rasva.

Kuuma toiduga keedukatla , kastruli või teiste pliidil asetsevate nõude kaaned avatagu kaldu, endapoolne serv jäägu madalamale.

Kuuma toiduga nõude kandmisel ei tohi neid suruda enda vastu. Kuumast kööginõust ei tohi kinni võtta palja käega, kasutada tuleb pajakindaid või rätikut.

Mahavalgunud vedelik, rasv jm. toiduained ja vesi tuleb koheselt koristada .

Konservikarbid tuleb avada avajaga, mitte nugade või teiste köögiriistadega.

Külmutatud liha või kala tuleb tükeldada alles pärast ülessulatamist.

Toiduga katelde, pannide, kannude tarvis peavad olema püsikindlad alused.

Töötamisel kõrgel tuleb kasutada treppredelit või libisemist vältivate otsakutega redelit. Juhuslikel alustel (tünnid, kastid vm.) töötamine on keelatud.

Masina töötamise ajal ei tohi kätt panna tööseadisesse.

Liha lükkamiseks laadimistaldriku avasse tuleb kasutada puust lükkepulka.

Eenda liha laadimistaldriku avasse ühtlaselt ning liigse surveta

Tiguajami ja lõiketerade väljavõtmiseks töökambrist tuleb kasutada tõmmitsat või konksu.

Pärast tööd pesta masinaosad kuuma veega, seejärel kuivatada.

Enne elektripliidil tööleasumist tuleb kontrollida selle termoregulaatorit ja ümberlülitite korrasolekut.

Suurimale võimsusele lülitatud elektripliite ei tohi jätta tühjaks.

Pliidipealne peab olema ühtlane ja sile. Moondunud pealispinnaga pliiti kasutada ei tohi.

Töö ajal lülitada plaadid alul täisvõimsusele, pärast valmistatava keematõusmist aga nõrgemale voolule. Vabu plaate mitte sisse lülitada, väljaarvatud nõrgemale voolule lülitatud valveplaat.

Masinaga võib pesta ainult terveid nõusid.

Kuuma vee või auru läbi tekkitavate põletushaavade vältimiseks ei tohi masinaga töötamise ajal avada selle uksi .

Kuumaveetorustiku korrasolekut tuleb kontrollida järjepidevalt.

Filtrid ja pihustid tohib välja võtta alles pärast masina täielikku seiskumist, veesoojendi väljalülitamist ja masina ukse kinnitamist ülemisse asendisse.

Toidujäätmed tuleb toidunõudest eemaldada puitlabidakese ja jõhv -või juurharjaga.

Toidujäätmed tuleb panna kaanega paaki.

Sööginõude pesemisel ei tohi neile tugevasti vajutada . Klaasid tuleb pesta eraldi teistest nõudest.

Purunenud sööginõude killud või mõradega sööginõud tuleb pesunõust välja võtta.

Sööginõude loputamisel kuumas vees tuleb kasutada metallkorve või võrke.

Kinnijäänud toidujääke ei tohi nõu põhjast lahti kraapida, vaid valada sinna kuuma vett ja lasta liguneda.

Libastumiste vältimiseks tuleb põrandale sattunud vedelik, rasv , toiduraasud, sööginõude killud jms. kohe koristada.

Enne elektriseadmete puhastamist tuleb veenduda, et vool on neist välja lülitatud.

Masinate liikuvaid osi tohib puhastada alles pärast nende täielikku seiskumist. Seadmetele või masinatele ei tohi asetada puhastusvahendeid ega muid esemeid.

Ruumide koristamisel tuleb kasutada vastavaid töövahendeid, prahti ega jäätmeid palja käega koristada ei tohi.

Põrandapesul abiruumides vm. virnastatud esemete läheduses tuleb eelnevalt veenduda virnade püsivuses.

Eriti ettevaatlik tuleb olla põranda koristamisel (pesul) treppide, luukide või uste läheduses; võimalusel vältida astumist äsja pestud, libedale pinnale.
2.36. Köögiviljatükeldajaga töötamisel:
Ohutuse tagamiseks on seade varustatud magnetlülitiga, juhul kui seade on valesti kokku
pandud, mootor ei käivitu.
Seadme ülesseadmiseks tuleb see paigutada tasasele, kus talle pääseb vabalt ligi.
Ergonoomiliselt sobivaim kõrgus põrandast, on 1.20 – 1.30m lõikuri ovaalse
sissesööduavani.
Lõikurit on lubatud lülitada ainult maanduskontaktiga pistikusse.
Seadme lõikenoad ja terad on väga teravad. Seetõttu tuleb neid hoida kindlas kohas
terahoidjal, riiulil või karbis. Teri saab ohutult tõsta altpoolt toetades. Jälgida tuleb ka
terade õiget kasutamist masinas.
Enne lülitamist tuleb veenduda, kas küljel olev kinnituskonks on lukustatud.
 Tera pöörlemise ajal, ei tohi püüda seadet keskelt avada.
Jahutusavadest on keelatud midagi sisse torgata või neid püüda eemaldada.
Terade kinnituskohtade ümber ei tohi midagi kerida ega vahele torgata.
Lõikurit ei tohi üle koormata.
Palja käega on keelatud produkte masinasse suruda.
Seade on mõeldud köögivilja tükeldamiseks ja kõvad materjalid (kondid, kivid jms.)
võivad selle ära lõhkuda.
Lastel on keelatud lõikurit kasutada.
Enne puhastamist või pärast töö lõppu tuleb pistik vooluvõrgust eemaldada.
Mootoriosa on veega keelatud pesta.
2.37. Hakklihamasinaga töötamisel:
Liha lükkamiseks laadimistaldriku avasse tuleb kasutada puust lükkepulka.
Eenda liha laadimistaldriku avasse ühtlaselt ning liigse surveta.
Tiguajami ja lõiketerade väljavõtmiseks töökambrist tuleb kasutada tõmmitsat või konksu.
Pärast tööd pesta masinaosad kuuma veega, seejärel kuivatada.
2.38. Elektripliidi kasutamisel :
Elektripliidi paigaldamisel tuleb see jalgade pikkust reguleerides loodi seada.
Pliidi kõrval asuvad seadmed ja pinnad peavad olema kuumuskindlad.
Enne elektripliidil tööleasumist tuleb kontrollida selle termoregulaatorit ja ümberlülitite
korrasolekut.
Suurimale võimsusele lülitatud elektripliite ei tohi jätta tühjaks.
Pliidipealne peab olema ühtlane ja sile. Moondunud pealispinnaga pliiti kasutada ei tohi.
Töö ajal lülitada plaadid alul täisvõimsusele, pärast valmistatava keematõusmist aga
nõrgemale voolule. Vabu plaate mitte sisse lülitada, väljaarvatud nõrgemale voolule
lülitatud valveplaat.
Põletuste vältimiseks, võib pliidiplaate hakata puhastama alles peale plaaatide jahtumist.
2.39. Nõudepesumasina kasutamisel:
Masinaga võib pesta ainult terveid nõusid.
Kuuma vee või auru läbi tekkitavate põletushaavade vältimiseks ei tohi masinaga
töötamise ajal avada selle uksi.
Kuumaveetorustiku korrasolekut tuleb kontrollida järjepidevalt.
Filtrid ja pihustid tohib välja võtta alles pärast masina täielikku seiskumist, veesoojendi
väljalülitamist ja masina ukse kinnitamist ülemisse asendisse.
Toidujäätmed tuleb toidunõudest eemaldada puitlabidakese ja jõhv -või juurharjaga.
Toidujäätmed tuleb panna kaanega paaki.
Sööginõude pesemisel ei tohi neile tugevasti vajutada. Klaasid tuleb pesta eraldi teistest
nõudest.
Purunenud sööginõude killud või mõradega sööginõud tuleb pesunõust välja võtta.
Sööginõude loputamisel kuumas vees tuleb kasutada metallkorve või võrke.
Kinnijäänud toidujääke ei tohi nõu põhjast lahti kraapida, vaid valada sinna kuuma vett ja
lasta liguneda.
Pärast töö lõpetamist tuleb puhtad nõud ja tööriistad panna selleks määratud kohta.
2.40. Ruumide koristamisel:
Keemiliste ainete kasutamisel, peab töötajal olema teada kasutatavate kemikaalide toime
organismile ning abinõud, mida tuleb rakendada nende kahjuliku toime vältimiseks või
vähendamiseks.
Ühtegi keemilist ainet või seda sisaldavat valmistist ei tohi töökohale tuua ega kasutusse
võtta ilma markeeringuta.
Koristamisel tuleb kasutada sõltuvalt kasutatavatest ainetest ja tehtavast tööst vajalikke
isikukaitsevahendeid (kaitsekindad jt.).
Ruumide koristamisel kasutada koristusinventari. Mitte koristada prügi vahetult kätega.
Olla ettevaatlik tulise vee kasutamisel. Ämbrisse mitte lasta tulist vett üle 3/4 selle
mahust.
Pestud põrand ära kuivatada.
Ruumide märgkoristusel peavad elektriseadmed olema välja lülitatud. Mitte puutuda
käega või märja lapiga elektrijuhtmeid.
Kasutada ainult selleks ette nähtud puhastus- ja pesuvahendeid.
Hoiduda pindudest ja halvasti sisselöödud naeltest.
Laudade, kappide ja muude esemete nihutamisel kontrollida enne, kas nad seisavad koos
ja koristada nende pealt kõik maha kukkuda võivad esemed.
Töötades kõrgel (lae, seinte, akende puhastamisel) kasutada ainult korras redeleid ja
treppredeleid. Redeli ja põranda vaheline kaldenurk ei tohi olla üle 60°. Mitte kasutada
kõrgel töötamisel juhuslikke aluseid (kastid, taburetid jms.).
Mitte pesta ja puhastada aknaid, millel on purunenud klaasid või mille raamid ei ole
terved.
Mitte toetada redelit vastu akent.
2.41. Raskuste käsitsi teisaldamine
Raskus või selle teisaldamine võib põhjustada terviseriski, kui see:
- on liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas;
- on kinnihaaramiseks ebamugava kujuga;
- on ebastabiilne või selle sisu võib liikuda;
- oma kuju või konsistentsi tõttu võib töötajat vigastada, eriti kokkupõrkel teise esemega.
- teisaldamiseks nõutav füüsiline pingutus on liiga suur;
- raskust saab teisaldada ainult ülakeha pöörates;
- teisaldamisega võib kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine ;
- teisaldatakse ebakindla või ebamugava kehaasendiga.
- teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas;
- põrand on ebatasane või libe, põhjustades kukkumisohtu;
- teisaldustööd tuleb teha erinevatel põranda- või töötasapindadel;
- jalgealune on ebapüsiv;
- õhutemperatuur või -niiskus ei ole teisaldustööks sobiv või puudub vajalik ventilatsioon .
- teisaldustöö on liiga sagedane või pikaajaline, põhjustades suurt koormust eelkõige selgroole;
- puhke - või taastusaeg on liiga lühike;
- raskuse tõstmine-langetamine toimub ebamugavas kõrguses, nt õlavöötmest kõrgemale või allpool põlvede kõrgust, või ebamugavas kauguses, nt kehast eemal;
- raskust ei saa kandmisel toetada vastu keha või kui kandmise vahemaa on liiga pikk;
- tööprotsessist johtuvatel tehnilistel põhjustel ei saa töötaja oma töötempot muuta;
- töötaja kannab ebasobivat riietust, jalanõusid või kui tema muu varustus ei sobi teisaldustööks.
- töötaja on füüsiliselt nõrk konkreetse ülesande täitmiseks;
- töötajalpuudub ohutuks teisaldustööks vajalik väljaõpe.
Kandmistee peab olema vaba, tasane ja võimalikult lühike, eesliikujast ärgu püütagu mööduda, et juhuslikult kukkunud ese kedagi ei vigastaks.
On keelatud kanda vaate seljas, sõltumata nende massist. Seista rööpe või kaldteid mööda mahaveeretatava kauba ees või pealeveeretatava kauba taga ning veeretada laste rõhtpinnal äärtest lükates
Vedelikku sisaldavat taarat võib vedada (teisaldada) ainult eripakendis. Klaastaara tuleb asetada püsti ( kork ülespoole).
Kaubakastide ümberpaigutamisel tuleb käte vigastamise vältimiseks iga kast enne ülevaadata. Väljaulatuvad naelad ja plekiribade otsad tuleb kinni lüüa.
Materjale, detaile ega tooteid ei tohi ladustada korratult. Lasti mahapanekul tuleb veenduda, kas see asetub õigesti ja püsivalt.
Teisaldatavaid esemeid tohib maha võtta ainult virnade või hunnikute pealt. Enne nende mahavõtmist virna otsast, tuleb veenduda, kas kõrvalseisev ese püsib kindlalt ja ei kuku ümber.

AVARIIOLUKORRAS

Sagedasemateks õnnetusjuhtumite või avariide põhjustajateks köögiplokis töötamisel võivad olla:

köögiseadmete tööelemendid vm. liikuvad osad;
elektrilöök;
käte vm. põletused kuumadest seadmetest, veest või toidust;
libisemised ja kukkumised;
põletused aurust või pritsmeist jne
käte vigastused terariistadega.

Avarii või õnnetusjuhtumi puhul köögitöödel tuleb kannatanule osutada esmaabi, vajadusel kutsuda kohale kiirabi ja teatada juhtunust kohe ettevõtte juhile või teda asendavale isikule.

Õnnetuskohal tuleb kuni juhtumi uurijate kohalejõudmiseni säilitada selle toimumise momendi olukord, kui see ei kutsu esile täiendavaid ohtusid.

Elektritrauma puhul tuleb esmalt kiiresti katkestada vool ja vabastada kannatanu voolu alt.
Kui voolu pole võimalik katkestada, tuleb kannatanu eemaldada vooluringist isoleerivat eset (kuiv riie, puitese, nöör vms.) kasutades, hoides end ise voolu alla sattumast.

PÄRAST TÖÖD

Pärast töö lõpetamist tuleb puhtad nõud ja tööriistad panna selleks määratud kohta.

Teha köögiplokis vajalikud koristus - ja puhastustööd.

Elektriseadmed (pliidid, ahjud jne.) tuleb vooluvõrgust välja lülitada. Neid võib puhastada või pesta alles peale mahajahtumist.

Töö ja koristusvahendid ning tööriietus tuleb jätta ettenähtud kohtadesse .

ERGONOOMIA
Ülekoormushaiguse põhjuseks võivad olla töö ebaratsionaalne organiseerimine, pikaajaline
viibimine sundasendis, üksikute lihasrühmade pidev staatiline pinge, korduvad samalaadsed
kiired liigutused,äkilised töörütmi muutused,ebaõiged töövõtted, vead raskuste käsitsi teisaldamisel,
pisitraumad ja liigväsimus.
Raskusi tõstes:
-hoida selg võimalikult sirge
-tõstetav raskus hoida kehale võimalikult lähedal
-hoida jalad põlvedest kergelt kõverdatud
-pöörata keha jalgadest, mitte seljast
-mitte tõsta õlgadest kõrgemale
-vältida korduvat ühe käega tõstmist
-mitte tõsta liiga madalalt (sobiv raskuse tõstmise kõrgus on 70-80 cm)
-hoiduda juhuslikest äärmuslikest tõstetest.
Soovitusi õigeteks tööasenditeks:
Pea ja kaela piirkond
Tüüpilised vead: pea sage pööramine või pikaajaline hoidmine ette- või tahakallutatud
asendis.
Soovitav tööasend: hoida pead võimalikult keskasendis, vältida sagedasi pöördeid ja
äärmuslikke asendeid.
Tüüpilised vead: töötamine asendis, kus õlad on kõrgendatud või õlavarred tõstetud (üle
30 cm), kiired korduvad õlavarre liigutused, küünarvarre tugevad pöörded sisse- või
väljapoole, töötamine kätega randmete piirasendis – ülemäära sirutatud või painutatud, käsi
on pideva pinge all, hoides käes detaili või tööriista.
Soovitav tööasend: hoida õlavarred kehale võimalikult lähedal, vältida ülemäärast painutust ja
sirutust randmeliigeses.
Selg
Tüüpilised vead: töötamine kummargil sundasendis, korduv ülekeha pööramine, raskete esemete
tõstmine ebaõigete võtetega.
Soovitav tööasend: hoda selg võimalikult sirge nii seistes kui ka istudes , lühendada
sundasendis viibimise aega, vaheldada seismist istumisega ja vastupidi. Teha erinevaid töid
vaheldumisi .
Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti.
Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja
pingutamata asendis hoides.
Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik.
Väsimus on ülepinge tunnus.Ülepinges olevaid lihaseid tuleb lasta taastuda, muutes tööliigutusi.
Ükski tööasend või – liigutus ei ole soovitatav pikaajaliselt, neid tuleb vaheldada. Vaheldust
saavutatakse erinevate tööoperatsioonide või seismise ning istumise vaheldumisega.
Tööoperatsioone tehtagu erinevate tööliigutustega,mis võimaldab lihaste koormust ühtlustada.
Ülepingutuste vältimise seisukohast tulebsagedasi lühemaid pause eelistada harvadele pikkadele
pausidele. Pikad puhkepausid on vajalikud siis, kui töötatakse külmades või kuumades
mikroklimaatilistes tingimustes.

TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL
Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada.
Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.
Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.
Tulekahju avastanud isik on kohustatud:

teatama viivitamatult häirekeskusele ( telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele;
hoiatama ohtu sattunud inimesi;
sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;
võimaluse piires asuma tuld kustutama.

Tulekustutus - ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti:

tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
võimalikust ohust inimestele;
muudest tuleka hjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid , elektriseadmed jms).

ESMAABI
Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga.
Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult:

püüda välja selgitada kannatanu seisukord ;
raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112;
olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi;
vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne.

Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi .
NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada.

KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; RT I 2002, 47, 297; RT I 2002, 63, 387; RT I 2003, 20, 120; RT I 2004, 54, 389; RT I 2004, 86, 584; RT I 2004, 89, 612; RT I 2005, 39, 308; RT I 2007, 3, 11; RT I 2007, 12, 66; RT I 2007, 59, 381; RT I 2008, 56, 313; RT I 2009, 5, 35; RT I 2009, 29, 176; RT I 2009, 35, 232; RT I 2009, 49, 331; RT I 2009, 62, 405; RT I 2010, 22, 108; RT I 2010, 31, 158 )

Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2007, 42, 305)

Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 4, 30; RT I 2003, 89, 596)

Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816; RTL 2006, 24, 431)

Tuleohutuse seadus (RTI 2010, 24, 116 )

Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157)

Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468)

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 48 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

48 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sigridruu Õppematerjali autor

töötaja sööginõud töötaja seadmed tööasend

Sarnased õppematerjalid

pdf

OHUTUSJUHEND

KINNITATUD SÜG Sihtasutuse juhatuse esimehe „ 17.“ märts 2010 käskkirjaga nr 1-3/15 p.1.5 OHUTUSJUHEND TOITLUSTUSJUHILE, KOKALE, KÖÖGITÖÖLISELE, SÖÖKLA MÜÜJALE 1 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;

Riski- ja ohutusõpetus

doc

Ohutus ja ohuteave referaat

SISSEJUHATUS Selle referaadi eesmärk on anda ülevaade huvitavamatest ja üldistest ohutusnõuetest koka ametikohal. Ettevõtte nimi on Creperie Kristjan ja Kristiine. See asub aadressil Vase 14 ( Vase ja Fahelmanni tänavate ristumiskohal) , Tallinnas. Räägin siis natuke selle koha nn ajalugu.See koht on pühendatud mu hea sõbra vanavanavanematele( Kristjan ja Kristiine) . Kohvik on ise u 3a ja kaks kuud vana. Mina töötan selles ettevõttes kokana.Läksin sinna tööle alates sellest ajast kui ma Haapsalust Tallinna Mereakadeemiasse õppima tulin . Tutvustega sain sinna tööle . Erilisi koolitusi pole ma läbinud. Kui siis vaid veinikoolituse. Olen töödanud selles ettevõttes juba 2,5 aastat. (Kohviku omanik on vahepeal ka vahetunud. See müüdi präägusele omanikule.) Alguses pidin sinna teenindajaks minema, kuid see töö ei meeldinud mulle üldse kohe, ma pole eriline klientidega suhtleja, ning hakkasin seal protes

Ohutus ja ohuteave

odt

Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid

Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid. Haabsalu kutsehariduskeskus MR14 Carola Liiv 30.10.2014 Sisukord 1.PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD................................................................. 3 2.ÜLDNÕUDED..................................................................................................... 3 3. ENNE TÖÖD..................................................................................................... 4 4.TÖÖ AJAL.......................................................................................................... 5 5. PÄRAST TÖÖD.................................................................................................. 7 6. ERGONOOMIA..................................................................................................... 7 7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL............................

Ehitusviimistlus

pdf

OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE

KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE (KROHVIJA- PLAATIJA-MAALER) Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isik

Ametijuhend

rtf

Ohutusjuhendid autoremondilukksepale

(allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOREMONDILUKKSEPALE Nr.______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;

Töökeskkond

rtf

Ohutusjuhendid automehaanikule

(allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOMEHAANIKULE Nr. ______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;

Tööohutus ja töötervishoid

rtf

Töötervishoiu ja tööohutuse juhend

Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistet

Tööohutus ja tervishoid

rtf

Ohutusjuhendid autojuhile

(allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOJUHILE Nr. ______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;

Tööohutus ja töötervishoid

Rohkem sarnaseid