Knut Hamsun: Maa õnnistus (0)

Knut Hamson „Maa õnnistus“
Esimene osa
I
Mees kõndis mööda rada põhja poole ning otsis endale elupaika. Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada . Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise ( Inger ) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid .
II
Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas , et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi , uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu jäeti loomadele laudaks.
III
Iisak puhastas maapinda kividest ja kändudest ning laiendas heinamaad. Puid müüs ta külas maha. Kuldsarv (Ingeri lehm) tõi ilmale vasika, kellele sai nimeks Hõbesarv. Iisak vedas koju toidukraami, jahu, heeringaid, härgmullika, planke ja laudu. Kui ta kolmeks päevaks lahkus oli taga sündinud poeg. Külla tuli Ingeri kauge sugulane Oliine , kes kinnitas, et Kuldsarv on Ingeri oma. Iisak ostis veel hobuse, vankri ja põllutööriistu. Samuti asus ta vilja külvama.
IV
Inger õmbles pojale ristimiskleidi. Oodati millal Oliine tuleb, kelle hoolde saaks kodu jätta. Lõpuks Oliine tuligi ning Iisak ja Inger said laulatatud ning poeg ristitud Eleseuseks. Oli põud ning vihma ei tulnud. Viljasaak hävis, kuid kartul kasvas jõudsasti. Iisak tõi linnast aina uusi asju (lambi, seinakella jne.). Inger palus Iisakul veel üks voodi teha. Peagi sündis veel üks poeg (Iisakut polnud taaskord kodus), kes ristiti Ingeri onu järgi Siivertiks. Iisak oleks nimeks valinud Jakob. Ühel päeval kõneles laplane Oss- Anders ingeriga ning ütles, et Iisak pole seda maad ostnud. Oli teine ikalduseaasta.
V
Ühel talvepäeval tuli Iisaku tallu lessman maaostuga seonduvat korda tegema. Peagi lahkus esimene lessman Geissler ametist. Uus märkas, et Geissler pole oma tööd korralikult teinud. Uus lessman Heyerdahl mõõtis, tegi proove jne. Ning määras hinna 50 taalri peale.
VI
Ingeril oli taas aeg sünnitada ning ta saatis mehe külasse härga müüma. Laps sündis jänesemokaga (laplane oli talle raseduse ajal jänest näidanud). Inger ei suutnud seda taluda ning lämmatas lapse ning mattis ta metsa. Ta kandis esialgu kotti kõhul ning hakkas siis selle sisu vähehaaval vähendama. Üks lammastest oli koos utega kadunud. Iisak leidis nad kaljulõhest. Oliine tuli külla. Ta sai teada, mida Inger oli lapsega teinud. Oliine ja Inger kaklesid. Tekkis tüli Oss-Andrese toodud jänese pärast.Peale Oliine lahkumist läks Inger oma lapse hauale.
VII
Saagi saamiseks oli aasta soodne. Inger vihkas nüüd laplasi. Ka tema ema oli raseduse ajal jänest näinud. Inger tunnistas kohtus kõik üles ning sai tänu sellele leebema karistuse. Ta pidi 8-ks aastaks vangi minema. Maaostmine sai lõpuks kinnituse. Iisak pidi hakkamaaastas maksma 10 taalrit kümne aasta jooksul. Oliine tuli Ingeri asemele tallu abiliseks.
VIII
Geissler tuli külla ja küsis kive näha, millega üks Iisaku poegadest kunagi oli mänginud. Tuli välja, et see oli vasemaak . Geissler arvas, et kui mõne aja pärast armu paluda , siis lastakse Inger kiiremini vanglast välja. Inger viidi vanglasse rasedana ning talle oli nüüd sündinud terve tütar. Oliine kostitas pidevalt laplasi. Iisakule oli see vastumeelne, kuid ta ei võtnud selle muutmiseks midagi ette. Üldse üritas ta olla väga leplik ja heatahtlik.
IX
Kaugemaale (Iisaku talu nimi) tuli üks insener koos töödejuhatajaga ja töölistega. Taheti rajada telegraafiliini. Kaugemaa oleks võinud keskuseks olla. Iisakule pakuti tööd liinide ülevaatajana, kuid ta keeldus sellest, sest siis oleksid talutööd unarusse jäänud. Töö sai brede Olsen. Oliine valetas, et neil on 15 kitse, kuigi oli 16. See ajas iisaku segadusse . Ta uuris ega pojad (leidsid inseneri pliiatsi , olid sellest vaimustuses) midagi ühest kitsest ei tea. Peagi tuli välja, et Iisakul on 3 lammast puudu. Ta kahetses, et ta Oliinele varem polnud vastu hakkanud. Iisak õpetas poistele aabitsat ning lausus : „Kui kuud saab haarata vasema käega, siis on see noorkuu , kui aga paremaga, siis vana.“
X
Taas tuli Geissler. Ta soovis osta Iisakult maad. Ta maksis maa-ala eest mägedes 200 taalrit. Geissler rääkis ka , et Ingerit üritatakse vanglast välja aidata. Talle olevat tehtud huuleoperatsioon. Iisak asus taluhooneid üle värvima. Viimasel korral värvi ostes sai ta telegrammi, milles teatati Ingeri vabadusest.
XI
Iisak läks vankriga külasse, et Ingerile vastu minna. Ta lõikas isegi teel külasse oma habeme maha. Iisak ei tundnud oma naist esialgu äragi, sest ta oli ilusamaks muutunud. Inger oli tütrele Leopoldiine nimeks pannud. Inger lasi paadist õmblusmasina ja sumadani tuua. Inger korrutas pidevalt, Iisak pole üldse muutunud. Inger oli üllatunud, et talu on nii heal järjel ning et loomi nii palju on. Eleseus ja Siivert hakkasid vanematele vastu jooksma , kuid peatusid poolel teel, sest nad ei tundnud oma ema ega isa ära, rääkimata veel õest, keda nad varem polnud näinudki.
XII
Inger tegeles nüüd palju õmblmise ja muu käsitööga. Ta õpetas poisse kirjutama, et nad enne kooli mingigi ettevalmistuse saaksid. Iisak palus saeveski ehitamisel naiselt abi, kuid vastuseks oli „ei“. Inger õmbles oma tütrele kleite ning endale palitu . Kui ta selle poisse kooli viies selga pani imetleti teda. Peagi hakkas ta tellimusi saama. Saeveski juures olid abiks pojad. Ingeri unistuseks oli, et lastest saaksid peened inimesed. Inger tahtis saada triikrauda ja teenijatüdrukut.
XIII
Iisak lasi naisele kuldsõrmuse teha. Iisak sai saeveski ja põllutööd valmis enam-vähem üheaegselt. Telegraafitöölised palusid Iisaku juures öömaja. Laupäeval pidasid töölised pidu ning Inger sai nendega tantsida. Läks aina pimedamaks ja vaiksemaks, kuid Inger ei tulnud ega tulnud tuppa. Iisak läks naist laudast otsima ning avastas, et üks emalammas on kadunud. Ta asus nüüd mõlemat otsima. Ta leidis Ingeri metsast koos ühe töölisega istumast. Insener andis lastele uue pliiatsi. Iisak leidis hommikul rehe alt kohvri ja nokkmütsi. Külla tuli avarvaate peremees Brede Olsen. Tuli välja, et kohver ja müts kuuluvad talle. Insener tahtis Eleseust enda juurde kirjutajaks .
XIV
Eleseus saigi linna tööle. Tal oli õpingute ja muu linnas vajaliku jaoks raha vaja. Iisak saatis talle esialgu raha, aga hiljem enam mitte. Isal oli nüüd abiks vaid Siivert. Tema abiga saadi valmis heinaküün. Inger palus igal kevadel teenjatüdrukut. Iisak ei tahtnud abilise peale mõeldagi. Brede Olsen uuris mägedes leiduvaid kive. Külla tuli Oliine. Ta teatas, et Oss- Andres enam Ingeri juurde tulla ei julge. Inger teadis, et mees oli paar päeva tagasi ära surnud. Inger muutus Iisaku suhtes aina üleolevamaks. Ta üritas isegi Eleseuse jaoks raha varastada.Ta jäi aga Iisakule vahele ning sellest tekkis suur tüli. Iisak ja Siivert käisid mägijärve juures ja ehitasid lootsiku. Tagasi tulnud märkasid nad, et Inger oli heinu kokku korjanud ja väga alandlikuks muutunud. Neil oli nüüd uus naaber Aksel Størm Helgelanist. Naabermaalapi nimi oli Kuumaa.
XV
Üle pika aja tuli külla Geissler. Ta märkas kuivanud heinamaad (oli taas põud) ning lasi Siivertil kraave kaevata. Iisak pidi samal ajal renne ehitama. Tema nõuandest oli mõne nädala pärast kasu. Kui Geissler lahkus pandi talle kaasa korralik toidukott. Mees kinkis Leopoldiinele hõbedase tubakatoosi. Kraave tulid vaatama ka naabrid. Akselgi asus enda maale kraave kaevama . Aksel võttis teenjatüdrukuks Brede Olseni tütre Barbro . Brede Olseni pere oli kaupmehele võlgu ning tulid vaevu ots-otsaga kokku. Kui Barbro teenjatüdrukuks sai käisid pereliikmed mõnikord Størmi juures söömas. Aksel oli Barbroga rahul ning lasi sel juhtuda.
XVI
Inger muutus usklikuks ning hakkas südametunnistusepiinade pärast end tööga lausa piinama. Samuti hakkas ta tagasihoidlikumalt riides käima. Iisak ostis uue maalapi. Ühel talvel metsast tulles nägi ta kuradit. Inger ootas taas last. Iisak käis külas ja tõi naisele appi teenjatüdruku Jesiine. Samuti saatis ta Eleseusele telegammi. Iisak otsusas maja suurendada. Ingeril sündis tütar, kellele Iisak pakkus nimeks Rebekka.
XVII
Eleseus tuli koju. Kolmekesi asuti maja juurdeehitust tegema. Tuli Oliine ja teatas, et onu Siivert on suremas ning Siivert peab tema juurde minema. Nii ta ka tegi. Onuga oli kõik korras ning ta lasi Siivertil Eleseus enda poole saata. Tuli Geissler koos suure saatjaskonnaga. Nad käisid mägedes paugutamas ning tegelesid siis maalapi ostuga. Iisak sai protsentide järgi neli tuhat krooni. Geissler käis veel mõned korrad Kaugemaal. Aastate pärast ta suri. Iisak oleks siis veel tahtnud tema käest küsida, kas oleks mõistlik Eleseusele Avarvaate osta.
XVIII
Onu Siivert suri 3 nädalat pärast seda kui teda külastatud oli. Eleseus korraldas matused ning pidas ka matusekõne. Siivert otsustas oma päranduse vennale kinkida . Kodus hakkas Eleseusel igav ning kui ta sai teada, et Barbro elab akseli juures läks ta neiule külla. Nad said hästi läbi ja Eleseus armus Barbrosse. Kolmanda külaskäigu ajal oli Barbro tõre ning Eleseus pettus neius. Aksel ostis Barbrole hõbedase kihlasõrmuse. Aksel arvas, et Barbro võib olla rase ning oli seetõttu Eleseuse külaskäikude tõttu pahane. Eleseus käis Akselit ja Barbrot luuramas. Nähes neid õrnutsemas murdus ta süda.
XIX
Iisak ostis lessmani abiliselt hobuse 240 krooni ehk 60 taalriga. Lapsepõlves oleks hobuse 50-nega saanud. Avarvaate pandi müüki. Müüdi küll Brede nimel, kuigi tegelik müüja oli pank . Iisak pidas plaani, et Avarvaate Eleseusele osta. Eleseus hakkas talus vähehaaval üha paremini tööle ( linnas oldud ajaga oli ta nõrgaks jäänud). Iisak ostis niidumasina, mis oli esimene selles piirkonnas. Niitmise ajal lagunes masin, sest Iisak oli selle valesti kokku pannud. Eleseus luges kasutamisõpetust ja parandas masina ära.
Teine osa
I
Ka Oliine tuli niidumasinat vaatama. Ta oli küll juba üle 70-aasta vana kuid siiski võttis ta nii pika teekonna ette. Ta tõi ka teate, et onu Siivertist ei jäänud mingisugust vara järele. Iisak läks oksjonile. Aksel Størm ostis Avarvaate, et vennaga kohad vahetada, kui ta Rootsist tuleb. Sel viisil saaksBarbro oma kodutallu tagasi. Samuti ostis ta vankri. Iisak ostis väikeste kõrvadega lamba ( arvatavasti sama lammas, kelle Oliine ära sahkerdas). Eleseus sai teada, et ta on koondatud. Ta ei rääkinud sellest oma perele sõnagi. Eleseus läks siiski linna tagasi. Siivertit paluti Størmile appi maja ehitama.
II
Barbro kadus talust. Aksel otsis teda ning leidis ta lõpuks jõe juurest läbimärjana. Barbro jutu järgi oli ta jõkke libisenud ja laps oli surnuna sündinud. Mõne päeva pärast märkas Aksel röövlinde jõe kohal lendamas. Ta läks asja uurima ning leidis laiba-pruunipäise poja surnukeha. Tal tekkis kahtlus, et Barbro tappis lapse. Nende vahel tekkis sõnelus. Lõpuks tunnistas Barbro, et Stadthavetis ta tõesti tappis lapse, kuid seda last mitte.
III
Barbroläks ettekäändega, et ta peab hambaarstil käima Kuumaalt igaveseks ära. Akselil soovitati Oliine abiliseks võtta. Brede Olsen uuris liine nüüd üha suurema hoolega, sest tal oli oma eelneva lohakuse tõttu üha suurem oht tööst ilma jääda. Aksel läks metsa puid raiuma. Õnnetul kombel jäi ta ühe puu alla lõksu. Õnneks jäi ta terveks, kuid puu alt välja ei saanud ta hoolimata oma rammust. Ta nägi kuidas Brede Olsen mööda läks ning ta hüüdis teda. Brede teeskles nagu ta pooleks hüüdu kuulnud. Aksel jäi puu alla tukkuma. Kui ta ärkas nägi ta Oliinet, kes tallu abiliseks oli tulnud. Oliine aitas tal kirve lumest üles leida. Tänu oliinele pääses ta puu alt välja. Poole tee peal tuli talle vastu Brede ning aitas Akseli koju viia. Oliine uhkustas oma vägiteoga. Ühel päeval sõitis Siivert tühjalt vankriga kodu poole ning võttis tema palgid peale.Räägiti, et Kuumaast allapoole tahab rajada endale talu 33-aastane Aaron . Ta tundus olemarikas mees, kes võtab kõik hooned kaasa ja paneb siis uues kohas püsti. Samuti pidi ta hakkama kaubitsema. Akselile tuli kiri teatega, et ta peab uue aasta esimesest päevast Brede Olseni ameti üle võtma.
IV
Uue koha nimeks sai Suurkantsi. Tegeleti Aaroni majade kohalevedamisega. Pakuti ka Siivertile tööd, kuid kodus oli lauda ehitus pooleli ning ta keeldus. Esimest korda olid Kaugemaal palgatud meesabilised. Tulid ka kaevandusega seotud mehed. Mäetöölised ostsid Ingerilt piima ning käisid Aaroni ehk Aonseni kaupluses. Gustav (mäetööline) sai kõigi laste lemmikuks. Inger käis mägedes kaevandusi vaatamas (rohkem siiski ennast näitamas ja eputamas). Gustav tuli peagi ühe teise mehega appi lauta ehitama. Üha rohkem kaevureid lahkus ning Aronsen hakkas oma kaupluse pärast muretsema. Koos Iisakuga mindigi üles mägedesse. Iisak sai sealt kingiks väliääsi. Tegu oli vaid proovikaevandamisega ning mõneks ajaks pidi Aronsen tõesti suuremast kauplemisest loobuma . Edasiseks kaevandamiseks oli vaja üles leida Geissler, kellele kuulus paremate maavaradega mäekülg. Nagu imeväel sõitis Kaugemaale otsitud mees.
V
Inger käis Gustaviga marjul. Inger oli Gustavisse armunud. Geissler arutas käskjalgadega vasemäe müümis. Nende pakutud 15 kuni 20 tuhat oli Geissleri arvates liiga vähe. Tema oleks soovinud veerand miljonit. Ka teistkordsel kõnelemisel ei jõutud kokkuleppele. Barbro lapse tapmine oli välja tulnud ning ta oli eeluurimise all. Tõenäoliselt oli info lekitajaks Oliine. Aksel kartis , et ka teda võidakse vahistada.
VI
Nüüd oli kivilaut valmis, kuid esialgu turbakatusega. Gustav lahkus talust. Ta oli alati aidanud naistel pesupalisid(kausse) jõe äärde vedada. Ta soovitas ühte ehitajat Hjalmarit enda asemele. Kaugemaal kasvatati uut juurvilja turnipsi. Iisak, Siivert ja Akseli vend Fredrik , kes oli äsja naisega Avarvaatele kolinud, parandasid külateed. Samal ajal pidi Aksel linna sõitma. Räägiti, et Aronsen tahb oma talu maha müüa. Iisak mõtleb taas Eleseuse peale. Siivert ja Inger kirjutavadki Eleseusele kirja. Külla tuli Aronseni ärijuht Andersen sooviga kaevanduri näha. Tema käest uuriti ka talu hinda. Kuulujutud lapsemõrvast jõuavad Siivertini. Jesiine vanemad kutsuvad tütart koju tagasi. Aksel sai Geissleri kingitud niidumasina ja uudismaaäkke kätte.
VII
Aksel tuleb läbi vihma kodu poole, kuid ta on õnnelik, sest ta mõisteti kohtus õigeks. Lessmani proua Heyerdahl pidas väga liigutava kõne vallasemade saatuse kohta. Kohtuotsusega mõisteti õigeks nii Barbro kui ka Aksel. Størm tänas Geisslerit, kes teda kohalolekuga toetas. Lenssmaniproua võttis Barbro enda hoole alla.
VIII
Telegraafiliin oli katki ning Akselil tuli nüüd kõik muud toimetused sinnapaika jätta. Eleseus tuli jõulude paiku koju. Ema ja vennaga käidi ka Suurekantsi talu vaatamas. Üritati toas Geissleri käest mäge osta, kuid vastu oli „ eitav “. Aronsen müüs oma talu Eleseusele 1500 krooni eest. Eleseus jättis ärijuhi alles. Siivert ning ärijuht kaevasid kraave. Aksel viis lenssmaniprouale kingituseks talle, kuid proua Heyerdahl maksis talle ikkagi kinni.
IX
Lõpuks Geissler siiski müüs oma maalapi maha. Küla lootused olid suured, kuid kaevama hakati hoopis teise küla läheduses. Suures lootuses tahtis Aronsen oma talu tagasi osta, aga Eleseus ei müünud. Eleseus reisis ringi ja ostis kaupa kokku. „Maainimesele ei teinud peavalu toredused, millest ta ilma jäi: kunst , ajalehed, luksus , poliitika olid kõik vaid niipalju väärt, kui palju inimesed selle eest maksta tahtsid, mite rohkem; seevastu maa õnnistusest oli vaja mistahes hinna eest; see oli kõige läte, ainus allikas.“ Jesiine lahkus talust. Iisak kaevas kive külalistele hüti ehitamiseks. Üks kivi oli väga kangekaelne ning Iisak sai selle maast kätte ainult Ingeri abiga. Iisak tundis, et vanadus on hakanud teda nõrgemaks muutma. Veel 2 uut elanikku asusid piirkonda ning just Iisaku maa-ala vastu. Sellisest uudisest muutus Iisak taas reipamaks.
X
Barbro jäi vahele, et öösiti väljas käib. Lensmaniproua viskas ta välja. Barbro läks esialgu koju, kuid mõne päeva pärast suundus ta Kuumaale. Aksel võtabki ta enda juurde. Peagi abiellutakse. Oliine viivitas pidevalt oma lahkumisega. Lõpuks jäi ta haigeks ning suri. Barbro oli rase.
XI
Saabus kevad. Barbrol sündis laps. Inger ja Leopoldiine olid suvel heinateoga end ära kurnatud . Iisak sõitis külasse Jesiinet tooma, et enam sellist suve üle elama ei peaks. Ta astus Eleseuse juurest läbi, kes samuti kaasa tuli. Külas peatusid nad Brede Olseni võõrastemajas. Eleseus nägi Ameerikast tulnud mehe kohvrit ning tahtis ise ka sinna reisida, kuid tal polnud piisavalt raha. Ta kõndis koju ning lasi Siivertil ema veenda, et ta talle raha annaks. Eleseus saigi raha. Enne postilaeva peale minemist andis Siivert talle oma kuldmündi. Eleseus ei tulnudki enam tagasi.
XII
Andersen, Siivert ja Fredrik läksid suurte kaubakottidega mägedesse. Mägedes tuli nende juurde Aronsen, kes teatab , et kõik töölised on lahkunud. Kohtuti ka Geissleriga. Geissler oli otsustanud mäed tagasi osta. Kolm meest läksid edasi külasse. Seal läks neil hästi. Fredrik püüdis nalja pärast tühje kotte Aronsenile maha müüa. Kodus külvas Iisak vilja. Siivert äestas ja rullis. Kostus kellade helinat. Need olid 15 lehma ja 45 pudulojust, kokku umbes 60 elajat. Saabus õhtu.